1-20-983/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-983 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi G.C süüdistu

ses karistusseadustiku (KarS) § § 25 lg 2 järgi

199 lg 2 p 7, 9 -

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09. 2020

märtsi otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav G.C

ik: XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 11.12.2019. Prokurör Anna-

Maria Rahamägi Kaitsja Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1.

Jätta süüdistatava G.C kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2.

AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi poolt G.C-le Määrata Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 49.20 eurot.

3. M

apellatsioonimenetluses osutatud õista G.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja õigusabi eest kaitsjal eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse e makstud tasu katteks 49.20 jõustumisest 30 päeva jooksul.

Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

G.C-le eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS

1.

G.C süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi (viimati Harju Maakohtu 03.05.2019 otsusega nr 1-19-3571), uuesti 27.11.2019 kella

10.05 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos

YY-ga Tallinnas aadressil X asuvast X kauplusest X - XX AS ile kuuluva purgiõlle paki õlut Karl Friedrich kogumaksumusega 8,59 eurot (sh pant 6 × 0,10 eurosenti), mille G.C pani koos YY YY -ga viimase seljakotti. Seejärel möödus kaubaga kaupluse kassaliinist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjus peeti kaubaga kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul el, sest

YY kauplusele tagastatud. Samuti tema 27.11.2019 kella 10.17 ajal Tallinnas XXX asuvast X , kauplusest võttis võõra vallasasja e X -ile kuuluva 2-liitrise baseadusliku omastamise eesmärgil alkoholiosakonnast AS pudeli õlut Kange maksumusega 3,59 eurot, mille ta pani oma jope põue ning möödus X kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Samuti tema, 09.12.2019 kella 14.45 ajal Tallinnas X asunud Q AS kaupluse Q XX müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiriiulilt ja pani endal kaasas olnud kotti pudeli Grand Gavalier Brandy 0,5l maksumusega 11,99 eurot ning möödus kella

14.49 paiku kaupluse kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, 11.12.2019 kella 11.01 ajal Tallinnas X asuvast C -le kuuluvast T Balti

XX OÜ Jaama turu söögikohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil letilt C OÜ-le kuuluva ühe sushi „Philadelphia maki“ karbi maksumusega 8,20 eurot, millega lahkus söögikohast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud söögikohale.

Seega pani G.C oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 pde 7 ja 9 -

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS

2. Maakohus tunnistas G.C süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 § 25 lg 2 järgi ja karista - s teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Vähenda mõistetud karistust 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis s G.C-le

5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päeva p

ikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 järgi luge karistusaja hulka G.C poolt eelvangistuses viibitud a s ja ning luges karistusaja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise, s.o 11.12.2019. G.C-le kohaldatud tõkend vahistamine tühista ä kohtuotsuse jõustumist või i s p rast karistuse ärakandmist. M

enetluskulud kokku 1063,68 eurot, millised kohustas tasuda õistis G.C-lt välja m kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 88,64 eurot.

APELLATSIOON

3. Kaitsja leiab, et -s 56 G.C-le mõistetud karistus ei vasta KarS § lg 1 nõuetele. Kohus ei ole kergendava asjaoluna arvestanud KarS - § s 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Ka ei võimalda mõistetud karistus täita karistuse eesmärke (KarS § 56 lg 2). Mõistetud karistuse määr 8 kuud vangistust, on küll oluliselt väiksem karistuse keskmisest määrast, aga arvestada tuleks sellega et vargused jäid katse staadiumisse ja ka muul viisil ei olnud kannatanutele kahju tekitatud. Maakohtu istungil 13.02.2020 taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja G.C karistamist vangistusega, mõistes kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ja jättes ülejäänud osa mõistetavast karistusest täitmisele pööramata kui G.C ei pane temale määratud katseaja jooksul uut kuritegu. Kohtu poolt G.C-le mõistetud karistus ei võimalda täita karistuse eesmärke. Ka varasemalt, viimati 03.05.2019 kohtuotsusega, toime pandud varguse eest oli G.C karistatud vangistusega 4 kuud ja 7 päeva. Karistus oli reaalselt ära kantud 09.09.2019. Sellele aga järgnes uus kuritegu. KarS § 56 lg 2 jätab kohtule võimaluse arvestada mõjutada süüdlast edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Jättes osa karistusest tingimisi täitmisele pööramata. Taotleb G.C-le karistamisel, jättes osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata, mis stimuleeriks G.C edaspidi kuritegusid mitte toime panema.

Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS §

-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 palub t ühistada Harju Maakohtu 09.03.2020.a. otsus

osaliselt G.C-le mõistetud karistuse osas. Teha asjas uus otsus, jättes mõistetud 5 kuud ja 10 päeva pikkusest vangistusest kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ning jättes ülejäänud osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata kui G.C ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Apellant ei taotle suulist menetlust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3- 1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1- -11, p 7).

5.

Apellatsioonis on vaidlustatud vaid mõistetud karistust. Kaitsja poolt apellatsioonis kohus märgitu, et ei ole arvestanud karistuse mõistmisel süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega, on kooskõlas otsuse põhjendustega, kuid ei anna iseenesest alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse tühistamiseks. Nimelt on kohtul küll kohustus obligatoorselt arvestada KarS § 57 lg s 1 ettenähtud karistust kergendavate - asjaoludega, kuid vaid juhul, kui loetelusse kuuluvad karistust kergendavad asjaolud on tõsikindlalt tuvastamist leidnud. KarS § 57 lg 1 p s 3 ettenähtud karistust kergendava - alternatiivse asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega, on seaduslik arvestada vaid siis, kui tegemist on kohtu veendumuse kohaselt siira ehk tõesti puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohus on otsuses piisava selgusega esitanud oma põhjendused sellest, miks kohus ei arvesta süüdistatava poolt väljendatud kahetsusega. Seega on maa kohus täitnud põhjendamiskohustust ning kohtupraktika on aktsepteerinud kohtu poolt puhtsüdamliku kahetsusega arvestamata jätmist, kui kohus põhistatult leiab, et tegemist on paljasõnalise kahetsuse avaldamisega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-18-14). Samas kolleegium osutab, et kuna maakohus on mõistnud süüdistatavale KarS§ 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt leebema karistuse, siis arvestades nii süü suurust kui ka süüdistatava isikut, järjepidev toimepanemist, oleks mõistetav 8 kuuline alt vargus te vangistus kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga ka karistust leevendava asjaoluga arvestamisel.

Kaitsja poolt viidatud kuritegude katsestaadiumisse jäämine kajastub juba süüdistuse sisus ning vastavalt otsuse põhjendustele on kohus ka nimetatud asjaolu sõnaselgelt karistuse mõistmisel juba arvestanud. Samuti on kohus selgelt arvestanud ka asjaoluga, et varastatu on kauplustele rikkumatult tagastatud, mistõttu kahju puudub. Seetõttu äit kaitsja sellekohased v ed mingit muudatust karistuse osas kaasa ei too.

Kaitsja on ka märkinud, et prokurör ja kaitsja taotles id maakohtus G.C karistamist vangistusega, mõistes kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ja jättes ülejäänud osa mõistetavast karistusest täitmisele pööramata. Kolleegium osutab, et pole kohus karistuse vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud seisukohale küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt( vt. RKKKo nr 3-1-1-99-13). Seega pole kaitsja poolt apellatsioonis esitatu aluseks maakohtu otsusega mõistetud karistuse korrigeerimiseks. Vaidlustatud juhul on maakohus piisava selgusega ka põhjendanud miks prokuröri ja kaitsja poolt arvatud karistus pole kooskõlas seadusega.

Kaitsja on leidnud, et kohtu poolt G.C-le mõistetud karistus ei võimalda täita karistuse eesmärke kuna eelmise otsusega juba mõisteti talle reaalne vangistus, kuid vabanedes jätkas ta uute kuritegude toimepanemisi. Seetõttu tuleks kohaldada KarS § 74 sätteid ja vaid osa karistusest pöörata täitmisele. Selles osas kolleegium märgib, et ses juba esitanud põhjendused maakohus on oma otsu miks G.C-le karistuse mõistmisel pole võimalik ega seadusega kooskõlas KarS § 74 kohaldamine. Seejuures on kohus arvestanud fakti, et G.C-le juba o Harju li Maakohtu 26.04.2019 otsusega kohaldatud KarS § 74 sätteid, kuid selline karistusest tingimisi vabastamise kohaldamine ei mõjutanud G.C loobuma kuritegelikust käitumisest vaid juba talle määratud katseajal, pani ta toime , katsestaadiumisse jäänud uue varguse. Seega on süüdistatav ise oma käitumisega välistanud tema karistamisel KarS § 74 kohaldamise ning kaitsja seisukoht, et osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata jätmine stimuleeriks G.C edaspidi kuritegusid mitte toime panema on ekslik ega anna alust jõuda maak § 74 sätete kohaldamise võimatusest. ohtust erinevale seisukohale KarS

6. Kolleegium osutab, et kohtupraktika kohaselt saab ringkonnakohtu poolt karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaalvõi mene rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu tlusõiguslik siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt -1-1-70-16, p 11). mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3 Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaalning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg st 1 ning tõi välja kõik selle sätte - tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud,

G.C isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad reaalse vangistuse mõistmise ning mõistetava karistusmäära osas.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

8. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli kaitsetoiminguks apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud

45 minut ja summaks eurot. it koos käibemaksuga 49.20 KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toiming on olnud kooskõlas seaduses ettenähtud apellatsiooni esitamise õigusega. Märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus jätab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb mää G.C ratud kaitsja tasu

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)