2-18-5981/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5981

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K Ei vastu viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind

1 276,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(10746479),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

vandeadvokaadiabi Kristel Urke

Kostja K E (xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Välja mõista K Eilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks hagi esitamise seisuga

(18.04.2018) sissenõutavaks muutunud viivis 171,72 eurot.

3. Jätta menetluskulud K Ei kanda.

4. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 1 191,50 eurot, millest 88,20 eurot on esimese astme esialgse menetluse

menetluskulude jaotuse muutmisest tulenevad täiendavad menetluskulud, 75

eurot on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 1 028,30 eurot on põhjendatud

ja vajalikud õigusabikulud apellatsioonimenetluses ja asja teistkordsel

läbivaatamisel maakohtus.

5. Mõista K Eilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

1 191,50 eurot.

6. Mõista välja K Eilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (1 191,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2(4)

8. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse

märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja Placet Grupp OÜ vahel 17.11.2016 sõlmitud laenuleping

nr xxxx, mille alusel laenas Placet Grupp OÜ kostjale 1000 eurot. Nõue on loovutatud

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt

välja põhivõlgnevus 825,71 eurot, intress 135,87 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 208,64 eurot.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

Harju Maakohus rahuldas 28.02.2019 tagaseljaotsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja väikelaenu lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 825,71

eurot, intressi 135,87 eurot, viivise 36,92 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 40 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõla summalt (825,71 eurot) alates

19.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 171,72 eurot.

3(4)

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.11.2019 otsusega Harju Maakohtu 28.02.2019

tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas

ning saatis asja tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Seega vaatab kohus hagi uuesti läbi üksnes hageja viivisenõude 171,72 euro osas ja

menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

Menetluskulud

Harju Maakohus määras 28.02.2019 tagaseljaotsusega esimeses astmes hageja

menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 630 eurot. Nimetatud osas ei ole otsust

vaidlustatud, mistõttu ei määra kohus esimese astme menetluskulude rahalist suurust eraldi

kindlaks ning lähtub kohtu 28.02.2019 otsusest. 28.02.2019 otsusega jäeti 86% ulatuses

menetluskulud kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus muudab menetluskulude

jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendavad menetluskulud summas 88,20

eurot (630 x 14%).

Hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses olid riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulu

8,63h tunnitasumääradega 130-220 eurot, millest 0,42h kulus kohtuotsuse analüüsiks, 0,33h

e-kirja ettevalmistamiseks, 0,83h e-kirja ettevalmistamiseks seoses apellatsiooni

perspektiivikusega ja 7,05h apellatsioonkaebuse koostamiseks. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebust sisuliselt ühes küsimuses, milleks oli sissenõutavaks muutunud viivise

arvutamise kohaldatav viivisemäär. Kuigi hageja märkis, et vaidlustab ka edasiulatuva

viivise väljamõistmist, vastas edasiulatuva viivise nõude rahuldamine täielikult hagis esitatud

nõudele. Hageja leidis, et seaduse sõnastuse järgi oli hagis esitatud viivisenõude osaline

rahuldamata jätmine lubamatu. Seda kinnitas hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend ja

õiguskirjandus. Maakohtu poolt kasutatud Riigikohtu lahendile polnud hageja väitel

võimalik tugineda, kuna vaidlused polnud analoogsed.

Kohus leiab, et apellatsioonimenetluse kulusid ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks ja

vajalikuks. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu esimese e-kirja saatmise vajalikkus, mistõttu

jätab kohus nimetatud oas kulud välja mõistmata. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust

peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonkaebuse koostamise tööaega 5h ulatuses.

Apellatsioonkaebus sisaldas põhjendamatuid kordusi samade lahendite ja normide suhtes

ning märkimisväärses ulatuses seaduse ja kohtulahendite tsiteeringuid. Samuti oli käsitletud

teemasid, mille osa ka hageja ise välja tõi, et neid pole vaja käsitleda, kuna normi

kohaldamise eeldused ei ole täidetud (nt punkt 2.5). Seetõttu peab kohus apellatsioonkaebuse

koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 5h ning kogu apellatsiooni menetluse

põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 6,25h.

Asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtu menetluses olid hageja õigusabikulude tööaeg

1,66h, mis koosnes ringkonnakohtu otsuse analüüsist, maakohtu kohtunõudega tutvumisest,

sellele vastuse koostamisest ja kliendi menetlusest informeerimisest. Kohus peab nimetatud

õigusabitoiminguid ja neile kulunud tööaega põhjendatuks ja vajalikuks ega näe alust jätta

õigusabikulusid välja mõistmata.

Seega on hagejale osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik tööaeg kokku 7,91h.

Hageja õigusabiteenuse tunnitasumäär oli 130-220 eurot. Tegemist oli tavalise

võlavaidlusega viivise arvutamise küsimuses. Samas küsimuses oli olemas nii

õigusteoreetiline seisukoht kui ka Riigikohtu praktika, millele hageja apellatsioonkaebuses

tugines. Seega polnud tegemist uudse õigusküsimusega ega spetsiifilisi valdkonnapõhiseid

teadmisi nõudva vaidlusega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasumääraks saab lugeda 130 eurot tunnis, mis vastab turu keskmisele tasule ning

kohtupraktikas lihtsate õiguslike vaidluste korral mõistlikuks peetavale määrale. Seetõttu

4(4)

määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks kokku 1 028,30 eurot (130

x 7,91). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 191,50 eurot (88,20 + 75 +

1 028,30).

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik