4-20-1031/55 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-20-1031

1(6)

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-1031 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus U.D KarS 218 lg 1

väärteoasi § järgi Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2020. a otsus Apellant

menetlusalu

isiku U.D

(U.D, se ik XXX, elukoht X ) kaitsja vandeadvokaat Eve XX Jundas RESOLUTSIOON

1. tta Maakohtu 1. aprilli 2020. a otsus muutmata ja U.D kaitsja Jä Pärnu Eve Jundase apellatsioon rahuldamata.

2. - Määrata OÜ le Advokaadibüroo Legalia apellatsioonimenetluses U.D-le

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu U.D kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu süüdi KarS § 218 lg Maakohus tunnistas 1. aprilli 2020 otsusega U.D ja alle karistuseks 15- aresti. järgi mõistis t päevase Kohus määras, et aresti tuleb kandma

asuda pärast Pärnu Maakohtu 10. juuli 2019. a otsusega määratud kümnepäevase aresti ära kandmist ja aresti kandmise alguseks lugeda 5. aprill 2020 kell 9.30. Kohus mõistis U.D-lt

menetluskuluna välja kaitsjatasu 158,40 eurot.

4-20-1031

2(6)

Otsuse kohaselt lõhkus U.D 24. juunil 2019 ajavahemikul kell 2.12 kuni 2.49 Raplas, Savi tn 2 asuva Rapla arestimaja kambri nr 3 aknaklaasi, kambri ukseklaasi, kambri narivoodi keti ja kinnituse, -le kahju 678,27 eurot. Sellega rikkus millega põhjustas Riigi Kinnisvara AS

U.D KarS § 203 lg 1 sätteid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

U.D tunnistas end temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises süüdi. Isik selgitas, et ta pani teo toime tekkinud ärevuse ja õhupuuduse tõttu. Teo toimepanemine on maakohtu hinnangul tõendatud ka tunnistaja ütlustega, fototabeliga väärteotoimikule YY ja lisatud videosalvestisega . Toimikusse lisatud 23. ja 24. juuni 2019. a kiirabikaartidelt nähtub, et menetlusalusele isikule tagati arestimajas vajalik meditsiiniline abi. U.D kaebustest meditsiinitöötajatele ei nähtu asjaolu, mis seaks kahtluse alla isiku süüvõime temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal. Kohus leidis, et U.D pani teo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust või isiku süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus hindas menetlusaluse isiku süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises keskmiseks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus menetlusaluse isiku karistamist arestiga. pidas põhjendatuks

U.D on k viis kehtivat karistust. aristusregistri väljavõtte kohaselt väärteo Menetlusalust isikut on neljal korral väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga ja ühel korral 5- Kohus leidis, et kuna m ja U.D päevase arestiga. kõik ääratud rahatrahvid on tasumata

rahatrahvi

on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole karistuse eesmärke ga enam saavutada. võimalik

Kohus ei pidanud võimalikuks aresti üldkasuliku tööga, sest kohtul puudus asendada

menetlusaluse isiku varasema käitumise pinnalt veendumus, et ta täidaks üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale. Nimelt pööras Harju

Maakohus 2. juuli 2019. a määrusega U.D-le Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. See näitab, et isik ei suuda täita temale kohtu poolt pandud kohustusi.

Veel leidis kohus, et

66 lgei esine KarS § s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi. U.D-le ei ole näidustatud ravi, mida tuleb teostada meditsiiniasutuses kindlaks määratud aegadel. Asjaolu, et arestimaja tingimustes ja karistuse kandmisega kaasnevast stressist tingituna võib krooniline haigus ägeneda, ei ole karistuse ajatamise aluseks. U.D-le tagatakse vajalike ravimite ja hügieenivahendite kättesaadavus aresti kandmise ajal.

Maakohus pidas U.D süü suurusele vastavaks ja karistuse eesmärke täitvaks 15- päevast aresti.

2. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusalu isiku U.D kaitsja se

Eve Jundas, kes palub maakohtu otsus U.D-le karistuse osas ja tühistada mõistetud asendada arest u . Al menetlusalusel isikul üldkasulik tööga ternatiivselt palub kaitsja võimaldada

4-20-1031

3(6)

aresti kandmist ositi, määrates korraga kantavaks karistuseks vastavalt 7 ja 8 päeva aresti. Kaitsja palub arutada apellatsiooni kirjalikus menetluses.

U.D . Tervislikust seisundist tingituna on menetlusalusel isikul esinenud põeb …

mitmekordseid tagasilangusi. Ta on käitunud mõtlematult, pannud toime kuritegusid ega ole oma tervisest hoolinud. Seoses tema vahis Tallinna tamisega on jäänud pooleli hädavajalik ravi Mustamäe Haiglas. U.D kasutab pidevalt ravimeid seoses X , X . XX XX

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil usutavalt, et 24. juunil 2019 Rapla arestimajas viibides tekkis tal järjekordselt tugev ärevusseisund, millega kaasnes õhupuudus. Ta pöördus korduvalt valvur poole, et saada Q ta YY tablette, millised võtnuks maha ärevushäire. Kuna tablette ei saanud ja ärevushäire ei taandunud, kutsuti kohale kiirabi. Kiirabi ei andnud menetlusalusele isikule Q kui psühhotroopset ainet, mistõttu tugevnes ärevusseisund veelgi.

Kogu keha sügeles ja uni ei tulnud. Sellele järgnes väärteo toimepanemine. Väärteotoimikule lisatud videosalvestisest nähtuvalt oli U.D tõesti ärevusseisundis ja tundis õhupuudust. jõi vett. Lõhkunud akna, seisis Tegutsemise vahepeal ta puhkas ja menetlusalune

isik akna juures ja ahmis värsket õhku. Oli näha, et kogu tegevus oli tingitud tervislikust seisundist. Kiirabikaartitest nähtub, et kiirabi käis U.D juures kahel korral. Menetlusalune isik kaebas unetust ja rahutust ning kurtis X arstid fikseerisid. XX üle, mille

Rapla arestimajas puuduvad U.D alused saada vajalikke ravimeid ning võim

ravisalvi XXX Eriolukorrast tingituna vältimiseks. on üldised tingimused Rapla arestimajas halvenenud. Maakohus ei pidanud karistuse kandmist ositi võimalikuks seetõttu, et U.D ei ole näidustatud ravi, mida tuleks kanda meditsiiniasutuses kindlaksmääratud aegadel. KarS § 66 kohaldamisel ei ole vältimatult seatud tingimuseks ravi meditsiiniasutustes.

U.D diagnoositud X

tuleb XX on ägenenud sellisel määral, et haigust võimaldada vahepeal ravida vabaduses.

U.D lubas edaspidi seadusekuulekalt. Ta pani käituda väärteo toime üheksa kuud

tagasi. Pärast seda on ta dnud karistust vangistuse näol ja tal kan on olnud piisavalt aega järelemõtlemiseks. Menetlusalune isik on s vabandanud. Vabanemisel ja karistuse os YY ee iti

kandmisel hakkaks U.D ravivõimaluse kõrval vabatahtlikult motorolleriga abistama eakamaid inimesi, kellel on toiduainete ja arstimite hankimisega tõsiseid raskusi. Isik palub võimalust kanda siti, korraga vastavalt 7 ja 8 päeva. karistust o

3. K esitas ringkonnakohtule 22. aprillil 2020 vastuse, milles ohtuväline menetleja nõustus k

aebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni motiividega, leiab, puudub alus. et maakohtu otsuse tühistamiseks

5. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.

Menetlusaluse isiku kaitsja vaidlustab maakohtu otsust vaid U.D-le mõistetud karistuse osas ja taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga või aresti kandmise ajatamist.

4-20-1031

4(6)

6. Kaitsja on apellatsioonis selgitanud, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritava süüteo toime tervislikust seisundit tingituna ehk arestimajas tekkinud ärevisseisundi, ärevushäire ja õhupuuduse tõttu. Maakohus on seda küsimust otsuses käsitlenud U.D süüvõime tuvastamise kontekstis ning asunud ringkonnakohtu ja 24. juuni 2019. a hinnangul põhjendatult seisukohale, et 23.

kiirabikaartidest nähtuvalt (tl 53-54) tagati U.D-le arestimajas vajalik meditsiiniline abi ning menetlusaluse isiku kaebustest meditsi , mis seaks initöötajatele ei nähtu asjaolu kahtluse alla isiku süüvõime temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal.

Kuigi sama asjaolu võib teo toimepanemise motiivi selgitavana omada aga tähtsust ka süü suuruse hindamisel, ei ole kaitsja apellatsioonis U.D süü suurust ega talle sanktsiooni keskmises määras mõistetud 15 päevast aresti su Samas ei saa jätta - urust vaidlustanud. siinkohal märkimata, et m esitatud tõendeid, aaega ringkonnakohtule ei ole millele tuginedes

oleks ringkonnakohtul põhjust hinnata U.D süüd keskmisest väiksemaks. Ainuüksi asjaolu, et ülalmainitud kiirabikaartidest nähtuvalt tundis menetlusalune isik end arestikambris halvasti, oli närviline ja tal on diagnoositud XXX, selleks alust ei anna.

7. Lisaks süüle ja karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus vastavalt KarS 56 lg-le 1 § arvestama ka preventiivseid eesmärke. Maakohus ongi leidnud, et aresti kohaldamine on vajalik ka eripreventiivsetel kaalutlustel ehk mõjutamaks U.D edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Vajadust kohaldada selleks just aresti nägi maakohus asjaolus, et menetlusalusel isikul oli enne kõnealuse väärteo toimepanemist viis kehtivat väärteokaristust. Nendest nelja väärteo toimepanemise eest on U.D karistatud rahatrahvidega, mis on aga kõik tasumata ning ühe väärteo toimepanemise eest on teda karistatud viiepäevase arestiga. Kui isik rahatrahve ei tasu ning jätkab väärtegude toimepanemist, on põhjendatud järeldus, et rahatrahv ei ole efektiivne mõjutamaks isikut uute väärtegude toimepanemisest hoiduma ning kohaldada tuleb raskemat karistusliiki. Eeltoodut arvestades on U.D karistamine arestiga KarS § 56 lg 1 kohaselt põhjendatud.

8. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea ringkonnakohus arutataval juhul põhjendatuks. Kohtukolleegiumil puudub sarnaselt maakohtuga U.D varasema käitumise pinnalt veendumus, et vanglakaristuse kandmine oleks menetlusaluse isiku hoiakuid muutnud ta

ja suudaks täita üldkasuliku töö tunnid ajakava kohaselt. Seda põhjusel, et karistusregistri väljavõttest (tl 15 18) nähtuvalt vabastati U.D - Harju Maakohtu 30.

jaanuari 2019. a määrusega Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kuuekuulise katseajaga, kohustades teda katseajal järgima kontrollnõudeid ja lisakohustusi võimaluse pääseda . Kuigi kohus andis U.D-le

vangistuse kandmisest, jättis ta selle kasutamata, rikkudes talle kohtumäärusega katseajal pandud kohustusi, mistõttu Harju Maakohus pööras 2. juuli 2019. a määrusega U.D-le

Pärnu Maakohtu 26. mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. juuni 2018. a otsusega

Sellise käitumisega näitas süüdlane ringkonnakohtu hinnangul üles ükskõikset ja hoolimatut suhtumist temale kohtumäärusega pandud kohustuste täitmisesse. Lisaks eelnimetatud rikkumistele karistati U.D kahel korral katseajal kolmel korral ka väärteokorras – KarS § 262 lg 1 järgi aresti ja rahatrahviga, mis on tasumata ning ühel korral KarS § 278 lg 1

4-20-1031

5(6)

järgi rahatrahviga, mis on samuti tasumata. Kui isik ei suuda katseajal järgida talle pandud kohustusi ega käituda õiguskuulekalt, puudub ringkonnakohtul süüdlase varasema käitumise pinnalt veendumus, et ta suudaks täita üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt vastavalt ajakavale. Sellise veendumuse puudumisel ei pea ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks asendada tasumata rahatrahvi üldkasuliku tööga. Samuti ei suudaks üldkasulik töö mõjutada U.D edaspidi ringkonnakohtu hinnangul

uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Nagu eelnevalt märgitud, on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest varasemalt korduvalt karistatud nii rahatrahviga, mis on tasumata kui ka ühel korral arestiga. Kuivõrd varasemad karistused ei ole avaldanud isikule preventiivset mõju, trahv on tasumata ja isik on jätkanud süütegude toimepanemist, näitab id see, et tal on tekkinud karistamatuse tunne. Sellise isiku käitumise valguses on põhjendatud ja vajalik süütegude toimepanemise jätkamise edaspidiseks ärahoidmiseks kohaldada aresti, mis võib suunata edaspidi õiguskuulekale teele. Kui kohus määrab U.D menetlusalusele

isikule taas karistuse, mis pole seotud vabaduse võtmisega, võib karistuse mõju jääda seegi kord kaasnemata. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks asendada aresti üldkasuliku tööga, sest isik peab oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saama, kuid vabaduskaotuslikku karistust kohaldamata U.D käitumises muutust ilmselt ei toimu.

Kohtukolleegium X ja möönab, et menetlusalusel isikul esineb probleeme tervisega, kuid XX

väidetava ärevushäire näol ei ole tegemist tervisliku seisundiga, mis välistaks sellise isiku

suhtes aresti kohaldamise võimaluse Isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, peab .

arvestama võimalusega, et uute väärtegude toimepanemisel võidakse teda karistada arestiga.

Seega ei saa olla talle üllatuseks asjaolu, et taoline karistus võib tekitada stressi ja mõjutada seeläbi teataval määral negatiivselt ka tema tervist.

9.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arutatavas asjas ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandli Kuigi kaitsja kke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi. märgib kaebuses, et U.D ägenenud sellisel määral, et haigust diagnoositud X on XX

on ente võimalik ravida üksnes vabaduses, ei ole kohtule sellise väite tõendamiseks dokum esitatud.

Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et U.D tervislik seisund ei võimaldaks tal 15-päevast aresti järjest kanda või et arestipäevade järjestikune kandmine kahjustaks menetlusaluse isiku tervist. arestimaja - Kohtukolleegium märgib, et sisekorraeeskirja § 30 lg te

1 ja 2 kohaselt k pidevalt ning innipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas jälgitakse kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires. Samuti tagatakse kinnipeetule ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde. Kaebuses märgitut, et U.D on ees vabandanud ja ta soovib hakata vabanemisel YY

vabatahtlikult eakamaid inimesi motorolleriga abistama, saab pidada küll positiivseks, kuid tegemist ei ole KarS § 66 lg s 1 nimetatud asjaoludega, mis annaks alust määrata aresti - kandmine ositi.

10. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg le 1 ja § 147 lg 1 p le 1 jät - - ab ringkonnakohus Maakohtu 1. aprilli 2020. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni Pärnu rahuldamata.

4-20-1031

6(6)

11. U.D kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks üks pooltund ja apellatsiooni koostamiseks samuti üks pooltund, milles eest taotleb ta tasu 64,80 eurot (sh eurot). Kolleegiumi hinnangul olid taotlustes käibemaks 10,80

märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse §

1 ja §

23 lgst

21 lg- 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. st a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (alates 1. septembrist 2019 kehtivas redaktsioonis „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § a 10 ning §

1 lg-test 6 j

9 lg- 2, rahuldab st

kolleegium kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks eurot, sh käibemaks 64,80

10,80 eurot. vastavalt Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud VTMS § 38 lg le 1 ja KrMS § 185 lg - -le 2 U.D kanda.