3-20-524/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-20-524

Määruse kuupäev

05.05.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Ilja Lumbe kaebus Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi

pioneeripataljoni kohustamiseks suunama kaebaja Kaitseväe

Arstlik Komisjoni

Menetlusosalised

Kaebaja – Ilja Lumbe, volitatud esindaja Andrei Vesterinen

Vastustaja – Eesti Kaitsevägi

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Ilja Lumbe kaebuse menetlus.

2. Jätta Ilja Lumbe esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist

kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud

riigilõiv 30 eurot samale arveldusarvele, millelt see on

tasutud.

4. Jätta poolte menetluskulud, välja arvatud riigilõiv,

nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse pooltele kätte.

ASJAOLUD

1. Ilja Lumbe esitas 20.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Eesti

Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni määrama tema suhtes Kaitseväe Arstlik

Komisjon. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus kohustada

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni väljastama tema tervisetoimiku koopiad kirjalikus vormis

tema lepingulisele esindajale.

2. Tallinna Halduskohus andis 23.03.2020 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule ning määras Eesti Kaitseväele tähtaja 07.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlusele

seisukoha esitamiseks.

3. Eesti Kaitsevägi selgitas 06.04.2020 vastuses, et kaebaja suunati 1. jalaväebrigaadi arsti

poolt Kaitseväe Arstlikku Komisjoni ning komisjon toimus 07.04.2020. Samuti märkis Eesti

Kaitsevägi, et kaebaja tervisetoimiku koopiad on edastatud tema esindajale krüpteeritult e-posti

aadressile.

3-20-524

4. Tartu Halduskohus andis 17.04.2020 kirjas kaebajale tähtaja 27.04.2020 kohtu

teavitamiseks, kas kaebaja soovib menetluse jätkamist Eesti Kaitseväe poolt tema arstlikku

komisjoni suunamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes (HKMS § 37 lg 2 p 6,

§ 38 lg 4, § 45 lg 2) ning kui jah, siis kuidas aitab selle toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele. Sama tähtaja jooksul tuli kaebajal

soovi korral esitada kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlus.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on palunud kohtul kohustada Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni

suunama teda Kaitseväe Arstlikku Komisjoni. Eesti Kaitseväe 06.04.2020 vastusest nähtub, et

Eesti Kaitsevägi on kaebuses nõutava toimingu sooritanud. Sooritatud on ka kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluses soovitud toiming, s.o tervisetoimiku edastamine kaebaja volitatud

esindajale.

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas juhul, kui

kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne

kaebuse

menetlusse

võtmist,

lõpetatakse

menetlus

kaebust

menetlusse

võtmata

(HKMS § 152 lg 3). HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

menetlust, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui

see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

7. Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul taotlenud tuvastamisnõudes asja menetluse

jätkamist. Samuti ei ole kohtule asjaolude pinnalt äratuntav, et tuvastamisnõude menetlemine

oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

8. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebuse menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada,

ilma et esineks vajadust menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes. Vastavalt HKMS § 104 lg 5

p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4

alusel.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

10. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata

(HKMS § 249 lg 3 teine lause). Kohus, võtmata seisukohta kaebaja taotletud esialgse

õiguskaitse abinõu sobivuse osas (HKMS § 251 lg 1), leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb

jätta HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse

äralangemise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuulub

tagastamisele taotluselt tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 3).

11. Kohus peab võimalikuks tagastada kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud

riigilõivu samale arveldusarvele, millelt see on tasutud (HKMS § 104 lg 8 ls 4).

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 6 kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

13. Kaebaja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27.04.2020

kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust. Seega jätab kohus poolte võimalikud

menetluskulud, v.a riigilõivu, nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)