2-20-972/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-972

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-972

Tsiviilasi

XXX hagi YYY vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise,

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja XXX (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Robert

Sarv,

e-post

robert.sarv@emerald.legal;

kostja YYY (ik XXX; registrijärge elukoht XXX; elukoht Eestis

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX hagi YYY vastu osaliselt.

2. Kohustada YYY tähtajatult hoiduma XXX kohta järgmiste väidete ja hinnangute – eraldi või

koos – avaldamisest:

2.1.

XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas;

2.2.

XXX on petis;

2.3.

XXX on huiar;

2.4.

XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele;

2.5.

XXX on pressinud YYY raha välja;

2.6.

XXX on pederast;

2.7.

XXX on varganäost piider;

2.8.

XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada;

2.9.

XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad;

2.10. XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid.

3. Kohustada YYY hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

avaldama oma isikliku Facebooki konto seinal (url: XXX), Facebooki grupi „XXX“ konto

seinal (url: XXX), Facebooki grupi „XXX“ konto seinal (url: XXX) ning Facebooki grupi

„XXX“ konto seinal (url: XXX) ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt kaheksa (8) kuud

järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik

missuguste täiendusteta, kusjuures tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega

vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga:

„MINA, YYY LAIMASIN XXX JA AVALDASIN TEMA KOHTA VALEVÄITEID.

2(9)

Avaldasin Facebookis 2019. aasta suvel mitmeid tekste, milles kirjutasin XXX kohta

järgmised valeväited:

XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas;

XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele;

XXX on pressinud YYY raha välja;

XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada;

XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad;

XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid.

Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks

tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged.“

4. Jätta rahuldamata XXX nõue kohustada YYY ümber lükkama avaldamise teel järgmised

väärtushinnangud:

XXX on petis;

XXX on huiar;

XXX on pederast;

XXX on varganäost piider.

5. Välja mõista YYY XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 (kolm tuhat) eurot.

6. Välja mõista YYY XXX kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 3000 (kolm tuhat) eurot

alates 20.01.2020 kuni hüvitise täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta poolte menetluskulud YYY kanda.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-972 XXX menetluskulude rahaliseks suuruseks 1476 eurot,

millest 300 eurot on riigilõiv ning 1176 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.

9. Välja mõista YYY XXX kasuks menetluskulud 1476 eurot.

10. Välja mõista YYY XXX kasuks viivis menetluskuludelt 1476 eurot alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Lugeda kostjale kohtuotsus TsMS § 3141 lg 1

alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest e-posti aadressil XXX.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

XXX (hageja) esitas 20.01.2020 Tartu Maakohtule hagi YYY (kostja) vastu õigusvastasest

tegevusest hoidumise, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX ja XXX tegeleva osaühingu omanik ja XXX. 12.01.2019 tõi

kostja oma sõiduauto Opel Manta hageja töökotta värvimisse, esitades algselt soovitud

värvimistöödele veel mitmeid lisatellimusi. Pooled leppisid kokku, et lisaks värvimistööde hinnale

10 000 eurot tuleb lisatööde eest maksta ka lisatasu. Kui 20.05.2019 pärast värvimistööde tegemist

3(9)

autoosi kokku pannes selgus, et kostja ei ole valmis tööde eest kokkulepitud ulatuses tasuma,

keeldus hageja edasistest töödest. Samuti keeldus hageja töökojas olnud auto varuosi kostjale tagasi

andmast (auto valduse sai kostja tagasi). Kui hageja ei tagastanud kostjale tema asju ka 21.05.2019

pärast kostja telefonikõnet ega 07.06.2019 pärast kostja poolt hageja ettevõtte ruumidesse tungimist,

asus kostja hagejat sõnumeid saates sõimama ja internetis postitusi tehes laimama.

Kostja saatis 23.05.2019 hagejale järgmise sisuga sms-e: „Käi nahui urood“, „Ma löön su

vigaseks … arvesta sellega urood“ ja „Ma hävitan su ära“. 06.06.2019 edastas kostja hagejale sms-i,

mille sisuks oli „Oled viimane pederast … läbi nikkumata piider“. 21.07.2019 edastas kostja

hagejale elektronkirja, mille sisuks oli pilt, kus oli kostja auto Opel Manta istme peale kirjutatud

tekst „Siin perse all on teie õige koht“ ning tekst viitas noolega istme alumisele osale, kuhu olid

kirjutatud hageja ja tema ettevõtte nimed.

Kostja on erinevates sotsiaalmeediavõrgustikes (isiklikult Google ja Facebooki kontolt, aga ka

Facebooki grupi kontodelt „XXX “, „XXX “ ja „XXX “) ajavahemikus 18.06.2019 kuni 01.01.2020

postitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid eesmärgiga hagejat

halvustada. Samas ükski isik ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ega

põhjendamatuid hinnanguid. Kostja oma tegevusega on loonud hagejast negatiivse kuvandi, mis on

muutnud kolmandate isikute arvamust hageja suhtes ning kahjustanud tema au ja head nime. Hageja

märgib, et kostjal lasub kohustus tõendada avaldatud faktiväidete tõesust ja väärtushinnangute

kohasust ning kui kostja seda ei tee, tuleb tal faktiväited ümber lükata ning hüvitada hagejale

tekkinud mittevaraline kahju. Hageja hinnangul on kostja oma kavatsetud tegevusega tekitanud

temale olulise mainekahju. Kostja tegevus on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes

kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Hagejal on tulnud pidevalt jagada ennast

õigustavaid selgitusi ja kostja avaldatud väiteid ümber lükata, mis on aga põhjustanud liigset stressi

ja meeleolu langust. Kuna kostja poolt hageja vastu avaldatud laim on olnud järjepidev, ebaõiged

andmed ja ebakohased väärtushinnangud on jõudnud suure hulga inimesteni, mistõttu saab riivet

hageja õigushüvedele lugeda intensiivseks, peab hageja põhjendatuks õiglast hüvitist summas

vähemalt 10 000 eurot. Siiski palub hageja kahjuhüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel

koos seadusjärgses määras viivisega alates hagi esitamisest kuni hüvitise täitmiseni. Ebaõiged väited

tuleb kostjal ümber lükata hagi resolutsioonis märgitud teksti avaldamisega samaväärsetel

tingimustel õigusvastaselt avaldatuga nii isikliku Facebooki konto kui kõigi nende Facebooki grupi

kontode seintel, kus kostja hageja kohta ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid hinnanguid avaldas.

Hageja hinnangul peavad postitused olema nähtavad vähemalt 8 kuud, kuna hagi esitamise seisuga

on Facebookis olnud avaldatud hagejat laimav info peaaegu sama kaua. Lisaks tuleb kostjat

kohustada tähtajatult hoiduma hageja kohta hagi resolutsioonis märgitud väidete eraldi või koos

avaldamisest.

Hageja on esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks kostja poolt hagejale saadetud sms-id ja

elektronkirja koos fotoga, väärteomenetluse teabe, kostja postitused isiklikult Facebooki kontolt ning

Facebooki grupi kontodelt „XXX “, „XXX “ ja „XXX “, kostja poolt Googlesse kirjutatud arvustuse

ja XXX (tl 19-46).

Kostja vastus

Kostjale

on

hagimaterjalid

ja

kirjaliku

vastuse

nõue

kätte

toimetatud

27.02.2020

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel, kuid kostja, kellele kohus

määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohtu põhjendused

1. Hageja nõuab kostjalt õigusvastasest tegevusest hoidumist, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist

ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Hageja palub:

4(9)

1) kohustada kostjat tähtajatult hoiduma hageja kohta järgmiste väidete – eraldi või koos –

avaldamisest:

XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas;

XXX on petis;

XXX on huiar;

XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele;

XXX on pressinud YYY raha välja;

XXX on pederast;

XXX on varganäost piider;

XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada;

XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad;

XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid.

2) kohustada kostjat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama oma

isikliku Facebooki konto seinal ja Facebooki gruppide „XXX “, „XXX “ ning „XXX “ konto

seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 8 kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema

avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures

tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal.

Tekst peab olema järgmise sisuga:

„MINA, YYY LAIMASIN XXXT JA AVALDASIN TEMA KOHTA VALEVÄITEID.

Avaldasin Facebookis 2019. aasta suvel mitmeid tekste, milles kirjutasin XXX kohta

järgmised valeväited:

XXX on istunud varguste ja muude kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas;

XXX on petis;

XXX on huiar;

XXX on raudlatiga läinud kallale mitmetele klientidele, sealhulgas naistele ja lastele;

XXX on pressinud YYY raha välja;

XXX on pederast;

XXX on varganäost piider;

XXX valetab ja hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada;

XXX varastas YYY kuuluva auto varuosad;

XXX ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid.

Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks

tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited täiesti ebaõiged.“

3) mõista välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel

koos seadusjärgses määras viivisega alates hagi esitamisest kuni hüvitise täitmiseni.

2. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagis märgitud ajavahemikul (18.06.2019 kuni 01.01.2020) nii

isiklikult Google ja Facebooki kontolt kui ka Facebooki grupi kontodelt „XXX “, „XXX “ ja „XXX

“ postitanud hageja kohta erinevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid (tl 27-45).

Kohus on seisukohal, et kostjat kui postituste tegijat saab pidada avaldajaks ning Facebookis ja selle

erinevates gruppides avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046

ja § 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või

ligipääsetavaks kõigile Facebooki või konkreetse grupi kasutajatele, st avalikuks. Isegi kui postitusi

on avaldanud erinevate Facebooki gruppide administraatorid (haldajad), ei ole vaidlust selle üle, et

kostja edastas andmed (postituse sisu) viidatud Facebooki gruppidele.

3. Kohus märgib, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas

faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

5(9)

tõendatav. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited,

st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad. Samas on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu

tõesust või väärust. Väärtusotsustus (arvamus) väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või

vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

4. Kohtu hinnangul on postituste väljatrükist ja postituste kommentaaride alale postitatud

kommentaaridest (lugedes kogu postituste teksti tervikuna ja mitte üksnes üksikuid lauseid eraldi

võetuna) ja fotodest keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav, et hageja ja kostja vahel on

erimeelsused töövõtulepingu kohase täitmise ning teenuse hinna ja kvaliteedi suhte üle, millest

tulenevalt on kostja teinud etteheited hageja tööle, kasutades seejuures aga ebasündsaid ja kohatuid

väljendeid (nt keerab teie auto täitsa perse … esitab ulmelise arve, mida väljapressimise näol nõuab;

varastab teie asjad ja väidab hiljem, et need pole olnudki tema käes (pani asjad rotti) … ja hiljem

annab teid veel menti). Oma kogumis väljendab postituste sisu veel halvustavat hinnangut, mille

kostja on hagejale seoses teenuse osutamisega omistanud (nt vana mäda, viimane petis ja huiar,

tõbrik, vana varganäost piider).

5. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud järgmiste lausete

(tegevuse kirjelduste) näol on tegemist faktiväidetega: hageja on istunud varguste ja muude

kuritegude eest range režiimiga Rummu vanglas; hageja on raudlatiga läinud kallale mitmetele

klientidele, sealhulgas naistele ja lastele; hageja on pressinud kostjalt raha välja; hageja valetab ja

hämab, et klientidelt rohkem raha kätte saada; hageja varastas kostjale kuuluva auto varuosad;

hageja ähvardas erinevaid portaale, et need tema soovitud sisu avaldaksid.

Lisaks nõustub kohus hagejaga selles, et oma olemuselt ei ole kostja poolt üldsusele avaldatud

hageja isikusse puutuvad viidatud faktid (andmed) väärtusvabad. Faktiväite avaldamine selle kohta,

et isik on vägivaldne (läinud raudlatiga teisele kallale), kes ähvardab teisi oma eesmärkide

saavutamiseks, pressib neilt raha välja, valetab ja hämab omakasu (rohkem raha) eesmärgil, lisaks

veel varastab, mille eest ja samuti muude kuritegude eest on istunud range režiimiga vanglas, loob

sellest isikust paratamatult negatiivse kuvandi, andes kolmandale isikule aluse arvata hagejast

halvasti, kuna tegemist on Eesti kultuuriruumis madalast moraalist kantud, seadusega vastuolus

olevate ja taunitud tegudega.

6. Selliste isiku au teotavate (mainet kahjustavate) andmete avaldamise õigusvastasus tuleneb VÕS

§ 1047 lg 2 järgi andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest. Antud juhul ei ole kostja

avaldatud andmete tõele vastavust soovinud tõendada. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda

õiguspäraseks ka VÕS § 1047 lõigete 1 ja 3 tingimuste esinemisel. Praegusel juhul ei ole kostja

vastutusest vabanemiseks soovinud tõendada ka seda, et ta oli heauskne VÕS § 1047 lg 1 järgi või

hoolikas andmete õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 järgi. Kuivõrd kostja on avaldanud

kolmandatele isikutele ja üldsusele faktiväiteid, mille tegelikkusele vastavus on tõendamata, kuid

väited võimaldavad seetõttu alusetult halvustavat ja hukkamõistvat suhtumist hagejasse, tuleb hageja

au teotavate asjaolude avaldamine VÕS § 1047 lg 2 järgi lugeda õigusvastaseks. Kohus märgib, et

ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine on oluline üksnes hageja õigusvastasest

tegevusest hoidumise ja kahju hüvitamise nõude seisukohalt.

7. Isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, on võimalik VÕS § 1047 lg 4 kohaselt nõuda

ebaõigete andmete ümberlükkamist, kusjuures ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on

sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja

avaldaja süüst.

Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus

ebaõigeid andmeid avaldati või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda

andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Seega on põhjendatud hageja nõue

kohustada kostjat ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks nii oma isikliku Facebooki kontol kui

Facebooki grupi kontodel „XXX“, „XXX“ ja „XXX“. Ebaõigete andmete ümberlükkamise

kohustuse panemine nende avaldajale on kannatanu efektiivse õiguste kaitse huvides. Samas kuulub

6(9)

hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue rahuldamisele osaliselt, so on üksnes kohtu

põhjenduste punktis 5 tuvastatud faktiväidete osas, sest väärtushinnangud ei ole ümberlükatavad.

8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud väited, et

hageja on petis ja huiar (pärineb soomekeelsest sõnast „huijari“, tähendades petturit) ning pederast ja

varganäost piider (mõlemad vulgaarsed väljendid homoseksuaalse mehe kohta), on antud juhul

olemuslikult kontrollitavad faktiväited. Arvestades eespool märgitu esitamise/avaldamise konteksti

on kohtu hinnangul tegemist halvustavate hinnangutega, mille kostja on hagejale omistanud seoses

hagejapoolse teenuse osutamisega. Postituste väljatrükkidest nähtuvalt on kostja otsinud oma ala

meistrit auto, mida nimetab lapsukeseks ja millest pidi tulema näituse auto, värvimiseks. Sõbra

kaudu sai valik tehtud hageja kasuks, sest see mees (hageja) pidi imesid tegema (järjekord Narva

sillani), kuid kostja arvates on töö tehtud ebakvaliteetselt ja alla igasugust arvestust (keerab teie auto

täitsa perse). Põhjusel, et tehtud töö ei vasta kostja ootustele, kuid esitatud on ulmelisi arveid ja raha

soovitakse veelgi (pressib raha juurde), samas ei taha hageja kostjale autoosi (juppe) tagasi anda

(varastab teie asjad, pani asjad rotti), on kostja nimetanud hagejat petiseks, huiariks, pederastiks ja

varganäost piideriks. Seega tegemist ei ole kostja poolt hagejale etteheidetavate konkreetsete

tegevustega (petmise ja pederastia harrastamisega), vaid selliselt on kostja väljendanud oma

pahameelt ja viha ning avaldanud hageja kohta halvustavaid väärtushinnanguid. Ka keskmisele

mõistlikule lugejale on olnud arusaadav, et tegemist on kostja antud halvustava tähendusega

hinnangutega. Nii on lugejad nt märkinud, et kostja peaks laskma luua oma lehekülje (pange

pealkirjaks näiteks „XXX“), kus südametäiega seda väidetavat petturit laimata ja seal oma hingevaev

välja roojata (tl 32) või et Facebooki grupi „XXX“ administraatorid võiksid aru saada, et see on

inimese (hageja) mõnitamine (tl 34).

9. Kostja poolt hageja kohta avaldatu näol, et hageja on vana mäda, tõbrik, värdjas, rott ja tohman,

on kohtu hinnangul samuti tegemist halvustavate väärtushinnangutega, nagu ka avaldatu puhul, et

hageja keerab teie auto täitsa perse, varastab teie asjad ja väidab hiljem, et pole olnudki tema käes ja

et hageja peaks munni imema. Õige on hageja seisukoht, et loetletud hinnangud võimaldavad

väärtustada teda äärmiselt negatiivselt, kui ebaausat, mittekõlbelist ja rumalat inimest, lisaks on neis

antud negatiivne hinnang hageja oskustele.

10. Isiku au teotavate väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus VÕS § 1046 järgi tuleneb

väärtushinnangu ebakohasusest. Kohus märgib, et kui ka hinnangu avaldajal on mõistlik õigustus

teist isikut üldsuse (kõrvaliste isikute) ees negatiivselt kajastada, tuleb seda teha kohasel viisil.

Kohtupraktikas on ebakohaseks loetud väärtushinnanguid, milliste vulgaarne, inimväärikust alandav

ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Au teotava väärtushinnangu kohasus võib

muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks

hinnanguks, sest ka isiku mainet kahjustavate väärtushinnangute andmiseks peab esinema piisav

faktiline alus.

Kuna kostja poolt avaldamiseks edastatud väärtushinnangut sisaldavad postitused kogumis on oma

sisult negatiivsed, kasutatud väljendid ebasündsad ja halvustava tähendusega, on kohtu hinnangul

kostja poolt hagejale antud väärtushinnangud ebakohased juba üksnes oma väljendusviisi tõttu.

Selliste hinnangute andmine ei ole sõnavabaduse kaitse all. Kostja ei ole soovinud tõendada VÕS

§-s 1046 esinevaid aluseid, mille tõttu tuleks hageja isiklike õiguste rikkumist lugeda õiguspäraseks.

Lisaks ei ole kostja tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ka VÕS § 1045 lg 2 järgi.

11. Au teotamise korral väärtushinnanguga võib au õigusvastaselt teotanud isik vabaneda vastutusest

juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist VÕS § 1050 lõigete 1 ja 2 järgi.

Kohus märgib, et objektiivse teokoosseisu (kostja tegu, mille kausaalseks tagajärjeks on hagejal

kahjuliku tagajärje tekkimine) olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse VÕS

§ 1050 kohaselt kahju tekitaja süü olemasolu.

Kohtu hinnangul on kostjapoolne tegu toonud antud juhul kaasa hagejale kahjuliku tagajärje

tekkimise, sest avaldatud ebaõiged väited ja ebakohased hinnangud võimaldavad luua hagejast

põhjendamatult negatiivse kuvandi ning selles ilmneb hageja au ja head nime kahjustav toime.

7(9)

Kohtu arvates on kostja vastav tegu kahju vajalikuks põhjuseks, sest kostjale etteheidetava teo

ärajäämise tagajärjel oleks ära jäänud hagejal antud kahjuliku tagajärje tekkimine.

VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul on

kostja ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid hinnanguid avaldades käitunud eesmärgistatult ja

kavatsetult tagajärgedest hoolimata. Kuigi kostjal võis olla mõistlik õigustus hagejat teiste ees

negatiivselt kajastada, pidi kostja tema vanust ja teadmisi arvesse võttes aru saama, et hageja au

teotavate väidete ja hinnangute avaldamine kahjustab hageja mainet. Kostja ei ole antud juhul

soovinud tõendada süü puudumist.

12. Nii au teotavate faktiväidete kui väärtushinnangute avaldamise korral saab nõuda eeldatavast au

teotamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi. Viidatud sätte kohaselt kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib

kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist.

Hageja on taotlenud kostja kohustamist õigusvastasest tegevusest hoidumiseks. Hageja vastav nõue

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on 07.04.2020 menetlusdokumendis selgitanud, et

kostja on jätkanud oma tegevust, kui postitas 06.03.2020 hageja ettevõtte avalikule Facebooki konto

seinale kommentaari, milles pidas hagejat muinasjutuvestjaks, kes keerab tuksi viimase, mis teil on,

varastab jupid ja hakkab takka otsa veel raha välja pressima. Kohus kohustab kostjat tähtajatult

hoiduma hageja kohta hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 märgitud väidete ja hinnangute eraldi või

koos avaldamisest.

13. Kohus märgib kokkuvõtvalt, et kostja oma käitumisega on täitnud objektiivse teokoosseisu, tema

käitumine on õigusvastane ja süüline. Kuivõrd tõendamata on õigusvastasust välistavad asjaolud ja

süü puudumine, siis kostja vastutab hageja ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg 2

ning § 1050 lg 1 ja 2 järgi.

14. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma

kohtu otsustada. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus

kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste

rikkumise, sealhulgas isiku au teotamise korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma

väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust,

rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises

jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Nimetatu

on sätestatud ka VÕS § 134 lõikes 5. Lisaks võib kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures

arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).

Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja kinnitusel on ebaõigete andmete ja

ebakohaste hinnangute avaldamine talle raskelt mõjunud, sest kostja on alusetult loonud hagejast

negatiivse kuvandi. Hageja on sellest tulenevalt olnud pinge all, tema meeleolu on langenud ja

elukorraldus muutunud. Selgituste jagamine kolmandatele isikutele on põhjustanud hagejale liigset

stressi. Hageja maine kahjustamine on toimunud ka hageja püsiklientide ees, kelle suhtumine

hagejasse ei ole hagejale väheoluline. Hagejal on juhtunu tõttu klientidega raske suhelda, kuna ta

kardab neilt samasugust ründavat, ahistavat ja laimavat tegevust nagu kostjalt.

Riigikohus on leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust.

Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise

tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt

mõõta ega väljendada. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on ebaõigete andmete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega teotanud hageja au, siis tuleb eeldada hagejal mittevaralise kahju

olemasolu.

8(9)

Kohus märgib, et vaid erandjuhtudel, kui avaldatud on üksnes ebaõige faktiväide, mis hageja õigusi

olulisel määral ei kahjusta, võiks lugeda piisavaks meetmeks hageja õiguste tagamiseks andmete

ümberlükkamise. Kohus on seisukohal, et antud juhul, kui kostja on sotsiaalmeedias avaldanud nii

ebaõigeid fakte kui ka ebakohaseid hinnanguid, mis hageja mainet oluliselt kahjustavad, on hageja

õiguste tagamiseks oluline lisaks andmete ümberlükkamisele tagada hagejale ka rahaline hüvitis.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiste asjaoludega:

- hageja on nimeliselt Facebookis avaldatud väidete ja hinnangutega seostatav;

- kostja postitustes kujutatakse hagejat kurjategijana (endine vang, kes on istunud kinni varguste ja

muude kuritegude eest, kes on vägivaldne, ähvardab, valetab, hämab ja pressib raha välja), mis ei ole

neutraalne ega väärtusvaba võrdlus, vaid tugeva ja erakordselt negatiivse tähendusvarjundiga

võrdlus;

- töövõtulepingust tulenevad poolte erimeelsused ei ole hageja ebatõese kujutamise õigustuseks;

- kostja avaldatud väärtushinnangute sisu on teotav ning vorm kaldub vulgaarsustesse ja teadlikku

solvamisse;

- kostja on alates 2019. aasta suvest avaldanud suurel hulgal hageja vastu suunatud postitusi,

kujutades hagejat samadest asjaoludest johtuvalt negatiivselt, ega ole oma tegevust lõpetanud ka

kohtumenetluse ajal;

- hageja au teotavad väited ja hinnangud on Facebookis avaldamise tõttu jõudnud suure hulga

isikuteni ning mõjutanud nende arvamust hagejast negatiivselt;

- eelduslikult mõjutab kostja poolt avaldatu ka klientide käitumist valikute tegemisel teenuste

tarbimisel hagejaga seotud ettevõttes.

Kohtu hinnangul on rikkumise asjaoludest tulenev kohane rahaline hüvitis, mis täidab lisaks

kompensatsioonilisele eesmärgile (leevendus kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud

ülekohtu eest) ka preventsioonifunktsiooni (ühiskonna hukkamõist rikkuja õigusvastasele teole ja

vajadus mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest) ning mis on kooskõlas senise

kohtupraktikaga, kus isikuõiguste rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on

tavapäraselt olnud 1000 – 5000 eurot, antud juhul 3000 eurot. Kohus leiab, et väljamõistetav hüvitis

vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele ega ole sümboolne, vaid tagab tuvastatud asjaoludel

piisavalt hageja au ja väärikuse kaitset avalikkusele suunatud põhjendamatute väidete ja hinnangute

eest.

15. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes kostjalt

viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks

kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest.

Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju

hüvitiselt 3000 eurot alates 20.01.2020 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja vastutab hageja ees deliktli üldkoosseisu alusel, kuna avaldas

kolmandatele isikutele ja üldsusele hageja au teotavaid faktiväiteid ning väärtushinnanguid. Sellega

rikkus kostja hageja isikuõigusi ja tekitas hagejale mittevaralist kahju, mis kuulub hüvitamisele.

Põhjendatud on rahuldada hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue osaliselt ning

õigusvastasest tegevusest hoidumise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb

9(9)

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja taotles hagis õigusvastasest tegevusest hoidumist, ebaõigete andmete ümberlükkamist ja

mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kohus rahuldas hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise

nõude osaliselt, märgib kohus, et küsimus, kas avaldatu on faktiväide või väärtushinnang, on

õiguslik küsimus, mille üle otsustab kohus. Kohus on seisukohal, et ühe nõude osaline rahuldamine

ei avalda antud juhul määravat mõju menetluskulude jaotusele poolte vahel, mistõttu jätab kohus

poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 1620 eurot koos käibemaksuga (168 eurot × 9 tundi 35 minutit

materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise, samuti seisukoha koostamise eest vastavalt

kohtu 24.03.2020 määrusele), kokku seega 1920 eurot.

TsMS § 138 lõikest 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda menetlustoimingult,

mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2).

Antud tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu

300 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu

tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud

kulu.

Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad

olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu,

hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja vastuväiteid ei

esitanud), asja lahendamist kirjalikus menetluses ning hagis ja hageja 07.04.2020 seisukohas esitatud

põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on 1176 eurot

(168 eurot × 7 tundi). Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurust vähendades

asjaolust, et kohtule teadaolevalt on lepinguline esindaja osaliselt spetsialiseerunud ebaõigete

faktiväidete avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitamisele, mistõttu saab

kohtu hinnangul esindaja kvalifikatsioonist lähtudes eeldada, et menetlusdokumentide koostamise

ajakulu on pigem väiksem kui suurem ning esindajale ei olnud hageja menetlusdokumentide

koostamine õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu

168 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1476 eurot (300 + 1176).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt

1476 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik