Legislator Case Law & Legislation
2-20-2522/14 AI generated

2-20-2522/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-20-2522/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-20-2522/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2522 Tsiviilasi A. T.e hagi J. T.e vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 11. mai 2020

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A. T. ja J. T.e abielu, mis on registreeritud xx. juunil 19xx Valga Perekonnaseisuametis (kanne nr xx). 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

2-20-2522

2

1. A. T. esitas kohtule 14. veebruaril 2020 hagiavalduse J. T.e vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti xx. juunil 19xx Valga Perekonnaseisuasutuses. Hageja toob esile, et pooled ei ela koos enam 8 aastat. Kostja ei soovi lahutada ning otsib võimalusi lahutusest hoiduda. Perekonnaseisuametis ei ole abielu lahutamine õnnestunud.

Kostja vastuväited

2. J. T. kohtuistungile ei ilmunud kuigi on kohtukutse isiklikult kätte saanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

4. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada, sest nad ei ela koos enam 8 aastat. Poolte abielu sõlmiti xx. juunil 19xx.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 alusel kohustab kohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Asja sisulise arutamist ilma ühe poole osavõtuta võimaldab TsMS § 414 lg 1, mis näeb ette, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

5. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine põhjendatud, kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et nad ei ela koos 8 aastat ning ta soovib abielu lahutamist. Kostja ükskõiksust ja austuse puudumist abikaasa suhtes näitab see, et ta ei ole nõustunud varem lahutama ega ole ka ilmunud kohtuistungile abielu lahutamiseks. Kostjal oli võimalik 8 aasta jooksul proovida hagejaga suhteid parandada, sh lahendada tekkinud probleeme, kuid tema tegevusetus on kohtule piisav asjaolu tuvastamaks, et ka tema ei soovi abielu jätkumist. Vastupidist saanuks kostja väita kohtuistungil. Seetõttu on mõlema poole huvides see, kui abielu lahutatakse.

6. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik