4-09-24440/5

4-09-24440/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2010-03-09

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-24440 09.märtsil 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kaebuse esitaja Tambet Toomela ja kohtuvälise menetleja esindaja Talvo Rüütelmaa osavõtul arutas 08.02.2010.a. avalikul kohtuistungil Tallinnas Tambet Toomela kaebust Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 16.10....

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-09-24440 09.märtsil 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kaebuse esitaja Tambet Toomela ja kohtuvälise menetleja esindaja Talvo Rüütelmaa osavõtul arutas 08.02.2010.a. avalikul kohtuistungil Tallinnas Tambet Toomela kaebust Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 16.10.2009.a otsusele väärteoasjas nr VP010101.

Nimetatud otsusega karistati Tambet Toomelat LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 240 krooni. Rikkumine seisnes selles, et T. Toomela parkis 19.09.2009.a kell 11:08 mootorsõiduki Volkswagen, reg nr xxx, Tallinnas Lootsi tn 7 LM 384 (parkimise keeluala), LM 579 (sõiduki sundteisaldus), LT 891b (v.a Lootsi Arenduse OÜ lubadega) mõjualasse, rikkudes LE § 152 p.1 nõudeid ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7437 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuses taotleb kaebuse esitaja Tallinna Transpordiameti poolt väärteoasjas nr VP 010101 16.10.2009.a. tehtud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, sest menetlusalune isik ei ole otsuses kirjeldatud tegu toime pannud: menetlusalune isik ei parkinud sõidukit aadressil Lootsi tn 7, Tallinn, mille tõttu on väärteoprotokoll ja väärteootsus koostatud ebaõigesti ning ei kajasta ka seda, millised olid süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused: nii väärteoprotokollis kui - otsuses on märgitud, et menetlusalune isik parkis sõiduki aadressil Lootsi tn 7, Tallinn, mis on ebaõige. Fotodelt 3 ja 4 nähtub, et sõiduk pargiti Tallinnas asuva Norde Centrumi kaubanduskeskuse merepoolsesse parklasse, mis asub aadressil Paadi tn 16, Tallinn, mida tõendab fotode ja Maa-ameti registrite elektroonilise rakenduse väljavõttega. Samuti palub sõiduki ümberpaigutamise akti nr KR 075835 tühistamist ja menetlusaluse isiku tasutud teisaldus- ja hoiukulude tagastamist Tallinna Transpordiameti poolt, sest teisaldusakt on õigusvastane ning rikub menetlusaluse isiku õigusi, kuna menetlejal puudus õigus vaidlusaluse sõiduki suhtes teisaldusakti tegemiseks, sõiduki teisaldamiseks ning selle tagastamise eest menetlusaluselt isikult kuluhüvitise nõudmiseks, millega rikuti Swedbank Liising AS-i (registreerimistunnistuse järgi on sõiduki omanikuks Swedbank Liising AS ning selle kasutajaks menetlusalune isik tema ja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co ja Swedbank Liising AS-i vaheliste kokkulepete järgi) poolt menetlusalusele isikule delegeeritud PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse elemendi – asja kasutusõiguse – teostamist PS § 19 lg- s 1 sätestatud vaba eneseteostuse õiguse alusel, lisaks menetlusalusele isikule PS §-st 32 johtuva omandipõhiõiguse alusel kuuluva raha kasutamis- ja käsutusõigust (raha, mida menetlusalune isik maksis kuluhüvitisena sõiduki valduse tagastamiseks). Teisaldusakt on õigusvastane, sest see ei olnud antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel HMS §

54 tähenduses. HMS § 3 lg 1 järgi võib mistahes haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja - vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi vaid seaduse alusel. Kohtuvälisel menetlejal puudus teisaldusakti tegemiseks seaduslik alus, sest põhiõiguste riiveteks peab seaduses sisalduma norm, mis sätestab konkreetsele sõiduki teisaldusakti tegijale volituse põhiõigusi piirata. Ei Liiklusseadusest ega ühestki teisest seadusest ei tulenenud ega tulene kohalikule omavalitsusele ja selle ametiasutustele pädevust sõidukit teisaldada ja selleläbi isikute õigusi piirata järgmistel põhjustel. LS §-st 201 ja LS §-st 202 tuleneb, et LS § 202 lg-s 3 nimetatud sõiduki teisaldusakti võib koostada ja teisaldamist korraldada ainult selline ametiisik, kellel on LS § 201 lg.1 märgitud järelevalveõigus (järelevalvepädevus), sõltumata LS § 202 lg.2 esitatud täiendavatest alustest, mis ei saa tekitada kellelegi täiendavat pädevust teisaldamiseks. Järelevalveõigusega ametiisikud on LS § 46 lg 1 alusel politseiametnikud, abipolitseinikud ja piirivalveametnikud. LS § 50 paiknemine LS 9.ptk-s tähendab, et parkimise järelevalvet võivad teostada vaid liiklusjärelevalveõigusega ametiisikud, kes on nimetatud LS § 46 lg.1 ja keda peetakse silmas ka LS § 201 lg.1 ja LS § 202 lg.3 p.2. Mitte ühestki seadusenormist ei lähtu kohalikule omavalitsusele pädevust õigusi riivava sõiduki teisaldusakti koostamiseks ning teisaldamise korraldamiseks. Kui kohus asub seisukohale, et Tallinna Transpordiameti 19. septembri 2009.a. parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akt nr KR 075835 on õiguspärane, siis palub PS § 15 lg.1 ja 2 alusel jätta kohaldamata Liiklusseaduse § 202 lg 7 esimese lause ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002.a. määruse nr 279 so „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ja seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad”, sest viidatud volitusnorm ja määrus on vastuolus PS § 3 lg.1, § 113, § 87 p.6 ja § 32 ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks; teha Tallinna Transpordiametile ettekirjutus, millega kohustada ametit tagastama Tambet Toomela arveldusarvele alusetult saadud sõiduki Volkswagen reg.nr.xxx lähimasse valvega hoiukohta toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitis summas 420 krooni. Kui kohus ei nõustu eelmärgitud seisukohaga, palub menetlusalune isik jätta asjas kohaldamata ja käivitada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse veel ka LS § 202 lg 8 osas põhjusel, et see ei võimalda PS §-s 32 ette nähtud omandipõhiõigust rikkudes põhjendamatult tagastada alusetult võetud sõiduki teisaldus- ning hoiukulude hüvitist olukorras, kus isiku tegevuses ei puudunud süüteokoosseis.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt otsus on õige ja muutmisele ei kuulu. Teisaldamine oli haldustoiming ning see fikseeriti teisaldusaktiga LS § 202 lg 3 kohaselt. AS Ühisteenused ja OÜ Tavel Invest olid tehnilised täitjad, kellel puudus otsustusõigus. Kaebaja ei ole märkinud, kuidas ja milliseid õigusi teisaldusakt rikub ning kuidas aitab selle tühistamine kaasa kaebaja õiguste taastamisele. Teisaldusakti kehtivus ei mõju kuidagi kaebaja õigustele. Halduskohtumenetluses oleks võimalik hinnata selle õiguspärasust ja vastavust seaduses sätestatud tingimustele. Kaebaja väide, et ta ei parkinud sõidukit aadressile Lootsi 7, on ebaõige ja vastuolus tema väärteomenetluses varasemalt antud ütlustega. 06.10.2009 antud selgitustes ta kinnitas: „Tuleb arvestada ka asjaoluga, et Lootsi Arenduse OÜ videokaameralt nähtus ilmselgelt, et mina kui sõiduki parkija lahkusin Lootsi Arenduse OÜ kaubanduskeskusesse Norde Centrum“. Kaebaja tuli teisaldatud sõidukile ka järgi ning tasus teisaldus- ja hoiukulu trahviparklas. Kaebaja väited, et aadress parkimisel ei olnud õige, on ainetu. Õigusrikkumise fikseerimisel ja teisaldusakti kantakse aadress, mis on õigusrikkumise koha läheduses olevale hoonele kinnitatud. Fotodelt on nähtav sõiduki asukoht ning puudub vaidlus, et sõiduk ei

asunud hoone Lootsi 7 kõrval parklas. Subjektiivne külg on väärteoprotokollis ja otsuses kajastatud nõuetekohaselt. Liiklusmärgid olid paigaldatud nõuetekohaselt. Kaebaja on talle inkrimineeritud LS § 7437 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud ning seda selgitustes ja vastuväidetes ise kinnitanud. LS § 7468 lg 3 kohaselt on kohtuvälisele menetlejale antud LS § 7337 järgi kvalifitseeritavate väärtegude menetlusõigus, LS § 2 lg 4 kohaselt kohalik omavalitsus korraldab liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. KOKS § 6 lg.3 p.2 kohaselt omavalitsusüksus korraldab neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Seadusandja on andnud parkimistasu maksmise kontrollimise kohalikule omavalitsusele. PS § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kitsendused sätestab seadus. Kuid omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Sõiduki parkimine, eirates kehtivaid õigusnorme, on omandi kasutamine üldiste huvide ja kehtivast õiguskorrast kinnipidamise vastaselt. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks puudub alus.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, ta esitas vastulause, mida otsuses ka käsitleti.

Kohus kontrollis väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - T. Toomela suhtes koostatud väärteoprotokolli nr VP 010101, mille kohaselt T. Toomela parkis auto 19.09.2009.a kell 11.08 Tallinnas Lootsi tn 7 LM 384, 579, Lt 891b (v.a Lootsi Arenduse OÜ lubadega) mõjualasse vastava loata, pannes toime LE § 152 p 1 nõuete rikkumise; - kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses märgib menetlusalune isik, et Lootsi Arenduse OÜ, kelle luba oli liiklusmärkide kohaselt nõutav väärteoprotokollis nimetatud alal, ei ole teeomanikuks ega teehoiu korraldamise eest vastutavaks isikuks, vaid ala kasutaja. Tal puudus õigus korraldada alal liiklust liiklusmärkidega, seega ei saa T. Toomelat nende eiramise eest vastutusele võtta. Tema kui sõiduki parkija lahkus Lootsi Arenduse OÜ kaubanduskeskusesse Norde Centrum. Ei teadnud, et ka kaubanduskeskuse klientidele on seal parkimine keelatud; - avaldust Tallinna Transpordiametile, milles Norde Centrumi turvajuht J.Taperson 19.09.2009 palub teisaldada Lootsi 7 parklas ilma loata parkiva sõiduki VW xxx; - fototabeleid, milledel on jäädvustatud sõiduki Volkswagen xxx parkimine 19.09.2009; - parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti nr KR 075835 kohaselt 19.09.2009 kell 11.08 Volkswagen xxx on pargitud Lootsi 7 LE § 152 p 1 nõudeid eirates, LM 384, 579, LT 891b (v.a. Lootsi Arenduse OÜ lubadega) sundteisaldamist tähistava tahvliga alale. Sõiduk ümberpaigutada Tln, Suurtüki 12. Tellija – TTA kontrolör V. Širmanov, ümberpaigutaja OÜ Tavel Invest N. Kibus 19.09.09. 11:08. Sõiduk antud hoiule Suurtüki 12 19.09.09. 11:15; - T. Toomela 19.10.2009.a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebust (tl 20-30) Tallinna Transpordiameti 19.09.09. parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti nr KR 075835 tühistamiseks ja selle tagasitäitmiseks kohustamiseks. Kaebuse lk 2 tunnistab, et tema kasutas sõidukit ka 19.09.2009.a; - Maa-ameti registrite elektroonilise rakenduse väljavõtet (tl 19);

- sõiduki Volkswagen xxx registreerimistunnistuse koopiat (tl 12); - sõiduki vastuvõtu ja tagastamise akti nr 024268 koopiast (tl 12A) nähtuvalt tagastati sõiduk T. Toomelale 19.09.09. pärast teisaldus- ja hoiukulude hüvitamist; - sõiduki teisaldamise ja hoiukulu kviitungi ja tasumise tšeki koopiad (tl 13) tõendavad vastavate kulude hüvitamist T. Toomela poolt.

Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud tõenditega on väärteo toimepanemine tõendatud. LS § 7468 lg.3 kohaselt käesoleva seaduse §-s 7437 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus. Seega oli Tallinna Linnavalitsusel Transpordiameti kaudu õigus väärtegu menetleda. Riigikohus on 02.04.2009.a. otsuses nr 3-1-1-16-09 leidnud, et süüteo toimepanemise koht tuleb määratleda võimalikult suure täpsusastmega menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist, samuti sõltub sellest isiku teo karistatavuse määratlemine (p.10, peetakse silmas eelkõige karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid, lahend puudutas kuriteo toimepanemise kohta erinevates riikides). Üheselt on kõigile arusaadav ja on tuvastatud koht, kuhu sõiduk oli pargitud, see on Norde Centrumi kaubanduskeskuse merepoolne parkla, mis on mõeldud töötajatele ja kauba tarnijatele. Kaebuse esitaja kinnitas nii vastulauses kui ka kohtuistungil, et just sinna kohta oli ta sõiduki parkinud. Seadusest ei tulene kohustus märkida väärteoprotokollis kinnistu aadressi, kus asub parkla, piisav on ära märkida väärteoprotokollis parkimise asukoht sellise täpsusega, et see oleks kõigile arusaadav. Vastulauses parkimiskoha aadressi ei vaidlustatud. Maa-ameti katastriinfo väljatrükist ei ole üheselt ja täpselt arusaadav, millises konkreetses kohas oli sõiduk pargitud, kuid isegi kui see oli pargitud kinnistule Paadi 16, ei ole tuvastatud, millistes lepingulistes suhetes võivad olla Paadi tn 16 kinnistu omanik ja kõrvalasuv Lootsi tn.7 kaubanduskeskuse omanik. Sõiduauto parkimise koha üle puudub vaidlus ja ei ole mõeldav, et väärteoprotokolli koostamisel peaks kohtuväline menetleja kontrollima igaks juhuks ka maaameti katastriinfost, kas parkimise koht reaalsuses ühtib ka katastriinfoga. Liiklusmärgid kaubanduskeskuse ümbruses on paigaldatud vastavalt standardile (Eesti Standardikeskuse ametlik väljaanne “Liiklusmärgid ja nende kasutamine”, mis on kinnitatud Eesti Standardkeskuse 16.10.2001.a. käskkirjaga nr.107), liiklus on piisavalt hästi reguleeritud ning konkreetsel teelõigul on igal liiklejal piisavalt hästi võimalik aru saada, et parkimine on lubatud ainult erilubadega. Liiklusmärgid olid arusaadavad, eriluba puudus ja kaebuse esitaja korduvalt kinnitas, et parkis sõiduauto fotodel jäädvustatud kohta. Seega kaebuse esitaja rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist.

Kohus on kontrollinud väärteomenetluses kogutud tõendeid ning andnud hinnangu väärteoasjas tehtud otsusele. Olenemata teisaldusakti koostamisest või koostamata jätmisest, oli väärteokoosseis (sõiduki parkimisega) täidetud enne teisaldusakti koostamist. Menetlusaluse isiku karistamine LS § 7437 lg 1 järgi on võimalik ka ilma, et sõiduk teisaldatakse. Teisaldusakti seaduspärasuse vaidlustamise, sealhulgas selle Põhiseadusele vastavuse osas leiab kohus, et väärteomenetluse käigus koostatud teisaldusakt on haldustoiming. T.Toomela on nimetatud haldustoimingut vaidlustanud, esitades Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 19.09.2009.a. parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akti nr.KR075835 tühistamiseks ja selle tagasitäimiseks kohustamiseks. Nimetatud kaebuses (kohtuasi nr.3-09-2352) on kohtuistung määratud 04.08.2010 ning antud väärteoasja lahendamisel ei anna kohus hinnangut haldustoimingu õiguspärasusele, mis kuulub halduskohtu pädevusse.

Põhiseadusele vastavuse küsimuse lahendamisel tuleb esmalt anda vastus sellele, kas vaidlustatud normid omavad asjas tähtsust. Asjassepuutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kas vastav norm kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte. Vaidlustatud norm peab seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Õigusakt on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu lahend nr.3-4-1-11- 02). Kuivõrd Tallinna Transpordiamet karistas menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest ja väärteo koosseis oli täidetud sõltumata teisaldusakti (ümberpaigutamise akti) koostamisest, ei ole põhjendatud Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamine käesoleva väärteokaebuse lahendamise raames.

Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavat asjaolu on otsuses karistuse määramisel arvestatud. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud süü astet ja väärteo toimepanemise kõiki asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Karistuse alammäär on 3 trahviühikut ning mõistetud karistus (4 trahviühikut) on kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 111, 132 p.1 ja § 135, 155, 156 kohus

o t s u s t a s:

Jätta Tambet Toomela kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 16.10.2009.a otsusele väärteoasjas nr VP 010101 - muutmata.

Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 09.03.2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: