3-20-664/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-664

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo

14.04.2020 taotlus vara riigi omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mihkel

Ruubas

Puudutatud isik – X OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.04.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo määruskaebus

Tallinna Halduskohtu 15.04.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-664.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2020 määrus ning teha uus määrus, millega

rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 14.04.2020 taotlus ning anda

luba kanda X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuv vara (38 726,44 eurot) riigi

tuludesse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235

lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule

22.10.2019 taotluse anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §

57 lg-te 6, 8 ja 10 alusel luba seada käsutuspiirang X OÜ (kuni 29.06.2018 ärinimega W OÜ;

registrikood XXXXXXXX) arvelduskontol AS-s SEB Pank asuvale varale (38 726,44 eurot)

kuni vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks või vara

legaalse omandiõiguse tuvastamiseni pärast kriminaalmenetluse lõpetamist.

3-20-664

2(8)

Taotluse kohaselt kontrollib RAB X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva vara osas

tekkinud rahapesu kahtlust. X OÜ omanik ja juhatuse liige on alates 23.08.2018 Läti kodanik

YY. Äriühingu asutas 30.01.2018 DD, kes oli selle omanik kuni 19.06.2018 ja juhatuse liige

kuni 29.06.2018. Ettevõttel puudub avalik majandustegevus, majandusaasta aruannet ei ole

esitatud ja äriregistris on tegevusalaks märgitud valdusfirmade tegevus. X OÜ arvelduskontole

laekus 27.03.2018 Bahreini Kuningriigi ettevõtte C arvelduskontolt 65 000 USD (51 858,94

eurot). Laekunud raha kanti 29.03.2018 edasi osaliselt MM-le kuuluvale Soome pangakontole

(13 100 eurot) ja osaliselt Hiinas registreeritud äriühingu R pangakontole (38 700 eurot). AS-l

SEB Pank tekkis 27.03.2018 makse osas kelmuse kahtlus, mida süvendas makset vahendanud

pangast saadetud makse tagasikutsumise SWIFT teatis, mille kohaselt ei soovinud C

tegelikkuses X OÜ-le makset teha. Teate alusel kutsus AS SEB Pank omakorda tagasi R

pangakontole teostatud makse 38 700 eurot. MM arvelduskontole kantud raha võeti Soomes

pangaautomaatide kaudu osaliselt sularahas välja ja kontole alles jäänud summa (7958,73

eurot) arestis Soome politsei 18.04.2018.

RAB-le teadaolevalt on R olnud seotud rahapesukahtlaste juhtumitega, kus tõenäoliselt BEC-

kelmustena (Business Email Compromise – äripartnerite vahelise e-kirjavahetuse ebaseadusliku

ülevõtmise teel toimepandud kelmus) on isikutelt välja petetud raha soovitud kanda R

pangakontole. RahaPTS § 4 lg 1 p-s 3 märgitud rahapesu kahtlus esineb ka taotluse esemeks

oleva vara suhtes. Sellest tulenevalt seadis RAB 06.04.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/349-2

RahaPTS § 57 lg 1 alusel X OÜ arvelduskontole 30-päevase käsutuspiirangu. Äriühing ei

esitanud selle kestel tõendeid vara legaalse päritolu kohta. RAB-i 24.04.2018 kuriteoteate

põhjal alustati 25.04.2018 kriminaalmenetlust nr XXXXXXXXXXXX karistusseadustiku §

394 lg 2 p 3 tunnustel (s.o rahapesu suures ulatuses). RAB seadis 04.05.2018 ettekirjutusega nr

3.4-4/475-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel X OÜ arvelduskontole 60-päevase käsutuspiirangu, mis

tunnistati RAB-i 29.06.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/694-1 RahaPTS § 57 lg 5 alusel kehtetuks

seoses Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega nr X-XX-XXXX, millega arestiti X OÜ

arvelduskontol olevad rahalised vahendid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1

alusel.

RAB-le ei ole senini esitatud tõendeid vara legaalse päritolu ega legaalse omandiõiguse kohta

ning RAB ei ole oma ülesannete täitmisel ka ise vara legaalset päritolu tuvastanud. Seetõttu on

RAB-l säilinud kahtlus, et tegemist on rahapesu objektiks oleva varaga. RAB-le on teada

võimaliku kannatanu kontaktid Bahreinis ning isikuga on üritatud saada ühendust, tõendamaks,

et taotluse esemeks olev rahasumma kuulub nimetatud isikule, kuid isikuga pole veel kontakti

saadud. Bahreini Kuningriigi äriregistrist saadud e-posti aadressile 05.09.2019 saadetud e-kiri

ei jõudnud kohale ning äriühingu juhatuse liige ei ole vastanud RAB-i telefonikõnedele ega

tekstisõnumitele. Seega ei ole praeguseks tehtud kindlaks C legaalset omandiõigust taotluse

esemeks olevale varale ning enda legaalset omandiõigust ei ole tõendanud ka X OÜ.

26.10.2017 vastu võetud RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt ei eeldata enam konto omaniku

omandiõigust kontol oleva vara suhtes, vaid teda käsitatakse üksnes selle vara valdajana. Kuigi

RAB-le teadaolevalt on kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX lõpetamisel, on jätkuvalt

tegemist rahapesu kahtlusega varaga. Seetõttu esineb kahtlus, et kriminaalmenetluse

lõpetamisel vabastatakse vara võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või võimaliku kuriteo

toimepanemisega seotud isikutele. Kahtlust, et tegemist on X OÜ kontole ebaseaduslikult

kantud varaga, kinnitab muu hulgas asjaolu, et isik ei ole talle esitatud tagasinõuet täitnud ega

põhjendanud vara legaalset päritolu. RahaPTS § 57 lg 8 järgi peab sellistel asjaoludel vara

valdaja tõendama oma legaalset omandiõigust, kuid X OÜ ei ole seda teinud.

2. Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 RAB-le loa piirata X OÜ

arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku

3-20-664

3(8)

kindlakstegemiseni,

kuid

mitte

kauemaks

kui

kuueks

kuuks

kriminaalasja

nr

XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamisest arvates.

Asja materjalide põhjal on RAB teinud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja vaidlusaluse

vara tegelik omanik, kuid raha legaalset päritolu ei ole taotluse esitamise hetkeks suudetud

kindlaks teha. Menetlus asjaolude tuvastamiseks alles käib, st RAB soovib välja selgitada, kas

taotluse aluseks olevad 38 726,44 eurot kuuluvad konkreetsele isikule. RAB-i taotluses

märgitud põhjustel tuleb see rahuldada.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.12.2019 määrusega nr 3-19-1973 X OÜ määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 22.10.2019 määruse muutmata.

4. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 14.04.2020 taotluse anda RahaPTS § 57 lg-te 7, 8 ja

10 alusel luba kanda X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuv vara (38 726,44 eurot) riigi

tuludesse.

Taotluses märgiti, et Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 antud loa alusel

seadis RAB 23.10.2019 ettekirjutusega nr 3.4-4/1385-2X OÜ (vara valdaja) AS SEB Pank

arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvale varale (38 726,44 eurot)

käsutuspiirangu kuni kuueks kuuks.

RAB esitas X OÜ-le 13.03.2020 päringu vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks. Vara

valdaja vastas sellele 06.04.2020. RAB edastas sarnase päringu ka eeldatavale kannatanule,

Bahreini Kuningriigi ettevõttele C, aga päringut ei olnud võimalik isiku äriregistris märgitud

elektronposti aadressile kätte toimetada. RAB ei ole tuvastanud vara legaalset päritolu, mis

oleks aluseks käsutuspiirangu lõpetamisele RahaPTS § 57 lg 10 alusel. Samuti ei ole tõendatud

ega tuvastatud X OÜ legaalset omandiõigust isiku pangakontol asuvale varale.

RAB-l on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vara on kantud X OÜ kontole ebaseaduslikult. Isik

ei ole seni täitnud temale esitatud tagasinõuet või esitanud RAB-le taotlust tagasinõude täitmise

lubamiseks (RahaPTS § 57 lg 2), samuti ei ole ta erinevate menetluste jooksul selgitanud vara

kontole saabumise asjaolusid. X OÜ 06.04.2020 esitatud lepingu projekt, mida ei ole

allkirjastatud, ei tõenda, et leping oleks selles märgitud poolte vahel sõlmitud või sellel oleks

muul viisil õiguslikku jõudu, samuti pole tõendatud poolte tahet sellise lepingu sõlmimiseks.

Lepingu teine pool on pärast väidetava lepingu sõlmimist esitanud tagasinõude, mida X OÜ ei

ole täitnud. Vara valdaja pole esitanud ühtegi poolte vahel peetud vestlust või muud tõendit,

mis kinnitaks poolte tahet kõnealust lepingut sõlmida.

RahaPTS § 57 lg 7 järgi on RAB-l õigus taotleda luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui

vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara

käsutamise piirangute kehtestamist. Esmane piirang X OÜ vara käsutamise piiramiseks seati

RAB-i 06.04.2018 ettekirjutustega. Seega on vara käsutamise piiramisest möödunud üle aasta.

RahaPTS § 57 lg-d 3 ja 6 on § 57 lg-s 1 sätestatud piirangu pikendamised. RahaPTS § 57 lg-t

7 ei saa tõlgendada selliselt, et tähtaega hakatakse arvutama RahaPT § 57 lg-s 6 märgitud

piirangust arvates.

Vara kandmisel riigi tuludesse säilib omanikul kolmeks aastaks õigus vara välja nõuda

(RahaPTS § 57 lg 7 viimane lause). Selleks tuleks esitada RAB-le põhistatud taotlus, mis

tõendab legaalset omandiõigust riigi tuludesse kantud varale.

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2020 määrusega RAB-i 14.04.2020 taotluse

rahuldamata.

RAB-i arvates kehtestati vara käsutamise piirangud 06.04.2018 ettekirjutusega. See seisukoht

ei ole õige. RahaPTS § 57 lg-t 7 tuleb tõlgendada nii, et üks aasta peab mööduma erinevate

RahaPTS § 57 alusel seatud piirangute kehtestamisest. Vastasel korral oleks RahaPTS § 57 lg

3-20-664

4(8)

6 sisutühi. Viimati kohaldati piirangut kooskõlas RahaPTS § 57 lg-ga 6 kohtu 22.10.2019

määruse alusel ja üheaastast tähtaega tuleb hakata arvestama sellest määrusest. See tõlgendus

ei tähenda, et rahapesukahtlusega summa võiks kohe sattuda finantsringlusse, sest RAB saab

RahaPTS § 57 lg 6 alusel pärast kriminaalmenetluse lõpetamist taotleda vara käsutamise

piiramist kuni üheks aastaks, samuti saab ta taotleda haldustoiminguks antud loa pikendamist

või muutmist vastavalt HKMS § 264 lg-le 1 või § 265 lg-le 2. Praegu on RAB taotlus ennatlik.

6. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2020 taotluse pikendada Tallinna Halduskohtu

22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 antud luba. Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrusega

nr 3-20-687 rahuldati RAB-i taotlus selliselt, et pikendati 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973

antud luba X OÜ (endine W OÜ, registrikood XXXXXXXX) AS-s SEB Pank arvelduskontol

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuva 38 726,44 euro käsutamise piiramiseks kuni vara

omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks arvates kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. RAB palub 17.04.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2020

määrus ja teha uus määrus, millega taotlus rahuldada.

Halduskohtu määruses toodud tõlgendus ei ole õige. RahaPTS § 57 lg 1 annab RAB-le aluse

seada esialgne käsutuspiirang kuni 30 kalendripäevaks ning § 57 lg 3 alusel võib RAB esialgset

piirangut pikendada 60 kalendripäeva võrra. RAB seadis 06.04.2018 ettekirjutusega valdaja

arvelduskontol asuvale varale käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ja pikendas 04.05.2018

ettekirjutusega käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra. Nende käsutuspiirangute seadmise

õigus on antud RAB-le, tagamaks piirangute õigeaegne kohaldamine. Kuna käsutuspiirangu

pikendamine kuni üheks aastaks on vara valdaja või omaniku jaoks oluliselt piiravam, tuleb

esialgse piirangu teistkordseks pikendamiseks saada halduskohtult luba (RahaPTS § 57 lg 6).

Tallinna Halduskohus andis 22.10.2018 määrusega nr 3-19-1973 RAB-le loa käsutuspiirangu

seadmiseks kuni kuueks kuuks. RAB seadis kohtu loa alusel käsutuspiirangu 23.10.2019

ettekirjutusega nr 3.4/1385-2 kuni 23.04.2020.

RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud käsutuspiirangut võib kehtestada ka pärast kriminaalmenetluse

lõpetamist. Seega on seadusandja arvestanud võimalusega, et esialgse käsutuspiirangu või selle

pikendamise kehtivuse ajal edastatakse materjalid prokuratuuri või uurimisasutusele (RahaPTS

§ 60 lg-d 2 ja 3) ning nende pinnalt alustatakse kriminaalmenetlust, mille raames seatakse varale

kriminaalmenetluslik arest. Kui kriminaalmenetluse objektiks on eelkõige teo toime pannud

isik, siis RAB-i haldusmenetluse objektiks on vara. Selle erisuse tõttu on seadusandja ette

näinud, et kui RAB-l on jätkuvalt kahtlus, et varal ei ole legaalset päritolu või see on seotud

terrorismi rahastamisega, on võimalik ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist pikendada

varale seatud käsutuspiiranguid kuni üheks aastaks. RahaPTS § 57 lg-tes 3 ja 6 sätestatud

piirangud on jätkuvalt esialgse (s.o RahaPTS § 57 lg 1 alusel seatud) piirangu pikendamised

selle erisusega, et kui esialgu on eesmärgiks tuvastada võimalik rahapesu või terrorismi

rahastamine otsustamaks, kas on vaja alustada kriminaalmenetlust, siis RahaPTS § 57 lg 6

eesmärk on vara illegaalse päritolu või terrorismi rahastamisega seotuse analüüsimine ja

kontrollimine pärast kriminaalmenetluse lõppemist. RahaPTS § 57 lg 6 tagab, et rahapesu ja

terrorismi rahastamise kahtlusega raha ei satuks finantssüsteemi ka pärast seda, kui isikute

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

RahaPTS § 57 lg 7 järgi tekib RAB-l õigus taotleda vara riigi omandisse pärast ühe aasta

möödumist käsutuspiirangute kehtestamisest. Seda tähtaega tuleb hakata arvutama alates

esialgsest, mitte RahaPTS § 57 lg 6 alusel seatud käsutuspiirangust. Põhjendatud pole

halduskohtu kartus, et RAB-i tõlgenduse puhul saaks kanda vara riigi omandisse juba enne

RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud käsutuspiirangu kehtestamist. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamine

3-20-664

5(8)

eeldab, et piiranguid on eelnevalt kohaldatud RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel. Lisaks tuleb

enne vara riigi tuludesse kandmist veenduda, et vara valdajal puudub sellele omandiõigus või

tegemist ei ole vara tegeliku kasusaajaga. Seejuures ei ole tegemist omandiõigusega

tsiviilõiguse tähenduses, vaid omandiõiguse sisustamisel tuleb arvestada RahaPTS §-s 57

sätestatud erisustega. Rahapesu kahtlusega varale saab omandiõigus olla vaid isikul, kellel on

omandiõigus tekkinud legaalselt. RAB on halduskohtule esitatud taotluses selgitanud, miks ta

leiab, et vara valdajal ei ole omandiõigus varale tekkinud legaalselt. Eelnevat arvestades tuleks

vara kanda riigi tuludesse.

Kui vara valdaja või keegi teine tõendab arvelduskontol oleva vara legaalse omandiõiguse

olemasolu, on tal õigus nõuda kolme aasta jooksul vara riigi tuludest tagasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab RAB-i määruskaebuse HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9).

9. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada järgmistel põhjustel.

10. RahaPTS § 57 lg 1 ls 1 alusel võib RAB muu hulgas rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtluse korral ettekirjutusega kehtestada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara

suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.

RahaPTS § 57 lg 3 kohaselt võib RAB ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise

tagamiseks RahaPTS § 57 lg-s 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui:

1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RAB-

le 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara

käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; 2) vara suhtes on kahtlus, et

seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.

RahaPTS § 57 lg-st 6 tuleneb, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise

piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast

loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse

kandmiseks. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja müügist saadud

summa kantakse riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara

omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.

RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7

rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.

RahaPTS § 57 lg 10 kohustab RAB-i vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama, kui vara

legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega

terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6

nimetatud tähtaja möödumist.

11. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et RahaPTS § 57 lg-s 7 nimetatud üheaastast tähtaega

tuleb hakata arvestama esmase piirangu kehtestamisest RahaPTS § 57 lg 1 alusel. RahaPTS §

57 lg-d 1 ja 3 annavad RAB-le õiguse otsustada vara käsutamise piirangu kehtestamine ja selle

3-20-664

6(8)

pikendamine. RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib vara käsutamise piirangu täiendavat pikendamist

pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks

on ammendunud ning vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 6 ja 28.10.2019 määrus nr 3-19-1019, p

26). Kuna RAB kehtestas X OÜ arvelduskontol asuvale varale RahaPTS § 57 lg 1 alusel

käsutamise piirangu 06.04.2018 ettekirjutusega ning taotlus selle vara riigi omandisse

kandmiseks on esitatud 14.04.2020, on RahaPTS § 57 lg-s 7 sätestatud vara riigi omandisse

kandmise loa andmise formaalne eeldus täidetud.

12. Ringkonnakohus märgib, et kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS (RahaPTS v.r) § 40 lg-d

1, 3 ja 6 olid sarnased kehtiva RahaPTS § 57 lg-tega 1, 3 ja 6. RahaPTS v.r § 40 lg 7 esimene

lause sätestas sarnaselt RahaPTS § 57 lg 7 esimese lausega, et kui ühe aasta jooksul pärast vara

käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib RAB

või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Ringkonnakohus

leidis ka RahaPTS v.r tõlgendamisel, et vara riigi omandisse kandmise loa andmisel tuleb

piirangute kehtivust arvestada esimese piirangu seadmisest arvates (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus nr 3-13-1260, p 6 ja 13.09.2013 määrus nr 3-13-891, p 7).

13. Eelnevat arvestades ei ole halduskohtu põhjendus RAB-i 14.04.2020 taotluse rahuldamata

jätmiseks asjakohane.

14. Halduskohus jättis RAB-i taotluse rahuldamata formaalsel põhjusel ega hinnanud vara riigi

omandisse kandmise materiaalsete tingimuste täidetust. Kuigi kohtute infosüsteemi andmetel

pikendas Tallinna Halduskohus 21.04.2020 määrusega nr 3-20-687 luba piirata X OÜ

arvelduskontol oleva vara käsutamist kuni 21.10.2020, on RAB-i 14.04.2020 taotlus siiski

kiireloomuline. Seetõttu ei saada ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule RAB-i taotluse

sisuliseks lahendamiseks, vaid lahendab selle ise.

15. Ringkonnakohtu hinnangul peab RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeltingimusena jätkuvalt

esinema kahtlus, et käsutamise piiranguga vara, mida RAB soovib kanda riigi omandisse, on

seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega ning 1) sellise vara omanikku või kontol oleva

vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või 2) selle vara valdaja on teatanud

RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda.

16. RAB ei tugine 14.04.2020 taotluses sellele, et vaidlusalune vara on seotud terrorismi

rahastamise kahtlusega ega ka sellele, et X OÜ on kirjalikult teatanud soovist äriühingu

arvelduskontol AS-s SEB Pank asuvast varast loobuda. Seetõttu ringkonnakohus neil riigi

omandisse kandmise alustel allpool ei peatu.

17. Ringkonnakohus kontrollis 20.12.2019 määruses nr 3-19-1973 X OÜ arvelduskontol AS-s

SEB Pank asuva vara käsutamise piirangute sisuliste eelduste olemasolu. Ringkonnakohus

pidas selle määruse p-des 7–9 põhjendatuks RAB kahtlust, et X OÜ arvelduskontole AS-s SEB

Pank 27.03.2018 kantud 51 858,94 eurot, mida on püütud kanda edasi muu hulgas Hiina

äriühingule R, on Bahreini ettevõttelt C arvutikelmusega välja petetud raha, mille tõelist

olemust ja päritolu püütakse varjata (RahaPTS § 4 lg 1 p 3). RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt

hõlmab rahapesu muu hulgas RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile

kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui

kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi

territooriumil, ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud.

Ringkonnakohus märkis, et see, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest

kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB esitas

24.04.2018 kuriteoteate, mille põhjal alustatud kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX on

prokuratuuri loal uurija 21.01.2019 määrusega lõpetatud kuriteo toimepannud isiku

tuvastamatuse tõttu. Ringkonnakohus pidas kriminaalmenetluse lõpetamisele vaatamata

3-20-664

7(8)

põhjendatuks kahtlust, et vaidlusalune vara on seotud rahapesuga, seda eeskätt põhjusel, et

makse saatja on selle tagasi kutsunud ja märgib, et ei tunne makse saajat, samuti R seotuse tõttu

varasemate rahapesukahtlusega tehingutega. Kahtlust süvendas asjaolu, et X OÜ ei olnud

esitanud RAB-le mingeid dokumente ega selgitusi, mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada

vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil, samuti puudus

äriühingul nähtav majandustegevus. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas nende

seisukohtade juurde.

18. RAB-i 14.04.2020 taotlusest selguvad täiendavalt järgmised asjaolud. RAB tegi

13.03.2020 X OÜ-le päringu ettepanekuga edastada kõik dokumendid, mis äriühingu hinnangul

tõendavad kõnesoleva vara legaalset omandiõigust (dtl 4–5). X OÜ esitas 06.04.2020 RAB-le

ühe tõendi – lepingu (dtl 7–8), mille poolteks on märgitud X OÜ ja Bahrain for Tourism

Consultancy Co. Vastuses ei ole mingeid sisulisi selgitusi. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga,

et 06.04.2020 esitatud dokument ei tõenda usaldusväärselt vara legaalset päritolu või

omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. Leping ei ole allkirjastatud ja puuduvad tõendid, millest

saaks järeldada poolte tahet sellist lepingut sõlmida. Lepingu üheks pooleks on märgitud

Bahrain for Tourism Consultancy Co, kuid RAB-i taotluses ja selle lisades sisalduvate muude

dokumentide järgi oli Bahreini Kuningriigist makset teostava äriühingu nimeks C. RAB on

põhistanud, et C-ga ei ole jätkuvalt olnud võimalik kontakti saada. Eelneva põhjal nõustub

ringkonnakohus RAB-ga, et X OÜ pangakontol AS-s SEB Pank asuval varal lasub jätkuvalt

rahapesukahtlus.

19. Riigikohus on RahaPTS v.r § 40 kontekstis selgitanud, et vara omanik on isik, kes omab

kontot, millele on paigutatud raha, ehk kellel on nõudeõigus panga vastu (vt 20.05.2014 määrus

nr 3-3-1-76-13, p 16). RahaPTS § 57 lg 8 järgi tuleb konto omanikku käsitada vara valdajana

ning tema omandiõigust ei eeldata. Seega ei ole Riigikohtu varasem praktika pangakontol oleva

vara valdajat ja omandit puudutavas osas enam vahetult kohaldatav. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) seletuskirja1 järgi tuleb RahaPTS § 57 lg-te

7 ja 8 koostoimes konto omanikku käsitada kontol oleva käsutuspiiranguga vara valdajana,

kellel on selle vara suhtes valdaja õigused, kuid mitte selle vara omaniku ja tegeliku

kasusaajana. Kehtivate normide mõtteks on välja selgitada, kas isiku kontole kantud raha –

sõltumata raha või nõudeõiguse omanikust – on enne kande tegemist saadud seaduslikul teel,

võitlemaks rahapesu vastu.

20. RahaPTS § 57 lg 7 ei täpsusta, kellel on kohustus tõendada, kes on kontol oleva rahapesu

kahtlusega vara omanik või tegelik kasusaaja. Ringkonnakohus leidis 20.12.2019 määruses nr

3-19-1973 sisuliselt seda, et RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel on tegemist jagatud

tõendamiskoormusega: RahaPTS § 57 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab rahapesukahtlusega vara

valdaja või omanik RAB-le tõendama vara legaalset päritolu (milles saaks järeldada ka legaalse

omandiõiguse olemasolu), kuid ka RAB-l või kriminaalasja menetlejal tuleb teha pingutusi, et

teha kindlaks vara omanik või kontol oleva vara tegelik kasusaaja (määruse p 6).

21. Ringkonnakohus leiab, et RahaPTS § 57 lg-test 1, 3, 6, 8 ja 10 nende koostoimes tuleb

jagatud tõendamiskoormus ka RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel. Rahapesukahtlusega vara

valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris

(eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning

millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke

jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja.

See hõlmab muu hulgas rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja

tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist. RAB-i

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-

ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seadus

3-20-664

8(8)

uurimiskohustuse sisustamisel tuleb siiski arvestada tema pädevuse ja volitustega (vt RahaPTS

6. ptk). RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid

RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54;

Riigikohtu 24.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10).

22. Ringkonnakohus leidis 20.12.2019 määruses nr 3-19-1973, et X OÜ ei olnud esitanud

RAB-le mingeid dokumente ega selgitusi, mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada vara

legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil, samuti puudus

äriühingul nähtav majandustegevus. RAB selgitas X OÜ-le 13.03.2020 esitatud päringus, et

haldusasjas nr 3-19-1973 tuvastatud faktilistel asjaoludel on RAB-l jätkuvalt kahtlus, et X OÜ-

l ei ole legaalset omandiõigust varale, millele on halduskohtu loal seatud käsutuspiirang. RAB

palus edastada kõik tõendeid, mis X OÜ hinnangul tõendavad, et tal on legaalne omandiõigus

kõnealusele varale. RAB märkis päringus, et kui X OÜ legaalne omandiõigus leiab tõendamist,

lõpetab RAB käsutuspiirangu viivitamatult. Vastupidisel juhul on RAB-l õigus taotleda

RahaPTS § 57 lg 7 alusel halduskohtult luba kanda kõnealune vara riigi omandisse. Seega oli

X OÜ-le teada, millega seoses RAB temalt teavet ja dokumente küsis ning millised on

tagajärjed, kui X OÜ ei esita vastavaid tõendeid. Ringkonnakohus leidis eespool, et X OÜ poolt

06.04.2020 esitatud dokument ei tõenda usaldusväärselt vara legaalset päritolu või

omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil.

23. RAB väljendas haldusasjas nr 3-19-1973, aga ka X OÜ-le 13.03.2020 esitatud päringus

kahtlust, et vaidlusaluse vara omandiõigus kuulub tegelikult Bahreini Kuningriigi äriühingule

C. Haldusasja nr 3-19-1973 materjalidest nähtuvalt olid RAB-le teada võimaliku kannatanu

kontaktid Bahreinis ning isikuga on üritatud saada ühendust, tõendamaks, et taotluse esemeks

olev rahasumma kuulub nimetatud isikule. Bahreini Kuningriigi äriregistrist saadud e-posti

aadressile 05.09.2019 saadetud e-kiri ei jõudnud aga kohale ning äriühingu juhatuse liige ei

vastanud ka RAB-i telefonikõnedele ega tekstisõnumitele. RAB on 14.04.2020 taotluses

põhistanud, et saatis 13.03.2020 X OÜ-le saadetud päringu ka C-le, kuid seda ei olnud võimalik

äriühingule kätte toimetada. Bahreini äriühing on küll X OÜ-le laekunud makse tagasi kutsunud

ja teatanud, et ei soovinud makset teha, kuid RAB-i esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole pärast

seda kõnealuse vara vastu mingit huvi tundnud.

24. Ringkonnakohus leiab, et eespool kirjeldatud asjaoludel on RAB teinud oma pädevust ja

volitusi (vt RahaPTS 6. ptk) arvestades piisavalt jõupingutusi selleks, et välja selgitada X OÜ

arveldusarvel AS-s SEB Pank oleva rahapesukahtlusega vara legaalne päritolu ja selle kaudu

ka selle vara tegelik omanik või kasusaaja.

25. Ringkonnakohus möönab, et X OÜ arveldusarvel AS-s SEB Pank oleva vara kandmine

riigi omandisse riivab intensiivselt selle vara omaniku varalisi õigusi. Samas kujutab rahapesu

endast olulist ohtu raha- ja finantssüsteemile, mistõttu esineb selle tõkestamise vastu kaalukas

avalik huvi. Praeguse vaidluse asjaoludel on avalik huvi kaalukam. Vara omaniku õiguste riive

intensiivsust vähendab see, et tal on kolme aasta jooksul õigus nõuda riigi omandisse kantud

vara tagastamist.

26. Eelnevat arvestades on RAB-i 14.04.2020 taotlus põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 15.04.2020 määruse ja teeb uue määruse, millega annab RAB-le loa kanda X OÜ

arveldusarvel AS-s SEB Pank olev vara riigi omandisse.

(allkirjastatud digitaalselt)