2-18-18939/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.mail 2020

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-18939

Kohtuasi

X Xi hagi Z Zi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

12 468,65 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X X (sünniaeg xxx, elukoht xxx); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kostja: Z Z (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada X Xi hagi Z Zi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

2. Välja mõista Z Zilt X Xi kasuks põhivõlg 8700 (kaheksa

tuhat seitsesada) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

kohtuotsuse avaldamise seisuga 4144,49 eurot (neli tuhat

nelisada nelikümmend neli eurot ja 49 senti) ja viivis

0,03 % päevas põhinõudelt 8700 eurot alates 07.05.2020

kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud Z Zi kanda

2. Välja mõista Z Zilt hagimenetluse kulud X Xi kasuks

summas 2477 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend seitse)

eurot

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Z Zil

tasuda

X

Xi

kasuks

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

4. Jätta rahuldamata X Xi menetluskulude nõue summas

249,60 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Hageja palub kohtule esitatud hagis kostjalt välja mõista võla põhisumma 8700 eurot, viivis

hagi esitamise seisuga 2816 eurot ning viivis 0,03 % päevas alates 14.12.2018 hagi

esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja vastuväited kostja vastusele

2. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 8700 eurot, mille hageja andis kostjale üle

sularahas laenulepingule allakirjutamisel. Kostja kohustus laenu tagastama mitte hiljem kui

31.12.2015. Kostja kohustus tasuma hagejale viivist 0,03 % päevas iga laenu tagastamisega

viivituses oldud päeva eest. Hageja on korduvalt nõudnud laenu tagastamist. Kostja tunnistas

laenu saamist ja kohustust see tagastada, viidates arusaamatule 2500 euro lahutamisele

laenusummalt, mida ta olevat andnud ehitajale. Sellist maha arvamise kokkulepet

laenuleping ei sisaldanud. Kostja pole laenu ei osaliselt ega täielikult tagastanud.

3. 20.02.2019 menetlusdokumendis esitas hageja vastuväited kostja vastusele. Hageja ei eita, et

tal on kostjaga ka muid lepingusuhteid, kuid võlglaseks on nende raames kostja. Hageja toob

esile, et kohustus ei lõpe seetõttu, et kostja on teinud makseid kolmandatele isikutele või siis

põhjusel, et võlausaldaja on võlgnikule väidetavalt võlgu. Kostja ei ole esitanud

tasaarvestusnõuet ja puudub ka vastunõue.

Kostja vastuväited

4. Kostja on vastuväidetes nõustunud laenu võtmisega ning kinnitab laenu olemasolu, kuid ei

ole nõus nõude suurusega. Kostja ja hageja vahel olid töösuhted, mille jooksul maksti

summad, mida kostja pidas võla tasumiseks. Ehitustööde jääksumma ehitajatele 5000 eurot ja

korteri ostmine, kus oli vaja teostada broneerimistasu. Maksed olid järgmised: 3000 eurot

xxx korteri broneerimise eest, mille hageja ostis ning 3300 eurot (2500 eurot+ 800 eurot)

ehitustööde maksmise eest. Seega on kostja võlgnevus hagejale 2400 eurot + viivised 789,12,

kokku on 3189,12 eurot. Kostjal puuduvad tõendid maksmise kohta, kuna maksed oli

teostatud sularahas.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja laenas hagejalt 8700 eurot ja et laen on üleantud sularahas

lepingu allkirjastamisel. Pooled vaidlevad selle üle, milline on laenujääk.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see

on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

7. Hageja poolt kohtule esitatud laenulepinguga (edaspidi leping) on tõendatud, et pooled

sõlmisid kooskõlas VÕS § 396 lg-ga 1 laenulepingu, määrates VÕS § 82 lg 1 kohaselt

kindlaks kohustuse täitmise tähtpäeva, milleks oli 31.12.2015 ja vastuvõtmiseks õigustatud

isiku, milleks on laenuandja X X (lepingu punkt 3). TsÜS § 77 lg 3 teine lause näeb ette, et

poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis,

kui pooled on selles kokku leppinud. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et laenulepingut

saab muuta üksnes kirjalikus vormis (lepingu punkt 5). Ühtegi tõendit laenulepingu

muutmise kohta pooled kohtule esitanud ei ole.

8. VÕS § 79 lg 1 esimese lause järgi, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja,

või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus

täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku

nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise

hiljem heaks.

9. Kostja väitel tasus ta poolte kokkuleppel kolmandatele isikutele korteri broneerimise ja

ehitustööde eest, mistõttu tuleb tasutud summad lugeda laenulepingu järgsete kohustuse

täitmiseks. Kostja on kokkuleppe tõendamiseks esitanud tema poolt hagejale saadetud e-

kirjad 16.03.2018 (vastuväite lisa 1), 24.12.2016 (vastuväite lisa 2) 17.05.2016 (vastuväite

lisa 3) ja 29.11.2018 (vastuväite lisa 4). Nimetatud tõenditega on küll tõendatud kostja

tahteavaldus lugeda väidetavaid makseid laenulepingu täitmiseks, kuid need ei tõenda, et

hageja on sellega nõustunud. Vastupidiselt kostja väidetule toob hageja 28.11.2018 e-kirja

vastuses kostjale esile, et laen summas 8700 eurot koos viivistega on tasumata. Hageja ei ole

ka kohtumenetluse ajal nõustunud laenujääki broneerimistasu ja ehitustööde maksumuse

võrra vähendama. Seega ei ole hageja VÕS § 79 lg 1 kohast nõusolekut andnud ega seda ka

hiljem heaks kiitnud.

10. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7

tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg täies ulatuses summas 8700 eurot.

12. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi

teise lõike kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198

kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

13. Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk

käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejal vastava kohustuse olemasolu

ning tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab nõude olemasolu tõendama kostja. Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oli kohustus tasuda kolmandatele isikutele xxx

korteri broneerimise eest summas 3000 eurot ja ehitustööde eest 3300 eurot ning et kostja

täitis need kohustused hageja eest. Kostja nõue hageja vastu on paljasõnaline ja tõendamata,

mistõttu ei ole kostjal õigust hagivastuses märgitud tasaarvestusi teha ning kostja

põhjendamatu

ja

tõendamata

tasaarvestusavaldus

ei

ole

aluseks

hageja

nõude

tasaarvestamiseks.

14. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 1 p 6 nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS

§ 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

15. Tulenevalt lepingu punktist 4 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei täida täielikult

või osaliselt kohustust laenu tasumisel, siis alates 01.01.2016 on laenuandjal on õigus nõuda

viivist 0,3% päevas sissenõutavaks muutunud summalt. Hageja on arvestanud viivist alates

01.01.2016 kuni 14.12.2018 (so hagi esitamiseni) viivist 2816 eurot ning 15.12.2018 kuni

06.05.2020 (so kohtuotsuse tegemise päevani) viivist 1328.49 eurot, kokku 4144,49 eurot.

Alates 07.05.2020 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0,03% päevas summalt 8700

eurot. Kuivõrd kostja on jätnud laenu õigeaegselt tagasi maksmata, mõistab kohus kostjalt

viivised hageja kasuks välja.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate kulud ja TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

18. Hageja palub määrata menetluskulude suuruseks 2 726,60 eurot, mis sisaldab lepingulise

esindaja kulu 2121,60 eurot, riigilõivu 600 eurot ja riigilõivu registripäringutelt 5 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on

esitanud vastuväite, et tunnitasu on ebamõistlikult suur ja vaidlus pole kogenud inimesele

keeruline.

19. Arvestades asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas, ei pea kohus

mõistlikuks advokaadi tunnitasumäära 170 eurot tund (ilma käibemaksuta). Pooled on vabad

kokku leppima küll mistahes õigusabi tunnitasu määrades, kuid see ei tähenda, et

menetluskulude väljamõistmisel peaks ebamõistliku suurusega tunnitasu riski täiel määral

kandma menetluskulusid tasuma kohustatud isik, kes ise tunnitasu määra kokkuleppimist

mõjutada ei saa. Riigikohtu praktikas on tsiviilasjades peetud mõistlikuks tunnitasuks ilma

käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-2-1-120-16

– 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot. Kuigi eelnimetatud

lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi

tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades, et aastatega on õigusabi teenuse hinnad

tõusnud, esindaja kvalifikatsiooni ja kogemusi, tsiviilasja keerukust ja Riigikohtu praktikat,

leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot tund (ilma

käibemaksuta). Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et

menetluskulude nimekirjas näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega

ning toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg 10,4 tundi on põhjendatud ja vajalik.

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud välja mõista

koos käibemaksuga. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

lepingulise esindaja kulu 1872 eurot (10,4*150+20% käibemaksu), riigilõivu 600 eurot ja

riigilõivu registerpäringult 5 eurot, kokku 2477 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik