Legislator Case Law & Legislation
2-16-16547/59 AI generated

2-16-16547/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-16-16547/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada võlgniku M. M.’e (pankrotis, isikukood: xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetluses:

Legislator headnote

AI generated

2-16-16547/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada võlgniku M. M.’e (pankrotis, isikukood: xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetluses:

Keywords

AI generated
fraudulent bankruptcy bank resolution satisfaction of claim cash settlement of balance set-off in bankruptcy bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

04. mai 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16547

Tsiviilasi

M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: M. M. (pankrotis, isikukood: xxx, e-post

xxx)

Pankrotihaldur: Andres Tootsman (büroo asukoht

Roseni

7,

Tallinn,

e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada võlgniku M. M.’e (pankrotis, isikukood: xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude summa

(eurodes)

X Aktsiaselts

6 850

AS X

35 000

X A/S

96 424,21

V. K.

10 370,58

X OÜ

130 420

Kokku

279 064,79

3. Võlgnik M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Vabastada pankrotihaldur Andres Tootsman pankrotihalduri kohustustest M. M.’e (pankrotis)

pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku M. M.’e (pankrotis) kanda.

6. Määrata M. M.’e (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman tasuks 200 eurot.

7. Kinnitada M. M.’e (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman kulutused summas 2046 eurot.

8. Algatada võlgniku M. M.’e (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.

9. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab

ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks

kord aastas.

10. Avaldada teade võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta

menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163

lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 28.02.2017.a määrusega kuulutati välja võlgniku M. M.’e pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks Andres Tootsman. Võlgniku M. M.’e pankrotihaldur esitas 02.12.2018.a kohtule

kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 11.12.2018.a määrusega, mis

jõustus 05.02.2019.

Pankrotihaldur on 09.04.2020 esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Ainus vara, mida sai arvata pankrotivarasse, oli 1 000 eurot, mis laekus OÜ X osa müügist avalikul

enampakkumisel. Võlgniku osaühingud X OÜ (registrikood xxx) ja X OÜ (registrikood xxx) olid

väärtusetud, sest on mittetegutsevad ja maksuvõlgadega ning nurjusid nende osaluste müügiks

20.05.2017 väljakuulutatud enampakkumised alghinnaga 100 eurot.

Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 alusel: 756 eurot ajutise halduri tasu; 2244 eurot

(halduritasu 200 ja halduri bürookulud 2 044).

Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude summa

(eurodes)

X Aktsiaselts

6 850

AS X

35 000

X A/S

96 424,21

V. K.

10 370,58

X OÜ

130 420

Kokku

279 064,79

Võlgnik teatas vastuseks halduri korduvatele päringutele, et perioodil 20.08.2017 - 20.08.2018 oli

kogu tema sissetulek 4 500 eurot st 375 eurot kuus. Ning 03.03.2020 teatas võlgnik, et alates

20.08.2018 oli kogu tema sissetulek vaid 5 400 eurot ja et hetkel on töötu. Seega puudub võlgnikul

piisav sissetulek, mida saaks arvata pankrotivarasse - TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida

sissetulekut, mis jääb alla kuupalga alammäära.

Esitatud sai hagi võlgniku endise abikaasa (S. M.) vastu müügilepingu ja asjaõiguslepingu

tagasivõitmiseks, kus haldurit esindas advokaat Eve Selberg ja kohtuvaidluse kõik kulud kandis

võlausaldaja V. K.. Kohtuvaidlus lõppes 23.03.2020 kompromissiga. Kuriteoteadet esitatud ei ole.

Ei ole teada tagasinõudmise ega tagasivõitmise võimalusi ega ühtki muud võimalikku pankrotivara

tekkimise allikat.

Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja

võlausaldajatega, sh suhtles korduvalt võlgniku eksabikaasaga, püüdis saada selgust võlgnikule

kuuluvate äriühingute majanduslikust olukorrast ja korraldas nende äriühingute osade

enampakkumised, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, korraldas

tagasivõitmishagi esitamise, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande jne.

Maksejõuetuse põhjuseks olid võlgniku valed äriotsused ning suutmatus korraldada enda ja oma

äriühingute majandustegevust tulemuslikult.

Võlgnik on esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, kuid pole esitanud usaldusisiku

kandidaati ja üldkoosolek ei ole usaldusisiku kandidatuuri arutanud. Võlausaldajad ei toeta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluste algatamist.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg

4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 13.04.2020.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku M. M.’e

(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiitkontole 2 000 eurot tähtajaga 27. aprill 2020.a. Pankrotimenetluse kulusid

käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana

käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg

3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõude osas täitedokumendiks. M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid

ei esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andres Tootsman võlgniku M. M.’e (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud

halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on

kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada

haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja

taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks

200 eurot ning kinnitada kulutused summas 2 046 eurot. Halduritasu ja kulutused on heaks kiitnud

võlausaldajate 12.12.2018 üldkoosolek. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast

määrab kohus pankrotihaldur Andres Tootsman töötasuks 200 eurot ning kinnitab kulutused

summas 2 046 eurot.

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele

vastuväite. M. M. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamiseks.

Halduri selgituste kohaselt ei ole võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise poolt. Samas, PankrS § 171 lgs 2 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest

vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb

algatada võlgniku M. M.’e (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige

juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik

oma kohustusi täidab.

Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta

esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma

usaldusisiku ülesandeid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande

ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS

§ 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning

milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik