2-19-18966/302-19-18966/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-19-18966 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2020, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-19-18966 Tsiviilasi Axxx Mxxxxxx hagi Ixx Mxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxx Mxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Merike Valgmäe (info@mvoigusburoo.ee); Kostja: Ixx Mxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung 28.04.2020

RESOLUTSIOON

Hüvitise summa sisaldab ka Ixx Mxxxxxxxpoolt enne abielu sõlmimist ja ka abielu ajal Mxxxxxx kinnistu

2-19-18966 2 (registriosa nr 716335) parendamiseks tehtud kulutusi. 1.1.3 Pooled lepivad kokku, et käesoleva kompromissilepinguga on jagatud kogu poolte ühisvara ning täiendavaid nõudeid pooltel teineteise vastu ei ole. 1.1.4 Ixx Mxxxxx vabastab kinnisasja, asukohaga Mxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (registriosa nr xxxxxx) hiljemalt 18.05.2020, andes üle kinnistul asuva elamu ja kõrvalhoonete võtmed Axxx Mxxxxxxxx või tema poolt määratud isikule samaks tähtajaks. 1.1.5 Ajavahemikul kompromissilepingu sõlmimisest kuni kinnistu vabastamiseni kohustub Ixx Mxxxxxxsäilitama kinnistut ja kinnistul asuvat elamut elamiskõlbulikus olukorras. 1.1.6 Juhul, kui Ixx Mxxxxx ei vabasta Mxxxxxx kinnistut hiljemalt 18.05.2020, tasub ta Axxx Mxxxxxxxe leppetrahvi 10 eurot päevas iga väljakolimisega viivitatud päeva eest. 1.1.7 Axxx Mxxxxx vormistab sõiduki HYUNDAI SANTA FE, registreerimismärk xxxxxx, VIN kood: KMHSC81VP4U701500, omanikuvahetuse ja registreerib sõiduki Ixx Mxxxxxx nimele 3 päeva jooksul alates kohtulahendi tegemise päevast. 1.1.8 Ixx Mxxxxxxx ei ole pärast lepingu punktis 1.1.2. hüvitise saamist enam Axxx Mxxxxxx vastu nõudeid seoses ühisvara jagamisega või muul alusel (alusetu rikastumise nõue või kulutuste hüvitamise nõue vm) ja ta loobub nendest. Axxx Mxxxxxxx ei ole xxx Mxxxxxx vastu enam nõudeid, kui Ixx Mxxxxx on kõik kompormissis kokkulepitud kohustused nõuetekohaselt täitnud.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada pool hageja poolt ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust s.o 150 eurot Axxx Mxxxxxx arveldusarvele nr EE322200001103655335 (Swedbank).

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates abielu lahutamise otsuse jõustumisest.

Menetluse käik Axxx Mxxxxx esitas 03.12.2019 hagi Ixx Mxxxxxx vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes, mille kohus võttis 15.01.2020.a määrusega menetlusse. Kostja esitas vastuväiteid ühisvara jagamise nõudele. Kohus pidas asjas istungi 28.04.2020. Pooltel ei olnud vaidlust abielu lahutamise nõude osas. Kohus otsustas teha lahutuse nõude osas osaotsuse 08.05.2020 ning jätkata teises nõudes menetlust. 07.05.2020 esitasid pooled kohtule kompromissi ühisvara jagamise nõude osas, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. 08.05.2020.a osaotsusega rahuldas kohus abielu lahutamise nõude ning määras kindlaks menetluskulude jaotuse.

2-19-18966 3 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 5 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesolevale määrusele esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu 200 euro tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest riigilõivu tasunud kokku 400 eurot, s.o 100 eurot abielu lahutamise nõude ning 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Kohus lahendas abielu lahutamise nõude eraldi osaotsusega ning määras otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse abielu lahutamise nõudega tekkinud menetluskulude osas ja jättis nimetatud kulu hageja kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1. Seega pole riigilõiv 100 eurot hõlmatud kompromissiga ning seda ei ole võimalik pooles ulatuses tagasi taotleda. Riigilõivu pooles ulatuses tagastamist saab hageja taotleda ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivu 300 euro osas. Kuna kohus kinnitab ühisvara jagamise nõude osas kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 150 eurot tagastada hagejale.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-19-18966 4 Maimu Laumets kohtunik