2-18-19578/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse

teatavakstegemise aeg ja koht

11. mai 2020 Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-19578

Kohtuasi

Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu avaldus A Oi vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8716,16 eurot

Menetluse liik

hagita menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu (registrikood xxx;

asukoht Xxx 11 xxx Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Sven Veltmann

Puudutatud isik: A O (isikukood xxx; elukoht xxx)

Resolutsioon

1. Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu avaldus A Oi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista A Oilt Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu kasuks põhivõlg 4623,10 eurot (neli

tuhat kuussada kakskümmend kolm eurot ja 10 senti), hagi esitamise ajaks s.o kuni

28.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 2911,86 eurot (kaks tuhat üheksasada üksteist

eurot ja 86 senti) ja viivis põhivõlgnevuselt 4623,10 eurot KÜS 7 lg 4 toodud määras 0.07%

alates 29.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata A Oi vastuväide kohtu tegevusele ning taotlused menetluse peatamiseks,

istungimenetluse määramiseks või alternatiivselt telefoni teel ärakuulamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses A Oi kanda

2. Määrata avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 2450 eurot ja välja mõista A Oilt Tallinn,

Xxx tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulu 2450 eurot (kaks tuhat nelisada viiskümmend)

eurot.

3. Välja mõista A Oilt Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (2450 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue

1. Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu) palub kohtule esitatud

avalduses välja mõista A Oilt (edaspidi puudutatud isik või omanik) avaldaja kasuks

korteriühistu majandamiskulude põhivõlgnevus 4623,10 eurot perioodi jaanuarikuu 2015 kuni

detsembrikuu 2017 eest, sissenõutavaks muutunud viivis 2911,86 eurot kuni 28.12.2018 ja

viivis põhivõlgnevuselt 4623,10 eurot alates 29.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni KÜS

7 lg 4 toodud 0.07% määras.

Avalduse asjaolud

2. Korteriühistu on asutatud 05.12.2000 ja registrisse kantud 24.01.2001. Puudutatud isik on

alates 12.04.2011 Xxx 11 asuva korteriomandi nr xxx omanik ja korteriühistu liige.

Puudutatud isik ei ole täitnud korteriühistu ees majandamiskulude osas perioodil jaanuar

2015 kuni detsember 2017. Viimase rahalise kande tegi puudutatud isik korteriühistule

18.06.2015 ja 16.07.2015 majandamiskulude osas ja mistahes muid täiendavad makseid ta

avaldajale teinud ei ole. Seejuures oli tehtud makse mõeldud tsiviilasjas nr 2-13-40180

sõlmitud kompromissi katteks, mille osas on ta taotluslikult esitanud ebaselge selgituse.

Avaldaja loeb, et puudutatud isik on tasunud 18.06.2015 ja 16.07.2015 tasutud summa kokku

3000 eurot tsiviilasja nr 2-13-40180 kompromissi katteks. Samuti on korteriühistu

tasaarveldanud oma nõude majandamiskulude osas puudutatud isiku nõudega osaliselt

perioodi jaanuar 2015 eest. Korteriühistu majandamiskulude põhinõue jaanuar 2015 kuni

detsember 2017 on 4623,10 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult rahalise kohustuse

täitmist.

3. Avaldaja nõuab tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4

majandamiskulude maksmisega viivitamise eest viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud

summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Avaldaja on majandamiskuludelt arvestanud

viivist 2911,86 eurot. Seega on avaldaja nõue kokku 7534,96 eurot.

Puudutatud isiku vastuväited

4. Puudutatud isik ei võta avaldust õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuväidete

kohaselt on puudutatud isik keeldunud omapoolsete majandamiskulude tasumisest avaldajale

õiguspäraselt, kuna avaldaja ei ole käesoleva ajani parandanud ära talle kuuluva

korteriomandi kohal asuvat katust, mille üle pooled vaidlevad juba aastast 2011. Avaldajale

meeldib vaielda selle asemel, et teha katus korda ja hüvitada puudutatud isikule tekitatud

kahju. Puudutatud isik tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-61-14, mille p-s 23 on märgitud,

et korteriomanikul on õigus keelduda VÕS § 110 või 111 alusel maksete tegemisest kuni

takistuse kõrvaldamiseni, kui /.../ takistuse põhjuseks on korteriühistu kohustuste rikkumine.

Puudutatud isik on tuginenud VÕS § 110 sätetele ka varasemalt ja tugineb ka nüüd, kuivõrd

endiselt esineb takistus, mida avaldaja ei ole kõrvaldanud. Avaldaja rikub oma kohustusi

puudutatud isiku suhtes tahtlikult, olles parandanud ja hooldanud elamu katuse kõiki muid

osi peale tema korteriomandi kohal asuva piirkonna, mille eesmärgiks on sundida puudutatud

isikut talle kuuluvat korteriomandit võõrandama.

5. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on aegunud varasema perioodi kui 28.12.2015 osas

esitades aegumise vastuväite ning, et tasaarvestusi ei ole toimunud, kuna avaldajal ei olnud

rikkumiste tõttu õigus temalt tasumist nõuda.

6. Puudutatud isik on seisukohal, et eeltoodud rikkumiste tõttu ei ole avaldajal õigus temalt

nõuda majanduskulude tasumist. 2019.a valminud mükoloogilise ekspertiisi kohaselt on

katkioleva katuse aluses toas uuesti tekkinud hallitus, täpsema kahju ulatuse

kindlakstegemine eeldab siseviimistluse eemaldamist ning ehitusliku finantsekspertiisi

teostamist. Puudutatud isik taotleb nimetatud kahju kindlakstegemiseni ja tulemuste

vastuhagi raames kohtule esitamiseni käesoleva menetluse peatamist.

Kohtumääruse põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud

avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 kohaselt võib kohus isiku

ärakuulamiseks lugeda piisavaks isiku kirjaliku seisukoha. Kohus määras 06.04.2020

kohtumääruses isikute ärakuulamise korras tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks

hiljemalt 27.04.2020 ja pikendas 06.04.2020 kohtumääruses antud kirjalike seisukohtade

esitamise tähtaega kuni 07.05.2020. Puudutatud isik esitas ärakuulamise korras seisukoha

07.05.2020.

8. Võttes arvesse võlgnevuse tekkimise aega kohaldab kohus enne 01.01.2018 kehtinud

korteriühistuseadust (KÜS) ja korteriomandiseadust (KOS). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on

korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses

sätestatud korras. KÜS § 5 lg 2 kohaselt korteriühistusse kuuluva korteriomaniku

korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks

omandiõiguse ülemineku päeva. KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad

korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale

kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale

korteriomandi ülemineku hetkest.

9. Vaidlus puudub, et korteriühistu on asutatud 05.12.2000 ja registrisse kantud 24.01.2001

aastal, et puudutatud isik on alates 12.04.2011 Xxx 11 asuva korteriomandi nr xxx omanik, et

kinnisomand on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx all ning

puudutatud isik loetakse korteriühistu liikmeks alates 12.04.2011.

10. AÕS § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud

kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. KOS 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik

kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi

majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva

kaasomandi osa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda

kokkuleppe alusel. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on

kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud

käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

11. Avalduses esile toodud asjaolu, et puudutatud isik ei ole täitnud korteriühistu ees

majandamiskulude tasumise kohustust perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2017 ning, et

majandamiskulude võlgnevus on kokku 4623,10 eurot, on tõendatud arvetega antud

perioodist, korteriühistu konto väljavõttega perioodil 01.01.2015-01.01.2016 kahe makse

teostamise kohta - 18.06.2015 ja 16.07.2015, raamatupidaja kinnitusega selle kohta, et

puudutatud isikult laekus viimati korteriühistu kontole 16.07.2015 ning laekumiste

kokkuvõttega jaanuar 2015 kuni detsember 2017 (I kd lk 18-55, 56, 57-58, 61-62).

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks täiendavad makseid korteriühistule teinud.

12. Avaldaja esitatud kehtiva korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku protokollidega, mille alusel

on põhikiri vastuvõetud, üldkoosoleku otsustega majandustegevuse aastakava vastuvõtmiste

kohta, majandusaasta aruannetega, samuti tõenditega majandamiskulude suuruse ja aluse

kohta, on tõendatud majandamiskulude arvestuse põhjendatus ja kõikide kulude kandmine

avaldaja poolt. Samuti on tõendatud, et korteriühistu üldkoosolek on kontrollinud

korteriühistu kogukulud, mille hulgas on ka puudutatud isiku korteriomandi kulud ning on

need kinnitanud (I kd lk 113-202, II kd lk 1-192, III kd lk 1-198 ja IV kd lk 1-116).

13. Avaldaja väide, et puudutatud isik tasus 18.06.2015 ja 16.07.2015 kokku summa 3000 eurot

tsiviilasja nr 2-13-40180 kompromissi katteks, on tõendatud tsiviilasja nr 2-13-40180

kohtumäärusega, mis tõendab poolte vahel varasema võlgnevuse kohta kompromissi

sõlmimist (I kd lk 59-60). Avaldaja nõude osaline tasaarvestus majandamiskulude osas

puudutatud isikuga perioodi jaanuar 2015 eest on tõendatud tasaarvestuse avaldusega (I kd lk

60A).

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele, lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene

teisiti, võibvõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseksettenähtud tähtaja möödumisel.VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine.

15. Kuna puudutatud isik jättis korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis

on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud

õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg

1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude

võlgnevus kokku 4623,10 eurot.

16. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist lepinguga ettenähtud määras. Viivist

võib nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg

4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda

korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult

mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

17. Majandamiskuludelt arvestatud viivise 2911,86 euro nõude arvestuse vastavus eelpool

nimetatud seadustega ja põhivõlaga on tõendatud viivise arvestusega (I kd lk 63-64).

18. Järelikult tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks majandamiskulude

põhivõlgnevus (4623,10 eurot) perioodi jaanuarikuu 2015 kuni detsembrikuu 2017 eest ja

viivis kuni 28.12.2018 (2911,86 eurot) ja viivis 0.07% põhivõlgnevuselt alates 29.12.2018

kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

19. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata

jätmist alljärgnevatel põhjendustel. Puudutatud isiku väited, et korteriühistu tegevus on

ebaseaduslik ei ole põhjendatud ega tõendatud.

20. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

21. Korteriühistu on tuginenud arvete esitamisel seadustele, põhikirjale, üldkoosoleku otsustele

ja ühistule esitatud arvetele. KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmetel võimalik kolme

kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse

tühistamiseks. Juhul kui üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on need kehtivad ja

KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus ei ole

tuvastanud ühegi asjassepuutuva üldkoosoleku otsuse tühisust. Puudutatud isik ei ole väitnud

ega tõendanud, et üldkoosoleku otsuste kehtetust või tühisust ega korteriühistule esitatud

majandamiskulude põhjendamatust ega kulude mittekandmist.

22. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja

on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei

ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning

seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse

vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast

õigussuhtest,

nendevahelisest

eelnevast

regulaarsest

suhtest

või

muust

piisavast

majanduslikust või ajalisest seosestteine lause sätestab kohaldamise eeldustena mh selle et

kostjal peab olema hageja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja võlgniku ja võlausaldaja

kohustused tulenevad samast õigussuhtest.

23. Puudutatud isik ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, et tal esineks õiguslik alus

maksete tegemisest keeldumiseks ning vastunõue, mille täitmist ta saaks avaldajalt nõuda või

mille tõttu tal puuduks kohustus täita majandamiskulude osas oma kohustusi korteriühistu

seaduse alusel. VÕS § 110 rakendamiseks peab puudutatud isikul olema korteriühistu vastu

selge nõue. Puudutatud isik ei ole sellise nõude olemasolu põhistanud. Üksnes kohtule

esitatud fotodest ei saa järeldada, et puudutatud isikul esineks vastunõue, mille tõttu tal oleks

alus oma kohustused tervikuna täitmata jätta (I kd lk 86-87, IV kd).

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Kuna korteriühistu majandamiskulude eest tasumise kohustus KÜS § 151 alusel on korduv

kohustus, siis kohaldub nõuete aegumisele TsÜS § 154, mille kohaselt on nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Järelikult aeguvad 2015. aastal tasumata

arvete nõuded 2019. aasta 1. jaanuaril. Korteriühistu esitas oma nõude kohtusse 28.12.2018,

mistõttu ei ole nõuded aegunud.

25. TsMS §-de 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuses veel lahendamata taotlused. Puudutatud

isik esitas kohtule taotluse menetluse peatamiseks vastuhagi esitamiseni ja dokumentide

saamiseni. Kohus on seisukohal, et menetluse peatamiseks õiguslikud alused puuduvad, sest

puudutatud isikule on kõik avaldaja esitatud dokumendid tehtud TsMS § 477 lg 9 alusel

kohtuinfosüsteemis nähtavaks. Puudutatud isik on märkinud veel, et ta soovib esitada

avaldaja vastu vastunõude, kuid hoolimata avaldatust, ei ole ta kogu menetluse vältel seda

teinud. Võttes arvesse, et puudutatud isikul on olnud piisavalt aega vastunõude esitamiseks,

ei pea kohus asjas menetluse peatamise taotlust põhjendatuks ka vastunõude esitamise

taotluse soovi tõttu ning jätab selle rahuldamata.

26. Puudutatud isik esitas kohtu tegevusele vastuväite menetluse juhtimisel seoses 6.04.2020

määrusega, milles loeti piisavaks kirjalik ärakuulamine. Puudutatud isiku väitel ei ole ta antud

asjas kirjaliku menetlusega kunagi nõustunud, soovib istungimenetlust ning, et tal on selleks

mõjuvad põhjused, millised on tal võimalik kohtule avaldada üksnes menetluse kinniseks

kuulutamise korral. Istungimenetlusele alternatiivselt taotleb ta kohtul tagada tema ärakuulamine

telefoni teel. Kohus tuginedes TsMS § 333, § 477 lg-tele 2 ja 4 ja 61.peatükis sätestatule ei

pea vastuväidet ega taotlust täiendavalt kuulata puudutatud isik ära telefoni teel

põhjendatuks, kuna TsMS § 477 lg-st 4 tulenevalt on kirjalik selgitus suulise ärakuulamisega

võrdsustatud ja kohtul ei ole antud asjas kohtuistungi määramise kohustust ning jätab need

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus

rahuldas avalduse, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

29. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud

riigilõivu 550 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot

(RLS § 59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Ülemäära tasutud

riigilõivu tagastab kohus avaldajale avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).

30. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Avaldaja

lepinguline esindaja on menetluskulu nimekirja järgi kulutanud hagiavalduse ja teiste

menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele ning kohtuistungiteks ettevalmistamisele

kokku 20 tundi summas 2400 eurot koos käibemaksuga. Kohus, võttes arvesse asja mahtu ja

keerukust ning menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega on seisukohal, et avaldaja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning esindaja tunnitasu ei ületa keskmiseid

turuhindasid. Avaldaja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga

ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Tulenevalt eeltoodust tuleb puudutatult isikult

avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2400 eurot

(käibemaksuga), kokku 2450 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava

taotluse esitanud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2450 eurot tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik