4-20-2090/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2090

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2090 (2317,20,002263) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi Tanel Meriküll kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31. märtsi 2020. a otsusele väärteoasjas nr 2317,20,002263, millega teda karistati liiklusseaduse (LS) § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut s.o 740 eurot Menetlusalune isik Tanel Meriküll (isikukood 38510260244, elukoht xxxx, e-posti aadress: xxxx Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

31. märtsi 2020. a otsus väärteoasjas nr 2317,20,002263 Tanel Merikülli karistamises liiklusseaduse § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra ja täitmise tähtaja osas.

2. Teha uus otsus, millega karistada Tanel Merikülli LS § 224 lg 2 ja LS 207 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses, s.o

640 eurot.

3. Rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 64 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205034036.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

4-20-2090

6. Rahuldada Tanel Meriküll kaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

31. märtsi 2020. a otsusega väärteoasjas nr 2317,20,002263 karistati Tanel Merikülli liiklusseaduse (LS) § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut s.o 740 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 13. märtsil 2020 kell 23.38 xxxx juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,49 mg/l+/-0,05 mg/l. Juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 ja § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 207 lg-s 1 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod.

2. Tanel Meriküll esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb rahalise karistuse asendamist alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest karistatud juhi koolitusega. Kui see ei ole võimalik, siis palub rahalise karistuse kergendamist ja võimalust tasuda määratav rahatrahv ositi.

3. Kohtuväline menetleja nõustus vastuses kaebusele väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ja nõustub rahatrahvi määramisega ositi tasumiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust.

4-20-2090

8. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt esiteks ette seda, et ta juhtis 13.03.2020 kell 23:38 xxxx juures suunaga xxx poole, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis ei olnud läbinud korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 207 lg-s 1 sätestatud väärteo.

9. LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega ja tähtajad on sätestatud majandusja kommunikatsiooni ministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 lg-s 6. Tunnistaja G G K ülekuulamise protokolli kohaselt pidas politseipatrull 13. märtsil 2020 kell

23.38 xxxx juures kinni sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille kontrollimisel läbi politseiandmebaasi selgus, et sõidukil on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sõidukit juhtis T. Meriküll. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil xxxx registreerimisnumbriga xxxx puudus kehtiv tehnoülevaatus. Korralisel ülevaatusel S AS-is, mis toimus

5. septembril 2019, saadeti nimetatud sõiduk oluliste vigade esinemise tõttu korduvülevaatusele, määrates selle tähtajaks 5. oktoober 2019. Teo toimepanemise ajaks oli sellest tähtajast möödunud seega 5 kuud. Seega väärteo toimepanemise ajal puudus menetlusaluse isiku poolt juhitaval sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja sellega rikkus ta LS § 73 lg 2 nõuet.

10. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult. Kuivõrd nimetatud sõiduk ei läbinud korralist ülevaatust ning saadeti korduvale ülevaatusele, siis saab sellest järeldada, et menetlusalune isik oli igati teadlik, et sõidab mootorsõidukiga, millel puudub juba pikemat aega kehtiv ülevaatus. Lisaks on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani T. Meriküll toime LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

11. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 13.03.2020 kell 23:38 xxxx juures suunaga xxxx poole juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,49+/-0,05 mg/l.. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo.

12. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.

13. Tunnistaja G G K ülekuulamise protokolli kohaselt 13. märtsil 2020 kell 23.38 pidas politseipatrull xxxx juures kinni sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis T. Meriküll, kellega vesteldes oli tunda tema suust alkoholilõhna. Isik puhus indikaatorvahendisse lugemiks 0,54 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et T. Meriküll kõrvaldati

4-20-2090

sõiduki xxxx juhtimiselt

13. märtsil 2020 kell 23.38 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 13. märtsil 2020 kell 23.48 kuni

23.52 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-19-00183). Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,49 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,44 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,44 mg alkoholi ühe liitri kohta.

14. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,44 mg/l), leiab kohus, et T. Meriküll pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik samal õhtul tarvitas teadlikult alkoholi, leiab kohus, et menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima ja ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Arvestades tunnistaja ütlusi, et isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 tunnustele vastava väärteo.

15. LS § 207 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 224 lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kuna LS § 207 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

16. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikule mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus arvesse seda, et toime pandi kaks erinevat liiklusalast rikkumist. Lisaks sõltub süü suurus alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,25–0,74) vaadates alla keskmise. Kuivõrd tegemist on kahe teoga, s.o sõidukil puudus juba pikemat aega kehtiv tehnoülevaatus ning menetlusalune isik juhtis sõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, siis saab süü suurust hinnata keskmisest mõneti suuremaks. Isik on avaldanud oma kaebuses kahetsust ja kohus peab võimalikuks seda arvestada kergendava asjaoluna. Samuti arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ei ole varem liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Võttes arvesse isiku süü suurust, isiku kahetsust ning asjaolu, et isikul puuduvad varasemad karistused

4-20-2090

on proportsionaalne karistus käesoleval juhul keskmisesse sanktsioonimäära lähedale jääv rahatrahv. Kohus peab võimalikuks mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 160 trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot.

17. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahvi tasumine ositi. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kohus rahatrahvi tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi, seejuures ei saa määratud tähtaeg ületada ühte aastat. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit menetlusaluse isiku majandusliku seisundi kohta. Samas arvestades rahatrahvi summat, isiku kaebuses kirjeldatud perekondlikke asjaolusid, Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorda ning sellest tekkinud keerulist majanduslikku seisu võib menetlusalusel isikul osutuda rahatrahvi korraga tasumine raskendatuks ning karistuse eesmärk ei ole menetlusaluse isiku raskesse olukorda panemine, vaid õiguskuulekale teele suunamine. Seega rahuldab kohus menetlusaluse isiku taotluse rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrab rahatrahvi tasumise ositi

10 (kümne) kuu jooksul, s.o igakuiselt 64 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik