3-19-1153/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1153

Määruse kuupäev

07.05.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mark Dorožkovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – Mark Dorožkov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mark Dorožkovi taotlus Viru Vangla 04.04.2019

käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada selles osas

haldusasja menetlus.

2. Tagastada Mark Dorožkovi kaebus ülejäänud osas.

3. Jätta Mark Dorožkovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Mark Dorožkov esitas 18.06.2019 Tartu Halduskohtule avalduse menetlustähtaja

ennistamiseks. Avalduse kohaselt taotleb ta menetlustähtaja ennistamist seoses püsiva seaduste,

kodukorra jt Viru Vangla eeskirjade rikkumisega ning seoses sellega, et talle ei ole olnud

kättesaadavad sisekontrolliosakonna spetsialist ja järelevalveosakonna juhataja, kellelt ta ootas

hinnangut seaduste rikkumistele ja Viru Vangla ebaseaduslikule 04.04.2019 käskkirjale

nr 6-4/92-1 (M. Dorožkovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri).

2. 20.06.2019 saabus kohtule M. Dorožkovi füüsilise isiku menetlusabi taotluse ankeedil

vormistatud pöördumine, milles ta märgib, et tal ei ole sissetulekut riigilõivu maksmiseks ega

juriidilisi oskusi, mistõttu on talle vajalik kaitsja, kes koostab ja esitab koos temaga avaldusi ja

tõendeid kohtule. Pöördumises on M. Dorožkov märkinud järgmist.

Üksuse juht on teda kuuel korral paigutanud kokku kinnipeetavatega, kes teda ründavad. Tema

viimane kambrikaaslane varastas kahe nädala jooksul temalt isiklikke asju ja toitu (60 euro ehk

vangla 20 kuupalga väärtuses) ning rikkus tema tervist. Vangla ei reageerinud sellele.

Vanglaametnikud ei täida oma põhikohustusi, kuritarvitavad oma ametiseisundit ning nende

käitumine solvab teda. Isegi presidendile on tema kohta saadetud valeandmeid. Vangla

tervisekaart ei ole täidetud korrektselt ning tema kohta koostatud toimik ei ole usaldusväärne.

3-19-1153

3. Tartu Halduskohus tõlgendas 03.07.2019 määruses M. Dorožkovi avaldust selliselt, et ta

on esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 peale. Kohus jättis

sama määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas kaebajale, milliseid nõudeid on

võimalik halduskohtule esitada ning palus kaebajal teatada, millise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud

nõude soovib ta esitada.

4. Kaebaja esitas kohtule 16.07.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis järgmist.

Kaebaja on oma kaebuses esitanud kuus punkti, mida ta soovib kohtu abil lahendada:

1) kaebaja kambrikaaslane varastas kahe nädala jooksul kaebaja toidu ja isiklikud asjad,

mille väärtus oli kokku 20 kuupalka;

2) Viru Vangla üksuse juht rikkus paljusid seadusi ja nõuab ka kaebajalt seaduste

rikkumist;

3) meditsiiniosakond ei täida oma kohustusi;

4) Viru Vangla toimik ei ole kaebaja suhtes korrektselt täidetud;

5) Viru Vangla 10 töötaja ja ühe kinnipeetava poolt on rikutud paljusid karistusseadustiku,

vangistusseaduse (VangS), vangla sisekorraeeskirja ning Viru Vangla kodukorra

sätteid;

6) Viru Vangla üksuse juhi käskkirjas on palju vigu ja valesid.

Veel soovib kaebaja lisada, et ta soovib tühistada üksuse juhi poolt tema kohta presidendile

koostatud iseloomustused ning 2017. aastal fabritseeritud distsiplinaarkaristuse. Samuti on

kaebaja kahel talvel jalutuskäigu ajal jää peal kukkunud. Kaebaja palub täpsustada, kas ta peab

ka iseloomustuste ja 2017. a distsiplinaarkaristuse tühistamise nõuetes ning seoses kahel talvel

kukkumisega esitama kohtule avalduse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on tühistamisnõudest

huvitatud põhjusel, et paberid ei peegelda, milline inimene on ta tegelikult. Kaebaja ei ole

saanud

oma

probleemidele

lahendusi

sisekontrolliosakonna

peaspetsialistilt

ega

järelevalveosakonna juhatajalt.

Kaebaja soovib vandeadvokaadi abil nõuda järgmist ning esitada kohtule järgmised kaebused:

-

käskkirja, vangla poolt aastatel 2017, 2018 ja 2019 Eesti Vabariigi presidendile kaebaja

kohta saadetud iseloomustuste ning fabritseeritud 2017. a distsiplinaarkaristuse tühistamist

(tühistamiskaebus);

-

tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus);

-

toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus);

-

vastavalt faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

Lisaks on kaebaja märkinud, et soovib esitada kohustamiskaebuse „vale toimingute tegemiste

eest seaduste rikkumiste tõttu“ ning keelamiskaebuse „vale toimingute tegemiste keelamise

eest, seaduste rikkumise tõttu“.

5. Tartu Halduskohus jättis 05.03.2020 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta, paludes

kaebajal kaebust täpsustada vastavalt määruses esitatud selgitustele.

6. Kaebaja esitas 22.03.2020 kohtule avalduse kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Muu

hulgas palub kaebaja ennistada tähtaeg Viru Vangla 2017. a distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja ja 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõuete esitamisel. Kaebaja sõnul ei

saanud ta vaidlustada 2017. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjusel, et ta tundis

ennast tol ajal moraalselt äärmiselt väsinuna ning stressirohked sündmused ja rasked

läbielamised mõjutasid tema südant ja vaimset tervist. Emotsionaalsed traumad vähendasid

3-19-1153

tema südamelihaste võimekust ning tal olid hingamisraskused ja südamerütmihäired. Kaebaja

soovib kahju hüvitamist nii seoses jääl kukkumisega kui ka sisekontrolliosakonna

peaspetsialisti ja järelevalveosakonna juhataja tegevusega. Veel juhib kaebaja kohtu tähelepanu

näiteks asjaoludele, et nii tema isiklikus toimikus kui ka individuaalses täitmiskavas sisalduvad

ebaõiged andmed, vangla arstid ei ole reageerinud tema terviseprobleemidele, kambris olev

valgustus ei vasta nõuetele ning talle ei ole võimaldata lihavaba menüüd.

7. Viru Vangla edastas 30.04.2020 kohtule Viru Vangla 15.09.2017 distsiplinaarkaristuse

käskkirja nr 6-3/907-1. Vangla märkis, et dokumendiregistrist ei nähtu, et kaebaja oleks

esitanud selle käskkirja peale vaide. Veel märkis vangla, et kaebaja on esitanud vanglale

10.04.2019 märgukirja (reg nr 6-14/14645-1), kus toob välja asjaolud seoses temalt

varastamisega. Kaebaja pöördumine suunati vangla teabe- ja uurimisosakonnale menetlusliku

seisukoha kujundamiseks. Kirjalikku vastust ei koostatud ning teabe- ja uurimisosakonna poolt

asjaolude uurimise käigus ei leidnud süüteokoosseis kinnitust. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja

esitanud vanglale kahjunõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus käsitleb järgnevalt eraldi iga kaebaja

poolt välja toodud nn probleemküsimust ning hindab vastavas osas kaebuse lubatavust.

Viimasena lahendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse.

I

Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja 6-4/92-1 tühistamise nõue

9. Kaebaja on Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõude osas läbinud

VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse ning Viru Vangla on jätnud

tema vaide 10.05.2019 vaideotsusega nr 6-12/155-2 rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte

13.05.2019, mistõttu tuli vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 esitada kohtule kaebus käskkirja

tühistamiseks hiljemalt 12.06.2019, s.o vaideotsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul. Kaebaja

on andnud kaebuse kohtule edastamiseks vanglateenistusele üle 18.06.2019 ning sellest

tulenevalt on kaebus esitatud 6-päevase hilinemisega.

10. Kaebaja on palunud ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja sõnul on menetlustähtaja

möödalaskmise tinginud püsiv seaduste, kodukorra ja Viru Vangla eeskirjade rikkumine, ning

see, et sisekontrolliosakonna peaspetsialist ja järelevalveosakonna juhataja, kellelt kaebaja

ootas hinnangut seaduste rikkumisele ja ebaseaduslikule käskkirjale, ei ole olnud kaebajale

kättesaadavad. Kohus selgitas 05.03.2020 määruses kaebajale, et nendest väidetest ei selgu, mis

täpsemalt takistas kaebajal kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja on oma 22.03.2020 avalduses

viidanud erinevatele terviseprobleemidele, kuid ei ole esitanud muid täiendavaid selgitusi

kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste kohta.

11. Kohus leiab, et kaebaja taotlus Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise

nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja ennistamine

on võimalik üksnes juhul, kui isikul on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse

kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13,

p 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise

mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm

vms). Seega peab tegemist olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise

vahetult mõjutada. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll

raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtupraktika järgi võib tulla tähtaja

ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus

protsessitoimingutes. Siiski ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui isik pole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult

3-19-1153

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009

määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

12. Kaebaja viidatud asjaolu, et ta ootas käskkirjale hinnangut sisekontrolliosakonna

peaspetsialistilt ja järelevalveosakonna juhatajalt, ei ole käsitatav mõjuva põhjusena

kaebetähtaja ennistamiseks. Viru Vangla 10.05.2019 vaideotsuses on selgelt ära toodud

halduskohtusse pöördumise kord ning kaebaja sai sellest lähtuda. Seega puudub kohtul alus

arvamaks, et kaebajal oleks esinenud mõni oluline ja kestev takistus kohtule kaebuse

tähtaegseks esitamiseks. Sellise takistuse esinemist ei nähtu ka kaebaja tervisekaarti tehtud

sissekannetest perioodil mai-juuni 2019 (digitoimiku lk 87).

13. Eeltoodu põhjal jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning haldusasja

menetlus Viru Vangla 04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes tuleb kaebust

menetlusse võtmata lõpetada (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

II

Nõue tühistada 2017. a distsiplinaarkaristus

14. Kaebaja

palus

16.07.2019

avalduses

tühistada

talle

2017.

aastal

määratud

distsiplinaarkaristuse

käskkiri.

Kohus

palus

vanglalt

abi

kõnealuse

käskkirja

kindlakstegemiseks ning vangla edastas kohtule Viru Vangla 15.09.2017 käskkirja

nr 6-3/907-1, millega karistati kaebajat noomitusega.

15. VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus

halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus näeb mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse,

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul kaebus määrusega selle esitajale tagastada,

kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

16. Kuigi kaebaja väidab, et ta on käskkirjale tähtaegselt, s.o 14.10.2017, kaebuse esitanud, ei

ole vangla kinnitusel vaiet Viru Vangla 15.09.2017 käskkirjale nr 6-3/907-1 vangla

dokumendiregistris registreeritud. Kohus ei pea vajalikuks uurida vanglalt täiendavalt käskkirja

peale vaide esitamise asjaolusid. Isegi kui kaebaja viidatud kaebust oleks võimalik pidada

vaideks Viru Vangla 15.09.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, oleks kaebaja pidanud ka

vaide tähtaegselt lahendamata jätmise korral pöörduma kohtusse oluliselt varem, kui ta on seda

teinud. HKMS § 47 lg 3 sätestab, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan

viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses

menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Arvestades, et vastavalt

VangS § 11 lg-le 7 tuleb vanglal vaie lahendada 30 päeva jooksul vaide edastamisest vaiet

läbivaatavale haldusorganile, tuli kaebajal ka nõuetekohase vaide esitamise korral pöörduda

kohtusse hiljemalt novembris 2018. Kohtu hinnangul ei oleks kaebaja 22.03.2020 avalduses

viidatud läbielamised ja tervisega seotud vaevused antud juhul kaebetähtaja ennistamiseks

piisavad.

17. Seetõttu loeb kohus, et kaebaja ei ole Viru Vangla käskkirja nr 6-3/907-1 tühistamise

nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus ei ole seetõttu halduskohtus

menetlemiseks lubatav. Kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

3-19-1153

III

Kahju hüvitamise nõuded

18. Kaebaja on märkinud, et soovib kohtu abil lahendada muu hulgas küsimuse seoses sellega,

et tema kambrikaaslane on temalt varastanud toitu ja isiklikke asju (kokku 60 euro ulatuses).

Samuti saab kohtule esitatud avaldustest järeldada, et kaebaja soovib selle kahju väljamõistmist

vanglalt. Kohus täpsustab siinjuures, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebaja ja tema

kambrikaaslase vaheliste vaidluste lahendamine.

19. VangS § 11 lg-s 8 on kinnipeetavatele ja vahistatutele ette nähtud kohustuslik kohtueelne

menetlus ka kohtule kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Nimetatud sätte kohaselt on

kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu

poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega peab olema kinnipeetav enne kohtusse

pöördumist taotlenud kahju hüvitamist esmalt vanglalt.

20. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja vanglale kahjunõudeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole

võimalik pidada kahjunõudeks kaebaja 11.04.2020 teadet vanglale (digitoimiku lk 94) temalt

varastatud asjade kohta. Selles pöördumises on toodud küll nimekiri kaebajalt varastatud

asjadest ning kaebaja on palunud need asjad talle tagastada, kuid sellest ei ole võimalik välja

lugeda kaebaja soovi, et vastava kahju hüvitaks talle vangla. Seega on kaebajal vangla vastu

esitatud kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kaebaja leiab

endiselt, et vangla on tekitanud talle kahju, ning soovib selle hüvitamist, on tal õigus esitada

esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, saab kaebaja pöörduda kahju hüvitamise nõudega

kohtusse.

21. Kaebaja avaldustest on võimalik aru saada, et ta soovib talle kahjuhüvitise väljamõistmist

ka seoses sellega, et ta on kahel talvel jalutuskäigu ajal jää peal kukkunud, ning seoses

sisekontrolliosakonna peaspetsialisti ja järelevalveosakonna juhataja tegevusega. Kuna vangla

kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi kahju hüvitamise taotlust, on kaebajal ka

nende nõuete osas läbimata VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus.

22. Eeltoodust

tulenevalt

tagastab

kohus

kaebuse

kahju

hüvitamise

nõuetes

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

IV

Nõuded seoses isikliku toimiku täitmisega ja presidendile saadetud iseloomustustega

23. Kohus palus 05.03.2020 määruses kaebajal täpsustada tema väiteid seoses tema isikliku

toimiku täitmisega ning selgelt märkida, millist konkreetset vangla tegevust on kaebaja silmas

pidanud (näiteks, milline dokument on kaebaja isiklikku toimikusse lisatud, mis ei peaks

kaebaja hinnangul seal olema vmt) ning millist eesmärki ta selle kaebuse rahuldamisega

saavutada soovib. Kaebaja selgitas oma 22.03.2020 avalduses täiendavalt üksnes seda, et nii

tema kohta peetavas toimikus kui ka individuaalses täitmiskavas sisalduvad ebaõiged andmed

(kaebaja ei ole tegelikult riskiv ja hoolimatu jmt).

24. Kaebus tuleb nende väidetega seotud osas tagastada kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse

puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

25. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks.

Kaebaja väiteid arvestades puudub kohtul tema isikliku toimiku täitmise või individuaalse

täitmiskavaga seonduvalt õiguskaitse vajadus. Kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi

puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus tema kohta koostatud individuaalses täitmiskavas

3-19-1153

sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1).

Individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava

karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest

ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada

individuaalse täitmiskava

rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures täitmiskavas

sisalduvale ja tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule (vt Riigikohtu

17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26 ja 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p13). Kohus leiab, et

neid seisukohti on võimalik kohaldada ka kinnipeetava kohta VangS § 17 alusel peetavasse

isiklikku toimikusse lisatud dokumentides sisalduvate väidete osas. Nimelt, kui vangla toetub

kaebaja suhtes mõne toimingu tegemisel või haldusakti andmisel tema isiklikus toimikus

sisalduvatele andmetele, on kaebajal võimalik esitada sellega seonduvad väited konkreetse

toimingu või haldusakti vaidlustamise menetluses.

26. Kaebaja palub tühistada vangla poolt aastatel 2017, 2018, 2019 Eesti Vabariigi presidendile

tema kohta saadetud iseloomustused. Kaebaja väitel koostas üksuse juht M. Altermann

presidendile saadetud kaebaja iseloomustused ning valetas nendes kaebaja kohta ja laimas teda.

27. Kohus leiab, et ka presidendile saadetud iseloomustuste vaidlustamiseks puudub kaebajal

ilmselgelt kaebeõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 19 kohaselt vabastab president

süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab

karistust. Armuandmise otsustamise protseduuri ei ole õigusaktidega täpsemalt reguleeritud.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.06.2017 määruse nr 3-4-1-6-17 p 37

kohaselt teeb Vabariigi President otsuse armu anda või mitte anda oma enesekorraldusõiguse

alusel. Seega ei ole vangla koostatud iseloomustus siduvaks materjaliks otsuse tegemisel ning

näiteks ka kaebajal endal on võimalus esitada soovi korral Vabariigi Presidendi Kantseleile

kõik asjakohased materjalid ja viidata tema kohta koostatud iseloomustuses esinevatele

väidetavatele ebatäpsustele. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et Viru Vangla on presidendile

edastanud ebaõiget teavet, mida saaks pidada kaebaja väärikust alandavaks või au ja head nime

teotavaks.

V

Nõue seoses meditsiiniosakonna tegevusega

28. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

29. Kaebaja on märkinud, et tema kohta peetav tervisekaart ei ole täidetud korrektselt ning

meditsiiniosakond ei täida oma kohustusi. Kaebaja väiteid arvestades ei ole kaebuse

lahendamine meditsiiniosakonnale tehtud etteheidete osas halduskohtu pädevuses. Vangla

tervishoiutöötajad tegutsevad tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga

avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega

otsustab vangla tervishoiutöötaja isiku ravivajadust silmas pidades ravi määramise ja selle

osutamise aja üle arsti ja kinnipeetava vahelises eraõigussuhtes (vt Riigikohtu 19.11.2018

määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Kui kaebajal on etteheiteid vangla meditsiiniosakonnas talle

osutatud tervishoiuteenusele, tuleb tal vajadusel esitada hagi maakohtule.

30. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse meditsiiniosakonna

tegevusega seotud väidete osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

VI

Väited seoses kambris oleva ebapiisava valgustusega ja lihavaba menüü mittevõimaldamisega

31. Kaebaja on oma 22.03.2020 avalduses viidanud asjaoludele, millele ta ei ole varem

käesolevas asjas kohtu tähelepanu juhtinud. Näiteks on kaebaja väitnud, et vangla ei ole

3-19-1153

võimaldanud talle lihavaba menüüd, kuigi ta on taimetoitlane, ning kambris olev valgustus ei

vasta nõuetele. Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust järjekordselt käiguta ja paluda kaebajal

nende väidetega seonduvaid nõudeid täpsustada. Kaebaja väidetest ei tulene, et ta oleks

pöördunud nende probleemidega eelnevalt vangla poole ning vangla oleks tema taotlused

jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (VangS § 11 lg 5). Samuti ei oleks kaebuse

täiendamine vastavaid probleeme käsitavate nõuetega käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades

otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks (HKMS § 49 lg 1). Kohus selgitab, et kaebajal on

võimalus pöörduda taotlusega talle lihavaba menüü võimaldamiseks või kambris valgustuse

parendamiseks esmalt vangla poole ning pärast nendes küsimustes kohtueelse menetluse

läbimist on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse.

32. Kaebaja väited kehvast valgustusest kambris ning talle sobiva toidu mittevõimaldamisest

võivad viidata ka tema soovile saada hüvitatud talle kinnipidamistingimustega põhjustatud

kahju. Näiteks palus kaebaja haldusasjas nr 3-20-335 määrata talle riigi õigusabi

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. Viru Vangla on

kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõudeid

(VangS § 11 lg 8). Seetõttu ei oleks vastav kahju hüvitamise nõue käesoleval ajal kohtus

menetlemiseks lubatav ning ka sel põhjusel puudub vajadus kaebaja väidete täpsustamiseks.

VII

Riigi õigusabi taotlus

33. Kaebaja on palunud määrata talle eespool käsitletud probleemide lahendamiseks riigi

õigusabi korras esindaja.

34. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab

riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning selle kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi muu

hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1); kui asjaoludest tulenevalt

on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5) või kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi

(p 6).

35. Kohus leiab, et arvestades käesolevas määruses toodut ei ole kaebajale riigi õigusabi

andmine lubatud, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene

(RÕS § 7 lg 1 p 5). Kohus lõpetab käesoleva määrusega asja menetluse Viru Vangla

04.04.2019 käskkirja nr 6-4/92-1 tühistamise nõudes ning tagastab kaebuse ülejäänud nõuetes.

Samuti puudutab kaebus osaliselt mittevaralise kahju hüvitamist, millise nõude esitamiseks ei

ole avaliku huvi puudumise korral riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).

36. Kaebaja on kohtu hinnangul suuteline kaitsma ise enda õigusi seoses kirjeldatud

probleemidega võimalikus kohtueelses menetluses, s.o vanglale erinevate taotluste ja

kahjunõuete esitamisel (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtule esitatud avaldustest nähtub, et kaebaja on

võimeline piisavalt selgelt kirjeldama probleeme, mille lahendamist ta soovib, ning väljendama

enda tahet. Samuti ei ole tegemist sedavõrd keeruliste õiguslike vaidlustega, mille

lahendamiseks

vajaks

kaebaja

tingimata

õigusalaste

teadmistega

esindaja

abi.

Haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip (haldusmenetluse seaduse § 6), mille kohaselt tuleb

haldusorganil endal selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kaebajal

piisab üksnes oma probleemi ja taotluse selgelt ning konkreetselt väljendamisest.

37. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/