3-20-728/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-20-728

Määruse kuupäev

05.05.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. esialgse õiguskaitse taotlus (eriolukorra piirangud)

Menetlusosalised

Taotleja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata

osas,

milles

ta

palub

kohustada

Viru

Vanglat

võimaldama

talle

igapäevaselt

jalutuskäike

ning

kauplusest nende kaupade ostmist, mille säilivusaeg

ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole

kiiresti riknevad.

2. Jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud osas

rahuldamata.

3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 10 euro

ulatuses. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele

arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi

tähemärgiga.

5. Kuulutada

haldusasja

menetlus

taotleja

tervisekaardi väljavõtteid (neljal leheküljel) puudutavas

osas kinniseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte ning saadetakse

teadmiseks Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile.

Taotlejale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 22.04.2020

kohtunõue

(ühel

leheküljel),

Justiitsministeeriumi

27.04.2020 vastus kohtunõudele (seitsmel leheküljel) ja Viru

Vangla 27.04.2020 vastus kohtunõudele (kolmel leheküljel).

3-20-728

ASJAOLUD

1. Viru Vangla direktor andis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

pandeemilise levikuga maailmas, sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis ning

Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 riigis välja kuulutatud eriolukorraga

17.03.2020 käskkirja nr 1-1/45, millega käskis alates 16.03.2020 järgmist: 1) lukustada kõik

Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad; helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning

üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 2) lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh

osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või

vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; sealhulgas ei toimu saatmisi jalutuskäigule;

3) peatada Viru Vangla kodukorra kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; 4) peatada Viru

Vangla kaupluse tegevus; vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni-

ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava

isiklike vahendite arvelt; 5) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja

kaabeltelevisioon

sisselülitatuks

ööpäevaringselt;

6)

peatada

kõik

Viru

Vangla

avavanglaosakonna poolt vangistusseaduse (VangS) § 10 lg 1 teise lause alusel antud load

liikuda väljaspool vangla territooriumi.

2. Viru Vangla direktor täiendas käskkirja nr 1-1/45 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/46 ning

kehtestas selle tervikuna järgmises sõnastuses:

„1. Piirata vahistatute ja süüdimõistetute (edaspidi kinnipeetavate) vanglasisest liikumis- ja

suhtlemisvabadust järgmiselt:

1.1. lukustada kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad;

1.2. lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed

saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu

tervishoiuteenuse osutamiseks;

1.3. peatada Viru Vangla kodukorra (viimati muudetud direktori 23.09.2019. a käskkirjaga

nr 1-1/89, edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;

1.4. peatada kõik Viru Vangla avavanglaosakonna poolt VangS § 22 alusel antud load liikuda

väljaspool vangla territooriumi;

1.5. helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale

töökorraldusele.

2. Ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas

paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht.

3. Peatada Viru Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel

hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik

taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt.

4. Punktides 1–3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates

16.03.2020.

5. Käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks

ööpäevaringselt. Vangidele tagatakse lisatoitlustamine iga päev.

6. Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud

abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.

7. Teha käskkiri teatavaks kõikidele vanglas viibivatele kinnipeetavatele, vangla kauplusele ja

AS-le Eesti Vanglatööstus.“

3. Viru Vangla direktor jätkas käskkirjaga nr 1-1/46 kehtestatud meetmete rakendamist

30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/49 ja 13.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/52.

3-20-728

4. 21.04.2020 saabus Tartu Halduskohtule X.X. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub

peatada Viru Vangla direktori käskkirjade nr 1-1/45, nr 1-1/46, nr 1-1/49 ja nr 1-1/52 täitmine

osas, millega piiratakse tema õigusi viibida värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS §

55), tutvuda interneti vahendusel õigusaktidega (VangS § 311) ning sooritada sisseoste vangla

kauplusest (VangS § 48 lg 1). Kui taotlejale jalutamist värskes õhus ei võimaldata, siis palub ta

kohustada vanglat viivitamatult paigaldama kambritele avatavad aknad.

Taotluse kohaselt halveneb ilma värskes õhus jalutamiseta taotleja tervis ning kuna ta ei saa

kasutada velotrenažööri, mille kasutamise on talle määranud arst, on oht, et ta jääb püsivalt

voodihaigeks. Taotlejal on pidevalt õhupuudus ja valud. Ilma õigusaktidega tutvumise

võimaluseta jäävad tema õigused kaitseta ning ilma võimaluseta sooritada sisseoste vangla

kauplusest jääb ta nälga ja peab toituma ülimalt ebatervislikult (ei saa osta puu- ja juurvilja ega

liha ja mett). Taotlejale on usulistel põhjustel määratud sealihavaba menüü ning tal on koguaeg

kõht tühi.

5. Viru Vangla palus 27.04.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata jalutuskäikude ja kauplusest sisseostude tegemise võimaldamise osas ning

rahuldamata õigusaktidega tutvumiseks arvutisse saatmise osas. Vangla märkis järgmist.

Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55 punktiga 3 kinnitati kinnipeetavate

kaupluseteenuse taastamine ning punktiga 2 alates 29.04.2020 jalutuskäigud tavaosakonnas

(kus viibib ka taotleja) viibivatele kinnipeetavatele. Kohtule seisukoha esitamise ajaks on

kinnipeetavad kaupluse tellimislehed esitanud ning kaup saadakse kätte nädala jooksul.

Õigusaktidega tutvumine on hetkel korraldatud selliselt, et kinnipeetavatele võimaldatakse

tutvumine vangla poolt paberkandjal väljastatavate õigusaktidega.

Eestis on välja kuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

levikuga. Esineb ülekaalukas avalik huvi, et ei tekiks võimalikke uusi lokaalseid

nakkuskoldeid, sh vanglates. Vanglas viibivatest kinnipeetavatest kuuluvad väga paljud

riskirühmadesse (rohkem kui kolmandik), mistõttu on nende puhul haiguse raske kulgemise

ning tüsistuste tekke risk väga suur. Kui kinnipeetavate kontakte mitte minimeerida, on

potentsiaalsete haigestumiste hulk väga suur. Üldteadaolevalt on haiglakohtade, eriti

intensiivravi kohtade hulk kogu riigis piiratud ehk massilise nakatumise korral ei pruugi enam

jätkuda riigil raviressurssi. Kui viirus hakkab kinnipeetavate seas levima, ning haiglaravi

vajajaid tuleb toimetada haiglatesse üle Eesti, toob see endaga kaasa ka lisakoormuse

vanglateenistusele, kes peab tagama valve haiglas viibiva kinnipeetava üle. Kui suhtlus- ja

liikumispiiranguid ei rakendataks, võib see tuua kaasa kinnipeetavate hulgas kiire viiruse

leviku. Jalutuskäike piirati seetõttu, et nende võimaldamisega kaasneb paratamatult oluliselt

suurem kontakt valvemeeskonna ning kinnipeetavate vahel, samuti võivad kinnipeetavad

puutuda kokku pindade või õhuga, kus paikneb viirus. Piirangute mõjude leevendamiseks on

rakendatud mitmeid leevendusmeetmeid (näiteks vanglas viibivad ööpäevaringselt kaplan ja

psühholoog, kambritesse on jagatud erinevad mängud, ristsõnad ja treeningharjutuste lehed,

laiendatud on telekanalite arvu ning raadio, elekter ja kaabeltelevisioon on kambris sisse

lülitatud ööpäevaringselt). Kõigile kinnipeetavatele on tagatud soovi korral lisatoidu, nt

šokolaadi või selle sobimatuse korral kuivatatud puuvilja saamine, samuti pakub vangla

hommikuti tee alternatiivina kohvi.

6. Justiitsministeerium palus 27.04.2020 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ning märkis järgmist.

Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla 27.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/55

on vangid taas lubatud jalutuskäikudele alates 29.04.2020. Samuti on nimetatud käskkirja

kohaselt vangidel võimalik osta vangla kauplusest kaupu, mis ei ole kiiresti riknevad, ja mis ei

eelda nende hoiustamist külmikus. Kuivõrd vangla on kehtestanud meetmed just nii

kinnipeetavate enda kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks, siis kaaluvad need hüved

kahtlemata üle taotlejale piirangutest tuleneva ebamugavustunde. Riigile põhiseaduse §-st 28

3-20-728

tulenev positiivne soorituskohustus (kaitsta inimeste tervist) tähendab ka vajadusel isikutele

tavaolukorras kohalduvate selliste subjektiivsete õiguste piiramist (nt jalutuskäik,

kokkusaamised), mille piiramata jätmine võib otseselt soodustada viiruse levikut. Selliste

õiguste piiramine pandeemia tõkestamiseks on möödapääsmatu.

KOHTU SEISUKOHT

7. Taotleja eesmärgiks on võimaldada talle hoolimata Viru Vangla direktori käskkirjadega

nr 1-1/45, nr 1-1/46, nr 1-1/49 ja nr 1-1/52 kehtestatud piirangutest esialgse õiguskaitse korras

igapäevane jalutamine värskes õhus, vangla kauplusest kaupade ostmine ning interneti

vahendusel õigusaktidega tutvumine.

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab

kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2).

9. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada

(HKMS § 250 lg 2). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel

ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebuse või vaidega taotletavat

eesmärki saavutada või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, kuid

esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks tuua kaasa tema jaoks tarbetult koormavaid

tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega võib olla esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud ka juhul, kui kohtuotsuse täitmine on põhimõtteliselt võimalik ka

esialgset õiguskaitset kohaldamata, ent isik peab vaide- või kohtumenetluse ajal taluma

ebamõistlikke piiranguid. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse halduskohtule

kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute

õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohtul tuleb

esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust iga piirangu puhul eraldi kaaluda.

10. Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg 3 ls 2

alusel osaliselt läbi vaatamata. Viru Vangla direktor andis 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55,

millega otsustas järgmist: 1) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.5

ja 2 kehtestatud julgeolekuabinõude ja meetmete rakendamist kuni vajaduse ära langemiseni;

2) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 1.2 kehtestatud piiranguid, kuid lõpetada

jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või

isolatsioonis olevatele vangidele; 3) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 3

kehtestatud kaupluse piiranguid, välja arvatud nende kaupade osas, mille säilivusaeg

ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad; 4) jätkata 19.03.2020

käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 sätestatud meetmete rakendamist. Seega on alates 29.04.2020

taastatud kinnipeetavate jalutuskäikudele saatmine ning leevendatud sisseostude tegemise

piiranguid selliselt, et lubatud on osta kaupu, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda

külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Viru Vangla 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55

piirangute leevendamisest tulenevalt on ka taotleja oma eesmärgi osaliselt saavutanud ning

taotlus tuleb jätta esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu läbi vaatamata osas, milles

taotleja palub kohustada vanglat võimaldama talle igapäevaselt jalutuskäike ning vangla

kauplusest kaupade ostmist, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist

ega ole kiiresti riknevad.

3-20-728

11. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb jätta taotlus rahuldamata.

12. Kauplusest selliste toiduainete ostmise osas, mis on kiiresti riknevad ja mida tuleks

hoiustada külmkapis, puudub taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlejale

tagatakse toitlustamine kolm korda päevas ja see peab vastama kehtestatud toidunormidele

(VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid

kinnipidamisasutustes“ § 3). Viru Vangla 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55 on taastatud

kauplusest nende toiduainete ostmise võimalus, mida ei pea hoiustama külmkapis, ning

säilitatud on ka Viru Vangla 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 ette nähtud

lisatoitlustamine. Eelnevast tulenevalt on taotlejal käesoleval ajal kõik võimalused, et toituda

hoolimata osade kaupade soetamise keelust siiski selliselt, et tema igapäevane toitumisvajadus

saaks rahuldatud.

13. VangS § 311 kohaselt võivad kinnipeetavad kasutada internetti vanglateenistuse poolt

selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud

juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu

veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Viru Vangla on kohtule selgitanud, et kuigi

kinnipeetavate saatmisi arvutiruumi ei toimu, on taotlejal piirangute kehtivuse ajal võimalik

tutvuda õigusaktidega paberkandjal. Seega ei ole taotlejat õigusaktidega tutvumise võimalusest

ilma jäetud. Asjaolu, et õigusaktidega on vaidluse kestuse ajal võimalik tutvuda vaid

paberkandjal, ei tekita taotlejale pöördumatuid tagajärgi ega muuda võimaliku hilisema

kohtuotsuse täitmist võimatuks.

14. Isegi, kui jaatada taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu internetis õigusaktidega

tutvumise ja külmkapis hoiustavate kaupade (nt liha) soetamise osas, ei kaalu see üles vajadust

järgida asjas esinevat ülekaalukat avalikku huvi vanglas koroonaviiruse ulatuslikuma leviku

takistamiseks ning puudutatud isikute õiguste kaitse tagamiseks. Puudub vaidlus, et COVID-19

haigust põhjustav koroonaviirus on väga nakkav ning selle riskirühma kuuluvad vanemaealised

ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. Viru

Vangla ja Justiitsministeerium on põhjendatult välja toonud, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub

oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu riskigruppi, mistõttu on neil

kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Arvestada tuleb ka

kinnipidamisasutuse eripära ehk seda, et kinnipeetavatel endil on äärmiselt piiratud võimalused

korraldada ise enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks. Seega peab

kohus antud juhul kõne all olevate meetmete rakendamist inim- ja pindkontaktide vältimise ja

viiruse leviku tõkestamise eesmärgil proportsionaalseteks. Inimestevaheliste kontaktide

minimeerimist ja distantsi hoidmist on viiruse leviku abinõuna rakendatud ka väljaspool vanglat

ning nende meetmete rakendamiseks on Vabariigi Valitsus kuulutanud 12.03.2020

korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukorra.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt

rahuldamata. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise

osakaalu, tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel taotlejale kahe kolmandiku asjas tasutud

riigilõivust. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist

soovib.

16. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.

17. Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3

kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavate tõendite

(tervisekaardi väljavõtete) osas kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)