1-18-7408/62 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-18-7408 Otsuse kuupäev

8. mai 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi C.U süüdistuses Kar § S 300

1 2

lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2019. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.U kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

8. aprill 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.

26. juuni 2019. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri Tühistada Harju Maakohtu 2019. a otsus osas, millega:

1.1. C.U KarS 300 tunnistati süüdi ja karistati §

1 2 lg järgi toimingupiirangute rikkumise eest : järgmiste riigihangetega seoses

1.1.1. Kristiine Sport riigihange

nr 46378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“;

1.1.2. Kristiine Sport riigihange nr 46378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“;

1.1.3. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 44341 „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“;

1.1.4. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 45329 „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimisehitustööde peatöövõtt“;

1.1.5. Eesti Ajaloomuuseumi riigihange nr 42543 „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ ning

1.1.6. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 73108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“;

1.2. C.U-le , millest KarS 68 mõisteti

150 päevamäära suurune rahaline karistus § lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg;

1.3. valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ning maaja ringkonnakohtu jäeti C.U menetluses . makstud tasud täielikult süüdistatava enda kanda

2.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

1-18-7408

2(10) 2.1. p-des 1.1.1 1.1.5 nimetatud riigihangetega seotud lõpetada käesoleva otsuse resolutsiooni – etteheidetes C.U suhtes kriminaalmenetlus KrMS 199 1 p 2 alusel kuriteo § lg aegumis

tähtaja möödumise tõttu;

2.2.

resolutsiooni p-s 1.1.6 nimetatud riigihankega seotud mõista C.U käesoleva otsuse etteheites

õigeks;

2.3. m S 300 õista C.U-le Kar §

1 2 alusel 120 rahaline lg päevamäära suurune karistus;

2.4. KarS 68 lg 1 alusel arvata C.U karistusaja hulka eelvangistuses viibitud § üks päev, s.o kolm rahalise karistuse päevamäära Ärakantavaks rahaliseks . karistuseks lugeda

117 päevamäära, arvestades C.U päevamäärana 84,50 eurot, s.t 9 886,50 euro t.

3. Muus osas

- ja ringkonnakohtu otsus muutmata. jätta maa

4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. ks kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses Mõista Eesti Vabariigilt C.U kasu valitud kaitsjale makstud tasu katteks kokku 3312 euro välja t.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.U anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 300 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk eriti suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises. Süüdistuse kohaselt tegi kaasabil hankijaga sõlmitud lepingute

koos R. I- ja

C.U ga

A. K. alusel kümnel riigihankel ametiisikuna toiminguid ja otsuseid ning osales nende tegemisel, s.t valmistas ette hankedokumente, nõustas hankemenetluse läbiviimist osales hankekomisjoni töös , , s.h pakkujate kvalifitseerimisel, pakkumuste vastavuse hindamisel ning edukate pakkujate valimisel, ( ),

mitmete endaga seotud isikute (OÜ X1 kuni 3. oktoobrini 2016 AS X1 X2 OÜ, AS X3, X4 AB ja X5 Ltd. Co.) suhtes ning summas, mis ületas 400 000 euro t. C.U süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises järgmiste riigihangete puhul.

1.1. Tallinna Spordija Noorsooameti hallatava spordiasutuse Kristiine Sport riigihange 142643 nr „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“. Kristiine Spordi ja OÜ Y1 (esindaja C.U) vahel sõlmiti il 2013 riigihanke korraldamise käsundusleping.

22. aprill

29. mail 2013 hinnati pakkumusi ja valiti edukaks pakkujaks AS , kelleg

18. juunil 2013 hankeleping X1 a sõlmiti maksumusega 1 089 667,67 eurot.

1.2. Tallinna Spordija Noorsooameti hallatava spordiasutuse Kristiine Sport riigihange 146378 nr „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“. Kristiine Spordi direktor andis 2.

septembril 2013 käskkirja väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke korraldamiseks.

18. septembril 2013 hinnati - esitatud pakkumist ja tunnistati see edukaks. Hankeleping AS i X1 maksumusega 215 778,03 euro oktoobril 2013. t sõlmiti 2.

1.3. R Vallavalitsuse riigihange nr 1 ae 44341 „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“. Ühispakkujate OÜ ja OÜ Pakkumused esitati 2013. aasta juulis. Y2 AS Y3

-i,

Y4 esitatud eduka pakkumuse hind oli 3 079 079,45 eurot. Hankel esitasid pakkumuse ühispakkujatena ka OÜ ja AS X2 X1 X3 ning AS .

1-18-7408

3(10)

1.4. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 1 - 45329 „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimis ehitustööde peatöövõtt“. Esitatud pakkumusi hinnati ja edukas pakkuja vali 2013. aasta ti septembri alguses. Hankel esitasid teiste seas pakkumuse ka AS ning

Edukaks X3 X2 OÜ. tunnistatud pakkumise teinud

-ga oktoobril 2013 hankeleping maksumusega X2 OÜ sõlmiti 2.

1 517 376,28 eurot.

1.5. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 1 eviku Aruheina tee lasteaia ehi 45383 „Peetri al tustööde peatöövõtt“. OÜ ja AS ühispakkujana ning AS Hankel esitasid teiste seas pakkumuse ka

X2 X1 X3, Y5 OÜ ja AS Y6 ühispakkujana. Viimaste ühispakkumine maksumusega 1 569 535,34 eurot tunnistati vallavanema 30. septembri 2013. iigihanke vaidlustamise a käskkirjaga edukaks. R tõttu lõpetati hange lepingut sõlmimata.

1.6. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 1 eviku Aruheina tee lasteaia ehi 47255 „Peetri al tustööde peatöövõtt“. Pakkumusi hinnati 2013. aasta novembri lõpus. Hankel esitasid pakkumused ka

X2 OÜ j ühispakkujana ning AS OÜ ühispakkujana. Viimane ühispakkumine a AS

X1 X3 Y5 ja

tunnistati vallavanema 28. novembri 2013. detsembril 2013 a käskkirjaga edukaks ning 19. sõlmiti hankeleping maksumusega 1 498 774,12 eurot.

1.7. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 148588 „Jüri aleviku Võsukese lasteaia ehitustööde peatöövõtt“. akkumisi hinnati 2014. aasta märtsi alguses P . Hankel esitas teiste seas pakkumuse ka

5. 2014.

-i esitatud X2 OÜ, kuid vallavanema märtsi a käskkirjaga tunnistati edukaks Y2 AS

1 743 584,68 euro suurune pakkumus.

1.8. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 69047 „Plastinaatide ostmine Eesti Tervishoiu Muuseumile“. Hanketeade avaldati 17. novembril 2015. Ltd. Co. esitatud pakkumine X5 tunnistati edukaks 18. jaanuaril 2016 ning hankeleping maksumusega 171 993 eurot sõlmiti

20. jaanuaril 2016.

1.9. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 173108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“. Hanketeade avaldati 6. aprillil 2016. AB esitatud pakkumine X4 tunnistati edukaks 18. apri il 2016 ning hankeleping maksumusega 39 800 ll eurot sõlmiti

20. aprillil 2016.

1.10. Eesti Ajaloomuuseumi riigihange nr 42543 „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“. käskkirjaga määrati lihtsustatud Muuseumi direktori 11. aprill 2013. i a korras riigihanke . Riigihanke korraldamiseks moodustatud komisjon tegi 29. mai läbiviimine l 2013 ettepaneku tunnistada edukaks pakkujaks X2 OÜ. Muuseumi direktor kinnitas selle 30. mai 2013.

4. juunil 2013 summas 262 208 euro a käskkirjaga. Hankeleping sõlmiti t.

2. Harju Maakohtu 26. juuni 2019. otsusega tunnistati a C.U süüdi ja teda karistati Kar § S 300 lg 2 S 68

1 alusel arvati maha järgi 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega, millest Kar § lg ühe eelvangistuses viibitud päeva tõttu üks päevamäär, mistõttu ärakantavaks rahaliseks karistuseks jäi 149 päevamäära ehk 12 590,50 eurot.

3. Maakohtu hinnangul pani

24. aprillist 2013 kuni 6. aprillini 2016

C.U toime ühe jätkuva kuriteo, mistõttu tuleb kogumina arvesse võtta kõiki riigihangete tulemusena sõlmitud lepingute maksumusi kokku summas üle 9,6 miljoni euro. Sel põhjusel on tegu kvalifitseeritav C.U KarS 300 §

1 2 ega ole aegunud. lg järgi

1-18-7408

4(10)

4. C.U kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt amist aegumisega Kristiine Spordi, Eesti kriminaalmenetluse lõpet Ajaloomuuseumi ja Rae Vallavalitsuse riigihangetega nr 144341 ja 145329 seotud tegudes (vt p-d 1.1 1.4 ja 1.10) . Lisaks paluti – ning ülejäänud tegude eest väiksema karistuse mõistmist hüvitada C.U valitud kaitsja tasud.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2019. otsusega kaitsja apellatsiooni rahuldamata a ning maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetlusega seotud

C.U õigusabikulud jäid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 185

2 alusel isiku enda kanda. Maakohtu otsuse § lg resolutsiooni muutmata asus ringkonnakohus esimese astme kohtust erinevale seisukohale vaid järgnevas.

5.1. SA Eesti Tervishoiu Muuseum kahe riigihankega seotud tegevusi ei saa teiste hangetega (kus viimased tegevused toimusid 5. il 2014) märts üle aastase vahe tõttu pidada ühe jätkuva teo osaks. Küll aga moodustavad need kaks hanget omavahel jätkuva teo 2015. aasta septembrist 2016. aasta

0 000 eurot, siis aprillini. Kuivõrd nimetatud hangete kogumaksumus oli umbes 21 pole tegemist eriti suure

SA Eesti , vaid lihtsalt suure ulatusega. Seetõttu vastab C.U Tervishoiu Muuseum riigihangetega seotud tegevus KarS 300 § lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, mis on aga hõlmatud teiste riigihangetega seotud jätkuvale teole antud kvalifikatsioonist (KarS 300 §

1 2 lg ).

5.2. Kaitsjaga osaliselt nõustudes leidis ringkonnakohus, et 25. juuli 2018. vaatlusprotokoll, mis a kajastab C.U ning advokaat Jaanus Tehve vahelist e-kirjavahetust ning ri sõnumeid, mis olid seotud Rae Vallavalitsuse riigihangete , on advokatuuriseaduse (AdvS) 43 lg-tele 2 ja 3 ga § tuginedes . Nimelt sisaldab osa vaatlusprotokollist ku lubamatu tõend tsesaladusega hõlmatud teavet

. ning tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber, C.U kes taotleb nii maakui ka

ringkonnakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja K S 181

1 alusel . Alternatiivselt taotleb rM § lg valitud kaitsja tasu kulude riigi kanda jätmist kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumisega Kristiine Spordi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Rae Vallavalitsuse riigihangetega nr 144341 ja 145329 seotud tegudes (vt p-d 1.1 1.4 ja 1.10) ning – ülejäänud kolme Rae Vallavalitsuse ja kahe Eesti Tervisho Muuseum hankega seotud SA iu tegudes kriminaalasja saatmist maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus, samuti apellatsioonija kassatsioonimenetlus valitud kaitsjale makstud tasu riigi kanda es jätmist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. C.U toimingupiirangute rikkumises süü talle etteheidetud ei ole tõendatud, tema teos puudub kuriteokoosseis, mistõttu tuleb teha õigeksmõistev otsus.

6.2. Kõik aastatel 2013–2016 erinevatel objektidel erinevate hankijate korraldatud riigihanked on loetud põhjendamatult üheks ja samaks jätkuvaks teoks. et mõned riigihanke Asjaolu, d on ajaliselt osaliselt kattunud, ei tähenda, et neid saab lugeda üheks jätkuvaks teoks. Olukorras, kus iga järgmine riigihange korraldati teisel ajal, ei ole võimalik rääkida, et erineva hankija poolt tegemist oli ühe ja sama jätkuva teo osategudega. Tõendamata on, et teadis esimese ja C.U kõigi järgmiste riigihangete toimumise ajal, et teised hankijad korraldavad teiste objektide kohta veel uued riigihanked, ning et

ta soovis neil ise või mõne endaga seotud isiku kaudu osaleda. C.U , ega ei saanud ühe hanke nõustamisel teada, et järgnevad riigihanked üldse toimuvad

1-18-7408

5(10) ka seda, et tulevaste hangete korral tellivad hankijad temalt hangete läbiviimisega seotud teenuseid.

7. Kassatsioonivastuses leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. Prokuratuur jääb maakohtu kohtuvaidlustes esitatud seisukohtade juurde, lisades, et isegi kui , millele maakohus on otsuse ringkonnakohus jätab mingi tõendi tegemisel tuginenud, lubamatuna ei too see kaasa

tõendikogumist välja, C.U õigeksmõistmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohus kujundab all seisukoha etteheidetavate järgnevalt C.U-le tegude jätkuvuse (I), aegumise ( ) II ja tõendatuse (III), samuti karistuse (IV) ning menetluskulude kohta (V). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (VI) ning peatub lühidalt maakohtu eksimusel edasikaebekorra märkimisel (VII).

I

9. C.U-le esitatud kohaselt pani ta aastatel 2013 2016 toime KarS 300 süüdistuse – §

lg järgi kvalifitseeritava kokku kümne riigihankega seotud ühe jätkuva toimingupiirangute rikkumises seisneva kuriteo eriti suures ulatuses. Maakohus nõustus

C.U-le esitatud süüdistusega, leides, et kuritegu pandi toime 24. aprillist 2013 kuni 6. aprillini 2016. Ringkonnakohus jagas eeltoodud seisukohta, kuid , et

täpsustas C.U on toime pannud kaks jätkuvat kuritegu, millest üks neeldub lõpliku kvalifikatsiooni määramisel teises (vt p 5.1). Kaitsja on kogu kohtumenetluse vältel leidnud, et iga riigihankega seotud toimingupiirangu rikkumine tuleb lugeda eraldiseisvaks teoks, sest need on toime pandud nelja aasta jooksul erinevatel objektidel (sh erinevates piirkondades), ning asjasse puutuvaid riigihankeid on korraldanud erinevad hankijad. Kolleegium nõustub alljärgnevatel põhjustel kaitsjaga osaliselt.

10. Riigikohtu praktikas on ja korduvate egude jätkuva süüt eristamisel leitud järgmist. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ü üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu htsest tahtlusest kantud sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2019. otsus a nr 1-15-11032/308, p 34 ning 27. 2019. otsus nr 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud märtsi a kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on vad käsitata jätkuva või korduva teona.

11. Maa-

ja ringkonnakohus on eelmärgitud kriteeriume küll analüüsinud, kuid lõpptulemusena jõudnud siiski ekslikule seisukohale. Isiku sarnane tegutsemismuster, sama õigushüve ründamine ja sama süüteokoosseisu realiseerimine õivad esineda ka korduvuse puhul, mistõttu ei ole v

need piisavad korduvuse eristamiseks jätkuvusest. Samuti ei näita jätkuva teo ühtse tahtluse olemasolu asjaolu, et

esinevast huvide konfliktist C.U ei teatanud kõikide riigihangete läbiviimistel . Mitteteatamine oli vajalik eeltingimus selleks, et toimingupiirangu rikkumis iga riigihanke t läbiviimisel toime panna. Maakohtu märgitu, et C.U süstemaatiline käitumine, mille eesmärk oli saada varjatult ning teiste isikute kaudu ka kasu, ei kinnita samuti tegude jätkuvust, kuivõrd

1-18-7408

6(10) kuritegude korduva toimepanemise eesmärk võib olla varalise kasu saamine. Ringkonnakoh tu arvates iseloomustab , et osa hankeid toimus samal ajal jätkuvust seegi või lühikese ajavahemiku järel ajaline lähedus praeguses asjas jätkuva teo tuvastamisel . Kolleegiumi hinnangul pole aga määrava tähendusega. Nimelt on Riigikohus soodustuskelmuse puhul leidnud, et isegi kui iga valeandmeid sisaldava toetusavalduse PRIA-le esitamisele eelnes toetuste taotlemise ettevalmistusaeg, mis võis erinevate toetuste puhul suuresti kokku langeda, pole see pettuse teel soodustuse saamise kuriteo eripära arves jätkuvaks lugemisel, sest tades kaalukeeleks tegude toetuse taotlemine nõuabki sellele eelneva ettevalmistuse tõttu pikemat ajavahemikku (vt viidatud otsus nr 1-15-11032/308, p 36). Samamoodi ajaliselt mingis osas kattuda ka võivad toimimispiirangute rikkumisega seotud erinevate riigihangete läbiviimise perioodid.

12. Toetudes viimati viidatud otsuse p- 36, b kolleegium kaitsjaga, et riigihangetega seotud le nõustu kõigi tegude jätkuvuse jaatamisel on põhjendamatult jäetud tähelepanuta, et erinevad olid nii hankijad kui ka riigihangete objektid. Käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades ei saa ühtsest tahtlusest kantuks ehk üheks jätkuvaks teoks lugeda erinevate hankijatega seotud riigihankeid.

13. Järgnevalt hindab kolleegium, kas ühe hankija erinevate riigihangetega seotud toimingupiirangute rikkumisi tuleb käsitada jätkuvate või korduvate tegudena. Arvestades ajalist kriteeriumi ja hankeobjektide erinevust, saab asuda seisukohale, et iga hankega seonduv on üldistatult eraldiseisev tegu ega ole osa jätkuvast kuriteost, v.a allpool p-s 14 toodud erandid. Kaitsja märgib õigustatult, et suurema osa riigihangete puhul pole võimalik väita ning kohtud pole ka tuvastanud, et

han

. C.U-l oli enne ühe ke lõpetamist juba tahtlus olla seotud mõne järgmisega

14. Kolleegium loeb

tegevuse seoses spordiasutuse Kristiine Sport pneumohalli jätkuvaks C.U kahe riigihankega (p-d 1.1 ja 1.2). Nende hangete olemusliku ühtekuuluvuse tõttu – esimese hanke eesmär püstitada ning teisega sooviti varustada hall küttesüsteemiga – k oli pneumohall ei ole määravat tähendust sellel, et esimese hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu ja teise hanke väljakuulutamise vahele jäi Üheks teoks ka Jüri kaks ja pool kuud. peab kolleegium Gümnaasium õlemas i juurdeehituse ning pallihalli hangetega seonduvat (p-d 1.3 ja 1.4). M hankemenetluses oli sama hankija ja hanked olid omavahel ajaliselt ja sisuliselt seotud. Olemusliku seotuse tõttu on üks jätkuv tegu Aruheina tee lasteaia kahe riigihankega seonduv (p-d 1.5 ja 1.6) hankel oli sama hankija ja hankeobjekt, ning maakohtu tuvastatu , sest mõlemal kohaselt oli veel enne esimese lasteaia ehitushanke C.U tühistamist teadlik, et samasugune hange kuulutatakse uuesti välja.

15. Seega saab ette heita seitsme eraldiseisva teo toimepanemist. Esimene tegu on seoses C.U-le pneumohalli kahe hankega (p-d 1.1 ja 1.2), teine Jüri Gümnaasiumi kahe hankega (p-d 1.3 ja 1.4) ja kolmas Aruheina tee lasteaia kahe hankega (p-d 1.5 ja 1.6) riigihankega, s.t . Ülejäänud nelja Võsukese lasteaia ehitustööde 1.7), plastinaatide 1.8) ja digilahkamislaua ostmise 1.9) (p (p (p ning Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsiooni ehitustöödega 1.10) seotud tegevused tuleb (p lugeda kõik iseseisvateks tegudeks.

16. Maakohtu tuvastatu kohaselt rikkus toimingupiirangu 24. aprillist 2013 kuni C.U id

6. aprillini 2016. Sel perioodil on KarS 300 §

1 kuriteokoosseisule vastava toimingupiirangu rikkumise ulatust muudetud. KarS 5 lg-s 2 tuleb rakendada isikule § sätestatud põhimõtte järgi soodsaimat seadust. Selleks on 2015. aastast kehtivad KarS -d 300 §

1 ja 121. Nende sätete kohaselt tuleb 400 000 eurot ületav toimingupiirangu rikkumine kvalifitseerida kuriteona Kar § S 3001 lg 2 ning 40 000 eurot ületav rikkumine Kar § S 3001 lg 1 järgi. Kuni 40 000 euro suurused rikkumised on väärteo § d korruptsioonivastase seaduse (KVS) 19 alusel.

1-18-7408

7(10)

17. Arvestades hankemenetluste edukate pakkumiste hindu, on C.U-le etteheidetavast seitsmest teost atavad kuritegudena. Kuuest kuriteos neli (p-d 1.1 1.2, 1.3 1.4, 1.5 1.6 ja 1.7) kuus käsit t – – – on kvalifitseeritav toimingupiirangu rikkumisena eriti suures ulatuses KarS 300 ad §

1 2 ja lg järgi kaks (p-d 1.8 ja 1.10) suures ulatuses KarS 300 §

1 lg 1 järgi. Kuivõrd punktis

1.9 nimetatud hanke maksumus oli 39 800 eurot, ei realiseeri see suure ulatuse kriteeriumit ning vastab -s 19 KVS § kirjeldatud tunnustele. väärteo

II

18. C.U-le esitatud süüdistuses märgitud tegude toimepanemise aja jooksul on muutunud ka aegumise regulatsioon. Kuni 1. jaanuarini 2015 tuli aegumise algust arvestada süüteo toimepanemisest, kuid pärast seda teo lõpuleviimisest. Kuivõrd toimingupiirangu rikkumine ei ole tagajärjedelikt, ei ole sellel muudatusel käesolevas asjas sisulist tähendust. Käsitledes küsimust C.U-le etteheidetavate tegude võimalikust aegumisest, võtab kolleegium aluseks seisukoha, et riigihangete läbiviimisel on toimingupiirangute rikkumisi võimalik toime panna kuni hankemenetluse lõpuni, s.t kas hankemenetluse tühistamiseni või hankelepingu sõlmimiseni. Samas märgib § kolleegium, et KarS -s 3001 s sätestatud koo seisu tuvastamisel ei ole tagajärje saabumine ehk riigihanke võitmine ja/või hankelepingu sõlmimine oluline, sest kuriteona on karistatav ainuüksi toimingupiirangu rikkumine ehk keelatud toimingu või otsuse tegemine.

19. KarS 300 §

1 lg 1 või 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mis aegub Kar § S 81 lg 1 p 2 toimepanemisest, kui ei esine aegumise katkemise ega kohaselt viie aasta möödumisel peatumise aluseid. Aegumise peatumise aluseid käesolevas asjas ei ole. Küll katkes aegumine C.U kohtu alla andmise

5. oktoobril 2018 (KarS 81

5 p 2 ga § lg ), mis tähendab, et kui teo toimepanemisest oli selleks ajaks möödunud viis aastat, on see tegu aegunud. Eeltoodut arvestades on aegumistähtaeg möödunud nii pneumohalli (p-d 1.1 1.2) – , Jüri Gümnaasiumi – (p-d 1.3 1.4) kui ka Eesti Ajaloomuuseumi 1.10) riigihangetega seotud tegudes. Nendes tegudes tuleb (p kriminaalmenetlus suhtes KrMS 199

1 p 2 C.U § lg alusel lõpetada. Ülejäänud kolme teo puhul, s.t seoses Aruheina tee lasteaia (p-d 1.5 1.6)

1.7) ning plastinaatide – , Võsukese lasteaia (p ostmise S 81 (p .8) riigihangetega, ei ole kuriteo aegumistähtaeg möödunud, sh ka mitte Kar § lg- 6 st tulenev absoluutne aegumistähtaeg.

20. Eespool on kolleegium leidnud, et SA-le Eesti Tervishoiu Muuseum digilahkamislaua ostmise riigihanke puhul ei vasta tegu mitte kuriteo-, vaid S 19

C.U KV § mõttes väärteotunnustega teole (vt p 17) 20. rillil 2016. S 1 . Selles hankemenetluses sõlmiti hankeleping ap KV § 9 järgi kvalifitseeritav väärtegu aegub KarS 81 § lg 3 järgi kahe aasta möödumisel. Peatumise alustest on praegusel juhul asjakohane vaid KarS 81 § lg 7 p 2, kuid ka aegumise peatumise korral aegumine KarS 81 § lg 8 kohaselt siiski ei uuene, kui teost on kriminaalmenetluse lõpetamise hetkeks möödunud kolm aastat (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2016. otsus asjas a nr 3-1-1-50-16, p-d 21 ja 28). Arvestades, et teost on praeguseks kõnealusest möödunud üle nelja aasta, ei ole

Sellises olukorras tuleb isik temale väärteomenetluse alustamine enam võimalik. esitatud etteheites 23. 2015. otsus õigeks mõista (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi märtsi a asjas nr 3-1-1-22-15, p 14).

III

21. C.U toimingupiirangute rikkum Aruheina tee lasteaia (p-d 1.5 1.6), ises süüditunnistamises – Võsukese lasteaia (p (p 1.7) ning plastinaatide ostmise 1.8) riigihangetega seotud kuritegudes kolleegium materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ei tuvastanud . Selles . Seetõttu jääb tagajärjetuks kaitsja õigeksmõistva otsuse tegemise taotlus

1-18-7408

8(10) soovitakse sisuliselt maa- Riigikohtult teistsugust ja ringkonnakohtu poolt tuvastatuga võrreldes faktiliste asjaolude tuvastamist, milleks kõrgeimal kohtul aga pädevus puudub (KrMS 363 § lg 5 ). Samuti jääb rahuldamata kaitsja alternatiivne taotlus saata kriminaalasi osaliselt tagasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

IV

22. KarS 300 §

1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud –500 päevamäära suurune rahaline karistus (KarS 44 ne vangistus. Maakohus § lg ) või kuni kolme aasta pikku tunnistas

ehk toimingupiirangute rikkumises C.U süüdi kogu temale esitatud süüdistuses enam kui 9,6 miljoni euro ulatuses ning karistas teda 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Süüdimõistmise mahu oluline vähenemine kriminaalmenetluse osaliselt aegumisega lõpetamise ning ühe teo osas süüdistatava õigeksmõistmise tõttu olukorras, kus prokuratuur ei ole kassatsiooni esitanud, tingib

. C.U-le mõistetud karistuse vähendamise

23. Kolleegium mõistab C.U-le § KarS 300

1 lg 2 alusel 120 päevamäära suuruse rahalise karistuse. KarS 68 lg 1 alusel arvab Riigikohus

§ C.U-le mõistetud karistusest maha ühe eelvangistuses viibitud päeva ehk kolm rahalise karistuse päevamäära, mistõttu tuleb lõplikuks ärakan päevamäära, arvestades C.U päevamäärana tavaks rahaliseks karistuseks lugeda 117

84,50 eurot, s.t kokku 9 886,50 euro Siinkohal juhib kolleegium t. tähelepanu asjaolule, et nii maakohtu otsuse resolutsiooni kui ka motiivide kohaselt on esimese astme kohus KarS 68 § lg alusel arvanud mõistetud rahalisest karistusest ekslikult maha vaid ühe päevamäära. Seda viga pole märganud ei süüdistatava kaitsja ega ringkonnakohus.

V

24. Kohtueelse ja kogu kohtumenetluse eest on kaitsja esitanud kohtutele taotlused hüvitada C.U-le valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 25 740 eurot ( aks), sh sh käibem kohtueelse ja maakohtu menetluse eest 16 140 eurot Taotlusest ega selle juurde (sh käibemaks). lisatud arvetest ei nähtu kaitsja tunnitasu ega õigusteenuse mahtu , toimingu le kulutatud aega te . Avamata on ka . apellatsioonimenetluses kantud kulude õigusteenuse sisu Sama tuleb öelda ka hüvitamise taotluse sh käibemaks (4200 eurot, ) kohta. Kassatsioonimenetluses kantud kaitsekuludena taotletakse 5400 euro

. Kuigi viimases taotluses (sh käibemaks) hüvitamist on märgitud kogu toimingutele kulunud aeg, siis esinevad selles jätkuvalt varem märgitud puudused, s.t toiminguid on pelgalt loetletud, nendele kulunud aega tunnitasu suurust . ja märkimata

25. KrMS 181 § lg sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seotud erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. 2020. otsus nr 1-17-11682/102, p 26.) märtsi a

26. Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS 61 § lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida atud õigusteenuse põhjendatust §

osut KrMS 175

1 p 1 lg tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest

1-18-7408

9(10) ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. otsus asjas nr 3-1-1-14-14 a , p-d 1067 ja 1068.)

27. K keskmisest keerukam ega mahukam ja kolleegium peab äesolev kriminaalasi ei ole mõistlikuks kaitsja tunnitasuks 120 euro

4 euro t tunnis, s.t koos käibemaksuga 14 t. Määrates hinnanguliselt kaitsja ajakulu osutamisel kohtueelses ja maakohtu menetluses, leiab kolleegium, et see õigusabi oli vajalik kokku 15 tunni ulatuses, s.t äralangenud süüdistuse osas põhjendatud valitud kaitsja tasu on 2160 eurot (sh käibemaks 360 eurot). Apellatsiooni koostamise (sh selle tarbeks kliendiga nõupidamise ja maakohtu otsusega tutvumise) ajakuluks loeb kolleegium 10 tundi, millest tuleb hüvita eurot (sh käibemaks da 4 tundi ehk 576

96 eurot). Kassatsiooni koostamise ja esitamise ajakuluks hindab kolleegium 8 tundi, millest

4 tundi ehk 576

hüvitatakse eurot (sh käibemaks

96 eurot). K

valitud kaitsja tasu nii kohtueelses kui kogu okkuvõttes tuleb C.U-le hüvitada kohtumenetluses tasutud õigusabi eest osaliselt, s.t kokku 331 käibemaks 55

2 eurot (sh

2 eurot).

VI

28. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 361 § lg 1 p-dest 4 ja 7 ning § , tühistab Riigikohtu

362 p- 1 st kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 26. juuni 2019. ja Tallinna Ringkonnakohtu a

30. septembri 2019. otsuse osaliselt. Osas, milles

teda karistati a C.U tunnistati süüdi ja KarS 300 § imingupiirangute rikkumise eest Kristiine lg järgi to Sport riigihangetel „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“ ja „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“, Rae Vallavalitsuse riigihangetel „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“ ja „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimis ehitustööde peatöövõtt“ ning Eesti Ajaloomuuseumi - riigihankel „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“, lõpetab Riigikohus kriminaalmenetluse KrMS 199 § lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihankega „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“ seotud etteheites mõistab Riigikohus õigeks. Kolleegium tühistab maa

C.U

- ja ringkonnakohtu otsuse ka C.U-le mõistetud karistuse osas, tehes selles osas uue otsuse, millega mõistab C.U-le § KarS 300 lg alusel 120 päevamäära suuruse rahalise karistuse, millest arvab KarS 68 § lg alusel maha eelvangistuses viibitud aja tõttu kolm päevamäära, mistõttu jääb ärakandmata karistuseks 117 päevamäära, arvestad päevamäärana

es

C.U 84,50 eurot, s.t 9 886,50 euro

- ja ringkonnakohtu otsuse ka t. Viimaks tühistab kolleegium maa C.U kanda jäetud valitud kaitsja tasude osas ning mõistab uue otsusega süüdistatava kasuks riigilt nii kohtueelse kui ka kogu kohtumenetluse eest välja 3312 eurot (sh käibemaks 55

2 eurot). Muus osas jääb nii maakui ka ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

VII

29. Maakohtu otsuse edasikaebekorras on ekslikult märgitud, et apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Juba 29. ist 2015 kehtiva KrMS 319 lg 2 märts § redaktsiooni kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule. Kuigi käesolevas asjas esitas kaitsja apellatsiooni seadust järgides korrektselt otse ringkonnakohtule, peab kolleegium eelmärgitud veale tähelepanu juhtimist vajalikuks ahetsusväärselt . K sageli ilmneb Riigikohtusse jõudvates kui ka ringkonnakohtute lahendites märgitud edasikaebekord kohtuasjades, et nii maaei vasta seadusele. (Vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. n a määrus r 1-17-7210/11, p 8; 31. jaanuari 2017. otsus asjas nr 3-1-1-110-16, p 9 ning 1. detsembri 2016. a a määrus asjas nr – 3-1-1-99-16, p-d 10.1 10.4.)

1-18-7408

10(10)

(allkirjastatud digitaalselt)