1-09-17390/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-17390 (09230113588) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi H.B süüdistuses KarS § 120, 121, 266 lg 2 p 1 ja 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav H.B

ilma kindla elukohata , ik XXX, ilma kodakondsuseta,

keskeriharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1)

29.05.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi; 2) 15.05.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi; 3) 16.06.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; 4) 22.05.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS §

266 lg 1 järgi vangistusega 1 kuu, vabanes 10.06.2009.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,315.

Tunnistada süüdi järgi H.B KarS § 121

ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust, järgi 4 (neli) kuud vangistust KarS § 120

, KarS 266 lg 2 p 1 järgi 3 (kolm) kuud vangistust, järgi 1 (üks ) aasta vangistust. . KarS § 199 lg 2 p 8,9

Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

2 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt H.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2009.a., so 1 päev, ärakandmisele kuulub vangistust.

7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva

Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 21.12.2009.a.

Välja mõista H.B-lt riigituludesse sundraha 6525.- krooni ja menetluskulud 2400

krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista H.B-lt 7795 krooni

SP (ik XXX) kasuks, 6021 krooni MP (ik XXX) kasuks ja 7949 krooni TN (ik XXX) kasuks.

Asitõendnuga - hävitada, CD plaat jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kät

tesaadav, teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

H.B süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud vargusi 18.07.2009 kella 17.30 paiku Tallinna linnas Sõle tn 27 asuva

Säästumarketi kaupluse juures võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära SP kuuluva jalgratta Meruda Kalaharu 590 SX väärtusega 6239 krooni;

tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vargusi, 14.08.2009 kella 13.45 – 16.00 vahelisel ajal tungis läbi avatud akna sisse Tallinnas, XXXasuva kortermaja lukustatud trepikotta, kust ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP kuulunud jalgratta Schwinn Frontier väärtusega 6021 krooni;

tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vargusi, ajavahemikul 01.09.2009 kell 19.00 kuni 02.09.2009 kell 08.00-ni tungis mitmete lukkude lõhkumise tulemusena sisse Tallinnas, XXX maja keldrisse, kust ta varastas TN kuulunud jalgratta Panther väärtusega 4000 krooni, akutrelli Black &

Tekker väärtusega 800 krooni, trelli Skil väärtusega 1000, krooni ketassae Skil väärtusega 1399 krooni ja freeži väärtusega 500 krooni..

Seega pani H.B süstemaatiliselt ning sissetungimisega toime võõraste vallasasjade

äravõtmisi nende ebaseaduslike omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.

3

Süüdistatav H.B tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 18.07.2009.a. märkas ta Säästumarketi ees jalgratast. Ta lõikas näpitsatega läbi jalgratta luku ning

sõitis sellega ära. Jalgratta müüs ära, kuna tal oli vaja raha. 14.08.2009.a. märkas ta Valgevase tänaval, et trepikoja uks oli avatud. Ta sisenes majja ning märkas trepikojas jalgratast, mis oli

ketiga lukustatud. Ta otsustas jalgratta varastada ning lõikas lõiketangidega luku läbi ja võttis jalgratta kaasa. Müüs jalgratta 500 krooni eest. 01.09.2009.a. XXX lõikus ta maja ukse luku ning läks keldrisse, et sealt midagi varastada. Lõhkus ühe keldriboksi luku. Võttis sealt ühe jalgratta,

akutrelli, Skill trelli ja ketassae ning freesi. Varastatud tööriistad müüs Balti jaamas, jalgratas varastati temalt ära. Kahetseb oma tegu ( II kd, tl 13-14, 28-29,42-45 ).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu S. P ütlustega selle kohta, 18.07.2009.a. jättis ta oma jalgratta Sõle tänava

Säästumarketi juurde ning kinnitas selle lukuga rattatoele. Kui ta kauplusest väljus, siis avastas, et jalgratas on varastatud. Ratta raami nr PL04K07831, mudel Merida, kalahari 590 SX 20´´. Temale tekitati materiaalne kahju summas 7795 krooni. (II kd, tl 3-5, 9-10);

- kannatanu M. P ütlustega selle kohta, et 114.08.2009.a. varastati XXX maja trepikojast

temale kuuluv jalgratas Schwinn, milline oli lukuga kinnitatud trepi käsipuu külge. Rattal

olid lisadena porilaud, pudelihoidja, kott, kell, spidomeeter, rattasarved. Kokku tekitati materiaalset kahju summas 6021 krooni (II kd, tl 18-20);

- kannatanu T. N ütlustega selle kohta, et 01.09.2009.a. tungiti lukkude lõhkumise teel tema

keldrisse XXX ning varastati jalgratas väärtusega 4000 krooni, akutrell väärtusega 800

krooni, trell väärtusega 1000 krooni, ketassaag väärtusega 1500 krooni, frees väärtusega 500 krooni. Lukkude lõhkumisega tekitati materiaalset kahju summas 250 krooni (II kd, tl 31-35/

- H.B ütluste olustikuga seostamise protokolliga (II kd, tl, tl 53-62);

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tl 46-50);

- karistusregistri väljavõttega /II kd, tl 72-76/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et H.B isikuna, keda varem

korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pannes teo toime sissetungimisega ning tegutsedes otsese tahtlusega. Seega H.B pani toime süstemaatilise varguse sissetungimisega ja tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

H.B on antud kohtu alla KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdistatuna selles, et tema, olles varem

kohtulikult kriminaalkorras karistatud omavolilise sissetungimise toimepanemise eest, uuesti

19.08.2009.a. kella 03.00 paiku sisenes ukseluku lõhkumise teel valdaja - KK - tahte vastaselt Tallinnas, XXX maja juures asuvasse kuuri.

