3-20-688/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-20-688

Määruse kuupäev

05.05.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus (eriolukorra piirangud)

Menetlusosalised

Taotleja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta

X.X.i

esialgse

õiguskaitse

taotlus

läbi

vaatamata osas, milles ta palub kohustada Viru Vanglat

võimaldama

talle

igapäevaselt

jalutuskäike

ning

kauplusest nende kaupade ostmist, mille säilivusaeg

ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole

kiiresti riknevad.

2. Jätta X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus ülejäänud

osas rahuldamata.

3. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud

riigilõiv 10 euro ulatuses. Taotlejal tuleb kohtule teatada,

millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi

tähemärgiga.

5. Kuulutada

haldusasja

menetlus

taotleja

tervisekaardi väljavõtteid (neljal leheküljel) puudutavas

osas kinniseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte ning saadetakse

teadmiseks Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla direktor andis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

pandeemilise levikuga maailmas, sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis ning

Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 riigis välja kuulutatud eriolukorraga

17.03.2020 käskkirja nr 1-1/45, millega käskis alates 16.03.2020 järgmist: 1) lukustada kõik

3-20-688

2

Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad; helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning

üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 2) lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh

osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või

vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; sealhulgas ei toimu saatmisi jalutuskäigule;

3) peatada Viru Vangla kodukorra kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; 4) peatada Viru

Vangla kaupluse tegevus; vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni-

ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik taotluse alusel kinnipeetava

isiklike vahendite arvelt; 5) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja

kaabeltelevisioon

sisselülitatuks

ööpäevaringselt;

6)

peatada

kõik

Viru

Vangla

avavanglaosakonna poolt vangistusseaduse (VangS) § 10 lg 1 teise lause alusel antud load

liikuda väljaspool vangla territooriumi.

2. Viru Vangla direktor täiendas käskkirja nr 1-1/45 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/46 ning

kehtestas selle tervikuna järgmises sõnastuses:

„1. Piirata vahistatute ja süüdimõistetute (edaspidi kinnipeetavate) vanglasisest liikumis- ja

suhtlemisvabadust järgmiselt:

1.1. lukustada kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad;

1.2. lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed

saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu

tervishoiuteenuse osutamiseks;

1.3. peatada Viru Vangla kodukorra (viimati muudetud direktori 23.09.2019. a käskkirjaga

nr 1-1/89, edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;

1.4. peatada kõik Viru Vangla avavanglaosakonna poolt VangS § 22 alusel antud load liikuda

väljaspool vangla territooriumi;

1.5. helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale

töökorraldusele.

2. Ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas

paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht.

3. Peatada Viru Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel

hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik

taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt.

4. Punktides 1–3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates

16.03.2020.

5. Käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks

ööpäevaringselt. Vangidele tagatakse lisatoitlustamine iga päev.

6. Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud

abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.

7. Teha käskkiri teatavaks kõikidele vanglas viibivatele kinnipeetavatele, vangla kauplusele ja

AS-le Eesti Vanglatööstus.“

3. Viru Vangla direktor jätkas käskkirjaga nr 1-1/46 kehtestatud meetmete rakendamist

30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/49 ja 13.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/52.

4. 17.04.2020 saabus Tartu Halduskohtule X.X.i 12.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlus,

milles ta palub peatada Viru Vangla direktori käskkirjade nr 1-1/45 ja nr 1-1/46 täitmine osas,

millega piiratakse tema õigusi tegeleda kehakultuuriga ja viibida värskes õhus vähemalt üks

tund päevas (VangS § 55), osta isikuarvel oleva raha eest vähemalt korra kuus toiduaineid,

hügieenitarbeid ja muid asju (VangS § 48 lg-d 1 ja 11), liikuda osakonna piires päevakavas ette

3-20-688

3

nähtud ajal (VangS § 8 lg 1), suhelda vanglaväliselt ning saada juurdepääs avalikule infole

(VangS § 23) ning saada koheldud inimväärikalt (VangS § 41). Taotluse põhjendused on

järgmised.

Viru Vanglas tuleneb COVID-19 viiruse levimise oht vaid vanglateenistujatest ning

toiduainetest, mis tuuakse vanglasse väljastpoolt. Kinnipeetavate omavahelisest läbikäimisest,

värskes õhus viibimisest ja vaba raha eest kauba soetamisest ei lähtu tõsiselt võetavat ohtu

kinnipeetavate elule ja tervisele. Seetõttu on vangla käskkirjadega nr 1-1/45 ja nr 1-1/46

sätestatud piirangud vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 11 ja VangS §-dega 41 ja 23,

ebaproportsionaalsed ega aita mingil viisil kaasa COVID-19 viiruse leviku piiramisele vanglas.

Terve ööpäev umbses kambris viibida on äärmiselt kurnav, sest taotleja tervisehädad

intensiivistuvad, stress kasvab ja tal on pidevalt lämbumise tunne. Vangla ei ole täitnud oma

lubadust anda vajalikke hügieeni- ja kirjatarbeid ning vitamiine ja toitu. Vajalike asjade puudus

tekitab masendust ja vähendab organismi vastupanuvõimet veelgi. Sisseostude tegemise

piiramine on täiesti põhjendamatu, sest kauplusest kaupade soetamine on võimalik ka

riskivabalt ja Terviseameti soovitusi järgides. Põhjendamatult on piiratud ka liikumis- ja

suhtlemisvabadust, sest kuni vanglateenistujad ei ole oma hooletusest COVID-19 viirust

vanglasse toonud, ei ole osakonnas liikumine ja kaaskinnipeetavaetega suhtlemine ohtlik.

5. Tartu Halduskohus jättis 21.04.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta,

paludes tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv 15 eurot (kohtule esitatud

maksekorralduse kohaselt tasutud riigilõiv oli vale kontonumbri tõttu maksjale tagastatud).

Riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt tasuti 22.04.2020.

6. Viru Vangla palus 27.04.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse

osakonnas vaba aja veetmise nõudes rahuldamata ning ülejäänud osas läbi vaatamata. Vangla

märkis järgmist.

Taotlejal puudub HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus kaupluseteenust

ning igapäevaseid jalutuskäike puudutavas osas. Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja

nr 1-1/55 punktiga 3 kinnitati kinnipeetavate kaupluseteenuse taastamine ning punktiga 2 alates

29.04.2020 jalutuskäigud tavaosakonnas (kus viibib ka taotleja) viibivatele kinnipeetavatele.

Kohtule seisukoha esitamise ajaks on kinnipeetavad kaupluse tellimislehed esitanud ning kaup

saadakse kätte nädala jooksul. Vangla otsus põhines riigis haiguse leviku dünaamika

hindamisel ning oli tehtud vaidest sõltumatult.

Eestis on välja kuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

levikuga. Esineb ülekaalukas avalik huvi, et ei tekiks võimalikke uusi lokaalseid

nakkuskoldeid, sh vanglates. Vanglas viibivatest kinnipeetavatest kuuluvad väga paljud

riskirühmadesse (rohkem kui kolmandik), mistõttu on nende puhul haiguse raske kulgemise

ning tüsistuste tekke risk väga suur. Kui kinnipeetavate kontakte mitte minimeerida, on

potentsiaalsete haigestumiste hulk väga suur. Üldteadaolevalt on haiglakohtade, eriti

intensiivravi kohtade hulk kogu riigis piiratud ehk massilise nakatumise korral ei pruugi enam

jätkuda riigil raviressurssi. Kui viirus hakkab kinnipeetavate seas levima ning haiglaravi

vajajaid tuleb toimetada haiglatesse üle Eesti, toob see endaga kaasa ka lisakoormuse

vanglateenistusele, kes peab tagama valve haiglas viibiva kinnipeetava üle. Kui suhtlus- ja

liikumispiiranguid ei rakendataks, võib see tuua kaasa kinnipeetavate hulgas kiire viiruse

leviku. Vanglaametnike haigestumine seab aga ohtu vangistuse nõuetekohase täideviimise ning

kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamise.

Jalutuskäike piirati seetõttu, et nende võimaldamisega kaasneb paratamatult oluliselt suurem

kontakt valvemeeskonna ning kinnipeetavate vahel, samuti võivad kinnipeetavad puutuda

kokku pindade või õhuga, kus paikneb viirus. Piirangute mõjude leevendamiseks on rakendatud

mitmeid leevendusmeetmeid (näiteks vanglas viibivad ööpäevaringselt kaplan ja psühholoog,

kambritesse on jagatud erinevad mängud, ristsõnad ja treeningharjutuste lehed, laiendatud on

telekanalite arvu ning raadio, elekter ja kaabeltelevisioon on kambris sisse lülitatud

3-20-688

4

ööpäevaringselt). Piirangute ajal on kinnipeetavad vabastatud kambris isiklike elektriseadmete

kasutamise kulude tasumisest ning vangla katab lähedastega suhtlemiseks vajalike kirjatarvete

ja kirja saatmise kulu. Kõigile kinnipeetavatele on tagatud soovi korral lisatoidu, nt šokolaadi

või selle sobimatuse korral kuivatatud puuvilja saamine, samuti pakub vangla hommikuti tee

alternatiivina kohvi.

7. Justiitsministeerium palus 27.04.2020 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ning märkis järgmist.

Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla 27.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/55

on vangid taas lubatud jalutuskäikudele alates 29.04.2020. Samuti on nimetatud käskkirja

kohaselt vangidel võimalik osta vangla kauplusest kaupu, mis ei ole kiiresti riknevad, ja mis ei

eelda nende hoiustamist külmikus. Kehakultuuriga on jätkuvalt võimalik tegeleda kambris ja

oma üldfüüsilist seisundit hoida, selle tarbeks jagab vangla vangidele materjale kehaliste

harjutuste tegemiseks. Kuivõrd vangla on kehtestanud meetmed just nii kinnipeetavate enda kui

ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks, siis kaaluvad need hüved kahtlemata üles taotlejale

piirangutest tuleneva ebamugavustunde. Riigile PS § 28 lg-st tulenev positiivne

soorituskohustus (kaitsta inimeste tervist) tähendab ka vajadusel isikutele tavaolukorras

kohalduvate selliste subjektiivsete õiguste piiramist (nt jalutuskäik, kokkusaamised), mille

piiramata jätmine võib otseselt soodustada viiruse levikut. Selliste õiguste piiramine pandeemia

tõkestamiseks on möödapääsmatu. Epideemia puhul, millele ei ole ravi ja mis võib u 1000

kinnipeetavale, kes oma terviseseisundi tõttu on eriliselt ohustatud, olla potentsiaalselt surmav,

ei saa teha kaitsemeetmetes järeleandmisi.

KOHTU SEISUKOHT

8. Taotleja eesmärgiks on võimaldada talle hoolimata Viru Vangla direktori käskkirjadega

nr 1-1/45, nr 1-1/46, nr 1-1/49 ja nr 1-1/52 kehtestatud piirangutest esialgse õiguskaitse korras

igapäevane jalutamine värskes õhus, vangla kauplusest toiduainete ja hügieenivahendite

ostmine, kehakultuuriga tegelemine, osakonnas päevakavajärgsetel aegadel liikumine ning

vanglaväline suhtlemine ja ligipääs avalikule infole tavapärases mahus.

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab

kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2).

10. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada

(HKMS § 250 lg 2). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel

ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebuse või vaidega taotletavat

eesmärki saavutada või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, kuid

esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks tuua kaasa tema jaoks tarbetult koormavaid

tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega võib olla esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud ka juhul, kui kohtuotsuse täitmine on põhimõtteliselt võimalik ka

esialgset õiguskaitset kohaldamata, ent isik peab vaide- või kohtumenetluse ajal taluma

ebamõistlikke piiranguid. Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse halduskohtule

kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute

õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohtul tuleb

esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust iga piirangu puhul eraldi kaaluda.

3-20-688

5

11. Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg 3 ls 2

alusel osaliselt läbi vaatamata. Viru Vangla direktor on andnud 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55,

millega otsustas järgmist: 1) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.5

ja 2 kehtestatud julgeolekuabinõude ja meetmete rakendamist kuni vajaduse ära langemiseni;

2) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 1.2 kehtestatud piiranguid, kuid lõpetada

jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või

isolatsioonis olevatele vangidele; 3) jätkata 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 3

kehtestatud kaupluse piiranguid, välja arvatud nende kaupade osas, mille säilivusaeg

ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad; ning 4) jätkata

19.03.2020 käskkirja nr 1-1/46 punktis 5 sätestatud meetmete rakendamist. Seega on alates

29.04.2020 taastatud kinnipeetavate jalutuskäikudele saatmine (välja arvataud isolatsioonis ja

karantiinis viibivate kinnipeetavate puhul) ning leevendatud sisseostude tegemise piiranguid

selliselt, et lubatud on osta kaupu, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis

hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Viru Vangla 27.04.2020 käskkirjaga nr 1-1/55 piirangute

leevendamisest tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk osaliselt saavutatud ning

taotlus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles taotleja palub kohustada vanglat võimaldama talle

igapäevaselt jalutuskäike ning vangla kauplusest kaupade ostmist, mille säilivusaeg

ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad (sh hügieenivahendid).

12. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus osas, milles ta palub vangla

kohustamist võimaldama tal tegeleda kehakultuuriga ja osta kauplusest neid kaupu, mille

ostmine on keelatud ka pärast Viru Vangla direktori 27.04.2020 käskkirja nr 1-1/55 andmist.

Taotlejal on võimalik tegeleda kehakultuuriga oma elukambris või jalutuskäigu ajal ning vangla

kinnitusel on kinnipeetavatele piirangute leevendamiseks jagatud treeningharjutuste lehed.

Seda arvestades ei kujuta spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri

kasutamise mittevõimaldamine endast sellist ebamõistlikku piirangut, mis annaks alust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks piisav

asjaolu, et taotleja ei saa piirangute kehtivuse ajal soetada vangla kauplusest kaupu, mida tuleb

hoiustada külmkapis ja on kiiresti riknevad. Taotlejale on vanglas tagatud toitlustamine, mis on

vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega (VangS § 47). Lisaks on taastatud kauplusest

muude toiduainete soetamise võimalus ning säilitatud Viru Vangla 19.03.2020 käskkirja

nr 1-1/46 punktis 5 ette nähtud lisatoitlustamine.

13. Taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei saa välistada osas, milles ta palub

kohustada vanglat võimaldama tal liikuda osakonnas päevakavas märgitud ajal ning tagama

talle tavapärasel määral vanglaväline suhtlus ja juurdepääs avalikule infole. Kohus tõlgendab

taotlust selles osas selliselt, et taotleja soovib vaidlusaluste käskkirjade peatamist osas, mille

kohaselt on lukustatud kõik kinnise vangla eluosakonnad, lõpetatud on osakonna sisesed

saatmised peale jalutuskäikudele saatmise ja päevakavajärgsete tegevuste tegemine, ning

helistada võimaldatakse üksnes vastavalt taotlustele ja üksuse poolt teada antavale

töökorraldusele. Tegemist on taotleja oluliste õiguste piirangutega, mida pärast asjas

lõpplahendi jõustumist pole võimalik täies mahus heastada. Hoolimata sellest ei ole käesolevas

asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, sest taotleja õiguste riive ei kaalu üles

vajadust järgida avalikku huvi koroonaviiruse ulatuslikuma leviku takistamiseks ning tagada

puudutatud isikute, antud juhul vanglas viibivate isikute (sh taotleja enda) õigus tervise kaitsele.

14. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud

mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3

sätestab, et lg-s 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla

julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on

kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Taotleja ei

ole väitnud, et piiratud oleks tema õigust suhelda viimati nimetatud asutuste ja isikutega. Seda,

3-20-688

6

et taotleja saab vangla töökorraldusest tulenevalt helistada oma lähedastele harvemini kui

soovib, ei saa pidada nii intensiivseks piiranguks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamist avalikku huvi ja puudutatud isikuid kahjustaval viisil. Taotlejal on endiselt

võimalik esitada taotlusi helistamise võimaldamiseks ning vangla saab hinnata helistamise

vajaduse erakorralisust. Lisaks on lähedastega suhtlemine võimalik ka kirja teel ning vangla

kinnitusel kaetakse piirangute kehtivuse ajal lähedastega suhtlemiseks vajalike kirjatarvete ja

kirja saatmise kulu.

15. Puudub vaidlus, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse näol on tegemist kogu

maailmas leviva epideemiaga. See on väga nakkav ning selle riskirühma kuuluvad ennekõike

vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Terviseameti kodulehel kättesaadavatel

andmetel on määruse tegemise ajal Eestis diagnoositud COVID-19 haigus 1703 inimesel,

haiglaravil viibib 77 isikut ning haiguse tagajärjel on surnud 55 inimest. Ida-Viru maakonnas

on kinnitatud haigusjuhtude arv 10 000 elaniku kohta 9,0 (kõige suurem on see näitaja Saare

maakonna

puhul

(164,3)

ning

kõige

väiksem

Jõgeva

maakonna

puhul

(2,1);

https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart).

Kõnealustes

Viru

Vangla

käskkirjades ning Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastustes kohtunõuetele on põhjendatult

viidatud sellele, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi

(kroonilised haigused) tõttu riskigruppi, mistõttu on neil kõrgendatud huvi enda elu ja tervise

kaitse tagamise suhtes. Arvestada tuleb ka kinnipidamisasutuse eripära ehk seda, et

kinnipeetavatel endil on äärmiselt piiratud võimalused korraldada ise enda elu viiruse leviku

tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks, samuti puudub neil võimalus liikuda ilma saatjata.

Inim- ja pindkontaktide vähendamine määral, mis ei kahjusta ebamõistlikult kinnipeetavate

huve, aitab vaieldamatult kaasa vanglas viiruse leviku tõkestamisele ja seeläbi seal viibivate

isikute tervise kaitsele. Inimestevaheliste kontaktide minimeerimist ja distantsi hoidmist on

viiruse leviku abinõuna rakendatud ka väljaspool vanglat (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020

korraldusega nr 76 on välja kuulutatud eriolukord ning täiendavate korraldustega rakendatud

erinevaid piiranguid). Eelnevat arvestades ei kaalu ka Viru Vangla direktori 27.04.2020

käskkirjaga nr 1-1/55 kehtima jäänud liikumispiirangutest ja päevakavajärgsete tegevuste

peatamisest tulenev taotleja õiguste kaitse vajadus üles avaliku huvi järgimise ja puudutatud

isikute tervise kaitse vajadust ega anna alust asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

16. Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt

rahuldamata. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise

osakaalu, tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel taotlejale kahe kolmandiku asjas tasutud

riigilõivust. Taotlejal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist

soovib.

17. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.

18. Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3

kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavaid tõendeid

(tervisekaardi väljavõtteid) puudutavas osas kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)