2-17-10295/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10295

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja

lepinguline esindaja Priit Lantin

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jana Kitter

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 2. jaanuari 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 26. juuni 2018 otsusega rahuldamata XX (hageja)

hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulud pani maakohus hageja kanda.

2 (3)

Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. mai 2019 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus ei võtnud 9. septembri 2019 määrusega

hageja kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis kassatsiooniastme kulud hageja kanda.

Kohtulahendid jõustusid 9. septembril 2019.

2. Kostja menetluskulu maakohtus on lepingulise esindaja kulu 990 eurot (käibemaksuga),

kuna talle osutati õigusabi 8,25 t tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Lisaks tasus kostja

kinnistusraamatu päringu eest 6 eurot. Ringkonnakohtus esitatud menetluskulu nimekirja

kohaselt on kostja menetluskulu lepingulise esindaja kulu 180 eurot (= 1,5 ×120).

3. Hageja vaidles kostja maakohtus kantud menetluskulude suurusele vastu ja leidis, et

mõistlik kulu on 5 t eest tunnihinnaga 100 eurot – kokku 500 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus määras 2. jaanuari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) rahaliselt kindlaks

kostja menetluskulud 1176 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja.

Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele ja leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind

120 eurot on õigustatud. Arvestades kohtumenetlusele kulunud aega, menetlusdokumentide

mahtu ja asja keerukust on esindaja ajakulu 9,75 t mõistlik, põhjendatud ja vajalik.

Matemaatiliste arvutuste sisaldumine kostja vastustes ei tähenda, et kostja esindaja tegi seetõttu

tööd vähem või odavamalt. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista kinnistusraamatusse tehtud

päringu eest tasutud 6 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas 28. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palub hageja

jätta kostja menetluskulude nõue rahuldamata 396 euro ulatuses.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

menetluskulude hagejalt väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik,

seetõttu oleks maakohus pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4

alusel jätma menetluskulud poolte endi kanda;

-

kostja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik 7,75 t ulatuses, st rahaliselt 780 eurot;

-

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ei tohiks ületada tsiviilasja

hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise

nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. veebruaril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

8. Ebaõige on hageja arusaam, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetlus-

kulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates

3 (3)

kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaks-

määramise menetluses ei saa enam muuta menetluskulude jaotust.

Praegusel juhul on põhimenetluses kõigis kohtuastmetes jäetud menetluskulud hageja kanda.

Seega tuleb kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja mõista.

9. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb

kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja

keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-

15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja

keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

10. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et rahalise nõude puhul tuleb menetluskulu

kindlaksmääramisel lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast. Nähtuvalt Riigikohtu praktikast tuleb

eelkõige lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning hinnata esindamisele kulunud aega, kuid

ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Seega on tsiviilasja

hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda.

Lisaks on käesolevas asjas tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 alusel 2115 eurot (= 235 ×9), seega

jääb hagejalt väljamõistetud menetluskulu suurus hagihinna piiridesse.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm