1-10-488/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märtsil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-488

Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi V.L-i süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav V.L

elukoht ja aadress: XXXXXXXXXX X-X, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.L KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.12-30.12.2009, so 2 päeva, mõistetud karistusaja hulka, V.L-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on

2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui V.L ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.L-ile kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 välja mõista V.L menetluskuluna sundraha (kuus tuhat 6525

viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu (üks tuhat kaheksasada) 1800 krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

V.L-i süüdistatakse selles, et tema 28.12.2009. a ajavahemikus kella 18.30-19.30 vahel

Tartus, XXX korteris lõi oma elukaaslast M.P. ühe korra rusikaga vastu selga ja viskas plastkausiga vastu kannatanu mõlema jala sääreosa ning lõi oma 8-aastast poega G.P. ühe korra jalaga kõhu piirkonda ja ühe korra vastu jalga, põhjustades M ja G.P. füüsilist valu.

Seega pani V.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuulist vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.12.-30.12.2009, so 2 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja mõista V.L-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks

2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.L ei pane 1 aasta 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et V.L, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et V.L on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada V.L KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1800 krooni (kohtueelses menetluses 1680 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni).

Kohtunik