2-19-127180/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-127180

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E.V. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

186,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepingulised

esindajad Maarja Radziwill, Eveli Altunbas (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: E.V. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

21.04.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

08.12.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 3560169, 12.05.2016 sõlmitud osamaksetega

vara müügilepingu nr 4925238, 06.10.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4250909,

05.12.2016 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 5659899 ja 08.05.2017

sõlmitud liitumislepingu nr 6227879 alusel väljastatud arvetest nr 2019102461, nr

2019318798, nr 2019576837 ja nr 2019784187 tulenev võlgnevus kokku 173,14 eurot

(millest 165,00€ põhivõlgnevus, 8,14€ põhivõlalt perioodi eest 06.06.2019 kuni 16.01.2020

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista E.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 165,00 eurot) alates 17.01.2020 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 07.05.2020 k.a summas 4,04 eurot.

4. Välja mõista E.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 165,00 eurot) alates 08.05.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud E.V. kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-127180

2 (6)

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 195 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 120 eurot

lepingulise esindaja tasu), mis mõista E.V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on E.V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale E.V. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-19-127180

3 (6)

1. 24.09.2019 Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult E.V.lt 626,97 euro saamiseks. Kohus tegi 15.10.2019 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 20.12.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 02.01.2020 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 16.01.2020 hagiavalduse E.V. vastu põhivõlgnevuse 305,00

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15,04 euro nõudes ja viivised alates 17.01.2020 kuni

põhinõude 305,00 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja

õigusabikulud 240,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 08.12.2014 liitumislepingu nr 3560169

ning 12.05.2016 osamaksetega vara müügilepingu nr 4925238, 06.10.2015 liitumislepingu nr

4250909 ning 05.12.2016 osamaksetega vara müügilepingu nr 5659899 ja 08.05.2017

liitumislepingu nr 6227879, milledega kohustas Elisa Eesti AS pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud

arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud

ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole tasunud temale

Elisa Eesti AS poolt esitatud arveid 2019102461, nr 2019318798, nr 2019576837 ja nr

2019784187. Elisa Eesti AS loovutas 15.01.2019 oma nõude kostja vastu hagejale.

Inkassomenetluse käigus on hageja tasunud võlgnevuse katteks 400,00 eurot. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimasele tasumisele järgnevast kuupäevast

06.06.2019 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 16.01.2020 VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis

palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

Hageja loobus 20.02.2020 kostja vastu käsitlustasude nõudest summas 140,00 ning nõudis

põhivõlgnevuse tasumist summas 165,00 eurot. Samuti hageja vähendas sissenõutavaks

muutunud viiviste nõuet ning esitas sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 8,14

eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 25.02.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse põhinõudes summas

165,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 8,14 eurot ja edasiulatuva

viivise seadusjärgses määras nõudes kuni põhinõude täitmiseni. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1596511). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 06.04.2020. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 21.04.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 05.05.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

Tsiviilasi nr 2-19-127180

4 (6)

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 ning

08.12.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 3560169 ning 12.05.2016 sõlmitud osamaksetega vara

müügilepingu nr 4925238, 06.10.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4250909 ning 05.12.2016

sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 5659899 ja 08.05.2017 sõlmitud liitumislepingu

nr 6227879 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja müüdud vara eest

tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab,

et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 165,00 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

Tsiviilasi nr 2-19-127180

5 (6)

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.06.2019 kuni

16.01.2020 eest arvestatuna võlasummalt 165,00 väljamõistmiseks kostjalt summas 8,14 eurot.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 17.01.2020 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 4,04 eurot (165 x 8%/366 kp x 112 kp perioodi eest

17.01.2020 kuni 07.05.2020 k.a) ning alates 08.05.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning

arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu analüüsi, asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui

ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide

osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja

Tsiviilasi nr 2-19-127180

6 (6)

sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud hüvitamisele kokku 120 eurot (1,5h x 80€) ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik