2-09-29650/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-09-29650

Kohtuasi

XX (X) eestkoste jätkumise otsustamine kohtu

algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud

isik

I

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anti

Aasmaa

Puudutatud

isik

II

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus, esindajad

Kärol Piirits ja Mart-Peeter Erss

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus tühistada osas, millega maakohus määras XX

eestkostjaks

Põhja-Tallinna Valitsuse, tunnistas XX valimisõiguse tähenduses

teovõimetuks ning keelas XX-l iseseisvalt kõikide tehingute tegemise. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2. Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1.

Tuvastada, et eestkoste jätkumine XX üle on tema huvide kaitseks vajalik ja

jätkata XX üle seatud eestkostet käesolevas määruses märgitud ulatuses.

2.2.

Pikendada XX-le määratud eestkostja Tallinna Linnavalitsuse ametiaega viieks

aastaks alates 11.01.2020.

2.3.

Kohus otsustab eestkoste jätkuvuse vajaduse ja eestkostja ametist vabastamise või

eestkostja ametiaja pikendamise üle hiljemalt 10.01.2025.

2.4.

Eestkoste on seatud XX kõigi asjade ajamiseks, välja arvatud pisitehingud

(kaardimaksed 35 euro ulatuses ja sularaha maksed 20 euro ulatuses kuus), mida võib XX

teostada iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta.

2.5.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle ülesanneteks on XX

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, välja arvatud pistehingud

käesoleva määruse p-s 2.4 ulatuses ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

2.6.

Lugeda XX abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest arusaamise suhtes teovõimetuks.

2.7.

XX-l on valimisõigus.

2.8.

XX-l on keelatud iseseisvalt tehingute tegemine, välja arvatud pisitehingud

igakuiselt pangakaardiga 35 euro ja sularahas 20 euro ulatuses (kokku 55 eurot).

2.9.

Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete

täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. veebruariks.

2.10. Tunnistada käesolev kohtumäärus täidetavaks alates 11.01.2020, so päevast mil

lõpeb XX suhtes Harju Maakohtu 12.12.2014 määrusega kohtuasjas nr 2-14-59016

määratud eestkoste tähtaeg.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. XX-le määratud esindaja tasu ja ekspertiisitasu jätta riigi kanda, muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus algatas 05.11.2019 määrusega menetluse XX (puudutatud isik I) suhtes

seatud eestkoste pikendamiseks omal algatusel. Eelnevalt oli Harju Maakohtu 12.12.2014

määrusega pikendatud puudutatud isiku I eestkostet perioodiks 12.12.2014-11.01.2020.

2. Maakohus kuulas erinõude korras 11.11.2019 puudutatud isiku I ära tema viibimiskohas (AS

Hoolekandeteenused Tõrva Kodu). Ärakuulamisel oskas isik nimetada oma nime ja

sünnipäeva. Avaldas, et tal on eestkostet vaja ning ta soovib jätkuvalt jääda Tõrva Kodusse.

Puudutatud isik I avaldas, et võtab palju rohtusid, mis panevad ta unustama. Ta ei mäleta, millal

viimati kodus elas. Ta kogub suveniire, mida ostab misjonipoest. Üksi ta poodi minna ei oska.

Ei suuda kirjeldada, kuidas Tõrva Kodust linna saab. Üksinda käib ainult prügi välja viimas.

Jalutamas käivad koos hooldajatega Tõrva Kodu alal ja mõnikord ka väljapool. Poliitikast ei

tea midagi, teab nimetada EKRE-t, sest see on kõrvu jäänud. Presidendi nimeks pakub Kersti

Kaljula. Testamendi kohta arvab, et see on ehete või riiete saamine. Abielu tähenduseks pakub

valge kleidi ja kõrged kontsad. Selgitab, et ta ei ole abielus olnud. On mängult abielus olnud.

Ei oska selgitada, mida tähendab, et ta oli mängult abielus. Pensioni suurust ta ei tea. Ta teab,

et ta saab ühes kuus kas 5 või 10 eurot töö eest (heegeldab kangastelgedel kootud toolikatetele

ääri). Ei oska nimetada poes müüdavate asjade hindu.

3. Puudutatud isikule I määratud riigi õigusabikorras esindaja avaldas, et eestkostet tuleks

pikendada viieks aastaks, kuna isik vajab jätkuvalt eestkostet. Eestkostjaks tuleb määrata

jätkuvalt puudutatud isik III, kuna muud sobivat isikut ei ole. Puudutatud isikule I tuleb anda

iseseisvate tehingute tegemise õigus kuni 5 euro väärtuses kuus. Ta mõistab mingil määral oma

elukorraldust, teab kus viibib, oskab nimetada lähedasi ja ka poes müüdavaid kaubaartikleid.

Kuni 5 euro ulatuses kuus iseseisvalt tehinguid tehes ei teeks eestkostetav kahju iseenese

majanduslikele huvidele. Eeskoste seadmise eesmärk on, et isiku elukorraldus oleks

korraldatud parimal viisil ning seoses piiratud teovõimega ei teeks isik enesele kahjumlikke

tehinguid. Seda eesmärki ei ole rikutud juhul kui isikule jäetaks pisitehingute tegemise õigus

minimaalsel määral. See tagaks isikule võimaluse ka enesel mingeid pisikesi olmetehinguid

teha ega nõuaks igaks väiksemakski tehinguks eeskostja luba. Puudutatud isik I tuleb lugeda ta

valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimeliseks. Valimisõiguse teostamine ei eelda

politoloogia alaseid sü vateadmisi, vaid valimiste põhiolemuse mõistmist üldjoontes. Millistele

argumentidele tuginedes isik konkreetse valiku teeb, on tema vaba tahe. Kui eestkoste seadmine

kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus.

4. Puudutatud isik III (eestkosteasutus) avaldas kohtule, et eestkostet tuleb pikendada ja ta on

nõus täitma eestkostja ülesandeid. Puudutatud isik I on töövõimetuspensionär (töövõimetus

90% tähtajaga 30.09.2021). Isikul esineb vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia

kujul. Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 351 eurot 41 senti ja puudega

tööealise inimese toetus 53 eurot 70 senti. Puudutatud isik I viibib alates 1999. aastast erinevates

hoolekandeasutustes. Puudutatud isik I on ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuna ta ei ole

oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline iseseisvalt oma eluga toime tulema. Puudutatud

isik I ei saa iseseisvalt hakkama rahaga majandamisel, kulutades raha ebaotstarbekalt. Sellest

tulenevalt tehakse ostud koos tugiisikuga. Puudutatud isik I vajab jätkuvalt oma igapäevase elu

korraldamisel kõrvalabi ja juhendamist. Ta ei ole suuteline ise langetama otsuseid oma raha

sihipäraseks kasutamiseks, võimaluse tekkides kulutaks ta raha poes ehete ostmiseks. Eestkoste

tuleks seada kõigi tema asjade ajamiseks, tema esindamiseks ja tehingute tegemiseks.

Eestkostja ülesanneteks peaksid olema varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud

küsimuste lahendamine. Puudutatud isiku I huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ega

perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

5. Maakohus viis puudutatud isik I suhtes läbi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert avaldas,

et puudutatud isik I on vaimuhaige, kes põeb raskel kujul väljendunud skisofreeniat. Isik ei ole

kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ja ta ei ole võimeline aru

saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid (väljaarvatud olmelised

pisitehingud), teostada valimisõigust. Eksperdi hinnangul võib puudutatud isik I teha eestkostja

nõusolekuta pisitehinguid. Ta ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste

kaudu ja ta vajab eestkostjat. Puudutatud isik I vajab eestkostet kestvalt ja temale määratava

eestkostja ülesannete ring peab hõlmama väljaspoole pisitehinguid jäävat.

Maakohtu määrus

6. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks

ning mis on eestkostetava huvide kaitseks vajalik. Kohus pikendas määratud eestkostja

ametiaega alates 11.01.2020 kuni 10.01.2025. Kohus tunnistas puudutatud isiku I abielu

sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes

teovõimetuks ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kohus keelas puudutatud isikul I

iseseisvalt kõikide tehingute tegemise.

Maakohus leidis, et puudutatud isik I ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid

ega teostama valimisõigust. Isiku tervislikust seisundist ei tulene tema võimet teha tehinguid,

mis on kehtivad ilma eestkostja heakskiiduta ja eestkoste on põhjendatud seada puudutatud

isiku I kõigi asjade ajamiseks. Sisuliselt puudutatud isiku I jaoks midagi ei muutu, sest ta saab

endiselt osaleda pisitehingutes, kuid eestkostja kontrolli all ja vastutusel. Asjaolu, et kohus ei

määra tehingute suurust, mida eestkostetav võib teha eestkostja nõusolekuta, ei tähenda seda,

et puudutatud isik I ei tohiks kooskõlastatult eestkostjaga teha pisitehinguid, sh poest enda

tarbeks ostusid. Eestkostja võib anda puudutatud isikule I igakuuliselt väikeses ulatuses

taskuraha, mille eest isik saaks osta endale meelepärast kaupa.

Puudutatud isiku I määruskaebus

7. Puudutatud isik I esitas läbi talle riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse,

milles palus tühistada osaliselt maakohtu määrus, jättes puudutatud isikutele pisitehingute

tegemise õigus ja säilitades valimisõigus ning määrata eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus

(vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktides 1,2,4,5,7 ja 8).

Maakohus sisuliselt delegeeris pisitehingute tegemise ulatuse määramise eestkostjale, mis ei

ole aga lubatav. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, mis summade ulatuses

võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu

seisukoht peab kajastuma ka eestkostemääruses. Valimisõiguse teostamine ei eelda politoloogia

alaseid sü vateadmisi, vaid valimiste põhiolemuse mõistmist üldjoontes. Millistele

argumentidele tuginedes isik konkreetse valiku teeb on tema vaba tahe. Kui eestkoste seadmine

kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus. Kui eestkostjaks ei ole

võimalik määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või

linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Seetõttu tuleb eestkostjaks määrata

valla- või linnavalitsuse tä itevorgan.

Vastus määruskaebusele

8. Puudutatud isik III leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.

Puudutatud isik III nõustub määruskaebuse esitajaga, sest varasemalt on puudutatud isikul I

olnud õigus teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid - ühes kuus kaardimakseid 35 euro

ja sularaha makseid 20 euro ulatuses. Ühtlasi võiks puudutatud isikule I jätta valimisõiguse,

kuna 20.01.2020 vestlusest AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu klienditöö juhiga selgus, et

puudutatud isik on kursis päevakajaliste teemadega, ta teab, kes on hetkel Eesti president ja

peaminister. Puudutatud isikul I on võimalus valimas käia, kuid ta ei ole selleks veel soovi

avaldanud.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus nõustus, et eestkostjaks on Tallinna Linnavalitsus. Muus osas ei pidanud

maakohus määruskaebust põhjendatuks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas

selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel ja tühistatud osas teeb

ringkonnakohus ise uue määruse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654

lg st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.

Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et maakohus pikendas õigesti puudutatud isiku üle seatud

eestkostet. Maakohus märkis määruse resolutsioonis, et puudutatud isikul I on keelatud kõikide

tehingute tegemine. Määruse põhjendavas osas pidas maakohus aga võimalikuks pisitehingute

tegemise õiguse eestkostja äranägemisel. Seega ei ole maakohtu seisukoht üheselt selge – kas

pisitehingute tegemine on lubatud või mitte. Käesoleval juhul tuleb puudutatud isikule I tagada

pisitehingute tegemise õiguse. Seda toetab puudutatud isiku I määratud esindaja ja puudutatud

isik III. Maakohtu poolt määratud ekspertiis kinnitas, et puudutatud isiku I on võimeline ise

pisitehinguid tegema ilma eestkostja nõusolekuta. Ka maakohus otsesõnu ei välistanud

pisitehingute tegemise õigust. Puudutatud isiku I ärakuulamisel selgitas kohus välja, et

puudutatud isik I teeb oste misjonipoest. Seega puudub alus jätta puudutatud isik I ilma õigusest

teha iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid ja muuta selles osas puudutatud isiku

I praegust elukorraldust.

Maakohus rikkus aga oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb,

mis summa ulatuses kuus on eestkostetaval õigus teha iseseisvalt pisitehinguid. Kohus ei saa

delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt

tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p

st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses (vt Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-32-17, p 15).

Järgmiseks peab ringkonnakohus hindama, kas ja millises ulatuses on põhjendatud anda

eestkostetavale õigus enda varaga iseseisvalt tehinguid teha. Puudutatud isik III tõi esile, et

puudutatud isikul I oli varasemalt õigus teha igakuiselt pisitehinguid 35 euro ulatuses

kaardimaksega ja 20 eurot sularahas. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata

pisitehingute rahaliseks suuruseks puudutatud isiku III poolt toodud summad. Ringkonnakohus

arvestab mh ka sellega, et puudutatud isiku I seisund ei ole muutunud halvemaks ja seega

puudub alus ka summade kärpimiseks. Toimikust ei nähtu, et puudutatud isik I oleks ennast

kahjustanud tehingute tegemisel. Lisaks võimaldab see puudutatud isikul I jätkata tavapärast

elukorraldust selles osas. Ringkonnakohus lubab puudutatud isikul I teha igakuiselt iseseisvalt

ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid kaardimaksega 35 euro ja sularahas 20 euro ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isikul I peab säilima

valimisõigus. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale

antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet

seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526

lg 5 mõttes (vt Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16). Kuna

ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikul I on õigus teha pisitehinguid, siis tuleb säilitada

puudutatud isikule I valimisõigus ning maakohtu määrus tuleb olulise menetlusõiguse

rikkumise tõttu ka selles osas tühistada.

Puudutatud isiku I esindaja väitel määras maakohus vääralt eestkostja isiku. Sellega nõustus ka

puudutatud isik III vastuses määruskaebusele ja ka maakohus. Ringkonnakohus nõustub

määruskaebuse põhjendustega selle kohta, et maakohus määras ebaõigesti eestkostjaks Põhja-

Tallinna Valitsuse.

Perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 kohaselt määratakse sobiva füüsilise või juriidilise isiku

puudumisel täisealise isiku eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige

tugevamalt seotud. Sama põhimõtte sätestab PKS § 176 lg 2 alaealisele eestkostja määramise

kohta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 3 kohaselt kuulub valla-

ja linnavalitsuse pädevusse kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine. Seadusandja

on eestkostja isikuks määranud seega kohaliku omavalitsuse täitevorgani, kelle kohustuste

hulka kuulub tema haldusalas elavate abivajavate isikute elu ja toimetuleku korraldamine.

Põhimõte, et eestkostja ülesandeid teostab kohaliku omavalitsuse täitevorgan, mitte kohalik

omavalitsus, on kajastatud ka muutes PKS, samuti TsMS sätetes. Seetõttu ei ole eestkostjaks

Põhja-Tallinna Valitsuse määramine sisuliselt õige ega kooskõlas seadusega.

KOKS § 30 lg 1 p 3 alusel ja kooskõlas PKS § 176 lg-tega 1 ja 2 ning § 205 lg-ga 3 vastu võetud

Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2011 määrus nr 118 kehtestab eestkoste korraldamise ja

teostamise korra Tallinna linnas. Määrus reguleerib Tallinna Linnavalitsuse ülesandeid

eestkoste teostamisel ja korraldamisel. Korra § 3 lg 1 kohaselt korraldab ja teostab linnavalitsus

eestkostet linnaosade valitsuste kaudu. Korra § 4 lg 1 ja 2 kohaselt korraldab eestkostet lapse

või täisealise isiku rahvastikuregistrijärgne linnaosa valitsus või kui see ei vasta tema alalisele

või peamisele elukohale, siis tema alalise või peamise elukoha järgne linnaosa valitsus. Kuna

perekonnaseadusest tulenevalt on kohustatud ja vastutav isik linnavalitsus, ei anna eeltoodu

põhjust määrata eestkostja isikut linnaosavalitsuse täpsusega. Tallinna Linnavalitsus

kohustatud isikuna korraldab ise oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise. Nimetatud

põhjustel määrab ringkonnakohus puudutatud isiku eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse, kes

korraldab edasise tööjaotuse puudutatud isikule I vajaliku abi ja hoole tagamisel.

11. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

TsMS § 172 lg 3 teise lause ja riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel jääb eestkostetavale riigi

arvel määratud esindaja kulu riigi kanda, samuti jääb riigi kanda ekspertiisitasu. Muud

menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu

taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

TsMS § 528 lg-st 1 ja § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing