2-20-36/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-36 Kohtuasi XX hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (likvideerimisel) vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.01.2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus

1. Jätta Harju Maakohtu 13.01.2020 määruse resolutsioon muutmata osas, milles maakohus keeldus mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuid muuta selles osas määruse põhjendusi. Ülejäänud osas tühistada määrus ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Selgitused Määruse peale võib osas, milles maakohtu määrus jäi muutmata, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 696 lg 1).

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2-20-36 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 02.01.2020 Harju Maakohtule Danske Bank A/S Eesti filiaali (likvideerimisel; kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada laenulepingu nr EEL050315AS (laenuleping) erakorralise ülesütlemise tühisus, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis

39 385 eurot 59 senti (sh mittevaraline kahju 10 000 eurot) koos viivisega seaduses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.03.2015 laenulepingu, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 350 000 eurot. Laenu tagasimakse tähtpäev oli 10.03.2040 ning aastane intress 1,40%, millele lisandub Euribor. Maksegraafiku kohaselt pidi hageja maksma kostjale 1405 eurot 37 senti kuus (põhiosamakse koos intressimaksega). Laenu tagamiseks seati hageja korteriomandile hüpoteek. Kostja esitas hagejale 25.03.2019 laenulepingu ülesütlemise teate. Ülesütlemise teate kohaselt ei vastanud hageja kostja korduvatele päringutele, mistõttu ei saa kostja täita seadusjärgseid hoolsusmeetmeid. Hageja pidi hiljemalt 15.04.2019 tagastama kostjale seisuga 25.03.2019 tagastamisele kuuluva laenusumma 302 163 eurot 53 senti, millele võivad lisanduda intressid ja muud kõrvalnõuded. Kostjal ei olnud õigust laenulepingut üles öelda. Laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hageja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi. Ka pärast ülesütlemise teate saamist jätkas hageja maksegraafiku alusel laenu maksmist. Kostja tagastas hageja maksed. Kuna kostja ütles laenulepingu üles, pidi hageja leidma uue panga, kust laenu saada, et vältida hageja korterile seatud hüpoteegi realiseerimist. Hageja esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Tarbijavaidluste komisjon tegi 27.11.2019 otsuse, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2788 eurot 12 senti ning tuvastas, et laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv. Ebaõigest ülesütlemisest tekkis hagejale kahju 39 385 eurot 59 senti. Hageja kahju seisneb uue laenulepingu sõlmimiseks makstud notaritasus 750 eurot, AS SEB Pank laenulepingu sõlmimise tasus (0,3% laenusummast) 840 eurot ning uue laenulepingu ja kostjaga sõlmitud laenulepingu intresside vahest (0,59%) tingitud kahjus 26 385 eurot 96 senti. Kostja nõudis hagejalt ka alusetult tasumata intresse 211 eurot 51 senti ning viiviseid 1198 eurot 12 senti. Hagejale tekkis ka mittevaraline kahju 10 000 eurot.

2-20-36 Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohus keeldus 13.01.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole perspektiivikas. Hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hageja palub tuvastada, et laenulepingu ülesütlemine oli tühine. Kui laenulepingu ülesütlemine oleks tühine, oleks poolte vahel kehtiv laenuleping ning hageja saaks nõuda täitmist. Kui kostja oleks pöördunud kohtutäituri poole laenulepingust tuleneva võla ning kõrvalnõuete sissenõudmiseks, oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Rikkumise (laenulepingu ülesütlemise tühisuse) ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 135 järgi saab hageja nõuda ka hinnavahe hüvitamist. Samas ei tulene hagiavaldusest, et hageja oleks laenulepingu üles öelnud. Järelikult ei oleks VÕS § 135 eeldused täidetud. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Hageja esitas määruskaebuse (täiendatud 17.02.2020), milles palus tühistada maakohtu määruse, teha uus määrus hagi menetlusse võtmise kohta ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seaduses ettenähtud ulatuses viivist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest. Hageja täitis laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjal ei olnud õigust laenulepingut üles öelda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuid muuta selles osas määruse põhjendusi. Ülejäänud osas tuleb määrus TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 5. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Ringkonnakohus täiendab selles osas määruse põhjendusi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja nõuab lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest mittevaralist kahju. VÕS § 134 lg 1 järgi saab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral nõuda mittevaralist kahju üksnes erandjuhtudel, kui lepingust tulenev kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Hageja ei ole esile toonud selliseid väiteid ning asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused olid suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seda arvestades tuleb selles osas hagi menetlusse võtmisest keelduda. 6. Ülejäänud osas keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg

2 p 2 alusel põhjendusel, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-20-36 Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja teiste nõuete rahuldamine välistatud ega nõuded õiguslikult võimatud.

7. Hageja palub tuvastada kostja poolt laenulepingu ülesütlemise kehtetuse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja asendustehingu tegemisest tekkinud kahju eest hüvitise. Hageja saaks nõuda kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 ning § 135 järgi. VÕS § 135 lg 1 rakendamise täiendavaks eelduseks on lepingust taganemine. VÕS § 135 on kohaldatav ka kestvuslepingu ülesütlemise korral (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2013 otsus asjas nr 3-2-1-5-13, p 37).

8. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut saab täpsemalt kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS §-de 401 ning 402 tähenduses. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidileping on kestvusleping VÕS § 195 lg 3 tähenduses, mida saab üles öelda.

9. Arvestades hagiavalduses esitatud väiteid, ei ole välistatud, et poolte vahel sõlmitud krediidileping ei lõppenud kostja poolse ülesütlemisega, vaid hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Krediidilepingu normistik ei välista krediidisaaja õigust krediidilepingut erakorraliselt üles öelda. Kestvuslepinguid saab erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel (VÕS § 196). Põhjus on mõjuv eelkõige siis, kui ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõpuni (VÕS § 196 lg 1).

VÕS § 196 lg 2 kohaselt võib mõjuv põhjus seisneda ka lepingu rikkumises. Lepingu saab üles öelda ka enne rikkumist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.09.2014 määrus asjas nr 3-2-1-72-14, p 16). Hagiavalduses esitatud väidete alusel võis hagejal olla mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja esitas ülesütlemise teate, nõudis krediidi tagastamist ja keeldus maksegraafiku alusel tehtud tagasimaksete vastuvõtmisest. Samuti võis esineda oht, et kostja realiseerib hageja korteriomandile seatud hüpoteegi.

Kostja käitumisest nähtus, et kostja ei soovinud täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu arvates ei pruugi hagejal mõjuvat põhjust välistada hageja võimalus keelduda krediidi tagastamisest ning oodata ära, kuni kostja realiseerib hüpoteegi ja seejärel kaitsta enda õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks lepingu üles öelnud. Lepingu ülesütlemine toimub VÕS § 195 lg 1 kohaselt ülesütlemise avalduse tegemisega. Lepingu ülesütlemine on õiguslikult olemuselt tahteavalduse tegemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 tähenduses. Tahteavaldus saab mh olla kaudne, s.t väljenduda teos (TsÜS § 68 lg 3). Krediidilepingu normistik ei näe lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ette krediidisaaja poolt ülesütlemise kohustuslikku vormi. Iseenesest ei ole välistatud, et hageja tegi kostjale tahteavalduse, millest saaks järeldada hageja tahet leping lõpetada. Mh võis see kaudselt väljenduda selles, kui hageja sõlmis uue laenulepingu, millega täideti hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad

2-20-36 kohustused või võeti need üle (vt konkludentse ülesütlemise osas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.12.2009 otsus asjas nr 3-2-1-143-09, p 14; 19.04.2006 otsus asjas nr 3-2-1-29-06, p 20). 11. Hageja poolt lepingu ülesütlemise ja nõude eelduseks on praegusel juhul see, et laenuleping ei lõppenud kostja 25.03.2019 ülesütlemise teate tegemisega. Kohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel anda hinnang sellele, kas kostja poolse lepingust ülesütlemise eeldused olid täidetud. 12. Lisaks eelnevale tugineb hageja sellele, et kostja nõudis hagejalt alusetult tasumata intresse 211 eurot 51 senti ning viiviseid 1198 eurot 12 senti. Hageja ei too küll täpselt välja, kas hageja maksis selle raha kostjale ära. Kui maksis, siis saab hagejal olla kostja vastu alusetu rikastumise nõue VÕS § 1027 ning § 1032 lg 1 järgi. 13. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise maakohtule. 14. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

(digitaalselt allkirjastatud)