2-19-132093/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-132093 1

K OHT UM Ä Ä R US

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-132093 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi X X vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 110 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Kesklinn, 10122 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Berit Koks (e-post berit.koks@yhisteenused.ee) Kostja: X X (ixkood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AS ÜHISTEENUSED ja kostja X X vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1.1. Kostja X X tasub AS-ile ÜHISTEENUSED kümne päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtu määruse jõustumisest 149 eurot. 1.2. Ülekanne teostatakse AS ÜHISTEENUSED pangakontole nr xxx selgitusega: „Kompromiss tsiviilasjas 2-19-132093.“ 1.3. Kompromisslepingu kohase täitmisega ei ole pooltel rahalisi, varalisi ega muid pretensioone ja nõudmisi teineteise vastu. 1.4. Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

2-19-132093 2

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-132093. 3. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastada käesoleva määruse jõustumisel hagejale riigilõiv 37,50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED hagi X X vastu võlgnevuse nõudes. 28.04.2020.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja palub tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust tema kontole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

2-19-132093 3

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule ixle. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik