1-19-10090/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-10090

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märtsil 2020.a Tallinnas, Tallinna kohtumajas

Kriminaalasja number

1-19-10090 (kriminaalasi nr 19230100718)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Triin Pilberg

Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

Aleksandr Mišin süüdistuses KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi

ja Aleksandr Obraztsov süüdistuses KarS § 306 lg 1 järgi

lühimenetluses;

Ringkonnaprokurör

Kelly Kruusimägi

Süüdistatav

Aleksandr Mišin, isikukood: 35810100265, xxx, emakeel

xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, asukoht: Tallinna Vangla,

Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa,

väärteokorras

karistatud,

kehtivad

kriminaalkaristused

puuduvad, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2

alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.07.2019.a kell 14:00,

alates

14.07.2019.a

kohaldatud

tõkend

vahistamine,

11.09.2019.a Harju Maakohtu poolt pikendatud tõkendit

vahistamine kuni 12.11.2019.a, 11.11.2019.a pikendatud

tõkendit vahistamine kuni 12.01.2020.a;

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Vandeadvokaat Sven Sillar

Aleksandr Obraztsov, isikukood: 38409230272, xxx,

emakeel xxx keel, xxx, töökoht: X OÜ, elukoht: xxx,

varasemalt

kriminaalkorras

karistamata,

käesolevas

kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana

kinni peetud 24.07.2019.a kell 11:37 kuni 25.07.2019.a kell

13:02, alates 25.07.2019.a kohaldatud tõkend elukohast

lahkumise keeld tähtajaga kuni 25.07.2020.a;

Vandeadvokaat Mirjam Frey

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1,2 ja 4, § 173 lg 1 p 1

ja § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; 181 lg 1;

§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 309 lg 1 , 2 § 311; § 313; KarS §-dest

§ 68 lg 1 ning VÕS §-dest 1043 ja § 1045 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada ALEKSANDR MIŠIN KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 (kuue) aasta

pikkuse vangistusega.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksandr Mišinile mõistetud karistust 1/3

võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

3. Juhindudes KarS § 68 lg 1 Aleksandr Mišinile karistuseks mõistetud 4 (nelja)

aasta pikkuse vangistuse karistusaja algust lugeda alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest s.o alates 12.07.2019.a.

4. Käesolevas kriminaalasjas Aleksandr Mišin suhtes kohaldatud tõkend –

vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumisel või tema poolt karistuse

ärakandmisel tühistada.

5. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja § 1045 rahuldada kannatanu S. J. (isikukood: xxx)

Aleksandr Mišin (isikukood: 35810100265) vastu esitatud tsiviilhagi summas 454.-

(nelisada viiskümmend neli) euro nõudes.

6. Aleksandr Mišinilt välja mõista kannatanu S. J. (isikukood: xxx) kasuks

tsiviilhagi summas 454.- (nelisada viiskümmend neli) eurot. Välja mõistetud

tsiviilhagi tuleb Aleksandr Mišinil tasuda S. J. Swedbank AS arveldusarvele nr

EExxx.

7. Õigeks mõista Aleksandr Obraztsov KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteos.

8. Aleksandr Obraztsov oli käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 24.07.2019.a kell 11:37 kuni 25.07.2019.a kell 13:02

s.o 2 (kaks) päeva vangistust. Vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse 5 lg 1 p 2 kohaselt võib Aleksandr Obraztsov nõuda talle

menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. SKHS § 2 lg

1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu.

9. Aleksandr Obraztsov suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld

tühistada.

10. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 1 CD plaat ning 1 DVD plaat millised on

sündmuskoha vaatlusprotokollide ja asitõendiprotokolli lisad, millised asuvad

käesoleva kriminaalasja materjalide juures (I köide tagakaanel), kohtuotsuse

jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

11. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas olevad E. J. kuulunud

esemed sinist värvi teksapüksid, pruuni värvi rihmiksandaalid, millised asuvad

hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil

Rahumäe tee 6/1, Tallinn (04.11.2019.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt

nr 19ATH00027) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

12. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 käesolevas kriminaalasjas Aleksandr Mišinilt

tema kinnipidamisel ära võetud riided: musta värvi nokamüts „Arctic Circle“,

musta värvi kampsun, jope, T-särk, beeži värvi püksid koos püksirihmaga, halli

värvi dressipüksid, musta värvi jalatsid ja sokid, millised asuvad hoiul Politsei –

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee

6/1, Tallinn (04.11.2019.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr

19ATH00027) – kohtuotsuse jõustumisel tagastada Aleksandr Mišinile või tema

poolt nimetatud isikule.

13. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas sündmuskohalt

12.07.2019.a kaasa võetud esemed: purunenud servadega klaasist pudelikaelad,

purunenud klaaspudelikest ARSENITŠ, DNA proov verekahtlase määrdumisega

salvrätikult, võti, tühi sigaretipakend WEST, tühjad 0,5 liitrised klaaspudelid,

plastikust 250 ml pudelid, põlenud helesinist värvi tekstiil, puuteproov keedupoti

käepidemelt, puidust toolijalad, hekikäärid, pihustiga pudel Evolutsion,

verekahtlase määrdumisega lahti lõigatud kampsun, põlenud musta värvi

nahkjope, põlenud tumesinist värvi tekstiil, puidust mööblijalg, sinist värvi telk

koos liigendraamiga, sinist värvi tel, hallid dressipüksid, verekahtlase

määrdumisega madratsikate, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn

(04.11.2019.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 19ATH00027)-

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

14. Välja mõista Aleksandr Mišinilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja §

179 lg 1 p 1 alusel:

 sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- (üks tuhat

nelisada kuuskümmend) eurot;

 ekspertiisitasu DNA ekspertiisi teostamise eest osaliselt (ekspertiisiakt nr 19E-

GE0789) s.o summas 2223.- (kaks tuhat kakssada kakskümmend kolm) eurot;

 ekspertiisitasu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest

(ekspertiisiakt nr 7.1-3/208) summas 765.- (seitsesada kuuskümmend viis) eurot;

 ekspertiisitasu surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest (ekspertiisiakt nr

19E-PÕS0022/299) summas 222.- (kakssada kakskümmend kaks) eurot.

 kaitsjatasu kohtueelses – ja kohtumenetluses õigusabi teenuse osutamise eest

kogusummas 730,80 (seitsesada kolmkümmend eurot ja kaheksakümmend senti)

eurot;

15. Juhindudes KrMS § 180 lg 1 DNA ekspertiisi teostamisega kaasnenud kulu

(ekspertiisiakt nr 19E-GE0789) osaliselt jätta riigi kanda ja seda summas 3021.-

(kolm tuhat kakskümmend üks) eurot.

16. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud sundraha ja menetluskulud

tuleb Aleksandr Mišinil tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksandr Mišinile

posti teel kinnipidamisasutusse, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

17. Juhindudes

KrMS

§

lg

Aleksandr

Obraztsovil

käesoleva

kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulud – kaitsjatasu summas 475,80.-

(nelisada seitsekümmend viis eurot ja kaheksakümmend senti) jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on

kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega

Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse

terviktekst kantseleis kättesaadav 04.mail 2020.a.

Süüdistus

Aleksandr Mišin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta ründas valu ja

tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ööl vastu 12.07.2019 Tallinnas Lasnamäe linnaosas

xxx kõrval asuval tühermaal E. J.e, lüües E. J. umbes poole tunni vältel, mitmete lühikeste

ajavahemike järel, korduvalt rusikate ja jalgadega pea piirkonda. Viimase löögina lõi

Aleksandr Mišin E. J. klaaspudeliga üks kord vastu pead, misjärel E. J. ei vaielnud enam

Aleksandr Mišinile vastu ja jäi sündmuskohale lamama kuni kiirabi ta 12.07.2019 kell 11.09

haiglasse viis.

Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Aleksandr Mišin E. J. järgmised rasked

tervisekahjustused: pea tömp trauma ˗ vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum,

traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, peaajupõrutus kolletega mõlemas

suurajupoolkeras (rohkem väljendunud vasakul oimukiiru piirkonnas), koljupõhimiku murd

(kuklaluu joonmurd paremal, parema oimuluu ja põhiluu murd), verevalumid kõõlustanul

vasakul peapoolel, põrutushaavad (kaks haava) vasakul oimu piirkonnas, nahakriimustus

koos nahaaluse verevalumi ja nahaaluste kudede tursega vasakul põsesarnal, põrutushaav

paremal kuklas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel.

Samuti põhjustas Aleksandr Mišin sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest E. J.

surma, mis saabus 16.07.2019 kell 10.10 peksmisega tekitatud pea tömp trauma tagajärjel

haiglas.

Oma tahtliku tegevusega pani Aleksandr Mišin toime teisele inimesele raske

tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, ning sama tegevusega

põhjustas ettevaatamatusest isiku surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandr Obraztsov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta 12.07.2019

ajavahemikus kell 10.27 kuni 11.09 xxx vastas, üle xxx kõrval asuval tühermaal, olles teadlik,

et E. J. on peksmisega tekitatud raske tervisekahjustus ja olles ise seoses E. J. eluohtliku

seisundiga häirekeskusesse helistanud, põletas sündmuskoha ja sinna jäänud esemed ära.

Ajal, kui kiirabibrigaad osutas eluohtlikus seisundis olnud E. J. esmaabi ja hakkas teda

haiglasse viima, korjas Aleksandr Obraztsov sündmuskohalt kokku verekahtlaste

määrdumistega riided ja muud esemed, viskas need verisele madratsile, kallas

suuloputusvedelikuga üle ning süütas esemed koos madratsiga põlema ning lahkus seejärel

sündmuskohalt.

Oma tegevusega pani Aleksandr Obraztsov, kes pidi vähemalt möönma, et tema tegevus

raskendab kuriteo toime pannud isiku ja teo asjaolude tuvastamist, toime esimese astme

kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.o KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Menetluse käik

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 19.12.2019.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi poolt Aleksandr Mišin ja Aleksandr Obraztsov suhtes

koostatud süüdistusakt üldmenetluses, mille kohaselt Aleksandr Mišinile esitati süüdistus

KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi ja Aleksandr Obraztsovile esitati süüdistus KarS § 306 lg 1

järgi.

Kohtu eelistungil taotlesid süüdistatavad ja nende kaitsjad lühimenetluse kohaldamist,

ringkonnaprokurör oli lühimenetluse kohaldamisega nõus.

10.01.2020.a Harju Maakohtu määrusega anti Aleksandr Mišin ja Aleksandr Obraztsov kohtu

alla lühimenetluses, valitud tõkendid jäeti muutmata. Kohus võttis menetlusse kannatanu S.

J. poolt Aleksandr Mišini vastu esitatud tsiviilhagi 454.- euro nõudes.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 27. veebruaril 2020.a.

Aleksandr Mišin kinnitas kohtus, et talle on esitatud süüdistus arusaadav, tunnistas end

süüdi,õ selles, et lõi kannatanut ühel korral klaaspurgiga ning tema vastu esitatud tsiviilhagi

omaks ei võtnud. Enda ülekuulamist Aleksandr Mišin ei taotlenud, jäi eeluurimisel antud

ütluste juurde.

Aleksandr Obraztsov kinnitas kohus, et talle on esitatud süüdistus arusaadav, kuid end temale

esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tal ei olnud tahtlust, et kuriteo jälgi varjata. Tegi ta

seda selleks, et see koht enam ei ahvatleks teda sinna minema. Enda ülekuulamist Aleksandr

Obraztsov ei taotlenud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kohus uuris prokuröri taotlusel kaitsjate nõusolekul järgmisi tõendeid:

 Sündmuskoha vaatlusprotokoll /I kd tl 2-5/;

 Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestisi ja nende asitõendina vaatluse protokoll

 /I kd tl 6-10/;

 Isiku läbivaatuse protokoll /I kd tl 11-17/;

 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis /I kd tl 18/;

 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr 1948663 /I kd tl 19/;

 Tallinna Kiirabi kiirabikaart 75019371 /I kd tl 23-25/;

 Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 43-52/;

 Tallinna

Krematooriumi

AS

tellimuse

ettemaksuarve

nr

1002864

koos

maksekviitungiga /I kd tl 56/;

 Tallinna Kalmistud arve nr 7507191120 koos maksekviitungiga /I kd tl 57/;

 Sotsiaalkindlustusameti otsus nr KTO618 koos tõendiga /I kd tl 64-66, 67-68/;

 Tunnistaja J. R. ütlused /I kd tl 69-70A, 86-89/;

 Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 71-74/;

 Isiku läbivaatuse protokoll J. R. kohta /I kd tl 75-83/;

 Tunnistaja S. K. ütlused /I kd tl 90-92/;

 Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 93-96/;

 Tunnistaja L. G. ütlused /I kd tl 97-102/;

 Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 103-106/;

 Tunnistaja R. L. ütlused /I kd, tl 107-117/;

 Fotod sündmuskohast, mille tunnistaja R. L. edastas menetlejale /I kd tl 110-117/;

 Äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 122-125/;

 Asitõendi vaatlusprotokoll /I kd tl 126-133/;

 Ekspertiisiakt nr 19E-GE0789 /I kd tl 137-145/;

 Kahtlustatava Aleksandr Obraztsovi ütlused /I kd tl 158-162/;

 Aleksandr Mišini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd tl 164-180/;

 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, Aleksandr Mišinil /I kd tl 181/;

 Kahtlustatava Aleksandr Mišini ütlused /I kd tl 185-188, 199-201/;

 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/208 /I kd tl 191-198/.

 Aleksandr Mišini karistusregistri väljatrükk /II kd tl 1-9/;

 Tõend isiku maksustatava tulu kohta, Aleksandr Mišin /II kd tl 22/;

 Aleksandr Obraztsovi karistusregistri väljatrükk /II kd tl 23/;

 Tõend isiku maksustatava tulu kohta, Aleksandr Obraztsovi /II kd tl 24-25/.

 Ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0022/299 /I kd tl 35-42/

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, ära kuulanud süüdistatavate Aleksandr Mišini ja Aleksandr Obraztsovi selgitused,

ringkonnaprokuröri Kelly Kruusimägi ja süüdistatavate kaitsjate vandeadvokaatide Sven

Sillari ning Mirjam Frey seisukohad, uurinud kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus

kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Esmalt annab kohus hinnangu Aleksandr Mišinile etteheidetud kuriteo osas, milline on

kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi, seejärel analüüsib kohus Aleksandr

Obraztsovile etteheidetud kuritegu, milline on kvalifitseeritud KarS § 306 lg 1 järgi.

I Aleksandr Mišin

Aleksandr Mišinit süüdistatakse selles, et tema 12.07.2019.a xxx kõrval asuval tühermaal

oma tahtliku tegevusega pani toime teisele inimesele – E. J. - tervisekahjustuse tekitamise,

millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma.

Karistusseadustiku § 118 lg 1 p.p 1, 7 kohaselt on kriminaalkorras karistatav raske

tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja kui sellega on kaasnenud

surm.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et kannatanu E. J. ning süüdistatava

Aleksandr Mišini, (kelle hüüdnimeks on Mercedes) vahel tekkis 12.07.2019.a varahommikul

kella 02.00 paiku konflikt, mille käigus Aleksandr Mišin kasutas E. J. suhtes füüsilist

vägivalda. Seda fakti kinnitavad kohtu hinnangul kohtueelsel uurimisel üle kuulatud

kahtlustatava Aleksandr Mišini ja tunnistajate J. R. ning S. K. poolt antud ütlused (kd I tl 69-

70a, 86-89, 90-92, 185-188, 199-201).

Nii nähtub asja materjalidest, et J. R.t on kahel korral tunnistajana üle kuulatud - 12.07.2019.a

ja 27.07.2019.a.

Esimesel ülekuulamisel on J. R. on andnud ütlusi selles, et tema nägi, kuidas 11.07.2019.a

õhtul olid tühermaal peale tema, E.i ning S. veel inimesi. Öösel kella kahe paiku läks ta sealt

ära, E. ja S. magasid. xxx paiku või hiljem, kui ta tagasi tuli siis nägi ta Sanjat, kelle

perekonnanime ta ei tea. Ta nägi ka seda, kuidas E.ile oli madrats peale keeratud, ta nägu oli

verine. Sanja kutsus kohale kiirabi. E. oli elus, rääkida ei suutnud. S. magas sel ajal madratsil,

kui nad sinna jõudsid, siis võttis taara ja läks minema. Kes võis E.ile nii teha või millega teda

löödi seda ta öelda ei oska. (kd I tl 69-70A).

Teise ülekuulamise käigus on ta andnud oluliselt detailsemaid ütlusi selle kohta, et Mercedese

hüüdnime kandva isiku ja E.i vahel tekkis 12.07.2019.a keskööl konflikt telgi pärast, sest

Mercedes tahtis minna E.i telki. Tekkinud tüli käigus hakkas Mercedes E.it peksma rusikate

ja jalgadega. Sündmuskohal oli veel S., kelle hüüdnimeks on G..

Veel on tunnistaja J. R. oma ütlustes kinnitanud, et Mercedes lõi E.it 10 korda kindlasti,

samuti nägi ta kuidas Mercedes võttis maast 0,5 liitrise viinapudeli ja lõi pudeliga E.ile vastu

pead, pudel läks puruks, löömise hetkel E. lebas selili. S. oli seal kõrval, kuid kas ta magas

või mitte, sellest J. R. aru ei saanud. Kannatanu peksmine kestis pool tundi kindlasti.

Tunnistaja J. R. kinnitab, et mingit noaga ründamist ei olnud. Mingi nuga oli olemas, see oli

S. juures ja E.il ei olnud mingit võimalust seda kasutada. Arvab ta, et Mercedes küll kakleb,

kuid tappa ta ei tahtnud (kd I tl 86-89).

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-100-15 p 17 on juhitud tähelepanu sellele, et küsimus isikulise

tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel

lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest

on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning

kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele

antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või

tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (Vt osutatud

otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p-d 11–12).

Eelpool välja toodud J. R. ütlustest nähtub, et viimane on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi,

millised on oma sisult erinevad, seda just kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud isiku ning

tema tegevuse osas ning seetõttu hindab kohus esmalt tunnistaja J. R. ütluste usaldusväärsust

ja seda, millises osas saab tema ütlusi kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta.

Ajaliselt esimesel ülekuulamisel oli tunnistaja napisõnalisem, hilisemates ütlustes detailsem.

J. R. ise on seda asjaolu teistkordsel ülekuulamisel selgitanud selliselt, et ta ei rääkinud

esimesel ülekuulamiselt kannatanu peksmisest detailselt seetõttu, et ta tahtnud reeta. Samuti

on tunnistaja ülekuulamisel kinnitanud, et tema ei läinud E.i ja Mercedese tülile vahele

seetõttu, et ta kartis, et viimane võib ka teda peksma hakata (kd I tl 86-89). Kohtu hinnangul

on tunnistaja sellekohased selgitused eluliselt usutavad. Kohus jaatab võimalust, et inimene,

nähes pealt kannatanu suhtes intensiivset vägivalla tarvitamist, võis tunda põhjendatult hirmu,

et kui ta sekkub konflikti, võidakse ka tema suhtes vägivalda tarvitada, samuti on üheskoos

alkoholi kuritarvitavatele isikutele omane teatud solidaarsus oma kaaslaste suhtes, millest

võib olla tingitud asjaolu, et tunnistaja ei tahtnud vahetult pärast sündmust toimunud

ülekuulamisel osutada konkreetsele kaaslasele, kes võis olla kuriteo toimepanijaks.

Seega loeb kohus usaldusväärseks tunnistaja J. R. poolt 27.07.2019.a tunnistajana

ülekuulamisel antud ütlused, mis haakuvad ka teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud

tõenditega. Kohus jätab tunnistaja J. R. poolt 12.07.2019.a tunnistajana ülekuulamisel antud

ütlused selle kohta, et kes võis E.it lüüa, ta ei öelda ei oska, tõendikogumist välja kui

ebausaldusväärsed.

Seega on tunnistaja J. R. ütlustega tõendamist leidnud, et kannatanu E. J.e peksis

meesterahvas hüüdnimega Mercedes.

Kogutud tõendite pinnalt on tuvastamist leidnud, et just Aleksandr Mišin oli selleks isikuks,

keda sündmuskohal viibinud inimeste hulgas teati kui Mercedest, selle fakti loeb kohus

tõendatuks tunnistaja S. K. ja kahtlustatava Aleksandr Obraztsov poolt kohtueelsel uurimisel

antud ütlustega.

Nii on tunnistaja S. K. andnud ütlusi selles, et tema küll ei näinud E.i ja Mercedese – Šasa

vahelist konflikti, kuna oli magama minemas, kuid ta kuulis, kuidas E. kellegagi tülitses,

samuti kuulis ta klaasikirinat ning Sašat ütlemas, et „praegu lama ja las jookseb verest

tühjaks“, sellest ta järeldas, et just Mercedes lõi millegagi E.it. Sündmuskohal viibisid

mõlemad Aleksandrid ning J.. Kui ta hommikul ärkas, siis nägi et madrats, mille peal ta

magas, oli verine, E. oli madratsist eemal pikali ja kaetud teise madratsiga. Ta katsus E.i

pulssi, see oli nõrk. Väljas oli ka Aleksandr, kes elab xxx majas, tema arvas, et E.iga ei ole

kõik korras, siis Aleksandr helistas J. telefoniga kiirabisse. Tunnistaja ise võttis oma asjad ja

lahkus sündmuskohalt, kuna kartis, et politsei hakkab teda süüdistama. Tunnistaja S. K. on

kinnitanud ka seda, et Mercedes ehk Saša on lühikest kasvu umbes 170 cm pikk, umbes 60-

aastane, keskmise kehaehitusega, kõvera ninaga, fotodelt tunneks ta mehe ära (kd I tl 90-92).

Veel nähtub kogutud tõenditest, et tunnistaja S. K. on enda poolt ütlustes kirjeldatud

Mercedeses ära tundnud Aleksandr Mišini, seda tema näo järgi, märkides, et Aleksandr

Mišinil on tugevad sooned ninast suuni ning tal on omapärane ninajuur, koostatud on

sellekohane äratundmiseks esitamise protokoll (kd I tl 93-96). Vaatamata sellele, et tunnistaja

S. K. ise ei näinud Aleksandr Mišin poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist, on tema

ütlustega tõendamist leidnud, et konflikt E. J. ja Aleksandr Mišini vahel süüdistuses märgitud

ajal ja kohas leidis aset ja et kannatanu suhtes tarvitas vägivalda Aleksandr Mišin. Kohtu

hinnangul haakuvad tunnistaja S. K. ütlused tunnistaja J. R. kohtueelsel uurimisel antud

ütlustega selles kes kuriteo toimepanemise hetkel sündmuskohal viibisid, kuid ka isiku osas,

kes kannatanut ründas. Samuti on mõlemad nimetatud tunnistajad kinnitanud, et

sündmuskohal oli olemas ka üks nuga, kuid selle pani S. K. enda madratsi alla ning keegi

seda enda kätte ei saanud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja S. K. poolt kohtueelsel

uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses, sellist kahtlust ei ole tõstatanud ka süüdistatavate

kaitsjad ega prokurör.

Käesolevas kriminaalasjas on Aleksandr Mišin kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar asunud

seisukohale, et tema kaitsealusele ei ole võimalik ette heita KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 kuriteo

koosseisule vastavat tegu, kohus sellega ei nõustu.

KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 objektiivse külje tuvastamiseks on vaja tuvastada, kas isik, kes selle

teo toime pani tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse ning kas tekitatud tervisekahjustuse

tagajärjel saabus kannatanu surm. Käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on

kahtlustatav Aleksandr Mišin 13.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et tema

tunnistab oma süüd (kd I tl 185-188). Aleksandr Mišin on andnud ütlusi selles, et tema tundis

E.it nimepidi. 11.07.2019.a hommikul läks ta Vormsi tn tühermaale, seal olid J., S.

hüüdnimega G., E.. Kuskil kella 10 paiku õhtul läks ta sealt ära ja tuli tühermaale tagasi kella

kolme-nelja paiku hommikul, sest arvas, et ta oli seal ära kaotanud oma võtmed. Seejärel

andis J. talle võtmed ning nad koos otsustasid minna suuloputusvedelikku ostma. Nad koos

kõndisid Kuristiku suunas, istusid pargis, tarvitasid alkoholi, seejärel ostsid nad kioskist

suuloputusvedelikku ning läksid J.ga ühe maha langenud puu juurde. Mingi aeg tulid nende

juurde tuttavad, Kolja ja Robert nad istusid kella üheksani ja seejärel läksid nad J.ga

tühermaale, kus elasid J., E. ja G.. J. läks eemale magama ja tema läks G.i ja E.i juurde, kes

olid juba ärganud nad ajasid juttu ja jõid edasi. Mingi hetk tahtis ta kokku panna telki ning E.

ütles talle, et ta seda ei teeks, sest see on tema – E.i telk. Kahtlustatav pani ikkagi telgi üles

ning siis ta nägi, kuidas E.i paremas käes oli nuga ning ta tuli tema suunas ega öelnud midagi.

Talle tundus see ohtlik. Aleksandr Mišin märkis kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta võttis

prügikoti seest esimese ettejuhtuva asja – üsna suure 2,5 liitrise tühja klaasist purgi endale

paremasse kätte, lõi sellega E.ile vastu pead ning tabas sellega E.i pea vasakut poolt. Purk

läks selle löögi peale puruks. Purgiga lõi ta ühel korra. E. kukkus selle löögi tagajärjel ta

peale, mistõttu läks tal püksisäär veriseks. E.il hakkas peast verd tulema. Peale seda võttis ta

E.i käest noa ära, viskas selle põõsasse ning lahkus kioskite suunas, läks edasi jooma. Kuid

ta nägi, kuidas E. tõusis püsti ning istus seal olnud madratsile. Kogu selle juhtumi aja magas

G. vaipade all, kas viimane sai aru, mis juhtus, seda ta ei tea. Kui ta tühermaale tagasi tuli,

siis nägi ta tuletõrjeautot, midagi põles, ta nägi J.t, kes kinnitas, et oli helistanud 112.

Aleksandr Mišin kohtueelses uurimises on oma tegu kahetsenud (kd I tl 199-201).

Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, kõrvutades kahtlustatavate ja

tunnistajate poolt antud ütlusi, kannatanu E. J.l tuvastatud tervisekahjustuste olemust ja hulka,

asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišini poolt kohtueelses uurimises antud ütlused ei

haaku teiste tõenditega, ning tema ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks osas, mis

puudutavad kuriteo toimepanemise aega, sündmuste kulgu, sealhulgas kannatanupoolset

noaga rünnakut Aleksandr Mišin suhtes, samuti kahtlustatava väidet selles, et ta lõi

kannatanut ainult ühel korral purgiga pea piirkonda.

Esmalt leiab kohus, et Aleksandr Mišini ütlused ei ole usaldusväärsed osas, puudutavad tema

poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise aega, mis tema ütluste kohaselt toimus

12.07.2019.a kella 10 paiku hommikul. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid seda väidet ei

toeta.

Tunnistajad J. R. ja S. K. andsid ütlusi selles, et konflikt E.i ja Mercedes vahel leidis aset öisel

ajal. Nii on tunnistaja S. K. kinnitanud, et tema läks kuskil kella kahe paiku öösel magama

ning kuulis oma asemelt tüli kannatanu ja kahtlustatava vahel. J. R. oma ütlustes selgitas, et

S. hüüdnimega G. lamas madratsil, mis seal läheduses oli ning tema lahkus sel ajal

sündmuskohalt, ära läks ta siis, kui Mercedes veel E.it peksis (kd I 91, 87) Kohtule esitatud

asitõendi vaatlusprotokollist (salvestused kõnedest Häirekeskusesse) nähtub, et Häirekeskus

sai juhtunust teada 12.07.2019.a kella 10:13 ajal, kui Aleksandr Obraztsov sinna helistas ning

kannatanu raskest tervislikust seisundist teada andis (kd I tl 6-10).

Kiirabi jõudis sündmuskohale 12.07.2019.a kell 10:27, see on fikseeritud kiirabikaardis (kd I

tl 24). Samast tõendist nähtub, et kannatanu ja tema riided olid verised, esines ka hüübinud

verd. Kohtu hinnangul tõendab see fakt seda, et kannatanu peksmise ning kiirabibrigaadi

sündmuskohale saabumise vahel pidi olema piisavalt pikk ajavahe, et veri kannatanul ja tema

riietel jõudis hüübida, seega ei saanud Aleksandr Mišin tarvitada kannatanu suhtes füüsilist

vägivalda vahetult enne kiirabi saabumist hommikul kella 10 paiku, vaid pidi seda tegema

tunduvalt varem, tunnistajate J. R. ning S. K. poolt märgitult öisel ajal.

Samuti ei pea kohus usaldusväärseks Aleksandr Mišin ütlusi selles osas, et tema läks

11.07.2019.a kella 10 paiku õhtul Vormsi tn tühermaalt minema ning tuli sinna tagasi

hommiku kella 3 - 4 paiku ning läksid siis koos J.ga sealt minema ja tulid tagasi 9 paiku.

Tunnistaja J. R. ei ole oma ütlustes kordagi maininud, et tema oleks koos Aleksandr Mišiniga

kuhugi läinud ning koos tagasi tulnud. Tunnistaja on kinnitanud, et tema lahkus 12.07.2019.a

öösel kella kahe paiku, kui Mercedes veel E.it peksis ning tagasi tuli ta hommikul koos

Sanjaga (Aleksandr Obraztsov), keda ta kohtas sündmuskohast natuke eemal betoonblokkide

juures (kd I tl 88).

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on vaadeldud ka Aleksandr Mišinil jalas olnud

pükse (kd I tl 126-133). Seda, et tegemist oli Aleksandr Mišini pükstega kinnitab viimase

suhtes koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juures olevates fototabelites

olevad fotodel jäädvustatu (kd I tl 168-173). Nendest tõenditest nähtuvalt võeti Aleksandr

Mišini jalas olnud veremäärdumisega pükstelt puuteproove, mis edastati DNA ekspertiisi.

DNA ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et

Aleksandr Mišinil oli puutumust kuriteo sündmuskohaga ning temale süüdistuses

etteheidetud teo toimepanemisega (ekspertiisiakt nr 19E-GE789) (kd I tl 137-145).

Samuti peab kohus ebausaldusväärseks Aleksandr Mišini ütlusi selles osas, et konflikti

tekkimise käigus oli E.il käes nuga ning E. läks noaga Aleksandr Mišini suunas.

Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on tuvastamist leidnud, et sündmuskohal võis olla

nuga, kuid nii tunnistaja J. R. kui ka S. K. on mõlemad selgitanud, et noa võttis S. K. enda

valdusesse, pannes selle oma madratsi alla. S. K. on öelnud, et pani noa endale madratsi alla,

selleks, et vältida mingit vägivalda (kd I tl 91) ning keegi ei oleks seda kätte saanud, ta oleks

seda tundnud. Kohtu hinnangul on tunnistajate selliste ütlustega välistatud, et nuga oleks

olnud E.i valduses ning et ta oleks sellega Aleksandr Mišinit rünnanud. Seega ei saanud

Aleksandr Mišini olla hädakaitseseisundis, kuna pole tõendatud kannatanupoolne rünne tema

vastu.

Kohtu hinnangul on ebausaldusväärsed ka Aleksandr Mišini poolt antud ütlused tema poolt

kannatanu suhtes kasutatud ründe intensiivsuse ja löökide arvu osas.

Kannatanu E. J. vigastuste kohta on kogutud mitmeid tõendeid, mida kohus allpool

refereerib.

Tunnistajana üle kuulatud kiirabibrigaadiga sündmuskohal olnud kiirabitöötaja L. G., kes on

andnud väga üksikasjalikke ütlusi selle kohta, missuguses tervislikus seisundis oli kannatanu,

kui kiirabi sündmuskohale jõudis. E. J. suhtes on 12.07.2019.a kella 11:33 ajal koostatud

teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest,

sellest nähtub, et esmalt tuvastati E. J.l lahtine peahaav, peahaav kuklas ning aju

kontusioonikolded (kd I tl 18). E. J. suhtes 12.07.2019.a koostatud haigusloo nr 1948663

väljavõttest nähtub, et kannatanul tuvastati kompuutertomograafia uuringut läbi viies

mõlemapoolse suuraju kortikaalvagudes verd, esinesid hemorraagilised kontusioonikolded,

aju külgvatsakesed olid kitsenenud, paremal koljupõhimikus temporaalluus oli nihketa murd,

mis ulatus eesmisesse põhiluusse s.t esinesid viited ajutursele, pitsumisele (kd I tl 19). E. J.

suhtes koostatud kiirabikaardis sisalduvast teabest nähtub, et 12.07.2019.a kella 11.19 ajal

hospitaliseeriti E. J. Mustamäe Haigla PERH EMO osakonda, kannatanu oli sündmuskohal

pikali, pea verine, veri kuivanud ja hüübinud, kaua kannatanu oli lamanud, jäi ebaselgeks,

vasaku silma ümber oli hematoom, tursunud, pea, kuklas ebaühtlaste servadega haav,

kannatanuga kontakti ei saadud, oli rahutu, reageeris valule, mõmises, parem käsi oli tugevam

kui vasak, seega olid kannatanul nii lahtine peahaav kui ka pea lahtised hulgihaavad,

kaasuvaks haiguseks loeti koljusisest vigastust (kd I tl 23-25).

Tunnistaja L. G. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi selle kohta, et 12.07.2019.a kella

10.00-10.30 vahel said nad kiirabibrigaadiga väljakutse Tallinna, xxx. Sündmuskohal nägid

nad meesterahvast, kes üritas liigutada enda käsi ja jalgu, valule reageerides mõmises.

Kannatanu terve pea oli verine, veri oli hüübinud ja kuivanud. Kannatanul seljas olnud riided

olid verised, seal veri ei olnud hüübinud. Tunnistaja ülekuulamisel on selgitanud, et tema

hinnangul võis kannatanu seal selliselt olla ca 2-3 tundi kindlasti. Kannatanu haava

puhastades leidsid nad ka klaasikilde. Kannatanul oli haav kukla taga, haraline lahtiste

servadega, samuti oli tal silmavigastus. Kannatanu vigastusi vaadates sai ta aru, et kannatanul

on eluohtlik peavigastus, mehe aju on kahjustunud (kd I tl 97-102).

E. J. suri 16.07.2019.a kella 10:10 ajal haiglas (kd I 38).

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 19E-PÕS0022/299 (kd I tl 35-42) nähtub, et

kannatanu E. J. surma põhjuseks on olnud pea tömp trauma, vasakpoolne peaaju

kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, peaajupõrutus

kolletega mõlemas suurajupoolkeras, koljupõhimiku murd, kuklaluu joonmurd paremal,

verevalumid kõõlustanul vasakul peapoolel, põrutushaavad vasakul oimu piirkonnas,

nahakriimustus koos nahaaluse verevalumi ja nahaaluste kudede tursega vasakul põsesarnal,

põrutushaav paremal kuklas, verevalumi ja nahaaluste kudede tursega vasakul põsesarnal,

põrutushaav paremal kuklas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel. Peatrauma

tüsistusena esines ajuturse. E. J. sedastatud pea tömp trauma on/oli eluohtlik tervisekahjustus,

kuna tegemist on/oli raske peaajupõrutusega. Ekspertarvamuse kohaselt E. J.l tuvastatud

tervisekahjustused võisid olla tekitatud 12.07.2019.a löögist, löökidest kõva tömbi esemega

sh klaaspurgi või- pudeliga, vasakule peapoolele ning sellele järgnevast kukkumisest kuklaga

vastu kõva tömpi pinda (maapinda). Eksperthinnangust nähtub, et kiirabi saabumisel

sündmuskohale 12.07.2019.a oli haavadest tulnud veri kuivanud ja hüübinud, mistõttu on

alust arvata, et vigastused olid tekitatud mõnda aega tagasi, see aeg ei ole täpselt määratav,

kuid tegemist võib olla kuni tundides mõõdetava ajaperioodiga enne kiirabi saabumist

sündmuskohale (kd I tl 38 ja 38 pöördel).

Tunnistaja J. R. ütlustest nähtub, et Mercedes peksis E.it nii rusikate kui jalgadega vähemalt

10 korral, samuti nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav lõi kannatanut pudeliga vastu pead, mille

tagajärjel läks pudel puruks ja E.il hakkas peast verd jooksma. Tunnistaja ütluste kohaselt

kestis peksmine ca pool tundi. Tunnistaja ütlustest tuleb välja, et kui süüdistatav kannatanut

pudeliga pähe lõi, oli viimane juba pikali kukkunud ning lamas ega osutanud vastupanu.

Kuriteosündmust pealt näinud tunnistaja ütluseid ja ekspertiisiaktis toodud eksperdi arvamust

kogumis hinnates on kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Aleksandr Mišin kastutas

kannatanu tervise kahjustamisel intensiivset vägivalda, süüdistatav Aleksandr Mišin ei

löönud kannatanut mitte ainult ühel korral, vaid lööke oli mitu. Ekspertiisi käigus on

tõendamist leidnud, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid hulgikahjustused, need

tervisekahjustused olid eluohtlikud ning nende tervisekahjustuste tagajärjel kannatanu suri.

Kohus leiab, et vastuolu tunnistaja J. R. ja süüdistatava Aleksandr Mišini ütlustes selles, kas

kannatanut löödi klaaspudeli või purgiga ei ole oma sisult selline, mis muudab tunnistaja või

süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Ka meditsiinitöötajast tunnistaja G. kinnitas, et

kannatanu peahaavast leiti klaasikilde, seega on tõendatud, et kannatanut löödi klaasist

esemega.

Süüdistatav Aleksandr Mišin ise on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et kannatanu kukkus

maha siis, kui sai ühe löögi klaaspurgiga peapiirkonda. Kohtu hinnangul Aleksandr Mišini

sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed, ei haaku teiste eelpool ja analüüsitud tõenditega.

Kohus ei välista, et Aleksandr Mišin on kohtueelses menetluses andnud ennast õigustavaid

ütlusi, vähendades oma rolli selle kuriteo toimepanemisel eesmärgiga vabaneda vastutusest

ja lootes kergemat karistust.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus on tuvastatud, et E. J.l eluohtlikuks tervisekahjustuseks

oli pea tömp trauma tervikuna koos kõikide pea piirkonnas tuvastatud vigastustega (vt

ekspertiisiakti ekspertarvamuse p 4 kd I tl 38 pöördel), märgitust tulenevalt saab kohtu

hinnangul teha ühese järelduse selle kohta, et süüdistatava kuritegelik tegevus, kannatanu

peksmine rusikate ja jalgadega ning löök pea piirkonda klaasist esemega põhjustas

kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite

pinnalt on üheselt tuvastatud süüdistatavale Aleksandr Mišinile etteheidetud KarS § 118 lg 1

p.p 1, 7 objektiivne koosseis, sealhulgas ka põhjuslik seos toimepandud teo ning saabunud

tagajärje vahel.

Isikule saab KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritavat tegu ette heita ja teda selle eest

karistada üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk

põhikooseisule (KarS § 121 lg 1) vastav tagajärg. Hinnates eelpool välja toodud tõendites

sisalduvat teavet kogumis asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišinil oligi temale

süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas kannatanuga tekkinud konflikti käigus soov lahendada

tüli selliselt, et tekitada kannatanule E. J. kehavigastusi. Tunnistajate ütluste kohaselt sai tuli

alguse põhjusel, et süüdistatav soovis kasutada kannatanu telki, kannatanu aga keelas teda.

Seejärel ründas süüdistatav Aleksandr Mišin kannatanut, lüües teda mitmeid kordi käte,

jalgade ja ühel korral klaasist esemega pea piirkonda, peksmine toimus ca 30 minuti vältel,

löök vastu pead pudeliga toimus siis, kui kannatu ei olnud enam võimeline vastupanu

osutama. Kohtu hinnangul süüdistatava poolt kannatanu suhtes selline järjepidev,

põhjendamatu vägivalla tarvitamine näitab üheselt Aleksandr Mišini ükskõikset suhtumist

ohvri tervisesse ning süüdistatava tahet lahendada konflikti vägivalla abil. Tunnistaja S. K.

kuulis Aleksandr Mišinit vene keeles ütlemas „praegu lama, jookse verest tühjaks“ (kd I tl

91). Kohtu hinnangul näitavad süüdistatava poolt kasutatud väljendid seda, et talle oli

arusaadav, et kannatanu ei olnud võimeline tõusma ja abi kutsuma, kuid suhtus sellesse

ükskõikselt.

Kohus ei pea asjakohaseks süüdistatava Aleksandr Mišini kaitseversiooni, et temal ei olnud

mingit tahtlust kannatanu elu ohtu seada ning samuti ei soovinud ta kannatanu surma, sest

süüdistatava versiooni toetavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Süüdistatava Aleksandr

Mišini ankeetandmetest nähtub, et süüdistatav omab keskharidust, tema suhtes läbi viidud

ambulatoorse

kohtupsühhiaatria

ekspertiisi

aktis

nr

7.1.-3/208

välja

toodud

ekspertarvamusest nähtub, et teo toimepanemise ajal ei esinenud Aleksandr Mišini mingit

rasket tervisehäiret, mis oleks piiranud tal oma teo keelatusest aru saada ning vastavalt sellele

oma käitumist juhtida (kd I tl 191-198).

Kohus leiab, et Aleksandr Mišini poolt kannatanu E. J. raskete tervisekahjustuste tekitamine

ning kannatanu elu ohtu seadmine on toime pandud tahtlikult.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Aleksandr Mišinil olnuks otsene tahtlus tekitada

kannatanule just sellised rasked tervisekahjustused, mis seadnuks kannatanu elu ohtu. Kuid

Aleksandr Mišini poolt kasutatud vägivalla intensiivsus, vägivalla kasutamise kestvus, selle

vägivalla tulemusel kannatanul esinenud tervisekahjustuste raskus viitavad sellele, et

süüdistatav möönis mis tahes raske kehavigastuse tekitamise võimalust, arvestades, et löögid

olid peamiselt pea piirkonda, pidi möönma eluohtliku tervisekahjustuse tekkimise

võimalikkust. KarS § 16 lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et

Aleksandr Mišin tekitades kannatanu E. J. hulgi raskeid tervisekahjustusi, seades ohtu

kannatanu elu tegutses kaudse tahtlusega.

Selleks, et kvalifitseerida isiku tegevus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, tuleb analüüsida ning

tõendada, et isik põhjustas kannatanu surma tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et antud juhul pidi isik pidama võimalikuks kannatanule raskete

tervisekahjustuste tekitamist sh tekitatud tervisekahjustustega kaasnevalt elu ohtu seadmist

ning ka võimaliku surma saabumist. Kohus leiab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral oleks Aleksandr Mišin pidanud ette nägema, et kannatanule selliste

kehavigastuste tekitamine, viimase peapiirkonda võib kaasa tuua ka kannatanu surma. KarS

§ 18 lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette

nägema. Kohus on veendumusel, et Aleksandr Mišin põhjustas kannatanu E. J. surma

ettevaatamatusest.

Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on

kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi

tunnistada KarS § 118 lg 1 p.p 1,7 ettenähtud kuriteos, s.o teisele inimesele raske

tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule ja ettevaatamatusest isiku

surm.

KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

KarS 1. osa 1. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 järgi on isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. KarS § 34

kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma

teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses

vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või

muu raske psüühikahäirega.

Kohtul ei ole kahtlust, et Aleksandr Mišin on süüdiv ning teda ei vaeva raske psüühikahäire

KarS § 34 p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma tegudest

aru saada ning oma tegevust lähtuvalt oma tahtmistest, soovidest, vajadustest ja

tähelepanekutest sihipäraselt juhtida. Vaatamata sellele, et Aleksandr Mišinil esineb alkoholi

kuritarvitamise häire (kd I tl 193-194), ei anna see kohtule põhjust kahelda tema süüdivuses.

Seega ei tuvastanud kohus süüdistatava Aleksandr Mišini süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava

isikut võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

Hinnates Aleksandr Mišini süü suurust KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemisel, märgib kohus, et süüdistatav lõi tekkinud sõnavahetuse

käigus E. J. korduvalt rusikate ja jalgadega peapiirkonda, samuti lõi klaasesemega

kannatanule pähe, mille tulemusel sattus ohtu kannatanu elu ning mille tagajärjel E. J. mõned

päevad hiljem haiglas suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid on

süüdistatava süü keskmine. Kuigi kohtuliku uurimise kestel süüdistatav on kahetsust

avaldanud, ei loe kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna kahetsus ei ole siiras.

Kohtu hinnangul Aleksandr Mišin kohtuliku uurimise käigus kahetses üksnes kannatanu

löömist ühel korral klaaspurgiga, kuid viimane ei ole avaldanud kahetsust saabunud tegelikku

tagajärge – kannatanu elu ohtu seadmisesse ning viimase surma põhjustamisse.

Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises

tuvastatud, KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada a võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Aleksandr Mišinil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, seda kinnitab karistusregistri

õiend (kd II tl 1-9). See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel temale mõistetavat

karistust kergendada. Kuigi Aleksandr Mišini süü on keskmine, siis arvestades

eripreventiivset eesmärki, on põhjendatud mõista karistus alla KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtule lisaks karistusregistri väljavõttele Aleksandr Mišini

isikut iseloomustavateks tõenditeks esitatud tõend isiku maksustatava tulu kohta, millest

nähtuvalt puudusid 2018.a Aleksandr Mišinil Maksu – ja Tolliameti andmete kohaselt

sissetulekud (kd II tl 22).

Kohtule on teada, et Aleksandr Mišin näol on tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi,

märgitu on kohtu hinnangul tuvastatud viimase suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi käigus koostatud ekspertavamusega (kd I tl 191-198), Aleksandr Mišin suhtes

koostatud indikaatorvahendi protokollis fikseeritud andmetega (kd I tl 181), süüdistatava

Aleksandr Mišini kohtueelses menetluses antud ütlustega selle kohta, et ka kuriteo

toimepanemise ajal oli tema alkoholijoobes (kd I tl 185-188).

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt

toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik.

Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks.

Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr

3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul

puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete

kohaselt süüdistataval kriminaalkaristused puuduvad, on Aleksandr Mišin toime pannud

teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, seades ohtu kannatanu elu, tegemist

on raske isikuvastase süüteoga. Inimese õigus elule on põhiseaduslik õigus – igal inimesel on

õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Aleksandr Mišin on pannud toime

kuriteo, mille tagajärjel on inimene surnud. Seega puudub igasugune alus kaaluda

süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud

reaalne vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses.

Kohus asub seisukohale, et Aleksandr Mišinit tuleb toimepandu eest karistada 6 aasta pikkuse

vangistusega, millist vähendada vastavalt KrMS § 238 lg 2 1/3 võrra ning millise karistuse

hulka arvestada Aleksandr Mišin poolt eelvangistuses oldud aeg alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest s.o alates 12.07.2019.a. Arvestades süüdistatava Aleksandr Mišin isikut,

viimase poolt kohtueelsel uurimisel antud selgitusi oma elustiili ja tegemiste kohta, samuti

analüüsitud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi, võib kohtu hinnangul väita, et

Aleksandr Mišinil on välja kujunenud alkoholi tarbimist kuritarvitada, olmekonflikte

lahendada vägivalda kasutades ning kohtu hinnangul see suurendab veelgi ohtu, et süüdistatav

vabaduses viibides võib samaliigilisi – isikuvastaseid vägivalla kuritegusid toime panna.

Märgitud ohtu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišin puhul on

asjakohane ja põhjendatud üksnes vangistuse karistusena kohaldamine, seda eelpool märgitud

ajalises ulatuses. Isoleerides Aleksandr Mišin reaalselt 4 aastaks ühiskonnast on see kohtu

hinnangul

piisavaks

meetmeks

mõjutamaks

teda

edaspidi

hoiduma

kuritegude

toimepanemisest ja arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

II Aleksandr Obraztsov

Aleksandr Obraztsovi süüdistatakse selles, et tema 12.07.2019.a kella 10.27 kuni 11.09 ajal

xxx lähedal asuval tühermaal, olles teadlik, et E. J. on peksmisega tekitatud

rasketervisekahjustus, põletas sündmuskoha ja sinna jäänud esemed ära s.t tema, kes pidanuks

vähemalt möönma, et tema tegevus raskendab kuriteo toime pannud isiku ja teo asjaolude

tuvastamist, pani toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise.

Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Obraztsovi süü KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemine tõendatud ning seda alljärgnevatel põhjendustel.

KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb esimese

astme kuriteo sellises eelnevas mittelubatud varjamises, mis ei ole vaadeldav kuriteost

osavõtnuna. Õiguspraktikas on asutud seisukohtadele, et mittelubatud varjamine võib

seisneda nii tegudes kui ka tegevusetuses, millise eesmärk on raskendada teo või toimepanija

avastamist, samuti ka kuriteo asjaolude tõendamist.

Käesolevas kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole tekkinud vaidlust selles, et

süüdistatav Aleksandr Obraztsov temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas süütas põlema

sündmuskoha, kus oli kannatanu E. J. suhtes toime pandud raske isikuvastane kuritegu.

Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava

esimese astme kuriteo pani toime Aleksandr Mišin.

Kohus loeb Aleksandr Obraztsovi poolt kuriteo sündmuskoha süütamise tõendatuks tema

enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning kohtus antud sellekohase selgitustega (kd I tl

158-162). Samuti tunnistajana üle kuulatud J. R. ütlustega selles, et Sanja oli isikuks, kes

võttis temalt peale kiirabi lahkumist pudeli suuloputusvedelikuga, korjas sündmuskohal kõik

asjad kokku ning süütas tulemasinaga kokku kuhjatud asjad põlema, miks viimane seda tegi,

seda ta öelda ei oska (kd I tl 69-70A, 86-89).

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on J. R. ära tundnud Aleksandr Obraztsovi, kui

isiku, keda nimetas ülekuulamisel Sanjaks (kd I tl 71-74).

Samuti kohtueelsel uurimisel tunnistajatena ülekuulatud R. L. (kd I tl 107-109) ning L. G. on

mõlemad kinnitatud, et sündmuskohas toimus põleng (kd I tl 97-102) ning lisaks tunnistaja

L. G. kinnitab, et tema oli selleks isikuks, kes nähes põlengut, helistas Häirekeskusesse ning

andis toimunust teada. Tunnistaja R. L. tundis äratundmiseks esitamisel Aleksandr

Obraztsovis ära isiku, kes viibis sündmuskohal (kd I tl 122-125), koostatud on sellekohane

protokoll. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, millises sisalduv teave, toetab

tunnistaja R. L. kohtueelses menetluses avaldatut.

Kohtu hinnangul nii tunnistaja R. L. kui ka L. G. kohtueelses menetluses antud ütlused

haakuvad käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste menetlusdokumentides sisalduva teabega

ja nimelt 12.07.2019.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseerituga (kd I tl 2-5).

Märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud 12.07.2019.a Vormsi 1- Läänemere

tee 12a, Tallinn vahelist olevat haljashala, sündmuskoha kirjeldusest tuleb välja, et see oli

põlema süüdatud, lisaks vaatlusprotokollis on välja toodud esemete kirjeldus, mis menetlejate

poolt pakendati ning sündmuskohalt kaasa võeti. Samuti haakuvad tunnistaja L. G. ütlused

selle kohta, et tema oli selleks isikuks, kes märkas sündmuskohal põlengut ning teavitas

sellest ka häirekeskust (kd I tl 6-8).

On tuvastatud, et Aleksandr Obraztsov oli see, kes 12.07.2019.a teavitas Häirekeskust

kannatanu E. J. raskest tervislikust seisundist. Kahtlustatavana ülekuulamisel Aleksandr

Obraztsov selgitas, et tema E.i ja Mercedese vahelist tüli pealt ei näinud, kuid öösel mingil

ajal läks ta telki magama, seejärel koju. Hommiku läks ta tagasi samasse kohta, kus ta öösel

oli alkoholi joonud ning nägi E.it asfaldil lamamas. Sündmuskohal oli ka J. ning S.. Aleksandr

Obraztsov on kinnitanud, et alguses ta ei saanud aru, et E.il on midagi halvasti, kuid siis

märkas ta asfaldil verd, E. ei rääkinud, vaid korises. Kui ta sai aru, et E.iga on halvasti, siis

helistas ta J. telefoniga kiirabisse (kd I tl 161).

Kohus asub seisukohale, et Aleksandr Obraztsov sellekohased ütlused haakuvad asitõendi

vaatlusprotokollis (kd I tl 9-10) fikseerituga. Kõnesalvestusest tuleb välja, kuidas Aleksandr

Obraztsov kirjeldas kannatanul esinenud vigastusi, märkides, et kannatanul on lõhki löödud

pea, kas ta rääkida suudab, seda ta ei tea. Samuti on kahtlustatav kinnitanud, et ta ei näinud,

mis kannatanuga juhtus, kuid ta arvab, et kannatanu oleks justkui suremas, sest ta hingas

vaevaliselt (kd I tl 8-10). Nende tõendite pinnalt loeb kohus tõendatuks, et Aleksandr

Obraztsovile oli teada ja aru saada, et kannatanu E. J.l võivad esineda rasked

tervisekahjustused.

Käesolevas kriminaalasjas loeb kohus tõendatuks ka selle, et Aleksandr Obraztsov põletas

sündmuskohal ära verekahtlase määrdumisega riideid ning muid esemeid, visates need

madratsile, kallates suuloputusvedelikuga üle. Nimelt on Aleksandr Obraztsov ise

kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et ta korjas puuokstelt kokku särgid,

kampsunid, muud riideesemed, plastikust pudelid, odekolonnipudelid, maas olnud pudelid ja

muu rämpsu – pani need prügikotti – kuhjas asjad madratsile ning süütas tulemasinaga

põlema (kd I tl 161). Süüdistuses kirjeldatud esemete põletamist tõendab kohtu hinnangul

veel 12.07.2019.a koostatud sündmusvaatlusprotokollis fikseeritu (kd I tl 4-5), üles on

loetletud sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud osaliselt põlenud esemed, olemas on

videosalvetus toimetatud menetlustoimingust.

Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Obrazovile esitatud süüdistus selles, et tema tegevus

(sündmuskoha põlema panemine) raskendas kuriteo toime pannud isiku ja teo asjaolude

tuvastamist piisavalt konkreetne. Süüdistuses ei ole konkreetselt välja toodud, missugused

olid need esemed, milliste ära põlemise või kahjustamise tõttu kriminaalmenetlust läbi viinud

menetlejate töö oli oluliselt raskendatud.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Aleksandr Mišin oli kahtlustatavana kinni

peetud 12.07.2019.a kell 14:00, järgmisel päeval kuulati ta kahtlustatavana üle (kd I tl 164-

175, 185-188). Aleksandr Obraztsov peeti kahtlustatavana kinni 24.07.2019.a s.o tunduvalt

hiljem, kui esimeses astme kuriteo toime pannud isik oli juba kinni peetud. Kahtlustatavana

üle kuulatud Aleksandr Obraztsov on kohtueelses menetluses andnud detailseid ütlusi

toimunu kohta, vähemalt selles osas, mida ta teadis. Kohtu hinnangul, isegi kui jaatada, et

Aleksandr Obraztsovi poolt sündmuskoha põlema panemine raskendas oluliselt käesolevas

kriminaalasjas tõe välja selgitamist, siis ei ole tõendamist leidnud temale KarS § 306 lg 1

järgi etteheidetud kuriteo subjektiivne külg.

KarS § 306 lg 1 subjektiivne külg eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude

suhtes ning märgitud kuriteokoosseis on täidetud sellisel juhul, kui isik tegutseb vähemalt

kaudse tahtlusega. See tähendab subjektiivsest küljest peab toimepanija pidama seejuures

vähemalt võimalikuks, et tema tegu võib takistada kuriteo toimepanija väljaselgitamist.

Aleksandr Obraztsovile etteheidetud kuriteokoosseisu subjektiivse külje hindamisel tuleb

kohtul arvesse võtta ka tema käitumist, suhtumist toimunusse enne temale etteheidetud teo

toime panemist.

Kriminaalasja nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel on Aleksandr Obraztsov kinnitanud,

et sündmuskoha pani tema põlema selleks, et peletada sellest kohast eemale teisi kodutuid, et

sellist asja enam ei juhtuks. Selleks, et nii tema ega ka teised kodutud sinna jooma ei tuleks,

kuid ta ei ole tahtnud mingeid jälgi varjata (kd I tl 161, kd II tl 75). Kohus leiab, et käesolevas

kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole Aleksandr Obraztsovi versiooni ümber lükatud.

Kohus märgib, et just Aleksandr Obraztsov oli selleks isikuks, kes kutsus kannatanu tervisliku

seisundi hindamiseks kohale kiirabi, samuti abistas viimane kiirabitöötajaid kohapeal, kohtu

hinnangul on see tõendamist leidnud tunnistaja L. G. kohtueelses menetluses antud ütlustega

(kd I tl 97-102). Samuti on tunnistaja L. G. pidanud äratundmiseks esitamisel Aleksandr

Obraztsovi kõige sarnasemaks isikule, kes abistas kannatanut ning kiirabi kohapeal (kd I tl

103-106). Kohus asub seisukohale, et antud kriminaalasjas ei ole tõendatud, et Aleksandr

Obraztsov oleks vähemalt kaudse tahtlusega soovinud varjata, et aset on leidnud esimese

astme kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Aleksandr Obraztsov

sai toimunust teada siis, kui sündmuskohale jõudis, ise ta kannatanu suhtes füüsilist vägivalda

ei tarvitanud, öiseid sündmusi pealt ei näinud.

Kohus tõdeb et varjata saab ka kuritegu, millise toimepanijat varjaja ei tea, kuid käesolevas

kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul asuda

seisukohale, et Aleksandr Obraztsov temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas,

süüdistuses märgitud esemete põlema panemisega oleks soovinud seda, et seal toime pandut

ei avastataks. Käesoleva kriminaalasja menetluse raames on Aleksandr Obraztsov kinnitanud,

et tema soovis sündmuskohta koristada. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui Aleksandr

Obraztsov oleks soovinud temale etteheidetud kuritegu toime panna kasvõi kaudse tahtlusega,

siis ei oleks ta Häirekeskusesse helistanud, kannatanule abi kutsunud, kiirabi sündmuskohal

aidanud. Kohtu hinnangul Aleksandr Obraztsovil oli selline võimalus olemas, kuid ta ei

teinud seda. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Aleksandr Obrazovi käitumises puudub

KarS § 306 lg 1 ettenähtud subjektiivne koosseis, mistõttu tuleb ta temale esitatud süüdistuses

õigeks mõista.

Tsiviilhagi

Kohtueelses menetluses on kannatanu S. J. esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

454.- eurot (kd I tl 54-55). Varaline kahju seondub matusekuludega, mille tõendamiseks on

kohtule esitatud koopa Tallinna Krematooriumi AS ettemaksuarvest nr 1002864 647.- euro

tasumiseks, 18.07.2019.a kviitungi koopia märgitud arve tasumisest, Tallinna Kalmistud

väljastatud arve nr 7507191120 koopia 255.- euro tasumiseks, koopia kviitungist märgitud

arve tasumisest. (kd I tl 57) Hageja tasus E. J. surmaga seoses matuse kulusid summas kokku

902.- eurot, millest Sotsiaalkindlustusamet hüvitas 448 eurot. (kd I tl 64-68)

10.01.2020.a kohtu alla andmise määrusega võttis kohus S. J. hagi Aleksandr vastu

menetlusse.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või J.idiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1

kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2

kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1

kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral

tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud,

samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning

kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt

matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud

kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta

on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

Kriminaalasja kohtumenetluse alguses võttis Aleksandr Mišin tema vastu esitatud tsiviilhagi

omaks, kuid hiljem pärast kaitsjaga nõupidamist kinnitas, et tema haginõudega nõus ei ole.

Seega asub kohus seisukohale, et Aleksandr Mišin tema vastu esitatud tsiviilhagi tunnistanud

ei ole. Vaatamata süüdistatava Aleksandr Mišini tsiviilhagi mitteomaksvõtule peab kohus

kannatanu esitatud hagi asjakohaseks ning põhjendatuks. Juba eelnevalt märgitud kahju

hüvitamise peamiseks eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, kus ta oleks olnud, kui

kahju ei oleks tekkinud. Kannatanu on temale õigusvastaselt tekitatud kahjuks pidanud E. J.

matuste korraldamisega seotud kulutusi. Kohus selgitab, et ka matusekulude hüvitamise

korral tuleb matusekulud kandnud isik asetada olukorda, kus tal pole matusekulude kandmise

tõttu kahju tekkinud. Olulisel kohal kahjuhüvitise väljamõistmise juures on eelkõige hüvitise

ulatus. Matusekulude hüvitamise puhul tuleb ulatus määrata mõistlikkuse kriteeriumi alusel.

Antud juhul on tõendamist leidnud, et kannatanu S. J. on kahju põhjustanud Aleksandr Mišin

oma tahtliku kuritegeliku käitumisega, s.t Aleksandr Mišin tekitas S. J. onu E. J. raske

tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu viimase elule ning sama tegevusega põhjustas

ettevaatamatusest E. J. surma, mille tõttu on tulnud kannatanul tasuda E. J. matusekulud.

Seega on Aleksandr Mišinil seadusest tulenev kohustus matusekulude kandmiseks. Varalise

kahju tõendamiseks kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on vajalike ja põhjendatud

kuludega, mistõttu kohtule esitatud varalise kahju nõue summas 454.- eurot on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt eelnevast tuleb Aleksandr Mišinilt välja mõista Võlaõigusseaduse § -dest 129; §

1043; § 1045 lg 1 p 1 ja KrMS § 310 lg 1 alusel kannatanu S. J. kasuks 454.- eurot, mis tuleb

kanda S. J. arveldusarvele, milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses

asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või

ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup

hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4).

Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly

Kruusimägi tegi ettepaneku käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes

kohaldatavate meetmete osas ja nimelt taotles riiklik süüdistaja kriminaalasja materjalide

juures olevate asitõendite kriminaalasja materjalide juurde jätmist, Politsei – ja

Piirivalveameti asitõendite hoidlas hoiul olevate asitõendite hävitamist ning Aleksandr

Mišinile

kuuluvate

asjade

viimasele

tagastamist.

Võttes

arvesse

teadmist,

et

ringkonnaprokuröri poolt tehtud ettepanekule kohtuistungil osalenud menetlusosalised vastu

ei vaielnud, siis peab kohus asjakohaseks kohaldada asitõendite suhtes just selliseid

meetmeid, milliseid riiklik süüdistaja taotles ja nimelt:

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 1 CD plaat ning 1 DVD plaat millised on sündmuskoha

vaatlusprotokollide ja asitõendiprotokolli lisad, millised asuvad käesoleva kriminaalasja

materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas olevad E. J. kuulunud esemed

sinist värvi teksapüksid, pruuni värvi rihmiksandaalid, millised asuvad hoiul Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. (kd I

tl 43-52)

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 käesolevas kriminaalasjas Aleksandr Mišinilt tema

kinnipidamisel ära võetud riided: musta värvi nokamüts „Arctic Circle“, musta värvi

kampsun, jope, T-särk, beeži värvi püksid koos püksirihmaga, halli värvi dressipüksid, musta

värvi jalatsid ja sokid, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Aleksandr Mišinile või tema poolt

nimetatud isikule.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas sündmuskohalt 12.07.2019.a

kaasa võetud esemed: purunenud servadega klaasist pudelikaelad, purunenud klaaspudelikest

ARSENITŠ, DNA proov verekahtlase määrdumisega salvrätikult, võti, tühi sigaretipakend

WEST, tühjad 0,5 liitrised klaaspudelid, plastikust 250 ml pudelid, põlenud helesinist värvi

tekstiil, puuteproov keedupoti käepidemelt, puidust toolijalad, hekikäärid, pihustiga pudel

Evolutsion, verekahtlase määrdumisega lahti lõigatud kampsun, põlenud musta värvi

nahkjope, põlenud tumesinist värvi tekstiil, puidust mööblijalg, sinist värvi telk koos

liigendraamiga, hallid dressipüksid, verekahtlase määrdumisega madratsikate, millised

asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulud - DNA,

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, isiku surnu kohtuarstliku ekspertiiside

teostamiste eest.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse

määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral on 584 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t esimese astme kuriteo

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1460.- eurot. Kui sundraha suurus on tuletatav

kuriteo

raskusastmest

ja

seadusest

ning

selle

väljamõistmine

kannab

endas

kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse

põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega

tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu ja

ekspertiisikulude puhul on tegemist kuludega, mis seonduvad vahetult konkreetse

kriminaalasjaga ja mille suurus(ed) on üheselt väljaarvestatavad.

KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda

tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse

isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele

tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel

muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul,

kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas

kriminaalasjas teostatud ekspertiisid on kohtu hinnangul olnud kuriteo avastamise

seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid

ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et

kuna ekspertiistulemused toetasid süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis

tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud süüdistatavalt ka välja mõista.

Arvestades DNA ekspertiisi teostamise käigus võetud DNA analüüside kogust tuleb jätta

süüdistatava kanda ekspertiisikulu summas 2223.- eurot. Juhindudes KrMS § 108 lg 1 DNA

ekspertiisi teostamisega kaasnenud kulu summas 3021.- eurot tuleb jätta riigi kanda, seda

seetõttu, et osa võetud ja analüüsitud proovid Aleksandr Mišiniga puutumuses ei olnud.

Käesolevas kriminaalasjas on teostatud

Aleksandr Mišini suhtes

ambulatoorne

kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr 7.1-3/208), millise ekspertarvamuse tulemus

on olnud vajalik käesolevas kriminaalasjas tuvastamaks, kas süüdistatav teo toimepanemise

ajal oli võimeline oma tegudest arusaama s.t antud ekspertiisi läbi viimine on olnud

asjakohane ning põhjendatud ning ekspertiisi käigus tekkinud kulud summas 765.- eurot

kuuluvad välja mõistmisele süüdistatavalt. Antud kriminaalasjas on teostatud surnu

kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-PÕS00227299), millise maksumus on olnud

222.- eurot. Arvestades fakti, et käesolevas kriminaalasja on tõendamist leidnud, et Aleksandr

Mišin on pannud toime KarS § 118 lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis on

asjakohane ning põhjendatud temalt välja mõista ka märgitud ekspertiisikulu.

Määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Aleksandr

Mišinile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu on

ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 730,80.-

eurot.

Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasude välja mõistmisel juhindub kohus

KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab

kohus

menetluskulusid

määrates

süüdimõistetu

varalist

seisundit

ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Aleksandr Mišin on täisealine, vaatamata sellele, et viimane igakuist

sissetulekut töötasu näol ei oma ei ole see piisavaks põhjendatuks käesolevas kriminaalasjas

temal tekkinud menetluskulusid sh sundraha vähendada või riigi kanda täies ulatuses jätta.

Kohus peab võimalikuks kohaldada Aleksandr Mišin suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut,

võimaldades tal tasuda välja mõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Arvestades teadmist, et Aleksandr Obraztsov süü temale etteheidetud kuriteos KarS § 306 lg

1 järgi tõendamist ei leidnud, siis juhindudes KrMS § 181 lg 1 tuleb jätta viimasel käesoleva

kriminaalmenetluse kestel tekkinud menetluskulud – kaitsjatasu summas 475,80.- eurot riigi

kanda.

Aleksandr Obraztsov oli käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana

kinni peetud 24.07.2019.a kell 11:37 kuni 25.07.2019.a kell 13:02 s.o 2 päeva vangistust.

Vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse 5 lg 1 p 2 kohaselt võib

Aleksandr Obraztsov nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamist. SKHS § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju

hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/