2-17-10297/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

OSAOTSUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. mai 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10297

Tsiviilasi

AB Kreditex AS-i hagi CONDOR INKASSO OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB Kreditex AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5837,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) AB Kreditex AS (registrikood

12041659), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko

Kostja

(vastustaja)

CONDOR

INKASSO

OÜ

(registrikood 11081243), esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a otsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata, jaotas menetluskulud ja tühistas hagi tagamise abinõud.

2. Teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Saata asi tasaarvestuse vastuväite

lahendamiseks Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Hagi rahuldada.

4. Mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt AB Kreditex AS-i kasuks välja põhivõlg 4416

eurot 52 senti, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2071

eurot 97 senti ning viivis põhivõlalt alates 8. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Resolutsiooni p-d 3 ja 4 võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite

lahendamisel.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

2 (5)

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB Kreditex AS (hageja) esitas 4. juulil 2017 CONDOR INKASSO OÜ (kostja) vastu

Harju Maakohtule hagi ja 11. juulil 2017 hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista põhivõla 4416,52 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 1067,52 eurot ja alates 5. juulist 2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivise

seadusjärgses määras.

Hageja väitel sõlmisid pooled 30. juunil 2014 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas hageja kostjale nõude YY (võlgnik) vastu. Loovutatav nõue tulenes hageja ja võlgniku

16. detsembril 2011 sõlmitud liisingulepingust nr 11216-3. Nõude suurus oli 30. juuni 2014

seisuga 5520,65 eurot. Pooled leppisid kokku, et nõude loovutamise lepingu alusel loovutab

hageja kostjale nõude täies ulatuses. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 kohaselt tasub kostja

hagejale nõude loovutamise eest 80% üleantud nõuete summadest ehk 4416,52 eurot kolme

tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Kostja ei ole täitnud seda kohustust. Hageja

edastas 27. aprillil 2017 kostjale nõudekirja, milles palus võla tasuda hiljemalt 5. mail 2017.

Kostja võlga tasunud ei ole.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja oli esmalt seisukohal, et ta ei ole teadlik nõude

loovutamise lepingust. Poolte vahel oli kuni 2016. a maini regulaarne ärisuhtlus, kuid hageja ei

teavitanud kostjat kordagi, et kostja on nõude loovutamise lepingu alusel hagejale võlgu. Kostja

seadis kahtluse alla nõude loovutamise lepingu ehtsuse, sest nõude loovutamise lepingu

esimesel leheküljel puuduvad allkirjad.

2.1. Kostja esitas 15. veebruari 2018 menetlusdokumendis hageja nõudele aegumise

vastuväite. Nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma

4416,52 eurot kolme tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest, s.o hiljemalt

3. juulil 2014. Seega aegus hageja nõue 3. juulil 2017 ja hagi on kohtule esitatud hilinenult.

Lisaks väitis kostja, et hoopis hagejal on täitmata kohustused kostja ees tulenevalt 2014. a

oktoobris sõlmitud suulisest teenuste osutamise lepingust. Kostja esitas 15. veebruari 2018

menetlusdokumendis hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas enda 2014. a

oktoobris sõlmitud lepingust tuleneva nõude hageja hagis esitatud nõudega samas summas,

mille tulemusel on hageja nõuded kostja vastu lõppenud.

2.2. Kostja väitis 27. juuli 2018 menetlusdokumendis, et nõude loovutamise leping on näilik

tehing ning seetõttu tühine. Pooled ei soovinud tegelikkuses loovutada ega loovutanud hageja

nõudeid hageja võlgnike vastu kostjale, vaid kostja tegeles hageja võlgnikelt võlgade

sissenõudmisega. Lisaks on hageja pidanud nõude loovutamise lepingus nimetatud võlgnikku

ka pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist tema võlgnikuks. Mh on hageja nõue vastuolus

hea usu põhimõttega. Kuigi hageja nõue muutus sissenõutavaks 2014. a juulis, ei pöördunud

hageja kuni 27. aprillini 2017 kordagi kostja poole võlgnevuse tasumiseks. Lisaks ei teavitanud

hageja kostjat kordagi sellest, et ta nõuab kostjalt viiviste tasumist.

3 (5)

Maakohtu otsus

3. Maakohus

jättis

18. oktoobri 2019. a

otsusega

hagi

rahuldamata

ja

tühistas

22. detsembri 2017. a ja 11. aprilli 2019. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Maakohus otsustas kohtulahendi jõustumisel tagastada 22. detsembri 2017. a määruse alusel

arestitud ja 11. aprilli 2019. a määruse alusel Rahandusministeeriumi kontol hoiustatud

5496,57 eurot kostjale. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja otsustas menetluskulud kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

3.1. Kostja seadis esmalt kahtluse alla nõude loovutamise lepingu ehtsuse, kuid pärast seda,

kui hageja esitas kohtule lepingu originaali, kostja dokumendi ehtsusele enam vastu ei vaielnud

ning möönis, et pooled on selle lepingu allkirjastanud. Seega luges maakohus nõude

loovutamise lepingu sõlmimise tuvastatuks. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole ka selles, et

kostja ei ole nõude loovutamise lepingust tulenevat kohustust täitnud.

3.2. Maakohus leidis, et nõude loovutamise leping ei ole näilik ega tühine tehing. Ei ole

eluliselt usutav, et kostja valmistab ette lepingu, milles fikseeritakse võlgniku võla suurus ja

märgitakse nõude ülemineku aeg ja loovutamise tingimused, kuid kostja tegelik soov oli saada

volitusi hageja nimel sissenõude teenuse osutamiseks. Puudub vajadus varjata inkassoteenuse

osutamist nõuete loovutamise lepingu sõlmimisega. Mh pidas kostja võlga temale kuuluvaks,

kuivõrd ta on enda nimel võlgnikult võla väljamõistmiseks kohtusse pöördunud. Tehingu

näilikkust ei tõenda ka kostja osundatud e-kirjad. Nendest e-kirjadest ei saa järeldada, et hageja

käsitas võlgnikku ka pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist hageja võlgnikuna.

3.3. Maakohus leidis, et nõude loovutamine on käsutustehing, mida tuleb eristada loovutamise

aluseks olevast kohustustehingust. Kostjale tekkis hagejale raha maksmise kohustus

kohustustehingust ehk müügilepingust. Müügilepingu kohase ostuhinna tasumise nõude

aegumise kohaldamisel ei saa lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 3,

vaid müügilepingu rikkumisest tulenev nõue on tehinguline nõue, mille aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Hageja nõue muutus nõude loovutamise lepingu lisa 1

kohaselt sissenõutavaks kolme tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest ehk

3. juulist 2014. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegus hageja nõue kostja vastu 3. juulil 2017. Hagi

on maakohtule esitatud 4. juulil 2017, seega hilinenult. Maakohus rahuldas kostja aegumise

vastuväite ning jättis hagi rahuldamata. Hageja põhinõude aegumise tõttu on aegunud ka hageja

viivisenõue.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Kaebuse väidete kohaselt leidis maakohus esmalt õigesti, et nõude loovutamise leping ei

olnud näilik ega tühine. Samas leidis maakohus ebaõigesti, et hageja nõue on aegunud. Nõude

loovutamise lepingu lisa 1 kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks kolme tööpäeva

möödudes lepingu allkirjastamisest, s.o 4. juulil 2014. Nõude loovutamise lepingus on kokku

lepitud tasu maksmine. Seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 esimese lause

kohaselt selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, s.o 1. jaanuaril 2015 kell

00.00 ja lõppes 31. detsembril 2017 kell 24.00. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kuivõrd

maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata, siis puudub alus 22. detsembri 2017. a ja

11. aprilli 2019. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 ning TsMS § 450 lg 2 kohaselt tuleb

maakohtu otsus tühistada, ringkonnakohtul on võimalik teha hageja nõude osas tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsus, millega hagi rahuldada. Kostja tasaarvestuse vastuväite

lahendamiseks tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis ekslikult kohaldamata TsÜS § 147

lg 3. Nimetatud sätte kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle

aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Maakohus viitas küll õigesti Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt saab tasu maksmiseks pidada vastastikuse soorituse eest tasumist,

kuid tegi sellest eksliku järelduse, et müügilepingu järgi ostuhinna tasumise kohustus ei ole

kokkulepitud tasu maksmise kohustus TsÜS § 147 lg 3 mõttes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt

tulenevad ka müügilepingust lepingupooltele vastastikused kohustused, st müüja kohustus anda

üle asi ja selle omand ning ostja kohustus tasuda asja eest ostuhind. Seega saab ostuhinda pidada

tasuks müüdud asja (VÕS § 208 lg 3 kohaselt ka müüdud õiguse) eest. Seega kohaldub hageja

nõude aegumistähtaja alguse määramisele TsÜS § 147 lg 3. Kuna hageja nõue muutus lepingu

järgi sissenõutavaks 2014. aastal, oleks hagi aegunud 31. detsembril 2017 kell 24.00. Hagi

esitati 5. juulil 2017. Seega ei ole hagi aegunud.

8. Ringkonnakohtul on võimalik võtta ise seisukoht hagis esitatud nõude põhjendatuse kohta.

Pooled on saanud selle kohta maakohtus ammendavalt seisukohad esitada ning maakohus on

otsuses lisaks aegumisele hinnanud ka nõude sisulist põhjendatust.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled on kehtivalt sõlminud nõude loovutamise

lepingu. Kostja esitas algselt vastuväited lepingu ehtsusele, tuginedes sellele, et lepingu

esimesel leheküljel puuduvad poolte allkirjad ja ei ole esitatud lepingu originaali. Kostja

märkis, et soovib originaaliga tutvuda ja vajadusel taotleda ekspertiisi. Pärast seda, kui hageja

esitas lepingu originaali, kostja lepingu ehtsusele või selle sõlmimise asjaolule vastuväiteid ei

esitanud. Lepingu sõlmimine on kohtule esitatud lepingu originaaliga tõendatud.

10. Kostja väide, et tema lepingust tulenev kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, on

põhjendamatu. Lepingu lisa 1 kohaselt tuli tasu loovutatud nõude eest maksta kolme tööpäeva

jooksul lepingu allkirjastamisest. Leping allkirjastati 30. juunil 2014. Seega muutus hageja

nõue sissenõutavaks 4. juulil 2017. Kostja ei ole teistsuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et poolte sõlmitud nõude loovutamise

leping ei ole näilik. Kostja ei ole suutnud välja tuua ühtki usutavat põhjust, miks oleksid

pidanud pooled sõlmima näiliku nõude loovutamise lepingu. Olukorras, kus pooled on

sõlminud lepingu, tuleb eeldada, et poolte tahe on suunatud lepingust tulenevate õiguslike

tagajärgede kaasatoomisele. Kuna kostja tugines lepingu näilikkusele, pidi ta enda väidet ka

tõendama. Ainuüksi mõne e-kirja esitamine, milles kostja enda töötajad on nimetanud YY

pärast lepingu sõlmimist hageja võlgnikuks, ei ole piisav selleks, et kostja väidet tõendada.

Kostja viidatud hageja e-kirjades pole YY mainitud.

12. Ringkonnakohus märgib, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata

veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma

õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud (vt nt Riigikohtu

21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 11). Kuna hageja esitas nõude kostja

vastu aegumistähtaja jooksul, ei saa seega nõude esitamisega viivitamine olla vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja nõude vastuolu hea usu põhimõttega ei nähtu ka hageja juhatuse liikme

CC 26. aprilli 2016. a e-kirjast. Hageja ei ole selles e-kirjas teatanud, et tal kostja vastu nõudeid

ei ole. Hageja tehtud ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks ei saa pidada ka võlatunnistuseks

VÕS § 30 mõttes.

5 (5)

13. Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 108 lg 1 järgi õigus kostjalt nõuda nõude

loovutamise lepingu järgse tasu maksmise kohustuse täitmist, st hageja nõue on põhivõla

4416,52 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab viivist põhivõla sissenõutavaks muutumisest

kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 järgi on ka hageja viivisenõue

põhjendatud.

14. Nähtuvalt maakohtu 20. septembri 2019. a kohtuistungi protokollist ei ole maakohtus kostja

tasaarvestuse vastuväidet lõpuni arutatud, mh pidi selles osas peetama veel üks istung, kus oleks

tulnud ära kuulata tunnistajad. Arvestades ka asjaolu, et maakohus arutas istungil pooltega

tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemist, millega pooled nõustusid, peab

ringkonnakohus võimalikuks teha ise tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Kostja

tasaarvestuse vastuväite osas, mida maakohus ei ole lahendanud, ei saa ringkonnakohus ise uut

otsust teha ning selles osas tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

15. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav