1-07-16190/33 · Tallinna Ringkonnakohus

1-07-16190

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märtsil 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 07-16190 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Janne Jõgi Martin Kriminaalasi Timothy Sean Ferlandi süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Andres Alas Prokurör Janar Luts Süüdistatav

Timothy Sean Ferland, ik. 36705090014, xxx xxxxxxx, ei tööta, eluk. Xxxxxxxxxx xx xx-xx xxxxxxx, varem kohtulikult karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja vandeadvokaat Andres Alas RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a. otsus jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 30. märtsil 2010.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a. otsusega tunnistati Timothy Sean Ferland süüdi KarS § 201 lg.2 p.2 järgi ja karistati 1 a. 6 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 lg.1 ja 3 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga. Sama kohtuotsusega mõisteti T. S. Ferlandilt välja OÜ G. kasuks 367 226 kr. 80 senti ning T.

S. Ferlandi vara - 40 000 kr. väärtusega OÜ-u M. osa - vabastati aresti alt.

T. S. Ferland tunnistati süüdi selles, et tema, olles OÜ G. juhatuse liige ning omades OÜ G. arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite käsutamise õigust, kandis ajavahemikul 8. märtsist 2004.a. kuni 13. maini 2005.a. äriühingu arvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas 1 533 290 kr. ja arvelduskontolt nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas 117 100 kr. oma isiklikule arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX Hansapangas, millelt isiklikuks tarbeks tehtud ülekannete, kaardimaksete ja väljavõetud sularahana ebaseaduslikult omastas suures ulatuses OÜ G. vara, kokku 1 008 715 kr. ja 38 senti suuruses summas. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Kaitsja apellatsiooni väidete kohaselt on kohtueelsel menetlusel kogutud materjalide inglise keelt emakeelena valdavale süüdistatavale T. S. Ferlandile tõlkimata jätmisega oluliselt rikutud KrMS § 10 lg.2 nõuet, Põhiseaduse §-s 9 sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi ja Euroopa inimõiguste konventsiooni art. 6-1 p. 3, mille järgi igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused: saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest; saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; kasutada tasuta tõlgi abi kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt. Lähtudes eeltoodust on süüdistataval õigus taotleda kogu kriminaalasja materjalide riigiorganite poolt tõlkimist enne asja kohtulikku arutamist. Maakohus keeldus kaitsja vastavat taotlust rahuldamast ning ainuüksi seetõttu kuulub kohtuotsus tühistamisele. Süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seaduses sätestatud nõuetele süüdistuse ebakonkreetsuse ja süüdistatava poolt OÜ-u G. raha omastamise tõendamatuse tõttu. Süüdistusaktist ei selgu, kas ja kuidas süüdistatav T. S. Ferland äriühingu raha omastas. Süüdistus oleks pidanud näitama, miks äriseadustiku või muu õigusakti järgi polnud süüdistataval T. S. Ferlandil äriühingu juhatuse ainsa liikmena õigust äriühingu esindamiseks ja juhtimiseks, sh. äriühingu varaga tehingute tegemiseks. Süüdistusaktist nähtub ainuüksi see, milliseid ülekandeid süüdistatav T. S. Ferland tegi ajavahemikul 8. märtsist 2004.a. kuni 13. maini 2005.a. ning kellele on tema kontolt ajavahemikul 19. märtsist 2004.a.kuni 10. maini 2005.a. firma huvides ja kulude katteks väljamakseid tehtud.

Süüdistusaktis asutakse seisukohale, et kuna 648 760 kr. kasutamise kohta raamatupidamise dokumente esitada pole võimalik, siis kasutati seda raha äriühingu huvides.

1 008 715 kr. 38 sendi suurune summa leitakse olevat süüdistatava poolt omastatud, kuna selle kasutamine OÜ-u G. huvides pole tõendamist leidnud. Seega asetatakse süüdistatavale koormis tõendada, et kõik süüdistuses märgitud summad on kasutatud äriühingu huvides, mitte omastatud. Selline olukord on vastuolus KrMS § 7 lg.2, 3 sätestatud põhimõttega, mille järgi keegi pole kohtus kohustatud oma süütust tõestama ja kõik kahtlustused tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Kuna süüdistuskati järgi on väidetav omastamine piiratud ajavahemikuga 8. märtsist 2004.a. kuini 13. maini 2005.a., siis tuleks apellandi väitel hinnata, kas sellel kitsal ajavahemikul sooritatud rahalised ülekanded üldse midagi näitavad ja tõendavad.

Süüdistatav T. S. Ferland on olnud OÜ-u G. omanik alates aastast 2000, kuid süüdistust pole huvitanud, millised olid firma ja selle, omaniku suhtes kogu tegutsemisaja vältel. Süüdistatava T. S. Ferlandi kinnitusel on ta isiklikult paigutanud ettevõttesse suuri summasid, andnud laenu ja tasunud firma erinevaid kulusid ning seeläbi kandnud 1,8 – 2 milj. krooni suurust kahju. Kaitsja on kohtule esitanud materjalid, mille kohaselt süüdistatav tasus 6. juunil 2005.a. Hansapang kaudu äriühingu võla 641 488 kr. suuruses summas ning on teinud ülekandeid läbi EGO kaardi.

Arvestades kogu finants-majanduslikku tegevust 5 aasta jooksul on omastamise süüdistuse esitamine meelevaldne ega saa viia süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni. Süüdistusaktis on usaldusväärseks loetud süüdistatava T. S. Ferlandi ütluseid selles, et tema pangakontolt tasutud 641 674 kr. ja 62 senti ja OÜ G. kontolt väljavõetud 648 760 kr. kasutati firma kulude katteks. Samas on süüdistatava ütlusi selles, et ta kasutas enda kontolt väljavõetud sularahasummad samuti firma kulude katteks, loetud ebausaldusväärseks. Süüdistusaktis süüdistatava T.

S. Ferlandi ütlustele antud erinevates hinnangutes puudub igasugune loogika, sest ühel juhul loetakse ütlused usaldusväärseks ja teisel juhul ebausaldusväärseks. Maakohus pole sellise vasturääkivuse osas seisukohta võtnud. Millegagi pole ümber lükatud süüdistatava T. S. Ferlandi ütlused selles, et ta on Hansapangas olevalt kontolt sularahana välja võetud 871 500 kr. ja ka OÜ-u G. kontolt välja võetud 648 760 kr. kasutatud firma kulude katmiseks - palkade, teenuste ja tööde eest maksmiseks. Süüdistava seda ütlust toetavad teised tõendid - tunnistajate O. ja K.

ütlused. Süüdistatava ütluse kohaselt on ta firma kulude eest tasunud ka läbi oma teiste kontode Hansapangas ja EGO Kaardiga. Kaitsja arvutuste kohaselt on selleks summaks süüdistuses märgitud perioodil 148 000 kr. Seega on kontode väljavõtetega tõendatud, et süüdistatav T. S. Ferland on isiklikelt pangakontodelt sularahana välja võtnud ja firma huvides kasutanud kokku 1 019 500 kr. ning firma müügi järel tasunud 641 488 kr. suuruse äriühingu võla Hansapanga ees. Sellega on kinnitust leidnud süüdistatava T. S. Ferlandi ütlused selles, et äriühingu tegevuse läbi on ta kandnud tunduvat materiaalset kahju 1,8- 2 milj. krooni.

Raamatupidamise parem korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilimise korral oleks süüdistatav T. S. Ferland olnud pankrotistunud äriühingu tunnustatud nõudega võlausaldaja, mitte aga isik, kelle vastu pankrotihaldur hagi on esitanud. Kohtueelsel menetlusel kuulati T. S. Ferland kahtlustatavana üle kahel korral ning ta on kinnitanud, et kõik sularahasummad väljavõetud summad kasutati äriühingu kulude katteks.

Kohtus on T. S. Ferlandi ütluste tõlkimise ebakohtasid ja seda kuidas tema tõlkest aru sai ka selgitanud. Ülekuulamise juures viibinud tõlgi V. J. ütluste kohaselt viisi ülekuulamise läbi politseiuurija. Tõlke ei mäletanud, et tegelikkuses viis ülekuulamise läbi ja protokollis ülekuulatava vastused prokurör. Samuti pidi süüdistatav T. S. Ferland koos kaitsja ja tõlgiga mitmel korral tegema kohtuistungi protokollis täpsustusi ning parandusi. Maakohus on pidanud ainsana vajalikuks käsitelda süüdistatava T. S. Ferlandi tegevust seoses OÜ-u G. müügiga, mida süüdistus ei hõlma.

Süüdistusaktist välja jäävate asjaolude uurimisele ja kohtuotsuses kajastamisele on maakohus pööranud kahetsusväärselt palju aega ja tähelepanu. Apellandi hinnangul pole selle tehinguga seonduvad faktilised asjaolud üldse seotud T. S. Ferlandi süüküsimuse otsustamisega. Firma müügiga seonduvat süüdistust pole T. S. Ferlandile esitatud. Tõendatud on , et Eestis otsiti äriühingule ostjat pikka aega ja seda leidmata, müüdi firma vahendaja kaudu Lätis asunud ostjale, kelle anti üle kõik dokumendid. Keegi pole taotlenud tehingu tühiseks tunnistamist ega ole tühistanud firma müügiks antud volikirja ja ostja on siiani OÜ-u G. omanik.

OÜ G. müük ei mahu süüdistuse ajalistesse piiridesse. Maakohus on otsuses selgitanud, miks loetakse firma müügitehing fiktiivseks, kuid pole põhjendanud, kuidas see asjaolu tõendab äriühingu raha süüdistatava T. S. Ferlandi poolt omastamist või lükkab ümber süüdistatava ütlused, et süüdistuses näidatud rahasummad kasutati äriühingu huvides. Süüdistatava T. S. Ferlandi käitumine - kes ilma pankrotihalduri või uurimisasutuse sekkumiseta tasus suurtes summades firma võlgu, jäädes ise võlglaseks panga ees - pole firma vara riisujale omane.

Viibides USA-s ja kuuldes ähvardavast kriminaalsüüdistusest, saabus süüdistatav T. S. Ferland ise Eestisse, soovides säilitada oma hea nimi ja tõestada, et ta pole kuriteos süüdi. Süüdistatav T. S. Ferland on kohtueelsele uurimisele igati kaasa aidanud. Kõik see kokkuvõtvalt kinnitab, et kohtus kontrollitud tõenditega on tuvastatud süüdistuses märgitud rahasummade sihipärane kasutamine firma huvides või vähemalt on T. S. Ferlandi süü osas jäänud kõrvaldamata kahtlused, millised tuleb tema kasuks tõlgendad. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a. süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista T.

S. Ferland talle esitatud süüdisuses õigeks ning jätta pankrotihalduri tsiviilhagi rahuldamata. Süüdistatav T. S. Ferland soovib osa võtta kriminaalasja arutamisest ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustu apellatsiooni väidetega, nagu poleks eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale T. S. Ferlandile kohtueelses menetluses või kohtus tagatud KrMS § 10 lg. 2 järgne tõlgi abi. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus kahtlustatava T. S. Ferlandi osavõtul läbiviidud menetlustoimingute juures oli tõlgi osavõtt tagatud. Maakohtu istungi protokollidest nähtub, et määratud ajal tõlgi kohtuistungile ilmumata jäämise kordadel on kohtunik T. S. Ferlandi süüdistusasja kohtuliku arutamise edasi lükanud, kuni tõlgi osavõtt kohtuistungist on olnud tagatud.

Süüdistatavale, kes ei valda eesti keelt, tõlgitakse KrMS § 10 lg. 5 kohaselt tema emakeelde või keelde, mida ta valdab ainuüksi KrMS § 226 järgi koostatud süüdistusakt. Kriminaaltoimikus olevast Harju Maakohtu 25. aprilli 2008.a. kohtuistungi protokollist ( IV kd., tl.31) nähtub, et kohtumenetluse poolte vahel polnud vaidlust selle üle, et inglise keelt valdavale süüdistatavale T. S. Ferlandile oli edastatud süüdistusakti inglise keelne tõlge. Kohtuistungil avaldas süüdistatava T. S. Ferlandi poolt valitud kaitsja, vandeadvokaat A.

Alas, et kaitsjalt Ain Kabalilt ( III tl. 78 ) kaitseülesande täitmise ülevõtmisel selgus, et süüdistatav T. S. Ferland pole kriminaaltoimiku materjalidega tutvunud ning taotles kriminaaltoimiku materjalide inglise keelde tõlkimist. Kuna prokuratuuri poolt oli KrMS § 224 lg.1 kohaselt süüdistatava T. S. Ferlandi kaitsjale antud kriminaaltoimiku koopia, siis maakohus lükkas asja arutamise enam kui kuu aega edasi ( 25. maile 2008.a.), võimaldamaks süüdistataval, vandeadvokaadi A. Alasi vahendusel, kriminaaltoimiku materjalidega tutvuda.

Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, mis viisil kaitseülesannet täitev kaitsja temale antud kriminaaltoimiku materjale süüdistatavale tutvustab ega aseta prokuratuurile või kohtule koormist sekkuda kaitseülesande täitmisse toimikumaterjalide tõlkimise või tõlgi osavõtu tagamisega. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et kaitseülesande täitmiseks vajalikud ning seadusega lubatud toimingud ja vahendid valib kaitsja kokkuleppel oma kaitsealusega. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni etteheide süüdistuse ebakonkreetsusest süüdistatava T.

S. Ferlandi poolt äriühingu raha omastamise viisi ja juhatuse liikmele äriühingu varaga korraldamist keelavale õigusnormile osundamata jätmise osas. Süüdistusaktist ega süüdimõistavast kohtuotsusest ei tulene, et süüdistatavale T. S. Ferlandile oleks äriseadustikust või muust õigusaktist lähtuvalt kehtinud erilised õiguslikud piirangud OÜ-u G. juhatuse ainuliikmena äriühingu majandustegevuse alasel esindamisel ja varade käsutamisel ning teda ei ole süüdistatud või süüdi tunnistatud sellise keelu rikkumises. Süüdistusaktis kui maakohtu otsusest on üheselt arusaadav, et süüdistatava T.

S. Ferlandi poolt KarS § 201 lg.2 p.2 karistatava teona on käsitletud OÜ-u G. kontodelt nr. XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas ja nr. XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas süüdistatava isiklikule kontole nr. XXXXXXXXXXXX Hansapangas ülekantud äriühingu rahast 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruse summa pangaülekannete, kaardimaksete ja sularahana väljavõtmise teel isiklikuks tarbeks kasutamist. Ehk teisisõnu süüdistatakse T. S. Ferlandi tema valduses olnud võõra vara - OÜ-u G. pangakontodel olnud rahast 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruse summa - ebaseaduslikus enda kasuks pööramises.

OÜ-u G. juhatuse liikmena ettevõtte äritegevuse tulemina 1,8-2 milj. krooni suuruse kahju kandmine või isiklikest vahenditest äriühingu rahaliste kohustuste katmine, ei õigusta juhatuse liikmest osaniku poolt äriühingu raha ebaseaduslikku omastamist. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-74-05 selgitanud, et aktsiaseltsi või osaühingu vara on aktsionäri või osaniku jaoks KrK § 141-1 ja KarS § 201 tähenduses võõras isegi siis, kui aktsionärile kuulub 100% seltsis aktsiatest või osanikule ühingu ainuke osa. Äriühingu majandustegevuse tulemina kasumi või kahju saamine on ettevõtluse riskiks.

Ettevõtja isiklikke ainelisi kaotusi ei korvata tema valduses oleva võõra ( äriühingu ) vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. Seetõttu pole tähendust apellatsiooni väidetel süüdistatava T. S. Ferlandi poolt OÜ-u G. kogu tegevusperioodil äriühingu majandustegevusega seotud laenude ja muude kulude katmiseks tehtud 1,8-2 milj. kroonini küündivate maksete kohta.

Apellatsiooni väidet, nagu oleks süüdistatav tema isiklikul arvetel olnud rahast tehtud väljamaksetega katnud OÜ G. majandustegevuses tekkinud kulusid ja nõudeid 1,8-2 milj. kr. suuruses summas, hindab ringkonnakohus kaitseversiooni kohase alibina. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel ega kohtuliku arutamise käigus pole kohtumenetluse pool esitanud usaldusväärseid tõendeid OÜ G. huvides või kohustuste täitmiseks süüdistatava

T. S. Ferlandi poolt eelmärgitud summas rahaliste väljamaksete tegemise kohta. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-85-07 selgitatakse, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui süüdistatava jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide nagu oleks menetleja asetanud süüdistatavale T. S. Ferlandile oma süütuse tõendamise koormise 1 008 715 kr. omastamises. Esitatud süüdistusakti kui maakohtu otsuse põhiosa kohaselt on OÜ G. arvelduskontodelt Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas süüdistatava T. S. Ferlandi arvelduskontole Hansapangas kantud äriühingu rahast 1 008 715 kr. ja 38 sendi suuruse summa kasutamine süüdistatava isiklike kulutuste katmiseks tõendatud äriühingu ja süüdistatava arvelduskontode väljavõtetega.

Samas pole süüdistatav T. S. Ferland oma vastupidiste väidete õigsuse kinnitamiseks andnud uurimisasutusele või prokuratuurile kriminaalasja kohtueelsele menetlusel ja kohtule kohtuliku arutamise käigus reaalset võimalust tema väidete õiguse kontrollimiseks. Süüdistusakti kohaselt on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega tuvastatud süüdistatava T. S. Ferlandi poolt tema isiklikult kontolt nr. XXXXXXXXXXX Hansapangas tehtud 641 674 kr. ja 62 sendi suuruses summas väljamaksete tegemine OÜ G. majandustegevusega seotud kulude katteks.

Samuti puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt lükkasid ümber süüdistatava T. S. Ferlandi ütlused selles, OÜ G. kontodelt Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas kokku sularahana välja võetud 648 760 kr. suurust rahasummat kasutas ta äriühingul tekkinud kulude katteks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus 641 674.a. äriühingu huvides kasutamise kohta on lisaks süüdistatava selgitustele olemas muud tõendid ning 648 760 kr. äriühingu huvides kasutamise kohta on tõendiks ainuüksi süüdistatava ütlus, mille kummutamiseks muud tõendid puuduvad.

Tõendite defitsiidi puhul on riiklik süüdistaja hinnanud kõrvaldamata kahtluse 648 760 kr. kasutamise osas kahtlustatava ja süüdistatava T. S. Ferlandi kasuks ning õigesti jätnud selle rahasumma omastamise T. S. Ferlandi süüdistusest välja. Süüdistusaktis kirjeldatud karistatava teo toimepanemise kohta kogutud faktiliste asjaolude ja selle toimepanemises kahtlustatava isik süü tõendatus või mittetõendatus tehakse kindlaks süüdistusasja kohtuliku arutamise tulemina tehtud kohtuotsusega. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsiooni väite, nagu ei vastaks süüdistusakt süüdistatava T.

S. Ferlandi poolt äriühingu raha omastamise tõendamatuse tõttu kriminaalmenetluse seadustikus ( KrMS § -s 226 ) sätestatud nõuetele. Apellatsioonis rõhutatud asjaolud - süüdistatava T. S. Ferlandi poolt 6. juunil 2005.a. Hansapanga kaudu OÜ G. 641 488 kr. suuruse võla tasumine - iseenesest ei välista süüdistatava T. S. Ferlandi poolt oma arvelduskontole kantud äriühingu raha 1 008 715 kr. ja

38 sendi suuruses summas ebaseaduslikult enda kasuks pööramist ajavahemikul 8. märtsist 2004.a. kuni 13 maini 2005.a. ega selle teo õigusvastasust ja karistatavust. Kriminaaltoimikus oleva Maksu - ja Tolliameti teadisest ( III kd. tl. 64 ) nähtub, et süüdistatav

T. S. Ferland pole aastatel 2004 ja 2005 maksuhaldurile tuludeklaratsioone esitanud, mis seab kahtluse alla apellatsiooni väited süüdistatava võimalustest muude sissetulekute arvel katta suurtes summades OÜ G. ja isiklikke kulutusi. Tulude igaaastase deklareerimise kohustuse olemasolu ei saanud süüdistatavale olla üllatuslik, sest ka välisriigis, mille kodanikus süüdistatav on, tuleb maksuhaldurile seesuguseid deklaratsioone esitada. Eesti keelt mittevaldava süüdistatava T. S. Ferlandiga osavõtul kohtueelse menetluse toimingute läbiviimise ja tõlgi osavõtu tagamise asjaolusid on maakohus kohtulikul uurimise käigus põhjalikult kontrollinud.

Kohtuotsuse põhiosas on maakohus asunud seisukohale, et kõik menetlustoimingute osalised said üksteisest aru ja said aru ka menetlustoimingu kohta koostatud protokolli sisust. Menetlustoimingu läbiviimisel ja protokollimisel vääriti mõistmist ei esinenud. Uurimisasutuse poolt kahtlustatava kordusülekuulamisest keeldumine, ei sea kahtluse alla kahtlustatavaga eelnevalt läbiviidud menetlustoimingu korrakohasust või vastavust KrMS-s kehtestatud regulatsioonile. Kohtueelsel menetlusel otsustab uurimisasutus ja kohtueelset menetlust juhtiv prokuratuur iseseisvalt tõenduseseme asjaolude selgitamiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimise üle.

Teiste menetlusosaliste arvamused pole uurimisasutusele ega prokuratuurile siduvateks. Kuna süüdistatava T. S. Ferlandi poolt kohtueelsel menetlusel protokollitud ütluste ja maakohtus antud ütluste vahel ilmnes vastuolu, siis on maakohus süüdistatava T. S. Ferlandi ütlused ebausaldusväärse tõendina jätnud kõrvale nende tõendite kogumist, mille põhjal maakohus lahendas KrMS § 306 loetletud küsimused ja otsustas, et kohtuliku arutamise tulemina on tõendatud süüdistatava T. S. Ferlandi poolt KarS § 201 lg.2 p.2 järgi karistatava teo toimepanemine.

Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et T. S. Ferlandi süüdistus ei hõlma OÜ-u G. võõrandamist ning et äriühingu omandas Läti Vabariigis asunud tunnistaja N. L.. Kuid ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, nagu oleks maakohus pööranud äriühingu võõrandamise asjaolude selgitamisele põhjendamatult palju tähelepanu. Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-16-04 selgitanud, et kohtualuse ( süüdistatava ) käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, kuid sellel käitumisel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt.

Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib teatud juhtumistel kuuluda tõendamisesemesse , kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerimisest. Uurides OÜ G. võõrandamisega seotud asjaolusid on maakohus jõudnud järeldusele, et äriühingu müügiprotsessi puutunud isikute - tunnistajate K. F., M. K., H. R., H. R., N. L., A. B., S. N., A. A., - ütluste põhjal oli äriühingu võõrandamise ja igasuguse ettevõtluskogemuseta töötu isiku –N. L. - OÜ G. omanikuks vormistamise eesmärgiks olukorra loomine, milles süüdistatavalt T.

S. Ferlandilt ei saaks OÜ G. raamatupidamise dokumente nõuda, mis võiksid tõendada süüdistatava T. S. Ferlandi poolt OÜ G. arvelduskontodelt äriühingu raha omastamist. Ringkonnakohtu hinnangul lükkavad OÜ G. võõrandamisega seotud asjaolud ümber apellatsiooni väited, süüdistatava T. S. Ferlandi soovist aidata kaasa äriühingu vara riisumise asjaolude väljaselgitamisele ning kinnitab võimalike süütõendite varjamise teadlikku ja läbimõeldud kava elluviimist.

Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et maakohtus vahetult uuritud ja kogumis hinnatud tõenditega on tuvastatud T. S. Ferlandi poolt KarS § 201 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemine. Nõustudes maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg. 3 p.1 antud õigust, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse T. S. Ferlandi süü suurust, karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju osalist heastamist ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ning selle täies ulatuses tingimisi kohaldamata jätmist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosa vastava paragrahvi sanktsiooni piirides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010.a. otsuse Timothy Sean Ferlandi suhtes muutmata ja vandeadvokaat Andres Alasi apellatsiooni rahuldamata.

I. AMANN

M. AAVA

J. KATŠKOVSKAJA