4-20-2109/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-20-2109

1 (2)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2020.a, Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2109 (2670,20,001712) Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi X (ik X; elukoht X; e-post X) väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2; § 221 lg 1 ja 242 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 4 kohus määras:

Lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus X süüdistuses Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2; § 221 lg 1 ja 242 lg 1 järgi.

Määrus saata menetlusalusele isikule, Lääne prefektuurile ja Lääne Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama

Asjaolud ja menetluse käik

29.03.2020 saabus Pärnu Maakohtule Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuurist X väärteoasi LS § § 201 lg 2; § 224 lg 2; § 221 lg 1 ja 242 lg 1 järgi, otsustamaks talle kohtu poolt aresti mõistmise.

Kohtu seisukoht

X-le on käesoleva väärteotoimiku järgi koostatud väärteoprotokollid selle kohta, et ta juhtis 29.03.2020 ja 17.04.2020 mootorsõidukit mh juhtimisõiguseta, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Viimati nimetatud süüteo eest on teda karistatud 26.05.2018 Lääne prefektuuri otsusega.

X osas on kokkuleppemenetluses saadetud kohtusse toimik (kriminaalasi nr 1-20-2785), kus talle on esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi selles, et tema olles varem juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust 29.03.2020.a ja 17.04.2020.a, juhtis tahtlikult uuesti 24.04.2020 kella

01.19 ajal X juures mootorsõidukit X riiklik reg. märk X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1-te. Lisaks juhtis 26.04.2020.a kella 21.25 ajal X mnt 110 km-l mootorsõidukit X riiklik reg. märk X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1-te. Seega X, tahtliku tegevusega, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava teo. X on 04.05.2020 määrusega kohtu alla antud ning istung on määratud 13.05.2020.

05.05.2020 saabus kohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuuri vahistamistaotlus, millise kohaselt X on alust kahtlustada juhtimisõiguseta sõitmises 04.05.2020. Kohus vahistas X 05.05.2020 määrusega (1-20-

4-20-2109

2 (2) 2930).

Seega on alust kahtlustada, et X juhtis ilma vastavat juhtimisõigust omamata neljal korral mootorsõidukit, millest esimese kahe osas toimub praeguses asjas väärteomenetlus, kahe hilisema osas aga kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on sarnases õigusküsimuses leidnud, et karistuspoliitiliselt on põhjendatud menetleda ühtset süsteemi moodustavaid samaliigilisi jõustunud karistusotsuseta süütegusid (s.t tegu on faktilise retsidiiviga) samas menetluses. Olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletavas kuriteokoosseisus ning nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos (RK otsused: 04.03.2020 asjas nr 4-19-4337, p 9 ja 22.10.2015 asjas nr 3-1-1-82-15, p 13.)

Seega nimetatud väärteod moodustatavad koos isiku antud kuritegudega isiku süü suuruse, mida tuleb hinnata kuritegude kui süütegude süü hindamisel, sest eraldi nendes väärtegudes süüdimõistmine ei ole seadusekohane. Nimetatud väärteod seega peaksid kuuluma isiku süüdistusse kriminaalasjas. Seetõttu tuleb antud määrus saata teadmiseks ka prokuratuurile, kus isikuga seotud kuritegu praegu menetletakse ja kelle poolt ka veel vahistamisega seotud täiendava kuriteo eeluurimist juhitakse.

Eeltoodust tulenevalt tuleb asjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, s.t teos sisuliselt kuriteotunnuste ilmnemise tõttu, lõpetada, et kõiki osategusid menetletaks ühiselt samas kriminaalmenetluses. Isiku süüdimõistmine nt väärteokorras, välistaks kriminaalkaristuse teiste tegude eest.

KarS § 3 lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteokui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. KarS § 3 lg 5 kohaselt on süüdlase samaaegne vastutus nii väärteo kui ka kuriteo eest välistatud üksnes siis, kui need süüteod moodustavad ideaalkogumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. novembri 2017. a otsus nr 4-16-6037/46, p 24). Sellest tulenevalt kuulub väärteomenetlus lõpetamisele ka teistes etteheidetud paragrahvides – LS § 224 lg 2; § 221 lg 1 ja

242 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert Kohtunik