2-18-16233/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (9)

2-18-16233

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16233

Tsiviilasi

Mxxxxx Pxx hagi Exxx Vxxxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

22 030 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Mxxxxx Pxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x: x

Kostja: Exxx Vxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht;

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

e-

post: x

Kostja lepinguline esindaja: Armand Mark (Turu

Õigusbüroo OÜ; e-post: turuoigus@gmail.com);

28.02.2019. a

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista kostjalt Exxx Vxxxxxxxxx välja hageja Mxxxxx Pxx kasuks 21 460

(kaksümmend üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja Exxx Vxxxxxxx kanda.

2. Mõista kostjalt ExxxxVxxxxxxxx hageja Mxxxxx Pxx kasuks välja menetluskulu

900 (üheksasada) eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2 (9)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mxxxxx Pxxxesitas 29.10.2018. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 3) Exxx Vxxxxxxx

vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagi aluseks OÜ Laenukeskus ja

Mxxxxx Pxx vaheline notariaalne leping, mille tulemusena OÜ Laenukeskus loovutas Nordic

Metal OÜ nõude Mxxxxx Pxxxx. Võlga käendas Exxx Vxxxxxx eraisikuliselt ning laenu

tagatiseks oli Lxxxxx Pxxxx kuulunud korter. Laenu tagasimakseid tehti kahel korral, s.o

07.08.2015. a summas 3000 eurot ning 09.10.2015. a summas 2000 eurot. Hilisemad

tagasimaksed puuduvad. Mxxxxx Pxx taotleb, et kohus mõistaks Exxx Vxxxxxxxxx välja

võlgnevuse summas 22 030 eurot.

2. 13.11.2018. a määrusega (tl 1) jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja.

3. 30.11.2018. a esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad ning tõendid (tl 7-29). Nõude

põhjenduste (tl 29) kohaselt kuritarvitas kostja ära Lxxxxx Pxxxusaldust ning kasutas Lxxxxx

Pxx poolt varasemalt antud volitust laenu saamiseks. Exxx Vxxxxxx laenas OÜ-lt

Laenukeskus oma äriühingule Nordic Metal Eesti OÜ-le 20 000 eurot tagasimakse tähtajaga

üks kuu ehk kuni 13.12.2014. a. Kostja võttis laenu oma ettevõtte laiendamiseks. Laenu tagas

kostja

oma

tolleaegse

elukaaslas

Lxxxxx

Pxxxe

kuuluva

korteriga

aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Korteri omanikku kostja uuest laenulepingust ei teavitanud.

Laenu eritingimuseks oli, et kostja käendab eraisikuliselt ettevõtte Nordic Metal Eesti OÜ

laenulepingut (nr 07-1114, sõlmitud 13.11.2014. a). Kuna tagasimakseid ei toimunud, tekkis

reaalne oht Lxxxxx Pxxxx kuuluva korteri sundvõõrandamiseks. Mxxxxx Pxx tegi otsuse laen

välja osta. 04.08.2015. a sõlmis Mxxxxx Pxx notariaalse nõude loovutamise-, hüpoteegi

loovutamise- ja asjaõiguslepingu. OÜ Laenukeskus kinnitas, et lepingu sõlmimise päeval oli

nõude suurus 27 030 eurot. Mxxxxx Pxx kandis nimetatud summa üle notari arveldusarvele.

Kostja oli asjast teadlik ning tasus Mxxxxx Pxxxx laenu tagasimakseid kahel korral -

07.08.2015. a 3000 eurot ja 09.10.2015. a 2000 eurot. Pooled sõlmisid ka

tagasimaksegraafiku. Rohkem tagasimakseid ei tehtud. Exxx Vxxxxxx asus seisukohale, et

tema võlgnevuse peab tasuma Lxxxxx Pxxx kellele kuuluva korteriga on laen tagatud.

Mxxxxx Pxxxtaotleb kostjalt tema kasuks võlgnevuse väljamõistmist summas 27 030 eurot.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. 28.12.2018. a määrusega (tl 31-32) võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat hagile kirjalikult vastama.

5. Kostja esitas 28.12.2018. a vastuse (tl 37) esitatud hagiavaldusele. Kostja ei tunnista

hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja leiab, et kuna pandilepingu nr 07-1114 punkt 7 sätestab

kuupäeva, millal oleks laenu tagasimakse pidanud toimuma, mida aga ei toimunud ning

Mxxxxx Pxx võttis nõude üle, siis kostja hinnangu võttis Mxxxxx Pxx juriidiliselt üle ka

laenule seatud hüpoteegi, mis oli antud laenu tagatiseks. Sellest tulenevalt on kostja hinnangul

leping lõpetatud ja nõue rahuldatud hetkest, mil Mxxxxx Pxx ja OÜ Laenukeskus sõlmisid

notariaalse lepingu, lisades sinna pandilepingu punkti 7 tingimuse pluss üks nädal.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

5. 18.01.2019. a kirjaga (tl 39-40) võttis kohus poolte poolt esitatu lühidalt kokku ning andis

olukorrale esialgse õigusliku hinnangu. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist.

6. Kostja esitas 31.01.2019. a kohtule omapoolse seisukoha (tl 45). Kostja viitab VÕS § 145

lg-le 1 ning leiab, et käesoleval juhul on põhivõlgniku nõude rahuldamiseks see tagatud

3 (9)

kinnisasja koormamisega, millele hageja on ka ise menetlusdokumentides viidanud. Hageja

tunnistab, et xxxxxxxxxxxxxxxxx linn asuv kinnisasi on laenu tagatis, mida hageja soovib

nõuda rahaliselt käendajalt. VÕS § 145 lg 1 on antud juhul selgelt paigas ning sama

paragrahvi lõige 2 ei oma sellega enam seost. Seega leiab kostja, et hageja nõue põhivõlgniku

vastu on rahuldatud ning ei kuulu täitmisele käendaja vastu.

7. Hageja esitas 01.02.2019. a kohtule tsiviilasjas täiendava seisukoha (tl 47-48). Hageja jäi

varemesitatud seisukohtade juurde ning lisas 09.08.2010. a notariaalse volikirja.

8. 28.02.2019. a toimus tsiviilasjas kohtuistung Mxxxxx xxx ja Exxx Vxxxxxxx osavõtul.

9. 04.03.2019. a esitas Lxxxxx Pxx kohtule oma seisukoha (tl 59-61). Exxx VxxxxxxxNordic

Metal Eesti OÜ juhatuse ainuliikmena sõlmis äriühingu nimel laenulepingu 20 000 euro

saamiseks. Samal ajal sõlmiti ka pandileping, mille kohaselt panditi laenuandja kasuks

Lxxxxx Pxxxe kuulunud korter. Mõlema lepingu alusel käendas laenulepingut eraisikuliselt

Exxx Vxxxxxx. Kostja andis oma tolleaegsele elukaaslasel mõista, et tasub laenu täies

ulatuses ning hüpoteegi seadmine on vajalik üksnes laenu saamiseks. Lxxxxx Pxxxx

teadaolevalt ei ole toimunud Exxx Vxxxxxxx poolt ühtegi laenu tagasimakset OÜ-le

Laenukeskus. Lxxxxx Pxx hinnangu saab asuda seisukohale, et ExxxxVxxxxxxx selline

käitumine oli ettekavatsetud, eesmärgiga saada Lxxxxx Pxxxarvelt varalist kasu. Tõenäoline

oli Lxxxxx Pxxxx kuuluva kinnisasja arvelt nõude realiseerimine. Mxxxxx Pxxxtasus

03.08.2015. a notari arveldusarvele 27 030 eurot. Seega laenas Mxxxxx Pxx tütrele raha, et

viimane saaks temal lasuva kohustuse täita. Kostja tunnistas Lxxxxx Pxxxx võlga, mida

kinnitavad ka kostja poolt kahel korral tehtud tagasimaksed. Teise osamakse selgituseks on

kostja märkinud osaline tagastus. ExxxxVxxxxxx on tasunud koguvõlgnevusest 5000 eurot

ning seda Mxxxxx Pxx arveldusarvele. Mxxxxx Pxx ei ole nõuet omandanud ning nõue on

üle läinud varem laenuandja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule

LxxxxxxPxxxx. Lxxxxx Pxx on korduvalt proovinud kostjaga saavutada kohtuvälist

kokkulepet, kuid edutult. Kostja võlgnevus Lxxxxx xxx ees on 22 030 eurot.

Hagi esitab Exxx Vxxxxxxx ja Nordic Metal Eesti OÜ vastu hüpoteegiga tagatud kinnisasja

omanik Lxxxxx Pxx, kes on saanud nõudeõiguse AÕS § 349 lg-st 2 ja VÕS §-st 152

tulenevalt. Nõue ei ole lõppenud ega ka peatunud ning Lxxxxx Pxx nõuab kohustuse täitmist

nii põhivõlgnikult kui ka laenu käendajalt. Äriühing ja Exxx Vxxxxxx eraisikulise käendajana

vastutavad nõude täitmise eest solidaarselt.

10. 18.03.2019. a esitas kostja lepingulise esindaja vahendusel tsiviilasjas täiendused ja

taotlused (tl 67-70). Esmalt märgib kostja, et hagejatel tuleb endale selgeks teha, kes on OÜ

Laenukeskus ja Nordic Metal Eesti OÜ vahel 13.11.2015. a sõlmitud laenulepingust nr 07-

1114 nõude omandanud. Kahe hageja poolt samadel alustel sama nõude esitamine ei ole

põhjendatud ega ka õiguspärane.

Hageja Lxxxxx Pxx ei ole asjas tõendanud, et Mxxxxx Pxx andis talle laenu, mille arvel

Lxxxxx Pxxxkohustuse laenuandja ees täitnud ning et ta on nõude kostja vastu omandanud.

Lisaks ei ole ta tõendanud, et põhivõlgnik Nordic Metal Eesti OÜ või käendaja on Lxxxxx

Pxxxx midagi tasunud. Lisaks leiab kostja, et võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu on

aegunud. Lxxxxx Pxx tagasinõude aeg on lõppenud, mille lõpetas võlausaldaja nõude

aegumine solidaarvõlgniku vastu. Lxxxxn Pxx hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning

menetluskulud Lxxxxx Pxxxkanda.

Kostja on seisukohal, et Mxxxxx Pxx on nõude omandanud, millega astus laenuandja OÜ

Laenukeskuse asemele. Hageja Mxxxxx Pxxxon tõendanud, et tema poolt on 04.08.2014. a

omandatud nõue kogusummas 27 030 eurot, sh laenu põhiosa 20 000 eurot, intressid summas

4230 eurot ning viivised summas 2800 eurot. Laenu intresside ja viiviste kohta ei ole

4 (9)

arvestust esitatud. Samuti ei ole hageja laenu omandamisel selgitanud, kas ja millal on Nordic

Metal Eesti OÜ laenuandjale intresse ja viiviseid tasunud.

Arvestades laenu- ja pandilepingus sätestatut, on oluline, kas laenusaaja tasus laenuandjale

intressi ja laenusumma 13.12.2014. a. Laenusaaja ei ole nimetatud kuupäeva seisuga

laenuandjale tasunud intressi, laenusummat ega ka viiviseid. Nimetatud asjaolu on tõendatud

nõude loovutamise lepinguga, millega omandajale loovutatakse põhivõlgnevus 20 000 eurot,

intressid summas 4230 eurot ja viivised 2800 eurot. Pandilepingu punkti 7 kohaselt oli

laenuandjal õigus pant nõude rahuldamiseks realiseerida vähemalt alates 20.12.2014. a.

Hagejal on õigus omandatud nõue rahuldada eelkõige panditud vara realiseerimise arvel.

Hageja ei ole põhjendanud, miks nõue on esindatud käendaja, aga mitte panditud vara vastu.

Kostjal on vastuväiteid omandatud nõude suurusele. Loovutatud ja omandatud nõue ei vasta

intresside arvestuses lepingutingimustele. See tähendab, et laenuandjal ei ole õigust nõuda

laenult intresse peale 13.12.2014. a. Lepingu järgi on laenusaajal kohustus tasuda laenuks

saadud summalt intresse 780 eurot.

OÜ Laenukeskus ei ole pikka aega peale laenu sissenõtavaks muutumist (s.o 14.12.2014. a)

esitanud nõuet laenusaaja ega ka käendaja vastu, millest tulenevalt on tekkinud suur viivise

nõue kostja vastu. Juhul, kui kohus hageja nõude rahuldab, ei ole põhjendatud viivise välja

mõistmine.

Kostja on seisukohal, et tema poolt laenuandjale tasutud summasid tõendavad nõude

loovutaja poolt maksegraafikule kantud andmed tasumiste kohta. Millise laenulepingust

tuleneva kohustuse katteks laenuandja tasutud summad kandis, ei ole kostjale teada. Kostja ei

mäleta, kas laenuandja tasumise kohta dokumendi väljastas.

Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutaja on võlgnikule teatanud nõude loovutamisest.

Kostjale on nõude loovutamine õiguslikult teatavaks tehtud alles nõude loovutamise

dokumendi saamisel hagiavaldusega. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt 07.08 ja

09.10.2015. a tehtud ülekanded on tehtud tema poolt omandatud nõude katteks. Makseselgitus

osaline tagasimakse sellist asjaolu ei tõenda. Juhul, kui kohus hageja nõude rahuldab, on

kostja nõus, et nimetatud kuupäevadel tasutud summad tuleb lugeda kostja kohustuse katteks.

Lisaks esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks, millega tuvastada, et hageja nõue on

aegunud.

11. Hageja esitas 21.04.2019. a kohtule seisukoha (tl 74) vaheotsuse tegemise taotluse osas.

Hageja leiab, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks tuleb lükata tagasi.

12. Tartu Maakohtu 29.05.2019. a otsusega (tl 76-78) määras kohus, et teha tsiviilasjas

vaheotsus. Kohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata

ning määras, et jätkata tsiviilasjas menetlust.

13. Kostja esitas 27.06.2019. a Tartu Maakohtu 29.05.2019. a apellatsioonkaebuse (tl 81-85).

14. Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2019. a otsusega (tl 105-108) jättis kohus ExxxxVxxxxxxx

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohus jättis Tartu Maakohtu 29.05.2019. a vaheotsuse

muutmata.

15. 30.10.2019. a esitas kostja kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2019. a

otsusele tsiviilasjas nr 2-18-16233 (tl 111-114). Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud jätta Exxx Vxxxxxxx kanda.

16. Riigikohtu 13.01.2020. a määrusega (tl 118) jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Kassatsioonmenetluse kulud jätta Exxx Vxxxxxxx kanda.

5 (9)

17. Tartu Maakohtu 18.02.2020. a määrusega (tl 121-122) andis kohus Lxxxxx Pxxxx tähtaja

oma menetlusliku seisundi kujundamiseks. Kohus selgitas Lxxxxx Pxxxe võimalust astuda

menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna.

18. 10.03.2020. a seisukohas (tl 125) teatasid Mxxxxx Pxx ja LxxxxxxPxx, et Lxxxxx Pxx ei

soovi menetlusse astuda iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Täpsustavalt selgitati, et

xxxxxVxxxxxx viis Mxxxxx Pxx kokku OÜ Laenukeskuse töötajatega ning kõik koos (sh

kostja) selgitasid välja nõude suuruse, milleks oli 27 030 eurot.

19. 07.04.2020. a esitas kostja tsiviilasjas lõppseisukohad (tl 129-137). Kostja jääb oma

varasema seisukoha juurde, et hageja ei ole menetluses laenulepingust nr 07-1114 tuleneva

nõude suurust tõendanud. Nordic Metal Eesti OÜ ega ka käendaja Exxx Vxxxxxx ei ole

hageja nõuet summas 11 030 eurot tunnistanud. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud oma

seisukoha kujundamisel kostja poolt tunnustatud nõude suurust. Kostja leiab, et

ringkonnakohtu poolt tuvastatu, et kostja on hageja nõuet kahe maksega tunnustanud, ei oma

õiguslikke tagajärgi kostja vastu hageja nõude maksmapanekuks. Lisaks jääb kostja seisukoha

juurde, et hageja ei ole tõendanud, et laenusaaja on laenuandjale lepinguga ette nähtud

intresse tasunud, samuti, et laenuleping ei lõppenud 13.12.2014. a ning et laenulepingut on

pikendatud vms asjaolusid. Kostja loeb, et maksed summas 3080 eurot on ta teinud

põhivõlgniku nimel laenu põhiosa katteks. Seega oli nõue hageja poolt omandamise ajal

16 920 eurot. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja loeb ka 07.08 ja 09.10.2015. a

tehtud maksed tehtuks just põhilaenu katteks. Hageja on alusetult omandanud OÜ

Laenukeskuselt laenulepingust tuleneva intressinõude sumas 3450 eurot. Hagejal puudub

õigus nõuda laenulepingu alusel sellises summas intresse. Õigustatud intressinõue on 780

eurot. Põhjendatud ei ole ka viivisenõue summas 2800 eurot. Nõude rahuldamiseks puudub

asjas selgus ja ka alus.

Kostja on seisukohal, et OÜ Laenukeskus ja Exxx Vxxxxxxx vahel sõlmitud käendusleping

on seadusest tulenevalt tühine.

Sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud eraisikulise käendaja vastutuse rahalist suurust.

Lepingutest ei ole võimalik tuletada füüsilisest isikust käendaja vastutuse maksimummäära.

Kuigi Exxx Vxxxxxx käendab eraisikuliselt laenulepingut nr 07-1114, ei leia laenu- ja

pandilepingus sätestatud käenduse kokkulepe määratlemist VÕS § 142 lg 1 järgi. Kostja on

seisukohal, et käesolevas asjas on kohaldatav käendajale tarbijakäenduslepingust tulenev

kaitse. Kohaldatav on VÕS § 143 lg 1. Käendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 kohaselt.

Kostja taotleb hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist, kuna käendusleping on tühine ja kostjal

puudub kohustus hageja ees. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja ning taotleb hagejalt õigusabikulude välja

mõistmist summas 2280 eurot.

20. 21.04.2020. a esitas hageja kohtule arvamuse tsiviilasjas (tl 143). Hageja jäi varasemate

seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT

21. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

on põhjendatud ja leiab rahuldamist osaliselt.

22. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) OÜ Laenukeskus (registrikood 10984612) ja Nordic Metal Eesti OÜ (registrikood

12337012), keda esindas Exxx Vxxxxxx, sõlmisid 13.11.2014. a laenulepingu nr 07-

1114 (tl 19-21). Sõlmitud lepingu kohaselt andis laenuandja OÜ Laenukeskus

laenusaajale Nordic Metal Eesti OÜ-le laenu summas 20 000 eurot. Laenu kasutamise

6 (9)

eest leppisid pooled kokku lisaintressi määras 3,9% kuus. Laenusaaja kohustus

laenusumma ja laenuintressid tagastama laenuandjale ühes osas ning 20 780 eurot

kuus vastavalt laenu tagastamise graafikule (tl 22). Laenulepingu punkt 9.1 kohaselt

Exxx Vxxxxxx käendab eraisikuliselt ettevõtte Nordic Metal Eesti OÜ laenulepingut

nr 07-1114.

2) Samal päeval, s.o 13.11.2014. a sõlmisid OÜ Laenukeskus ja Nordic Metal Eesti OÜ

(esindaja Exxx Vxxxxxx) pandilepingu nr 07-1114 (tl 14-15; 17-18). Pandilepingu

punkt 5 kohaselt pandib laenusaaja laenuandjale laenu (13.11.2014. a poolte vahel

sõlmitud laenulepingu alusel antud laen) tagatiseks korteri registriosa numbriga

5234403, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kui laenusaaja ei ole tasunud

laenuandjale 13.12.2014. a 20 780 eurot, kohustub laenusaaja maksma laenuandjale

viivist 0,75% päevas laenu põhiosalt, s.o 20 000 eurot. Pandilepingu punkt 7 sätestab,

et, kui laenusaaja ei ole ühe nädala (s.o 7 päeva) möödudes peale 13.12.2014. a

tasunud laenuandjale laenu intressi ja/või laenatud summat ning tekkida võivaid

viiviseis, siis on laenuandjal õigus realiseerida pant oma nõude rahuldamiseks.

3) OÜ Laenukeskus ja Mxxxxx Pxx sõlmisid 04.08.2015. a notariaalse nõude

loovutamise lepingu, hüpoteegi loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 8-13; 16).

Loovutaja OÜ Laenukeskus kinnitab, et omab nõuet Nordic Metal Eesti OÜ vastu, mis

on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahel 13.11.2014. a sõlmitud laenulepingust nr

07-1114. Nimetatud laenulepingust tulenevad kõik loovutaja nõuded võlgniku vastu.

Loovutaja kinnitab, et seisuga 04.08.2015. a on nõude suurus kokku 27 030 eurot ning

seejuures koosneb nõue laenu põhiosast 20 000 eurot, tasumata intressidest summas

4230 eurot ning viivistest summas 2800 eurot. Lisaks kinnitab loovutaja, et nõude

täitmine on tagatud hüpoteegiga summas 50 000 eurot mis on seatud loovutaja kasuks

korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn ning korteriomandi olulistele

osadele ja päraldistele. Lepingu kohaselt loovutab loovutaja nõude omandajale tasu

eest ja tervikuna.

4) 03.08.2015. a maksekorraldusest (tl 23) nähtuvalt on Mxxxxx Pxx märgitud kuupäeval

Tartu notarile Anne Priks-Toom kandnud 27 030 eurot makseselgitusega „Exxx

Vxxxxxxx ja OÜ Laenukeskuse vahelise laenulepingu Lxxxxx Pxxxx seatud

hüpoteegi loovutamine Mxxxxx Pxxxx“. Seejuures on Mxxxxx Pxx tasu notariaalse

tehingu sõlmimisel olnud 180,90 eurot (tl 24).

23. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks on laenuandja (OÜ

Laenukeskus) ja kostja vahel 13.11.2014. a sõlmitud laenuleping nr 07-1114 ja selle lisaks

olev pandileping nr 07-1114, mis sõlmiti samuti 13.11.2014. a. Kostja ei ole vastu vaielnud ka

asjaolule, et võlanõue on loovutatud hagejale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude

loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 kohaselt läksid nõude

loovutamisega hagejale üle laenuandja laenu- ja pandilepingust tulenevad õigused ja

kohustused.

24. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtudes

VÕS § 108 lg-st 1 koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 võib hageja laenulepingu kehtivuse korral

nõuda kostjalt lepingu alusel antud raha tagastamist. VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt,

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

7 (9)

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga.

24.1 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale 07.08.2015. a tasunud 3000 eurot

selgitusega „ülekanne“ (tl 25) ning 09.10.2015. a 2000 eurot selgitusega „osaline tagastus“ (tl

26). Hageja on toodud makseid käsitlenud laenu tagastusena kostjalt. Ka kostja on

07.04.2020. a kirjalikus seisukohas (tl 134) märkinud, et loeb nimetatud kuupäevadel tehtud

maksed (kogusummas 5000) eurot tehtuks põhilaenu katteks.

TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava

osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja on nõuet hageja ees tunnustanud TsÜS §

158 lg-te 1, 2 tähenduses ning seejuures tugineb kohus eelpool viidatud ringkonnakohtu

otsusele.

Kuigi kostja on varasemas menetlusstaadiumis (18.03.2019. a seisukohas; tl 69 pöördel)

leidnud, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja poolt 07.08 ja 09.10.2015. a tehtud

maksed on kostja teinud hageja poolt omandatud nõude katteks, siis 07.04.2020. a seisukohas

on kostja asunud vastupidisele seisukohale ning märgib, et maksed on tehtud just laenu

katteks. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja pole asjas esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et tal oleks hageja ees veel mõni muu kohustus, mille katteks ta nimetatud

kuupäevadel hagejale raha on üle kandnud. Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu otsus

tehti 30.septembril 2019 ja pärast seda andis maakohus pooltele veel võimaluse oma

seisukohti avaldada. Kostja ei ole avaldanud ega tõendanud mingi muu suhte olemasolu

poolte vahel, mille katteks ta hagejale kaha kandis. Sellise suhte olemasolu ei avaldanud

kostja ka kassatsioonkaebuses. Seega saab asuda seisukohale, et kostja on nõuet tunnustanud.

Puutuvalt kostja väitesse, et ringkonnakohtu lahendiga ei ole tuvastatud, millises rahalises

suuruses loeb kohus hageja nõude kostja poolt tunnustatuks, märgib kohus järgmist.

Tsiviilasjas nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 tähenduses on toimunud abstraktsena, st

õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Seega nõude tunnustamine kindlas summas

ei ole käesolevalt nõutav.

24.2 Vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 22) oli laenu tagasimakse

tähtaeg 13.12.2014. a. Sama laenu tagastamise tähtaeg on märgitud ka pandilepingu punktis 4

(tl 7). Samas on laenulepingus täpsustus, et laenu tagasimakse tähtaeg lükkub ühe kuu võrra

edasi, kui laenuandja tasub maksetähtajal intressi ja tekkida võivaid viiviseid. Sellist

seisukohta kinnitas kostja 28.02.2019. a toimunud kohtuistungil. Kostja kinnitusel pikenes

laenu tagastamise tähtaeg vaidlusaluse lepingu järgi automaatselt intressi tasumise puhul.

Lisaks märkis kostja, et on intresse ligikaudu poole aasta jooksul tasunud. Laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks maksete tegemist laenuandjale perioodil alates 20.02.2015. a

kuni 13.05.2015. a on kostja kinnitanud ka apellatsioonkaebuses (tl 81-85). Laenulepingu

kohaselt oli võla kasutamise eest kokku lepitud lisaintressi määr 3,9% kuus. Seega on ainetu

kostja väide, et hagejal on õigus ja esitad kostja vastu intressinõue üksnes summas 780 eurot.

Laenulepingu kohaselt tuli kostjal tasuda intressi määras 3,9 % kuus, s.o 780 eurot kuus.

Sama seisukohta toetab ka maksegraafik, mille kohaselt on intressisumma (arvutatud perioodi

laenujäägilt) 780 eurot, seejuures on 13.12.2014. a maksesuuruseks 20 780 eurot. Oluline on

seegi, et laenulepingu kohaselt on laenusaajal võimalus tasuda kahe esimese kuu intressid

(tähtaegadega 13.12.2014. a ja 13.01.2015. a) koos laenu põhiosaga. See tähendab, et juba

pooltevaheline laenuleping nägi ette intresside tasumise pärast laenu tagastamise tähtaega

(ehk pärast 13.12.2014) ja sedakaudu on juba laenulepingus pooled pidanud silmas võimalust,

et laenu tagastamise tähtajaks (13.12.2014) laenusummat ei tagastata ja jätkub intresside

tasumine.

8 (9)

Maksegraafikule tehtud käsikirjaliste juurdekirjutuste (tl 22) kohaselt on 20.02.2015. a

tasutud 800 eurot, 13.03.2015. a 430 eurot, 17.03.2015. a 500 eurot, 19.03.2015. a 100 eurot,

21.04.2015. a 800 eurot ning 13.05.2015. a 450 eurot, s.o kokku 3080 eurot. Tuginedes kostja

antud selgitustele, et intresside tasumisel võis lepingu tähtaega piiramatult edasi lükata ning et

kostja tasus intresse ligikaudu pool aastat, saab asuda seisukohale, et toodud maksete näol oli

tegemist intressimaksetega, aga mitte laenu põhiosa maksetega. Kohtu sellesisulist

veendumust kinnitavad ka kostja antud selgitused, et kostja ei olnud laenu tagastamise

tähtaega lõpptähtaega enda jaoks valmis mõelnud. Laenuandaja laenu ka tagasi ei küsinud

ning seda põhjusel, et kostja tasus intresse.

Nõude loovutamise lepingu punktis 2 on fikseeritud nõude suurus, sh tasumata intressid

summas 4230 eurot ning viivised summas 2800 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei

ole esitanud intressi- ega ka viivise kujunemise aluseks olevaid arvestusi. Seega tuleb kohtu

hinnangul intressi- ning viivise summade arvutamisel lähtuda laenulepingus sätestatust.

Laenulepingu kohaselt kohustub laenusaaja 13.12.2014. a tagastama laenuandjale

laenusumma ja laenuintressid ühes osas ning 20 780 eurot kuus, võla kasutamise eest on

kokku lepitud lisaintressimäär 3,9 %. Laenulepingu punktis 1.8 on sätestatud, et juhul, kui

laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed,

kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,75% nõuetekohaselt tasumata summalt

päevas. Tegemist on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud laenulepinguga, mille tingimusi,

s.h. intressi- või viivisemäära ei piira tarbijakrediidilepingu kohta käivad sätted.

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. VÕS §

113 lg 1 esimese lause järgi arvestatakse viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Võttes aluseks, et kostja pidi 13.12.2014. a tasuma intressi 780 eurot ning iga järgneva kuus

eest samuti 780 eurot, ning viimase intressimakse teostas kostja 13.05.2015. a, kujuneb

määras 3,9 % kuus intressisuuruseks 6240 eurot (8 kuu intressid, s.o kuni 13.07.2015. a).

Tulenevalt asjaolust, et kostja on tasunud intresse kokku summas 3080 eurot, saab lugeda

tasumata intressinõudeks 3160 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab alates 14.07.2015. a kuni

nõude loovutamiseni, s.o kuni 04.08.2015. a arvestada viivist 0,75 % (s.o 150 eurot) tasumata

summalt päevas. Tasumata viiviseks 22 päeva eest kujuneb 3300 eurot. Seega kokku

põhivõlg+intress+viivis (20 000+3160+3300) on 26 460 eurot. Võttes aluseks, et kostja on

põhivõlgnevusest tasunud 5000 eurot, on kostjal tasumata 21 460 (26460-5000) eurot. Selles

summas kuulub hagi rahuldamisele.

Tulenevalt asjaolust, et hageja ei nõua viiviseid ega ka intresse pärast nõude loovutamist, s.o

04.08.2015. a, saab kohus viiviseid ning intresse käsitleda üksnes nõude loovutamise aja

seisuga.

25. Kohus viitab veelkord Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2019. a lahendile (tsiviilasi nr

2-18-16233), mille kohaselt kostja pandilepingu punkt 7 tõlgendus, et laenu tagastamata

jätmisel tuli laenuandjal oma nõuete katteks eelkõige realiseerida pant, ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus kordab ringkonnakohtu seisukohta, et pandilepingu punkt 7 annab laenuandjale õiguse

nõude mittetäitmise korral realiseerida pant, mitte ei kohusta laenuandjat selleks. Samuti ei

välista nimetatud pandilepingu punkt laenuvõtja ja eraisikust käendaja vastutust ega määra

kohustuse täitmise järjekorda. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette

nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Seega võib võlausaldaja käenduslepingust tuleneva nõude käendaja vastu esitada

9 (9)

kohe pärast võlgnikupoolset täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist. Vaidlust ei ole, et

kostja käendas eraisikuliselt laenusaaja poolt laenulepinguga võetud kohustust (pandilepingu

punktid 8.1 ja 9.1).

Asjakohatu on ka kostja väide, et sõlmitud käendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 järgi,

kuna käenduslepingus ei ole fikseeritud kostja rahalise vastutuse piirmäära, s.o rahalise

vastutuse suurust. Kohus märgib, et kohtupraktikas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-148-11 p 13)

on leitud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust

majanduslikust

huvist

põhilepingu

sõlmimise,

selle

täitmise

või

põhivõlgniku

majandustegevuse vastu, et vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset, kuivõrd

käenduslepingu sõlmimine seondub selle isiku iseseisva majandus- või kutsetegevusega.

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-8-06 (p 15) asunud seisukohale, et samaaegselt osaühingu

ainsaks või põhiliseks osanikuks ja juhatuse liikmeks oleva isiku poolt osaühingu kohustuse

täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingule ei laiene tarbijakäenduse sätted, kuna leping

osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning

osaühingu juhatuse liiget ei saa seetõttu pidada lepingus tarbijaks. Käesolevas asjas käendas

Exxx Vxxxxxx Nordic Metal Eesti OÜ juhatuse liikmena ettevõtte laenu, mille eesmärgiks oli

tootearendus. Seega käendas Exxx Vxxxxxx juhatuse liikmena laenu huvist ettevõtte

majandustegevuse vastu ning seega ei kuulu kohaldamisele VÕS § 143.

Lisaks

on

Riigikohus

lahendis

nr

3-2-1-66-14

(p

25)

leidnud,

et

vastutuse

maksimumsummana võib käsitada ka lepingus, millest tuleneb käenduskohustus, märgitud

käendatava kohustuse summat ja seda ilma, et sellist summat oleks eraldi vastutuse

maksimumsummana käsitletud. Seega saaks kohtu hinnangul käesolevas asjas kostja

vastutuse maksimumsummana käsitleda käendatava kohustuse summat, mis lepingujärgselt

on 20 780 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi määravas ulatuses (22030 eurost 21460 eurot). Hageja osales menetluses

ilma õigusabi kasutamata. Neid asjaolusid arvestades jätab kohus hageja menetluskulu kostja

kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Hageja menetluskuluks on üksnes riigilõiv summas 900 eurot (tl 143). Tegemist on

põhjendatud menetluskuluga ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik