2-19-126204/9 · 2-19-126204/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-126204 1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-126204 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi X X vastu võla nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning riigilõivu osaline tagastamine Menetlusosalised ning nende esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490 asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Helen Prins (e-post: xxx); Kostja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn, e-post: xxx). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) ja X X (edaspidi kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja maksab hagejale aasta jooksul (12 kuud) igakuiselt 100 eurot (12 x 100 = 1200 eurot) alates maist 2020 hageja arveldusarvele xxx (saaja AS Ühisteenused, selgitus tsiviilasi nr 2-19-126204). 1.2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-126204 menetlus. 3. Tagastada hagejale pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 100 eurot ning kanda see hageja AS Ühisteenused arveldusarvele nr xxx. 4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2-19-126204 2 (3) 1. Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED hagi X X vastu võla nõudes.

2. 04.05.2020 jõudsid pooled asjas kokkuleppele ning palusid menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

5. Kohus asub seisukohale, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled ei ole edasikaebeõigust lühendanud ega sellest loobunud.

8. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus- osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud

2-19-126204 3 (3) riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, so 100 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada AS Ühisteenused arveldusarvele nr xxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel Kohtunik