KarS § 121 järgi süüdistatakse H.B selle, et tema 19.08.2009.a. kella 03.00 paiku

Tallinnas, Loode 2 asuva maja juures, olles eelnevalt ebaseaduslikult ukseluku lõhkumise teel

tunginud KK kuuluvasse kuuri ja avastades, et tema tegevust on K. K poolt märgatud, püüdis sündmuskohalt põgeneda, mille käigus tungis kallale KK, tõukas teda eemale ja lõi teda rusikatega keha piirkonda, põhjustades sellega KK füüsilist valu.

Seega H.B pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4

KarS § 120 järgi süüdistatakse H.B selles, et 19.08.2009.a. kella 03.00 paiku Tallinnas,

XXX asuva maja juures, kui K. K pikali maha kukkus, istus tema kõhule ning hoides nuga ülestõstetud käes, suunas noa tera K.K näo poole, ähvardades K. K tapmisega, seejuures tundis K. K reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

Seega pani H.B toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. noaga vehkides tapmisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Süüdistatav H.B tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 19.08.2009.a. märkas ta Loode tänaval ühte kuuri, mille lukk oli katki tehtud. Ta sisenes kuuri ja nägi, et selles on asjad segamini pööratud ning ta arvas, et tegemist on mittevajaliku prahiga. Ta kuulis koera haukumist ning kuuri tuli kannatanu. Kannatanu lõi teda kohe vastu selga ning haaras tal kätes kinni ja hakkas kuurits välja tirima . tema osutas vastupanu ja tõukas kannatanut endast eemale. Mingil hetkel olid nad teineteise haardes ja kukkusid. Kuskilt ilmus naisterahvas, kellel

mees käskis politsei kutsuda. Ta sai kuidagi püsti ja läks tagasi kuuri, kuna lootis leida teise väljapääsu. Teist väljapääsu ta ei leidnud ning politsei pidas ta kinni. Tal oli küll üks nuga kaasas, kuid ta ei ähvardanud sellega kedagi (I kd, tl 18-20).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema osaliselt omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu K. K ütlustega selle kohta, et 19.08.2009.a. öösel lõhuti Tallinnas, XXX ära tema kuuri tabalukk. Kuuri oli tunginud tundmatu meesterahvas, kes ütles, et otsib metalli. Mees ütles, et lukk oli juba varem lõhutud. Mees tahtis hakata ära minema, kuid tema seisis ukse ees. Mees hakkas

teda eest ära lükkama ning püüdis teda rusikatega lüüa ning lõi rusikaga rindkeresse. Mingil hetkel ta kukkus ja mees istus talle kõhu peale ja hoidis noaga kätte tema oma pea kohal ja ütles, et tapab ta ära. Ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kuna samal ajal hüüdis abikaasa, et on

kutsunud politsei, siis mees taandus uuesti kuuri. Politsei pidas mehe kinni ja temale kutsuti kiirabi. Ta tunneb rinnus valu ning nina peal on kriimustus (I kd, tl 1-2,4-5);

- tunnistaja E. K ütlustega selle kohta, et 19.08.2009.a. ärkas ta koera haukumisega peale ja läks õue. Kuuri ukse juures oli tema abikaasa pikali ning abikaasa peal tundmatu meesterahvas, kes hoidis kätt oma silmade kõrgusel ning jäi mulje, et kohe lööb abikaasat. Mehel oli midagi käes. Abikaasa hüüdis, et mehel on nuga (I kd, tl 6-10);

- tunnistaja B. H ütlustega selle kohta, et 19.08.2009.a. sai ta väljakutse maja juurde, kus puurkuuris viibib võõras mees. Kuuris peeti kinni H.B (I kd. tl 11-12);

- asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd 25-27);

- kiirabikaart (I kd, tl 3).

Kriminaalasjas kogutud tõenditega (süüdistatava ning kannatanu ütlused) on leidnud tõendamist, et

H.B tahtlikult sisenes valdaja tahte vastaselt K. K kuuri, olles varem karistatud

omavolilise sissetungi eest. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Samuti on kohtulikul uurimisel kannatanu ütluste ning kiirabikaartiga tõendatud, et H.B tahtlikult tõukas K. K ning lõi teda rindkere piirkonda, tekitades kannatanule kehavigastuse ning põhjustades füüsilist valu. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.

KarS § 120 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse

tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades,

kuid ka nn konkludentsete tegudega. Kriminaalasjas on kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et H.B hoidis ülestõstetud käes nuga ning samal ajal ähvardas K. K tapmisega. Kohus leiab, et tegemist oli veenva ähvardusega, kuna süüdistatav

5 oli eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ning hoidis käes löögivalmis nuga, mistõttu kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.B on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Samuti on teda

korduvalt karistatud väärteokorras AS § 70, NPAS § 15-5 järgi. Väärteokorras määrataud

rahatrahvid on tasumata, samuti on tasumata kriminaalasjas varem mõistetud rahatrahv. H.B ei tööta kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel

viisil ei ole võimalik teda mõjutada süütegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritavad kuriteod pani toime lühikese aja möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Seoses varguse ja lukkude lõhkumisega on kannatanu SP esitanud tsiviilhagi summas 7795 krooni,

MP summas 6021 krooni, TN summas 7949 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.

Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud

juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab hagisid. Tsiviilhagid on tõendatud kannatanute ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega (kviitungid, arve-kviitung) ning kuuluvad rahuldamisele.

K. K on lukkude lõhkumisega tekitatud materiaalne kahju summas 300 krooni. H.B eitab

lukkude lõhkumist. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatava ütlused, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

Eha Popova Kohtunik