2-19-5266/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5266

Tsiviilasi

XX hagi Kogu OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kogu OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Deniss Netšajev

Kostja (apellant) Kogu OÜ (registrikood 12542203),

esindaja Kaupo Süvaoja

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kogu OÜ kanda.

4. Mõista Kogu OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulu hüvitis 224 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 4. aprillil 2019 Harju Maakohtule Kogu OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1400 eurot.

1.1. Hageja väitel sõlmisid kostja ja Eesti Töötukassa (töötukassa) konsultatsiooniteenuse

osutamise lepingu, mille täitmise tegi kostja hagejaga 16. augustil 2017 sõlmitud

käsunduslepingu alusel ülesandeks hagejale. Käsunduslepingu lisa 1 p 2 kohaselt pidi hageja

käsundisaajana osutama individuaalse töölerakendamise teenust alates lepingu sõlmimisest

kuni 31. detsembrini 2018. Kui klient ei olnud 1. septembriks 2018 tööle asunud, lõppes sellele

kliendile teenuse osutamine. Kui klient oli asunud tööle hiljemalt 1. septembriks 2018, osutati

talle teenust töötamise ajal kuni 31. detsembrini 2018. Kliente suunati teenusele kuni

31. detsembrini 2017.

1.2. Kostja pidi käsunduslepingu p 4.1 kohaselt tasuma hagejale iga kliendi kohta 1000 eurot

kolmes osas (käsunduslepingu p-d 4.2 ja 4.3). Esimeses osas pidi kostja hagejale maksma 25%

tasust, kui teenusele suunatud kliendiga oli koostööd alustatud. Teise osamaksena tuli maksta

25% tasust, kui klient asus teenuse osutamise ajal tööle ning leping oli sõlmitud tähtajaga

vähemalt 12 kuud. Kui leping oli sõlmitud tähtajaga vähemalt 6 kuud, siis tuli maksta 15%

tasust. Kolmanda osamaksena tuli maksta 50% tasust, kui klient pärast tööle saamist töötas

vähemalt neli kuud.

1.3.

Kostja ja töötukassa sõlmitud lepingu kohaselt esitas töötukassa hagejale klientide

nimekirja. Hageja esmasele vastuvõtule suunati neli klienti: KK, PP, AA ja VV.

1.4. Kostja pidi hagejale tasuma iga kliendiga koostöö alustamise ja vastuvõtu eest 250 eurot,

kokku 1000 eurot. Kõik neli klienti läksid tööle ja sõlmisid töölepingud või töövõtulepingud

tähtajaga vähemalt 12 kuud. Seega kohustus kostja tasuma hagejale käsunduslepingu teise

osamaksena iga kliendi kohta 250 eurot, kokku 1000 eurot. Kõik neli klienti töötasid

töölepingute või töövõtulepingute alusel rohkem kui neli kuud, mistõttu kohustus kostja tasuma

hagejale kolmanda osamaksena iga kliendi kohta 500 eurot, kokku 2000 eurot. Seega pidi

kostja hagejale nelja kliendi eest tasuma käsunduslepingu alusel 4000 eurot, kuid tasus

2600 eurot, mida kinnitab hageja arvelduskonto väljavõte. Hageja arveldusarvele laekus

22. novembril 2017 1000 eurot selgitusega „Narva ja Jõhvi“, millest 750 eurot tasus kostja

vaidlusaluse käsunduslepingu alusel ja 250 eurot teise hageja ja kostja sõlmitud lepingu järgi.

Kostja jättis käsunduslepingu alusel hagejale maksmata 1400 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Käsunduslepingu

p 10.1 kohaselt jõustus leping selle allkirjastamisel. Käsundusleping ei ole allkirjastatud ja see

ei ole kehtiv.

2.1. Kostja nõustus 5. juuli 2019 seisukohas sellega, et hagejal oli neli klienti, kellest kõik neli

läksid tööle ja kolm neist töötasid vähemalt neli kuud. Klient KK töötas vähem kui neli kuud

Müügimeistrite Aktsiaseltsis. Seega ei olnud kostjal kohustust tasuda KK eest kolmandat

osamakset.

2.2. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida Jõhvi individuaalse töölerakendamise teenuse

osutamiseks uus leping, milles oleks kokku lepitud ka hageja vastutus teenuse osutamisel. See

ei olnud hagejale vastuvõetav ja hageja ei allkirjastanud seda lepingut. Kui hageja oleks seda

teinud, siis oleks tasu hagejale vastutuse võtnuna olnud suurem. Hageja soovis jätkata teenuse

osutamist samadel tingimustel nagu oli ta teinud seda seni Narvas ja Kiviõlis. Hageja

allkirjastas vaidlusaluse käsunduslepingu alles 27. märtsil 2019, s.o pärast käsunduslepingu

lõppemist. Pooled ei ole sõlminud uut lepingut, mille alusel esitas hageja nõude kostja vastu.

3 (6)

Kostja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg-le 2 ja leidis, et ta oli nõus

sõlmima lepingut ainult kirjalikus vormis. Kuna hageja sellega nõus ei olnud, jäi leping

sõlmimata.

2.3. Lisaks on arusaamatu, kuidas on kujunenud võlg 1400 eurot. Kostja pidi hagejale tasuma

kliendi nõustamise eest 250 eurot, kliendi tööle saamisel 250 eurot ja kliendi töötamise eest

vähemalt neli kuud 300 eurot. Kostja on teinud hagejale vastavad maksed. Kostja soovis lisada

lepingusse hageja vastutuse, sest eelmise lepingu kehtivuse ajal esitati hageja suhtes

pretensioon. Pretensioon tõendab, et hageja ei täitnud kokku lepitud kohustusi. Hageja eiras

kostja juhiseid ega teavitanud sellest kostjat.

2.4. Lisaks kasutas hageja kostja kütusekaarti. Hageja valduses olnud kütusekaardiga võeti

2016. a detsembris 244 liitrit kütust. Kostja leidis, et poolte võlasuhe lõppeb tasaarvestusega.

Kostja palus kohtul enda nõue hageja nõudega tasaarvestada.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 1400 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 712 eurot, s.o

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 512 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

kostja ja töötukassa sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi kostja osutama Töötukassa

klientidele individuaalse töölerakendamise teenust Jõhvis;

-

hageja osutas Jõhvis individuaalse töölerakendamise teenust neljale kliendile: KK-le,

PP-le, AA-le ja VV-le;

-

kliente suunati teenuse osutamisele kuni 31. detsembrini 2017;

-

kõik neli klienti läksid teenuse osutamise tulemusena tööle;

-

kliendid PP, AA ja VV läksid teenuse osutamise tulemusena tööle ja töötasid vähemalt

neli kuud pärast tööle asumist;

-

kostja tasus hagejale teenuse osutamise eest Jõhvis 2600 eurot.

3.2. Maakohus leidis, et kostja vastuväited on tõendamata ega võimalda jätta hagi

rahuldamata. Esmalt ei tõenda käsunduslepingu allkirjastamata jätmine lepingulise suhte

puudumist. Võlaõigusseadus ei näe käsunduslepingu sõlmimisele ette kohustuslikku kirjalikku

vormi. Leping võib olla sõlmitud ka siis, kui pooled asuvad lepingut täitma.

3.3. Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lg-le 1 ja selgitas, et kui pooled on

seostanud tasu maksmise mõne teatud ajaperioodil toimuva sündmusega, tuleb tasu maksta.

Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid käsunduslepingu teistsugustel tingimustel, kui

kirjalikus lepingus märgitud tingimused.

3.4. Lepingu p 10.1 nägi ette, et see jõustub allakirjutamisel. Hageja allkirjastas lepingu

27. märtsil 2019. Kostja väide, et hageja ei nõustunud kirjaliku lepingu tingimustega ega

soovinud lepingut sõlmida, on tõendamata. Kostja väitis, et hageja soovis jätkata teenuse

osutamist varem kokku lepitud tingimustel, kuid kostja ei toonud välja, millised need olid.

Kuigi hageja allkirjastas lepingu alles 2019. aastal, tõendab hageja nõustumist lepingu

sõlmimisega lepingu täitma asumine. Ka kostja asus käsunduslepingut täitma ja tegi hagejale

makseid kooskõlas lepingu kirjalike tingimustega.

3.5. Maakohtule esitatud kirjavahetustega luges kohus tõendatuks, et kostja ja hageja asusid

käsunduslepingut täitma ja kostja saatis hagejale teenust vajavad kliendid.

4 (6)

3.6. Hageja saatis 5. oktoobril 2017 kostjale aruande nelja kliendi PP, AA, VV ja KK kohta.

Hageja kirjeldas aruandes enda kui nõustaja tegevusi klientide abistamisel ja planeeritavaid

tegevusi.

3.7. Maakohus leidis ka, et kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et kõik neli hagejalt teenust

saanud klienti asusid tööle.

3.8. Hageja saatis 2. novembril 2017 kostjale kliendi KK töövõtulepingu koopia, mille

kohaselt asus klient tööle Müügimeistrite Aktsiaseltsis 27. oktoobril 2017. Hageja saatis

kostjale 30. detsembril 2017 detsembri aruanded. KK osas nähtub aruandest, et tema töösuhe

lõppes 27. detsembril 2017 tervislikel põhjustel. Seega töötas KK Müügimeistrite Aktsiaseltsis

vähem kui neli kuud. Kuigi hageja ei saatnud kostjale aruannet KK-le teenuse osutamise kohta

2018. a jaanuaris ja veebruaris, ei olnud KK-le teenuse osutamine lõppenud. Töötukassa

25. aprilli 2018 otsuse kohaselt lõpetati KK töötuna arvelolek 18. aprillil 2018. Töötukassa

selgitas, et KK töötas 19. aprillist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 võlaõigusliku lepingu alusel

ACNielsen Eesti OÜ-s ning alates 24. septembrist 2018 töölepingu alusel Hektor Design

Hostels OÜ-s. Seega asus KK käsunduslepingu ajal kaks korda tööle ning töötas viimasel korral

pikemalt kui neli kuud. Käsundusleping nägi tasu maksmise eeldusena ette vaid seda, et klient

asub teenuse osutamise ajal tööle ja töötab enam kui neli kuud. Need kaks tingimust täitusid

KK tööle asumisega ACNielsen Eesti OÜ-s.

3.9. Kostja tasus hagejale Jõhvi klientidele osutatud teenuste eest 2600 eurot. Kostja oleks

pidanud tasuma nelja kliendi esmase konsulteerimise, nende tööle asumise ja vähemalt nelja

kuu töötamise eest kokku 4000 eurot. Kostja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata.

3.10. Kostja väitis, et hageja ei järginud varem teenuse osutamisel Narvas käsundisaajana

kostja juhiseid ja tema töö kohta esitati pretensioon. Kostja ei selgitanud, kuidas need asjaolud

võimaldavad jätta hagejale tasu maksmata. Kui hageja rikkus varasemat lepingut, ei tulene

sellest kostjale õigust jätta hagejale vaidlusaluse käsunduslepingu alusel tasu maksmata.

3.11. Lisaks ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et temal on hageja vastu tasaarvestatav

nõue. Tasaarvestuseks pidi kostja esitama selge avalduse, millest nähtuks, millist nõuet ja

millises summas kostja tasaarvestada soovib. Kostja vastusest ei saa kohus ise järeldada, milline

võiks olla tasaarvestatav summa ning millest võiks nõue tuleneda.

Poolte seisukohad

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata.

4.1. Maakohus hindas tõendeid valesti ja esitas töötukassale järelepärimise klient KK

töötamise kohta andmete saamiseks ebaõige ajavahemiku kohta. Töötukassalt oli vaja saada

infot klient KK töötamiste kohta alates tema teenusele suunamisest, s.o alates 2017. a

septembrist kuni Töötukassa lõpetas temaga teenuse. KK asus Müügimeistrite Aktsiaseltsi tööle

2017. a oktoobris ja tema töösuhe kestis vähem kui neli kuud, millest tulenevalt temale teenuse

osutamine lõppes. Seega ei ole oluline KK töötamine 2018. aastal, kuna kliendi teenusel

osalemine oli selleks ajaks juba katkenud ja klienti ei suunatud uuesti teenusele.

4.2. Lisaks taotles kostja võlasuhte lõpetamist tasaarvestusega. Kostja soovis tasaarvestust

hagetavas summas, s.o 1400 eurot. Maakohus ei toonud esile täpsustusi, mida ta soovis teada

tasaarvestuse kohta.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5 (6)

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama

Töötukassa klientidele individuaalse töölerakendamise teenust hagiavalduse lisana 3 esitatud

lepingudokumendis nimetatud tingimustel. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ringkonnakohus ei kogu,

uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid,

välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise

alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Seega

kontrollib ringkonnakohus maakohtu asjaolude tuvastamist üksnes juhul, kui menetlusosaline

on asjaolude tuvastamise vaidlustanud. Praeguses asjas ei ole kostja apellatsioonkaebuses

vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et pooled sõlmisid lepingu lepingudokumendis

toodud tingimustel. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest.

8. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järelduse, et hagejal oli lepingu

järgi õigus saada lepingu p 4.3 järgne tasu kolmas osa KK-le osutatud teenuse eest. Nimetatud

lepingupunkti kohaselt pidi kostja hagejale tasu kolmanda osa maksma siis, kui klient pärast

tööle saamist töötas või osutas teenuseid veel vähemalt neli kuud. Kostja ei vaidlusta iseenesest

maakohtu tuvastatud asjaolusid, et KK töötas Müügimeistrid AS-s 27. oktoobrist 2017 kuni 27.

detsembrini 2017, ACNielsen Eesti OÜ-s alates 19. aprillist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 ning

Hektor Design Hostels OÜ-s alates 24. septembrist 2018. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle,

kuidas lepingut tõlgendada, st millal lõppes lepingu järgi teenuse osutamine. Kostja leiab, et

hagejal ei ole õigust saada KK-le osutatud teenuse eest tasu kolmandat osa, kuna KK töötas

Müügimeistrid AS-s vähem kui neli kuud ja pärast töösuhte lõppu Müügimeistrid AS-ga hageja

KK-le enam teenust ei osutanud. Hageja leiab, et tal on õigus tasu kolmandale osale, kuna KK

töötas pärast Müügimeistrid AS-s töötamise lõppu ACNielsen Eesti OÜ-s kauem kui neli kuud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud tõlgendusega, et ajaks, mil KK ACNielsen Eesti

OÜ-s tööle asus, ei olnud talle lepingu järgi teenuse osutamine lõppenud, mistõttu hagejal tekkis

KK tööleasumisest nelja kuu möödumisel õigus saada tasu kolmas osa. Lepingu lisa p 2

kohaselt tuli teenust osutada kuni 31. detsembrini 2018 või 1. septembrini 2018, kui klient ei

ole selleks ajaks tööle asunud. KK asus ACNielsen Eesti OÜ-s tööle enne 1. septembrit 2018,

st teenuse osutamise ajal. Teenuse osutamise eesmärgiks oli lepingu lisa p 1 kohaselt toetada

kliendi tööle asumist ja tööl püsimist. Selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas teenuse osutamise

lõppemine, kui klient jääb teenuse osutamise ajal uuesti töötuks. Arvestades lepingu lisa p-s 3.2

toodud eesmärki, et klient peaks teenuse tulemusena tööl püsima vähemalt neli kuud, võib

järeldada, et teenuse osutamine pidi kestma kas lepingu lisa p-s 2 nimetatud tähtaja

möödumiseni või nelja kuu möödumiseni kliendi tööleasumisest. Ükski lepingupunkt ei anna

alust järelduseks, et teenuse osutamise eesmärgiks oli üksnes kliendile ühekordne töö leidmine,

misjärel teenuse osutamine lõppenuks. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et KK-le teenuse

osutamine lõppes pärast tema töötamise lõppu Müügimeistrid AS-s.

10. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus jättis põhjendamatult

tähelepanuta kostja tasaarvestuse. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse

tegemisega teisele poolele. Iseenesest võib tasaarvestusavaldus sisalduda ka kohtule esitatud

menetlusdokumendis, mille kohus edastab teisele poolele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

aga pidada kostja 5. juulil 2019 maakohtule esitatud menetlusdokumendis sisalduvat viidet

tasaarvestusele tasaarvestusavalduseks. Tasaarvestusavalduses peab minimaalselt olema

määratletud, millised poolte nõuded tasaarvestatakse. Kostja menetlusdokumendist ei ole

võimalik aru saada, milline on kostja nõue hageja vastu, mida ta soovib hageja nõudega

tasaarvestada. Kostja on esitanud üksnes väite, et hageja on kasutanud kostja kütusekaarti.

Milline nõue sellest asjaolust kostjale hageja vastu tuleneb, ei ole kostja välja toonud. Kostja ei

ole isegi väitnud, et hagejal ei olnud õiguslikku alust kütusekaardi kasutamiseks.

6 (6)

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtumenetluses protsessuaalse tasaarvestusavalduse

esitamisel tuleb lisaks välja tuua ka tasaarvestuseks kasutatava nõude aluseks olevad asjaolud,

kuna kohus peab tasaarvestusavalduse esitamisel nõuet sisuliselt kontrollima. Kui kostja leiab,

et tal on hageja vastu mingi rahaline nõue, on tal võimalik esitada hageja vastu hagi selle

sissenõudmiseks.

11. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

12. Hageja

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hageja

menetluskuluks

apellatsioonimenetluses esindajakulu 224 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 80 eurot ning

esindajal kulus dokumentidega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 2,8

tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud

ja vajalik. Esindaja tunnitasu ei ole keskmisest kõrgem ning 2,8 tunnine ajakulu ei ole samuti

ülemäära suur. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kantud menetluskulude

eest 224 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav