2-19-18723/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18723 Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus XX vastu Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-18723 ning saata asi maakohtule hagita menetluses menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 28. novembril 2019 Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks, paludes puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 3169 eurot 94 senti (põhinõue), viivise põhinõudelt 179 eurot

11 senti ning viivise võlaõigusseaduses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas korteri aadressil XXX. 7. detsembril 2018 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt sai kindlustatud korter kahjustada korteriomaniku naaberkorteris toimunud veelekke tagajärjel. Korteris tuli teha remont, avaldaja hüvitas kindlustusvõtja korteri remondikulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna kindlustusandja hüvitas kannatada saanud korteri omanikule korteri remondikulud, läks kahju hüvitamise nõue avaldajale üle ning avaldajal tekkis veelekke põhjustanud korteri omaniku vastu kahju hüvitamise nõue. 2. Harju Maakohus käsitas avaldaja avaldust hagiavaldusena ning jättis selle 6. detsembri 2019. a määrusega käiguta, paludes kõrvaldada avaldusest puudused. Maakohtu leidis, et kindlustusandja esitatud regressinõuet ei saa menetleda hagita asjana tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel, kuna praegusel juhul ei ole tegemist korteriomaniku või korteriühistu avaldusega ja korteriomandist tuleneva vaidlusega, vaid kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 alusel. Tegemist on hagimenetluses menetletava nõudega. Seetõttu tuleb sellelt tasuda riigilõivu, lähtudes hagi hinnast. Kuna avaldaja oli tasunud riigilõivu 50 eurot, kohustas maakohus avaldajat tasuma täiendava riigilõivu 275 eurot. Maakohus hoiatas, et võib puuduste kõrvaldamata jätmisel keelduda hagi menetlemisest. 3. Avaldaja maakohtu antud tähtaja jooksul avalduse puudusi ei kõrvaldanud. MAAKOHTU MÄÄRUS 4. Harju Maakohus keeldus 9. jaanuari 2020. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et avaldaja avaldusega ei ole tema taotletavat eesmärki, st kindlustusandja regressinõuet remonttööde maksumuse hüvitamiseks korteri omaniku vastu, võimalik saavutada. Samuti ei ole avaldaja esitanud nõuetekohast hagiavaldust (TsMS § 371 lg 1 p 9 ) ega tasunud täiendavat riigilõivu lähtudes hagi hinnast (TsMS § 371 lg 1 p 10). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul tegemist hagita asjaga TsMS §

613 lg 1 p 1 mõttes, seega tuleb see vaidlus lahendada hagimenetluses. Hagimenetluses tuleb riigilõivu tasuda hagi hinnalt. Avaldaja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks nõuetele vastavat hagiavaldust (TsMS § 363) ning jättis tasumata täiendava riigilõivu. Seega tuleb avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel keelduda. MÄÄRUSKAEBUS 5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020 a. määruse (vaidlustatud määrus) tühistada ning saata asja tagasi maakohtusse arutamiseks hagita menetluses.

Maakohus on kohaldanud valesti TsMS § 613 lg 1 p-i 1, keeldudes avaldaja kahjunõude hagita menetlusse võtmisest. TsMS § 613 lg 1 p-i 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Maakohus ei ole selgitanud, mille alusel muutus kahjustada saanud korteriomaniku nõue selle üleminekul avaldajale kindlustusseltsi kahju hüvitamise nõudeks ning millisele menetlusnormile tuginedes otsustatakse asja menetlusliik, lähtudes avaldaja tegevusalast, mitte nõude sisust. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaldub ka kahju hüvitamise nõuetele. Nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Võlasuhte poole vahetusega võlasuhte olemus ja sisu ei muutu.

Õigussuhte sisuks on korteriomandist tulenev asi ning enne nõude üleminekut avaldajale olid õigussuhte osapoolteks korteriomanikud. Maakohus ei ole selgitanud, kas enne kindlustusandja poolt kahju hüvitamist oli tegemist asjaga, mida oleks saanud arutada hagita asjana. Kui enne nõude üleminekut oleks saanud seda arutada hagita asjana, siis jääb avaldajale arusaamatuks, miks nõude üleminekul muutub algselt korteriomandist tulenev vaidlus muuks vaidluseks, mida ei saa arutada hagita asjana. Vaidluse aluseks on KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse rikkumisega kaasneva kahju hüvitamise nõue, mis on „spetsiifiline“ korteriomanike vaheline asi.

Eriseadus reguleerib korteriomanike vahelisi suhteid, seega ei saa sellist vaidlust lahendada deliktiõiguse alusel. Maakohus heidab avaldajale ette TsMS § 371 lg 1 p 9 nõuete rikkumist ehk pädeva isiku allkirja puudumist.

28. novembril 2019 kohtule esitatud korteriomandi asja avaldusel oli avaldaja lepingulise esindaja digitaalne allkiri. Seetõttu jääb avaldajale arusaamatuks, milles seisneb maakohtu hinnangul viidatud sätte nõuete rikkumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020. aasta määrus tuleb TsMS §

667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 7. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse võtmata, kuna leidis, et avaldus tuleb lahendada hagimenetluses, mitte hagita asjana nagu avaldaja selle esitas. 8. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt menetletakse korteriomandist tulenevaid vaidlusi hagita menetluses. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 16). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et TsMS-i kohaselt määratakse menetluse liik asja sisu järgi, mitte kohtusse pöördunud isiku järgi. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (VÕS §-d 164 ja 173). VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu (vt Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13). 9. Praeguses asjas on avaldajal tekkinud nõue kahju tekitanud korteriomaniku (puudutatud isiku) vastu tulenevalt VÕS § 492 lg-st 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale (avaldaja) tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja ei ole korteriomanik, vaid temale on üle läinud korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu. Vaidluse sisu on endiselt seotud korteriomandiga, seega ei ole asja sisu muutunud ning nõuet tuleb menetleda hagita asjana.

10. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi samale maakohtule avaldaja avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks hagita menetluses. 11. Vastuseks määruskaebuse esitaja küsimusele, miks maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuigi avaldaja esindaja allkiri oli avaldusel olemas, selgitab kolleegium järgmist. Maakohus viitas küll menetlusse võtmisest keeldumise alusena TsMS § 371 lg 1 p-le 9, kuid ei täpsustanud, millist vorminõuet avaldaja on rikkunud. Maakohus on puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud, et hagejal on võimalik puudused kõrvaldada hagiavalduse esitamisega ning riigilõivu tasumisega (tl 64 pöördel). Seega on maakohus silmas pidanud, et vorminõude puudus seisneb selles, et avaldaja avaldus ei ole pealkirjastatud hagiavaldusena. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja nimetab kohtule esitatud dokumenti hagita asja avalduseks, mitte hagiavalduseks, ei ole hagiavalduse vorminõuete oluline ja asja menetlust takistav rikkumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud avaldusel selliseid olulisi vormipuudusi, mis oleks andnud aluse TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaldamiseks. Menetluskulud 12. Kuna käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv