1-06-10844/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine Liitkaristuse hilisem mõistmine mitme kohtuotsuse järgi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-10844 (kohtueelses menetluses nr 06284000156) riik G.K versus Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Helle Tamm

Süüdistatav G.K

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust, viibib vahi all) Süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7; § 263 p 1, 4 ja § 182 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega pöörata Tartu Maakohtu 29. augusti 2006 otsusega G.K-le mõistetud kandmata vangistus 2 aastat 7 kuud täitmisele.

2. KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 29. augusti 2006 otsusega G.K-le mõistetud karistusest vangistusest - 2 aastat 7 kuud - ja Tartu Maakohtu 05. märtsi 2010 otsusega G.K-le mõistetud - vangistusest 6 aastat ja 3 kuud ja 20 päeva - karistusest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista G.K-le liitkaristus vangistusena 6 aastat ja 3 kuud ja 20 päeva ning vangistuse alguseks lugeda 23.09.2009.a; tõkend vahi alla võtmine jätta G.K-le endiseks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Saata käesoleva määruse koopia:

2.1 süüdimõistetule;

2.2 prokuratuurile;

2.3 Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele;

2.4 Tartu Vanglale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada:

3.1 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

G.K on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.08.2006 otsusega ja karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ; KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistusega 1 aasta;

KarS § 182 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 29.03.2006 – 29.08. 2006.a., so 5 kuud karistusaja hulka, ärakandmisele kuulus karistus 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati katseaeg 3 aastat.

Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu kriminaalhooldusseaduse

Maakohtule Viljandi kohtumajale taotluse G.K vahistamiseks ja ettekande käitumiskontrollile allutatud G.K kohta.

G.K on süüdi mõistetud ka Tartu Maakohtu 05. märtsi 2010 otsusega ja karistatud KarS §

263 p 1, 4 järgi ja karistatud vangistusega 1 kuu; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi karistusena vangistus

1 kuu ning KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati G.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2007 otsusega G.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa

6 aasta võrra ja Tartu Maakohtu 05.12.2007 otsusega (karistuseks mõisteti rahaline karistus, mis asendati Tartu Maakohtu 18.11.2009 kohtumäärusega vangistusega 50 päeva) mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 50 päeva ning mõisteti G.K-le liitkaristus vangistusena 6 aastat ja 3 kuud ja 20 päeva ja vangistuse alguseks loeti 23.09.2009.

Kohtu põhjendused

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg-te 5 või 6, § 76 lg-s 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest G.K on toime pannud katseaja jooksul toime mitu uut kuritegu. Seega on põhjendatud G.K suhtes pöörata Tartu

Maakohtu 29.08.2006 otsusega G.K-le mõistetud kandmata vangistus 2 aastat 7 kuud täitmisele.

Vastavalt KrMS §-le 413 kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes KarS §-st 65.

KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

Silmas pidades süüdimõistetu sisulist õigust enda suhtes läbiviidavate menetluste ühendamisele ja asjaolule, et mõlemad kriminaalasjad menetleti kokkuleppemenetluses, peab kohus otstarbekaks liita G.K-le mõistetud karistused KarS §-s 64 sätestatud korras kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Helle Tamm

Kohtunik