3-19-829/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-829

Haldusasi

XX

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

peadirektori

25.02.2019

käskkirja

nr

3-1/19/15

osaliseks

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino

Vaidla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-829. Teha uus

otsus, millega rahuldada XX kaebus, tühistada Keskkonnainspektsiooni peadirektori

25.02.2019 käskkiri nr 3-1/19/15 XX-le põhipalga määramist puudutavas osas ja

kohustada Keskkonnainspektsiooni otsustama uuesti XX-le põhipalga määramine.

3. Mõista Keskkonnainspektsioonilt XX esimese ja teise astme kohtumenetluse

menetluskulude katteks välja 241 eurot ja 76 senti. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-19-829

2(8)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni (KKI) peadirektori 25.02.2019 käskkirjaga nr 3-1/19/15

kinnitati ametnike põhipalgad alates 01.01.2019. Viljandimaa büroo juhtivinspektori XX

töökoormuseks määrati 0,5 ja koormusest lähtuvaks põhipalgaks 775 eurot kuus.

2. XX esitas vaide, milles palus tunnistada 25.02.2019 käskkiri teda puudutavas osas kehtetuks

ja otsustada uuesti temale palga määramine. Käskkirja andmisel on rikutud võrdsuspõhimõtet

ja see on motiveerimata.

3. KKI jättis vaide 04.04.2019 vaideotsusega rahuldamata. Keskkonnaministri 16.05.2018

käskkirjaga nr 1-2/18/379 kehtestatud palgajuhendi (KKI palgajuhend) p 3.11 kohaselt on

ametniku põhipalga määramise aluseks teenistuja vahetu juhi ettepanek. Palgajuhendi p 6.1

järgi lähtutakse teenistuja põhipalga määramisel palgaastmestikus tema teenistuskohale

vastavast kuu põhipalga vahemikust, teenistuskoha teenistuskohustuste keerukusest, vastutuse

ulatusest ning teenistuja haridusest, kompetentsusest ja kogemusest. Palgajuhendi p 3.12

kohaselt on teenistujal õigus saada selgitusi kõigi palgakomponentide kohta oma vahetult juhilt.

XX-le palga määramisel võeti arvesse tema vahetu juhi kirjalikku ettepanekut. Juht leidis, et

XX 0,5 koormusega teenistuskohustuste keerukusele, vastutuse ulatusele, haridusele,

kompetentsusele ja kogemusele vastav põhipalk on 775 eurot kuus. Kuna teenistujal on õigus

saada selgitusi oma vahetult juhilt, ei kantud palga määramise põhjendusi 25.02.2019 käskkirja.

4. XX esitas 11.04.2019 KKI-le teabenõude, milles palus väljastada eelhaldusakt, milles

sisalduvad tema vahetu juhi põhjendused põhipalga määramise kohta.

5. KKI vastas 18.04.2019, et XX vahetu juhi ettepanekut ei ole võimalik saata, sest tegemist

oli asutuse sisese e-kirjaga, mida ei registreeritud KKI dokumendihaldussüsteemis. Vahetu juhi

ettepanek ei ole eelhaldusakt, sest see ei ole asutuse juhile palga määramisel siduv. Palga

kujunemise kohta selgituste saamiseks tuleb pöörduda oma vahetu juhi poole.

6. XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada 25.02.2019 käskkiri teda

puudutavas osas ja kohustada KKI-d palga määramist uuesti otsustama.

Kaebaja põhipalk täiskoormusega töötamisel oleks 1550 eurot, mis on 50 eurot madalam kui

teistel sama staaži ja kogemusega juhtivinspektoritel. 2018. a-l oli kaebaja palk samasugune kui

teistel Viljandimaa büroo juhtivinspektoritel. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt nii Viljandimaa

büroo kui ka KKI siseselt. Mingit asjakohast põhjust selleks aga pole.

Käskkiri on motiveerimata ja ka vaideotsuses ei ole kaebaja erinevat kohtlemist sisuliselt

põhjendatud. Motiveerimiskohustust ei saa asendada soovitusega pöörduda selgituste

saamiseks vahetu juhi poole. Jääb arusaamatuks, milliste protseduurireeglite alusel KKI-s palka

määratakse, sh milline tähendus on vahetu juhi ettepanekul. KKI palgajuhendi kohaselt tuleb

maksta kõigile teenistujatele palka sarnastel alustel.

Ei saa nõustuda vaideotsuse väitega, et palga määramise aluseks on konkreetse ametniku

teenistuskohustuste täitmine, mitte sarnasel ametikohal töötavate ametnike palgad. See

3-19-829

3(8)

tähendab, et KKI-s toimub palga määramine subjektiivsete hinnangute alusel, mida teenistuja

ei saa kontrollida. Ühesuguse ametijuhendiga teenistujad, kes teevad sisuliselt ühesugust tööd

ühesugustel tingimustel ning vastavalt ametijuhendis esitatud nõuetele, peaksid saama

ühesugust töötasu. Büroos, kus kaebaja töötab, on samasuguste teenistuskohustustega

ametnikud ja kaebaja töötulemuste kohta ei ole etteheiteid tehtud. Kaebaja töötas 01.01–

04.02.2018 koormusega 1,0, viibis 05.02–24.06.2018 rasedus- ja sünnituspuhkusel ning alates

25.06.2018 töötas koormusega 0,5. Kaebaja on täitnud 2018. a-l kõik tööplaanis ettenähtud

ülesanded ja tema tegelik töökoormus on olnud nõutavast suurem isegi siis, kui jätta kõrvale

tööplaanivälised ülesanded. Teenistusülesannete keerukus ei ole 2018. a-ga võrreldes

muutunud. Kaebaja ei ole ühegi tööülesande täitmisest keeldunud. Kaebaja on üks neljast

inspektorist, kes kuulub juba pikka aega üleriigilisse nõuetele vastavuse töögruppi, mille

ülesandeks on tagada KKI-s põllumajandustoetuse taotlejatele kohaldatavate nõuete ühtne ja

kvaliteetne kontroll. Kaebaja vastutus on sama suur kui täiskoormusega ametikohtadel ning

nõuetele vastavuse töögruppi kuulumise tõttu isegi suurem kui teistel juhtivinspektoritel.

Kaebajal on tehnikateaduste bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist, mis on

võrdsustatud magistrikraadiga. Kaebaja on töötanud inspektorina alates 02.12.2002.

Vaideotsusest ei selgu, millisele seal välja toodud kriteeriumile kaebaja ei vasta.

Palgajuhendiga on kehtestatud palgavahemikud, mille sisustamisel on tööandjal kaalumisruum.

Selle sisustamisel tuleb arvestada võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebajat tuleb võrrelda

Viljandimaa büroo juhtivinspektor YY-ga, sest LL oli 01.01.2019 seisuga vaneminspektor ja

OO teenistussuhe oli palkade kehtestamise ajal peatatud.

7. Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Palgajuhendi järgi jäävad juhtivinspektorite põhipalgad

vahemikku 1100–1995 eurot kuus. Vaidlustatud käskkirja järgi on juhtivinspektorite palgad

vahemikus 1500–1600 eurot. Kaebaja palk jääb tema osalist koormust arvestades kehtestatud

palkade vahemiku keskele. Viljandimaa büroos oli 25.02.2019 käskkirja andmise ajal neli

juhtivinspektorit. Palga määramisel alates 01.01.2019 (palga tõstmisel võrreldes 2018. a-ga)

arvestas büroojuhataja samal ametikohal töötavate ametnike tegevust kogumis, sh hindas iga

juhtivinspektori töökoormust, järelevalvetoimingute ja menetluste kvaliteeti, aktiivsust,

õppimis- ja arenemistahet, suhtlemist ja koostööd. Selle tulemusena leidis büroojuht, et YY

panusele vastav palk on 1600 eurot, kaebajal ja OO-l 1550 eurot ning LL-l 1500 eurot kuus.

Seega jääb kaebaja palk ka büroosiseselt määratud palkade keskele.

Kaebaja 2018. a põhipalk oli 1450 eurot. Temale põhipalga määramisel alates 01.01.2019

arvestati kõigepealt, et kaebajal on kõrgharidus ja pikaajaline tööstaaž, ta on heade oskustega ja

erialaselt kompetentne ning täidab tööplaani tähtaegselt. Selle kriteeriumi alusel tõsteti tema

palka 100 euro võrra. Seejärel hinnati meeskonnatööd. Nooremad inspektorid eelistavad

pöörduda küsimuste ja abipalvetega mõne teise töötaja, mitte kaebaja poole. Samas kaebaja

soovitused ja nõuanded on kompetentsed ning kvaliteetsed. See kriteerium kaebaja palga

täiendavaks tõstmiseks alust ei andnud. Seejärel hinnati kaebaja panust büroo sisekliimasse.

Kaebajal on mõne töökaaslasega suhtlemisel probleeme, kuid kaebaja arvates ei pea tema selle

muutmiseks midagi tegema. Kui toimuvad meeskonnatööd tugevdavad mitteformaalsed

üritused, hoiab kaebaja neist demonstratiivselt eemale ja see tekitab ebamugavust teistes büroo

töötajates. Kuna kaebaja panus büroo sisekliima kujundamisse on negatiivne ja

meeskonnatöösse neutraalne, kujunes tema palgaks 1550 eurot.

01.01.2019 seisuga töötas büroos kaks juhtivinspektorit: kaebaja ja YY, kellel on võrreldav

haridus, töökogemus ja oskused. YY-l on paremad oskused meeskonnatöös ja ta panustab

rohkem büroo sisekliima kujundamisse. Nooremad kolleegid eelistavad pöörduda küsimustega

3-19-829

4(8)

YY, mitte kaebaja poole. YY osaleb büroo meeskonnatööd tugevdavatel mitteformaalsetel

üritustel, kuid kaebaja hoiab neist eemale. Teistest maakondadest, kus YY ja kaebaja käisid

abiks, laekus YY suhtes üksnes positiivne tagasiside, kuid kaebaja kohta laekus lisaks

positiivsele tagasisidele teave ühe tööalase lohakuse kohta, kus kaebaja kontrollitud kruus-

liivakarjääris avastati maapõueseaduse rikkumine. See õigustas YY-le kõrgema palga

määramist. LL-le määrati palgaks juhtivinspektori miinimum, sest ta edutati sellele ametikohale

alles 2019. a jaanuaris.

Palk määratakse teenistuja vahetu juhi ettepaneku alusel, kuid see ei ole KKI peadirektorile

siduv. Palk määratakse objektiivsetel alustel vastavalt iga teenistuja panusele. Kaebajale on

korduvalt soovitatud pöörduda selgituste saamiseks oma vahetu juhi poole. Haldusorgan saab

selgituskohustust täita vaid olukorras, kus haldusakti adressaat on valmis seda vastu võtma.

8. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Halduskohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel vastustaja seisukohtadega

neid üle kordamata.

Kaebajale palga määramine on kooskõlas palgajuhendiga, sh jääb juhtivinspektorile kehtestatud

palgavahemikku. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Kuna avaliku teenistuse seaduse

(ATS) § 61 lg 2 ja § 63 lg 1 kohaselt on võimalik kehtestada põhipalga vahemikud ning KKI

palgajuhendis on palgavahemikud ette nähtud, ei pea kõigile samal ametikohal töötavatele

ametnikele määrama võrdset põhipalka. KKI on selgitanud, millistest kriteeriumitest lähtuvalt

määrati YY-le kõrgem palk kui kaebajale. Kuna kaebaja panus meeskonnatöösse ja büroo

sisekliima parandamisse on erinev, ei ole kaebaja ja YY samasuguses olukorras. KKI väitel on

kaebajaga meeskonnatöö ja büroo sisekliimaga seotud probleeme arenguvestlusel arutatud, st

kaebaja oli neist teadlik. Palgajuhendi p 6.2 kohaselt saab arenguvestluse tulemusi palga

määramisel arvestada.

Käskkirja ei saa tühistada põhjusel, et KKI esitas palga määramise kaalutlused alles

kohtumenetluses. KKI ametnike arvu arvestades ei pidanud iga ametnikku puudutavaid

kaalutlusi märkima palga kehtestamise käskkirjas, eriti kuna palka tõsteti (s.o tegemist on

kaebajat soodustava haldusaktiga, vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4). Kaebajal oli

õigus saada selgitusi oma vahetult juhilt, kuid kaebaja ei pöördunud tema poole. On usutav, et

KKI lähtus kohtumenetluses esitatud kaalutlustest juba 25.02.2019 käskkirja kehtestamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

ATS § 63 lg-st 1 ja KKI palgajuhendi p-dest 2.3 ja 6.1 tulenevalt kujuneb teenistuja palk

teenistusülesannete põhjal. Muid kriteeriume saab arvesse võtta siis, kui need on

teenistusülesannete täitmisel asjassepuutuvad ja põhjendatud. Halduskohus ei ole põhjendanud,

kuidas kaebaja vahetu juhi hinnang kaebaja panusest meeskonnatöösse ja büroo sisekliimasse

on seotud kaebaja teenistusalaste teadmiste ja oskustega. Kuna kaebajale palga määramisel on

arvesse võetud teenistusväliseid asjaolusid, on rikutud kaalutlusreegleid. Halduskohus ei ole

arvestanud, et kaebaja töötab pärast lapse sündi osalise tööajaga, mis tähendab, et büroos

viibimise ajal tuleb tal panustada töö tegemisse. Kaebaja abistab kolleege, sh töövälisel ajal, ja

osaleb vabatahtlikult üleriigilises töögrupis. Kaebaja teenistusalaste ülesannete täitmisele ei ole

olnud etteheiteid ja tal puuduvad lahkhelid teiste oma valdkonna inspektoritega.

Kaebaja esitas enne kohtusse pöördumist vaide ja teabenõude, millega soovis saada teada

vahetu juhi seisukohta palga määramise kohta, kuid kaebajale ei antud mingit sisulist teavet.

3-19-829

5(8)

Kaebaja vahetu juhi kohtumenetluses antud selgitused on otsitud ja sellega püütakse

tagantjärele õigustada 25.02.2019 käskkirja. Panus meeskonnatöösse ja sisekliima

kujundamisse on Viljandimaa büroo juhataja EE subjektiivne hinnang. Büroo juhataja on olnud

kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud. Büroo sisekliima on halvenenud pärast uue juhi

ametisse asumist (02.05.2018). Enne EE tulekut oli kaebajal aastaid kõrge kompetentsi hinne ja

pigem teistest inspektoritest kõrgem palk ning talle ei heidetud ette puudusi meeskonna- või

koostöös. Vastupidi, kolleegid on valinud kaebaja mitmel korral oma valdkonna parimaks

inspektoriks. EE kohtumenetluses esitatud põhjendustest ei selgu, kas seal viidatud sündmused

leidsid aset enne või pärast palga määramist. Palga määramine ei tohi sõltuda büroojuhataja

sümpaatiatest.

Halduskohus ei saanud tugineda HKMS § 165 lg-le 2, sest vaidlustatud haldusaktis ei ole

põhjendusi. Sisulisi põhjendusi ei ole ka vaideotsuses. Kui nõuetekohane põhjendus oleks olnud

olemas juba vaidlustatud käskkirja andmise ajal, siis oleks saanud kaebajale vastavad selgitused

esitada juba enne kohtuvaidlust. Halduskohus luges vastustaja selgitused usaldusväärseks, kuid

ei selgitanud, millistel asjaoludel see järeldus põhineb ning miks vastustaja selgitused on

kaebaja selgitustest kaalukamad.

10. Keskkonnainspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate selgituste juurde.

Kaebajale palga määramine oli kooskõlas ATS-i sätete ja KKI palgajuhendiga. Võrdse

kohtlemise põhimõtet ei rikutud. Viljandimaa büroo juhataja ei ole põhjendusi kaebajale palga

määramise kohta hiljem välja mõelnud. Palga määramisel võis arvestada panustamist

meeskonnatöösse ja sisekliimasse. Keskkonnakaitseinspektor ei saa oma tööd teha üksi, sest

turvalisuse kaalutlustel peab kontrollimisel alati osalema vähemalt kaks inspektorit, kes peavad

saama teineteist usaldada. Kuna büroosiseselt on info liikumisel suur tähtsus, on teenistujate

omavaheline hea läbisaamine äärmiselt oluline. Seetõttu on keskkonnakaitseinspektori

kompetentsimudelis

üheks

teenistuja

töösooritust

iseloomustavaks

komponendiks

meeskonnatöö.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. ATS § 61 lg 1 järgi koosneb ametniku palk põhipalgast, muutuvpalgast ja ATS-s sätestatud

lisatasudest. Põhipalk on ATS § 61 lg 2 kohaselt fikseeritud palga osa, mis on määratud

ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste

põhjal. Konkreetsele ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik määratakse ATS § 63

lg 1 järgi kindlaks palgajuhendis. Kui sarnaste teenistusülesannete täitmise eest on ametiasutuse

palgajuhendis ette nähtud põhipalga vahemik, siis fikseeritakse ametniku konkreetne põhipalga

määr või selle muutmine vastavas haldusaktis (vt ATS § 26 lg 1 p 5).

13. KKI palgajuhendis (dtl 21–29) on juhtivinspektori palgavahemikuks 1100–1995 eurot.

Seega jääb 25.02.2019 käskkirjaga kaebajale alates 01.01.2019 määratud põhipalk – 0,5

koormuse juures 775 eurot – palgajuhendiga kehtestatud vahemikku. Kaebaja peab 25.02.2019

käskkirja temale põhipalga määramist puudutavas osas õigusvastaseks võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumise tõttu. Kaebaja toob välja, et temaga samas Viljandimaa büroos töötava

juhtivinspektori YY põhipalk ühes kuus on alates 01.01.2019 (täistööajaks ümberarvestatuna)

50 eurot suurem kui kaebajal, seega 2018. a-ga võrreldes tõstis vastustaja kaebaja põhipalka

100 euro võrra, kuid YY põhipalka 150 euro võrra. Halduskohus pidas kaebaja väiteid

ebavõrdest kohtlemisest alusetuks.

3-19-829

6(8)

14. Ringkonnakohus märgib alustuseks, et halduskohtu otsus ei vasta täiel määral HKMS § 157

lg-s 1 ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamise nõudele. HKMS § 165 lg 2 ei võimalda

halduskohtul piirduda viitamisega vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadele kaebuse

väidete kohta, vaid annab kohtule üksnes võimaluse jätta vaidlustatud haldusaktis või kaebuse

nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendused üle kordamata, kui haldusaktis või

vaideotsuses on kõigile kaebaja väidetele juba ammendavalt vastatud ja kohtule esitatud kaebus

ei sisalda uusi väiteid või asjaolusid (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21;

02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastustaja avaldas kaebajale ja YYle palga määramise

kaalutlused alles kohtumenetluses ning selles osas ei olnud HKMS § 165 lg-le 2 tuginemine

lubatav. Eeltoodu ei tingi siiski asja saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks, sest

ringkonnakohus saab halduskohtu otsuse põhjendamispuudused ise kõrvaldada.

15. Põhipalk on fikseeritud ja regulaarne palk ametijuhendis ettenähtud teenistusülesannete ja

ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste eest. Põhipalga määramisel, sh

põhipalga tõstmisel tuleb arvestada võrdse kohtlemise põhimõttega (põhiseaduse § 12, ATS §

13, HMS § 4 lg 2). Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid

ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud

ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid

asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise

põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist

leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel (nt Riigikohtu 12.12.2006 otsus nr 3-

3-1-65-06, p 25).

16. Puudub vaidlus, et 25.02.2019 käskkirjaga määrati alates 01.01.2019 YY põhipalgaks 1600

eurot kuus ning kaebajal 775 eurot kuus, mis täistööajale ümberarvestatuna tähendaks 1550

eurot kuus. Seega kohtles KKI kaebajat ja YY põhipalga määramisel erinevalt.

17. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja YY olid 2019. a põhipalga määramisel võrdses

olukorras. Nende 2018. a põhipalk oli (täiskoormuseks ümberarvestatuna) samasugune.

Mõlemad olid 01.01.2019 seisuga KKI Viljandimaa büroo juhtivinspektorid. KKI hindas

19.12.2019 seisukohas (dtl 195–196) neid võrdseks ametikoha teenistusülesannete keerukuse ja

vastutuse ulatuse ning teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuse, s.o nende asjaolude

poolest, mida võib ATS § 61 lg 2 ja KKI palgajuhendi p 6.1 järgi ametniku põhipalga

määramisel arvesse võtta ning mida vastustaja 25.02.2019 käskkirja andmisel ka tegelikult

arvestas.

18. KKI 19.12.2019 seisukoha järgi hinnati kaebajale ja YY-le alates 01.01.2019 kehtiva

põhipalga määramisel täiendavalt meeskonnatööd ja panust büroo sisekliimasse. Erinevalt YY-

st ei andnud kumbki neist kriteeriumidest alust kaebaja põhipalga tõstmiseks.

19. Meeskonnatööga seoses märkis vastustaja, et nooremad ja vähem kompetentsed inspektorid

eelistavad pöörduda küsimuste ja abipalvetega pigem YY kui kaebaja poole; kaebaja soovitused

ja nõuanded on samas kompetentsed ja kvaliteetsed.

Vastustaja ei ole täpsustanud, millise sisuga, millises mahus ja millisel ajavahemikul esitatud

abipalveid kolleegidelt ta kaebajale ja YY-le põhipalga määramisel võrdlevalt arvesse võttis.

Pole teada, kas küsimused seondusid YY spetsiifilise tegevusvaldkonnaga (mis toimikust

nähtuvalt ei olnud täpselt sama kui kaebajal) või laiemate teemadega, mis puudutavad kõiki

KKI inspektoreid. Seega ei ole vastustaja kaalutlused sisuliselt kontrollitavad.

Aga isegi kui eeldada, et kolleegid tõepoolest küsisid nõu rohkem YY-lt kui kaebajalt ning need

küsimused ei puudutanud spetsiifiliselt YY tegevusvaldkonda, ei saa sellega õigustada

kaebajale YY-st madalama põhipalga määramist. Kaebaja väitel on ta olnud kolleegidele

3-19-829

7(8)

tööalastes küsimustes kättesaadav nii telefoni kui ka e-kirja teel, sh töövälisel ajal, ning on

kolleege ka reaalselt nõustanud (vt 22.12.2019 seisukoht, dtl 201–202). Vastustaja ei ole

esitanud mingeid selgitusi, millest saaks järeldada vastupidist. Vastustajal ei ole etteheiteid ka

kaebaja nõuannete kvaliteedile, hoopis vastupidi – ta peab neid asjatundlikeks. Vastustaja ei ole

nimetanud ühtki põhjust, miks vähem kogenud kolleegid eelistasid väidetavalt pöörduda YY,

mitte kaebaja poole. Kaebaja seevastu on välja toonud, et ta oli 05.02–24.06.2018 rasedus- ja

sünnituspuhkusel ning töötas alates 25.06.2018 koormusega 0,5 (dtl-d 10, 41). Seega on

võimalik, et kolleegid pöördusid nõu saamiseks sagedamini YY poole näiteks põhjusel, et

kaebaja oli 2018. a-l lapse sünni ja hooldamise tõttu peaaegu 5 kuud tööst eemal ning seejärel

töötas osalise koormusega ega olnud seetõttu kolleegidele nii kättesaadav kui YY, eriti selliste

küsimuste puhul, mis vajasid kiiret reageerimist. Ametnikku ei tohi aga põhipalga määramisel

kohelda halvemini osalise tööaja või perekondlike kohustuste tõttu. Pelgalt kolleegide eelistus

küsida nõu pigem YY-lt kui kaebajalt, ei ole selline kriteerium, mida saab ATS § 61 lg 2

kohaselt põhipalga määramisel arvestada, sest see ei seondu juhtivinspektori teenistusalaste

ülesannete ega teenistusalase kompetentsusega.

Ringkonnakohus märgib, et kui mõni ametnik juhendab või nõustab kolleege suuremas mahus,

kui tema ametijuhendi järgsed teenistusülesandeid ette näevad, või saavutab selles tegevuses

erakordselt häid tulemusi, on võimalik maksta talle lisatasu (vt ATS § 61 lg-d 1 ja 6) või

tunnustada sellist tegevust muutuvpalgaga (vt ATS § 61 lg 5).

20. KKI hindas kaebaja panust Viljandimaa büroo töökliima kujundamisse negatiivseks, sest

kaebajal on mõne töökaaslasega suhtlemisel probleeme, kuid ta ei leia, et peaks selle

muutmiseks midagi tegema ning kaebaja hoiab eemale meeskonnatööd tugevdavatest

mitteformaalsetest üritustest, mis tekitab teistes Viljandimaa büroo töötajates ebamugavust.

Ainsa konkreetse juhtumina, mil kaebaja jättis osalemata Viljandimaa büroo mitteformaalsel

üritusel, on vastustaja välja toonud kolleegi õnnitlemise sünnipäeva puhul. YY puhul on

vastustaja seevastu esile tõstnud, et ta on kaastöötajate poolt hinnatud ja tunnustatud kolleeg,

kes osaleb büroosisestel mitteformaalsetel üritustel ja aitab sellega kaasa tugeva

meeskonnatunde kujundamisele.

Nagu eespool öeldud, saab põhipalga määramisel arvestada ATS § 61 lg-s 2 ja KKI

palgajuhendi p-s 6.1 sätestatud kaalutlustega. Seega saab juhtivinspektori põhipalga

määramisel arvestada meeskonnatööga osas, mis seondub selle ametikoha teenistusalaste

ülesannete või teenistusalaste oskuste, teadmiste ja kompetentsidega. KKI pole näidanud, et n-

ö mitteformaalsetel ühisüritustel osalemine kuulub juhtivinspektori teenistusalaste ülesannete

või kompetentside hulka. Juhtivinspektorilt võib eeldada meeskonnatöö oskusi, kuid see peab

seonduma tema teenistusülesannete täitmisega. Kui osalemine teenistusülesannetega

mitteseotud üritustel, näiteks kolleegi sünnipäeva tähistamisel, on vabatahtlik, ei tohi see

mõjutada ametniku põhipalga suurust.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja selgituse järgi viibis ta osakoormusega

töötamise tõttu büroos suhteliselt harva. Kuna kaebaja eesmärk oli täita nõuetekohaselt temale

antud tööülesandeid, juhtivinspektori tööülesanded nõudsid keskendumist ning büroos

viibimise ajal oli kaebaja laps lapsehoidjaga, kelle teenus oli tasuline, püüdis ta kasutada kogu

büroos viibitud aja töö tegemiseks (14.10.2019 seisukoht, dtl 140–142). Ringkonnakohus leiab,

et ametnikku ei tohi kohelda põhipalga määramisel halvemini pelgalt põhjusel, et ta töötab

osalise tööajaga või eelistab kolleegidega aja veetmisele oma perekondlikke kohustusi.

Kaebaja võimalikke suhtlemisprobleeme Viljandimaa büroos ei ole samuti seostatud

juhtivinspektori teenistusalaste ülesannete ega kompetentsidega. Puudub täpsem teave, mis

laadi konflikte ja kellega kaebajale ette heidetakse. Seega eelnevalt toodud põhjustel ei saanud

3-19-829

8(8)

ka seda asjaolu põhipalga määramisel arvestada. Teravaks läinud suhted otsese juhi või mõne

teise kolleegiga, mis ei seondu teenistusülesannete täitmisega, ei saa väljenduda ametnikule

määratavas põhipalgas, vaid neile tuleb lahendus leida muul viisil.

21. Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et kaebajat on koheldud alates 01.01.2019 kehtiva

põhipalga määramisel YY-st põhjendamatult halvemini. Vastustaja ei ole veenvalt näidanud, et

kaebaja ja YY põhipalga erinevuseks oli mõni põhjus, mida ATS § 61 lg 2 ja KKI palgajuhendi

kohaselt võis põhipalga määramisel arvesse võtta. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 07.02.2020 otsuse ja teeb uue otsuse, millega

tühistab KKI peadirektori 25.02.2019 käskkirja kaebajat puudutavas osas. KKI-l tuleb uuesti

otsustada kaebajale palga määramine alates 01.01.2019.

22. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse ja

apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).

Esimese astme menetluses taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist 1249,76 eurot,

millest 1176 eurot oli õigusnõustamise kulu (7 tundi, tunnihind 140 eurot), 47,40 eurot

kohtuistungil osalemisega seotud kulu (kütus 39 eurot ja parkimine 8,40 eurot) ning 26,36 eurot

kompromissiläbirääkimiste pidamisega seotud kütusekulu. Kaebaja on õigusnõustamise kulude

tõendamiseks esitanud arved nr 2906015 (dtl 109), nr 2910002 (dtl 147) ja nr 2911103 (dtl 208)

ning nende tasumist tõendavad maksekorraldused (dtl 110, 148, 209); samuti parkimisteenuse-

ja kütusekulutšekid (dtl 143–145). Kaebaja ei ole kandnud menetluskulusid seoses menetlusega

ringkonnakohtus.

Ringkonnakohus

tagastas

05.03.2020

määrusega

kaebuselt

ja

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.

Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebuse ja muud sisulised seisukohad on allkirjastanud

kaebaja. Advokaadist esindajad esitasid halduskohtule küll 22.11.2019 volituse, kuid toimikust

nähtuvalt ei ole esindajad kohtuga suhelnud rohkem, kui esitanud 27.11.2019 tõendi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et esindaja kulud on väljamõistetavad menetlustoimingute eest,

mida on teinud esindaja. Kui esindatav osaleb menetluses isiklikult, siis ei saa neid kulusid

vastustajalt välja mõista. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel

tegutsemist (HKMS § 108 lg 12, TsMS §-d 175 ja § 218). Abi menetlusdokumentide

koostamisel ja menetlusosalise õigusnõustamine ei tähenda, et toimingud teeks esindaja.

Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses teise isiku

esindajana. Nõustaja kulud on väljamõistetavad, kui nõustaja on osalenud istungil (vt

Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud esindaja kulu ühe tunni ulatuses seoses 27.11.2019

menetlusdokumendi esitamisega ja materjalide analüüsiga. Põhjendatud ei ole menetluskulu

dokumendi koostamisega seotud kulud. Põhjendatuks võib pidada ka kaebaja kohtuistungil

osalemisega seotud kulusid 47,40 eurot (HKMS § 103 lg 1 p 2) ja kompromissiläbirääkimistega

seotud kulu 26,36 eurot. Kompromissiläbirääkimised on seotud kohtumenetlusega. Eelnevat

arvestades tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 241,76 eurot [140 + (140 × 0,20) +

47,40 + 26,36 = 241,76].

(allkirjastatud digitaalselt)