2-19-17200/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-17200

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17200 Tsiviilasi

M. M. hagi T. K. vastu seltsinguvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M. (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalev Aavik (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post menetlus@lauspartners.ee) Kostja: T. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja M. M. ja kostja T. K.i vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1.1. Hageja ja kostja kinnitavad, et nende vahel on seltsing, mille eesmärgiks oli 2012.a sügisel ühise kodu loomise eesmärgil kinnisasja omandamine aadressil xxx ja selle parendamine. Pooled on panustanud seltsingusse võrdselt ja hageja on nimetatud seltsingu 01.07.2019.a üles öelnud.

1.2. Hageja ja kostja likvideerivad hageja ja kostja vahelise seltsingu ning jagavad seltsinguvara järgmiselt:

1.2.1. Võõrandada alates 01.september 2020.a kinnisvara müügiportaali vahendusel turuhinnaga Harju maakonnas xxx asuv kinnistu registriosa numbriga 14112002.

1.2.2. Tasuda kinnistu number 14112002 võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest Luminor Bank AS-ile tervikuna hageja ja kostja solidaarvõlg, mis tuleneb 12.11.2012.a Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud

2-19-17200

laenulepingust nr xxx ja selle lisadest.

1.2.3. Tasuda kinnistu number 14112002 võõrandamisest saadud rahalised vahendid, millest on maha arvatud laenulepingust nr xxx Luminor Bank AS-ile tulenev võlgnevus, võrdsetes osades hagejale ja kostjale.

1.3. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et kompromissleping jõustub käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisest hageja ja kostja poolt.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-17200.

3. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus

1. Jätta määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada hagejale käesoleva määruse jõustumisel asjas tasutud riigilõiv pooles ulatuses, s.o 150 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on M. M. hagi T. K.i vastu seltsinguvara jagamise nõudes. 11.05.2020.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st

1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

2-19-17200

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik