2-20-701/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-701

Kohtuasi

Tallinna

kohtutäitur

Risto

Sepa

taotlus

täiteasjades nr 027/2019/104 ja 027/2019/105

võlgniku

omandis

olevatesse

ruumidesse

sisenemiseks loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Puudutatud isik I (võlgnik) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja YY

Puudutatud isik II (võlgnik) YY (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III (sissenõudja) Citadele Bank AS

Eesti filiaal (registrikood 11971924)

Puudutatud isik IV (sissenõudja) Mercuri Team OÜ

(registrikood 11621900)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.01.2020 määrus jätta muutmata, kuid täpsustada määruse

resolutsiooni.

2. Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Võtta menetlusse ning rahuldada kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) avaldus.

2.2. Lubada täiteasjade nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 raames kohtutäituril

Risto Sepal (Sepp) ja kohtutäituri abil Õnne Kivil koos ostuhuvilistega siseneda

võlgnike XX ja YY nõusolekuta nende omandis olevasse ruumi asukohaga

XXX

(registriosa

nr XXXXXX)

enampakkumisel

müüdava

vara

ostuhuvilistele tutvustamise ja pildistamise eesmärgil 60 päeva jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest.

2.3.Määrus toimetada avaldajale ja puudutatud isikutele kätte.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik

1. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur/avaldaja) esitas Harju Maakohtule 15.01.2020

taotluse lubada täiteasjade nr 027/2019/104 ja nr 027/2019/105 raames kohtutäituril ja

kohtutäituri abil koos ostuhuvilistega siseneda XX (võlgnik I) ja YY (võlgnik II) nõusolekuta

kinnisasjale asukohaga XXX enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise ja

pildistamise eesmärgil 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Täitmisteated toimetati võlgnikele kätte 21.01.2019. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli

20.02.2019. Nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus ja võlgnikud sissenõutavat summat

vabatahtlikult ei tasunud. Kohtutäitur arestis 26.03.2019 võlgnikele kuuluva kinnisasja.

Kinnisasja arestimise akt toimetati võlgnikele kätte 26.04.2019. Arestitud kinnisasja pani

kohtutäitur elektroonilisele enampakkumisele 10.06.2019. Sundvõõrandatava kinnisasja suhtes

oli vajalik saada teavet vara seisukorrast. Võlgnikud pole kohtutäituri telefonikõnedele

reageerinud ega ka kohtutäiturit vabatahtlikult majja lubanud. Seega pole võimalik võlgnikega

kinnistu tutvumise osas kokku leppida, et tagada ostuhuvilistele ülevaade maja seisukorrast.

Võlgnikud rikuvad varale juurdepääsu mittevõimaldamisega sissenõudjate õigust saada vara

müügist võimalikult suurt tulemit. Varast tegelikku ettekujutust omamata ei soovita

enampakkumisel osaleda.

Kohtutäitur edastas 30.12.2019 võlgnikele e-kirja ja palus võimalust tutvuda varaga, kuid

sellele kirjale vastus puudub. 02.01.2020 kohtutäituri poolt võlgnikule II helistamisele ja

mobiiltelefonile saadetud sõnumine ei vastatud.

Maakohtu määrus

2. Maakohus rahuldas avalduse ja lubas täiteasja nr 027/2019/104 raames kohtutäituril ja

kohtutäituri abil koos ostuhuvilistega siseneda võlgnike nõusolekuta nende omandis olevasse

ruumi asukohaga XXX enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise ja

pildistamise eesmärgil 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohus tuvastas,

et täitmisteade ja arestimisakt on võlgnikele toimetatud kätte. Maakohus tuvastas võlgnike

nõusolekute puudumise ja nende teadlikkuse kohtutäituri soovist pääseda kinnistule

pildistamiseks ning ostuhuvilistele tutvustamiseks ehk juurdepääsu saamine on vajalik

täitedokumendi täitmiseks.

Määruskaebus

3. Võlgnikud (määruskaebuse esitajad) palusid tühistada maakohtu määrus ja jätta kohtutäituri

avaldus rahuldamata. Ühtlasi palusid nad keelata kohtutäituril ja kohtutäituri abil siseneda XXX

asuvasse ruumi kuni maakohtu määruse jõustumiseni. Määruskaebus sisaldas taotlust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, kuivõrd kohtutäitur on kavandanud seoses enampakkumisega

võimaldada 23.01.2020 kinnistuga tutvumise.

Võlgnikud toovad esile järgmised vastuväited:

 Võlgnikel tekkisid võlad seoses võlgniku I töö kaotusega. Võlgnikud soovisid laene

refinantseerida, et vältida kodu sundmüüki, kuid seda saab teha alles mais 2020.

 Võlgnikud ei ole nõus kohtutäituri poolt määratud kinnistu väärtusega. Kinnistu

ostmisel oli üks huviline, kes võis loobuda põhjusel, et kinnistut on tulevikus võimalik

omandada veelgi odavama hinnaga.

 Tsiviilasjas nr 2-19-19732 vaidlevad võlgnikud kohtutäituriga täitemenetluste

peatamise üle ja vaidlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Kui kohus peaks

täitemenetluse peatama pärast enampakkumise lõpetamist, siis toob see kaasa asjatu

vaidluse selle üle, kas on alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samuti langeb

siis ära alus võlgnike ruumidesse sisenemiseks. Seda sõltumata sellest, kas võlgnikud

on vaidlustanud kohtutäituri ametitoiminguid tähtaegselt või mitte. Seadus ei anna

kohtutäiturile õigust täitemenetlust mitte peatada.

 Kohtutäitur ei tõendanud võlgnike nõusoleku puudumist kinnistuga tutvumiseks ja ka

maakohus ei ole seda kindlaks teinud. Avalduse esitamisel oli kohtutäitur teadlik

tsiviilasja nr 2-19-19732 menetlusest ja teadis, et käesoleva avalduse lahendamine

sõltub sellest ning et kohtutäitur ei saa nõuda võlgnike nõusolekut ruumidesse

sisenemiseks.

 Maakohus ei kuulanud võlgnikke ära enne avalduse lahendamist ja nad ei saanud vastata

kohtutäituri avaldusele. Samuti pole kohtutäituri avaldus tehtud võlgnikele

kättesaadavaks.

 Kohtutäitur ei ole selgitanud võlgnikele, et ta kavatseb siseneda võlgnike kinnistule ilma

nende nõusolekuta ega selgitanud sellest tulenevaid tagajärgesid.

 Kohtutäituril ei ole õigust siseneda võlgnike ruumidesse enne maakohtu määruse

jõustumist.

Menetluse edasine käik

4. Kohtutäitur vastas võlgnike määruskaebusele ja määruskaebuse tagamise taotlusele, paludes

jätta need rahuldamata. Võlgnikud on oma kaebuses väljunud käesoleva vaidluse piiridest.

Kohtutäitur palus määruskaebuse vastuses lubada teda võlgnike kinnistule viivitamatult, et

näidata kinnistut ostuhuvilistele. Võlgnikud takistavad täitemenetluse läbiviimist ega edasta

kohtutäiturile teavet varaga tutvumise võimaldamiseks. Varaga tutvumise mittevõimaldamisel

nurjub taaskord enampakkumine ning uuel enampakkumisel alandatakse vara hinda. Eelmisel

enampakkumisel osaleja loobus pakkumisest, kuna võlgnikud ei vastanud kohtutäiturile, et

leppida kokku ruumidega tutvumise aeg. Seega kahjustavad võlgnikud oma teoga võimalust

saada müügist suuremat tulemit.

5. Maakohus jättis 23.01.2020 määrusega võlgnike taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus jättis aga

tähelepanuta, et kohtutäitur on võlgniku XX vastu algatanud täitemenetluse nr 027/2019/104 ja

võlgniku YY vastu nr 027/2019/105 ning taotlenud kohtult juurdepääsu võlgnike ruumidesse

mõlema täiteasja raames. Kuna asjaolud mõlema võlgniku osas on samad ja maakohus on

määruse põhjenduste kohaselt avalduse rahuldanud mõlema võlgniku osa, kuid jätnud määruses

kajastamata teise täitemenetluse numbri, siis täiendab ringkonnakohus maakohtu lahendit selles

osas ja esitab määruse tervikresolutsiooni TsMS § 654 lg 22 alusel. Ringkonnakohus täiendab

maakohtu määrust ka menetluskulude osas, kuna maakohus jättis menetluskulude jaotuse

märkimata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus

on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus järgib TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga

659 maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid täies mahus. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kohtutäituri avaldusest selgub üheselt, et täitur taotles luba võlgnikele kuuluvale kinnistule

sisenemiseks, et viia läbi enampakkumiseks vajalikke toiminguid. Enampakkumise läbiviimine

eeldab kinnisasja arestimist (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142), enampakkumise kohta

kuulutuse avaldamist (TMS § 153) ning enampakkumise läbiviimist (TMS § 150 jj koosmõjus

TMS § 78 jj). TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma

kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab

kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele

ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu

käsutamise keelumärke. Arestitud kinnisasja müük täitemenetluses toimub üldreeglina

enampakkumise teel. TMS § 153 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb enampakkumise interneti-

kuulutuses avaldada ka fotod kinnisasjast.

9. TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on

vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29.12.2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või

müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 3.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

12, p 11; 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka

selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse

võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu

hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise

ning seeläbi ka müügihinna tõusu ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise (Riigikohtu

13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

10. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku

ruumidesse sisenemiseks. Maakohus leidis õigesti, tuginedes Riigikohtu praktikale, et

kohtutäituri avalduse lahendamisel tuleb hinnata võlgnike nõusolekute puudumist ning vajadust

täitedokumentide täitmiseks. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et võlgnikud on teadlikud

täitemenetluse läbiviimisest ja kohtutäituri soovist kinnistule sisenemiseks ning tegelikkuses

puudub võlgnike nõusolek kohtutäituri lubamiseks nende kinnistule. Asjaolu, kas võlgnikud

olid teadlikud ruumidesse sisenemise tagajärgedest või mitte, ei ole kohtutäituri avalduse

rahuldamise eelduseks. Kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tuleneb täitedokumendist

(käesoleval juhul notariaalsed kokkulepped) ning tuleb eeldada, et kohesele sundtäitmise

allumise kokkuleppe sõlmimisel võlgnikud teadvustasid sellise kokkuleppe tähendust. Samuti

on kohtutäitur edastanud võlgnikele teabe nende õigustest ja kohustustest täitemenetluses (tlk

12). Määruskaebuse väited, et kohtutäitur pole nõusoleku puudumist tõendanud ja maakohus ei

ole nõusoleku puudumist kindaks teinud, ei vasta tegelikkusesele. Nimetatud asjaolu kinnitab

ka see, et võlgnikud ei ole määruskaebemenetluses avaldanud oma nõusolekut lubada

kohtutäitur oma kinnistule. Võlgnike vastuseisu on võimalik järeldada ka nende käitumisest.

Nõusoleku puudumist on oluline tuvastada seetõttu, et kui võlgnikud oleksid sisenemisega

nõus, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Asja materjalidest nähtub

käesoleval juhul, et kohtutäituril esines vajadus täitemenetluse läbiviimise tagamiseks kohtusse

pöörduda.

Käesoleva menetluse raames vaatab ringkonnakohus läbi kaebuse selle kohta, kas maakohus

tuvastas nõuetekohaselt kohtutäituri õiguse siseneda võlgnike ruumidesse. Asjaolu, et

võlgnikud ei nõustu kinnistu väärtusega või kohtutäituri tegevusega kinnistu müügi

korraldamisel, ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust nagu ka väited teise

kohtumenetluse kohta.

11. TMS § 28 lg 6 järgi tehakse ruumidesse sisenemise loa andmise või sellest keeldumise

määrus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Lühikene tähtaeg on

seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega neil juhtudel, kui on alust eeldada, et

võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama. TMS § 28 alusel

toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata vähemalt juhtudel, mil

kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid

kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises (Riigikohus 03.10.2012 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p-s 13).

Ringkonnakohus leiab, et kui maakohtul kohtutäituri avalduse lahendamisel ei tekkinud

kahtlusi selle rahuldamise osas, siis ei olnud maakohtul ka kohustust võlgnike eelnevalt

ärakuulata. Tegemist ei ole menetlusnormi rikkumisega, nagu on ekslikult väitnud kaebajad.

Võlgnikud on saanud oma seisukoha esitada määruskaebemenetluse raames. Ringkonnakohus

märgib, et maakohus oli kohtutäituri avaldust vajalikus ulatuses kajastanud vaidlustatud

16.01.2020 määruses ning võlgnikel oli võimalus selle alusel oma seisukohti kujundada.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnikud saanud määruskaebuses piisavalt esitada oma

vastuväiteid ja seisukohti kohtutäituri avalduse osas. Võlgnike seisukoht on ringkonnakohtule

selge ja puudub vajadus täiendava seisukoha küsimiseks.

12. Kohtutäitur taotluses esialgses avalduses maakohtult luba sisenda võlgnike eluruumi 60

päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohus rahuldaski kohtutäituri avalduse

selliselt. Kohtutäitur esitas vastuses määruskaebusele taotluse lubada kohtutäitur viivitamatult

võlgnike valdusesse. Maakohus selgitas 23.01.2020 määruses kohtutäiturile õigust võlgnike

ruumidesse siseneda pärast maakohtu 16.01.2020 määruse jõustumist. Ringkonnakohus märgib

täiendavalt, et käesoleval juhul puudub alus määruse täidetavuse muutmiseks. TMS § 28 lg 6

alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kui kohus ei määra hilisemat

täitmisele kuulumise aega. TsMS § 478 lg 4 teine lause näeb ette, et kohus võib määrata, et

määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui

alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on sarnastest asjades

aktsepteerinud kohtutäituri õigust võlgniku ruumidesse sisenemiseks alates vastava määruse

jõustumisest (vt Riigikohtu 13.05.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 10 ja 03.10.2012

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri avalduse

alusel võlgniku ruumidesse sisenemine ei ole sedavõrd kiireloomuline toiming, mida peab igal

juhul saama teha viivitamatult. Vastasel juhul muutuks võlgniku kaebeõigus sisutuks.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus võlgnike

ruumidesse siseneda pärast selleks õigust andva määruse jõustumist.

6. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu

kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Ruumidesse sisenemise

otsustamine on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab

ringkonnakohus kõrvaldada. Kohus jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei

ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing