2-18-11359/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-11359

Tsiviilasi

Terje Piho avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

saamiseks ja märkuste kinnistusraamatusse kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Terje Piho määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Terje Piho (isikukood

xxx), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver

Vastustajad (puudutatud isikud I, II ja III):

Tõnis Nugis (isikukood xxx)

Ingrid Nugis (isikukood xxx)

Erko Nugis (isikukood xxx)

vastustajate esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Puudutatud isik IV: Tiit Laigo (isikukood xxx)

Puudutatud isik V: Einar Saar (isikukood xxx)

Puudutatud isik VI: Kambja Vallavalitsus (registrikood

75009544), esindaja Kaupo Piirsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Terje Piho määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 3. märtsi 2020. a määrus

muutmata.

3. Võtta Tõnis Nugise, Ingrid Nugise ja Erko Nugise

vastusele lisatud Päästeameti 14. veebruari 2020. a vastus

asja materjalide juurde.

4. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud Terje Piho kanda.

5. Rahuldada Tõnis Nugise, Ingrid Nugise ja Erko Nugise

avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

ning mõista Terje Piholt Tõnis Nugise, Ingrid Nugise ja Erko

Nugise kasuks solidaarselt välja menetluskulu 720 eurot (sh

käibemaks 20%).

Tiit Laigol, Einar Saarel ja Kambja Vallavalitsusel

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Terje Piho (avaldaja) esitas 27. juulil 2018 Tartu Maakohtule avalduse Xxx ja Xxx

kinnistutele avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks üle Tõnis Nugisele, Ingrid

Nugisele, Erko Nugisele (puudutatud isikud I, II, III) ja Taivo Teevälile kuuluvate kinnistute

ning vastavate märkuste kinnistusraamatusse kandmiseks.

Avaldaja võttis 1. novembril 2018 T. Teeväli suhtes esitatud avalduse tagasi. Maakohus jättis

5. novembri 2018. a määrusega T. Teeväli suhtes esitatud avalduse läbivaatamata ja avaldaja

menetluskulud T. Teeväli osas avaldaja kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja xxx vallas xxx alevikus xxx (xxx) ja xxx kinnistute omanik.

Kinnistutele pääseb avalikult kasutatavalt teelt üle xxx asuva xxx kinnistu, mis on puudutatud

isiku I ja II ühisomandis, ning xxx asuva xxx kinnistu, mille omanik on puudutatud isik III.

Avaldaja soovib oma kinnistu võõrandada. Pank on seadnud tehingu finantseerimise

tingimuseks servituudi olemasolu. Avaldaja eesmärk on õiguslikult siduvalt tagada kinnisasja

igakordse omaniku võimalus pääseda oma kinnisasjani.

Avaldaja palus määrata kindlaks xxx ja xxx kinnistute igakordsete omanike, nende

pereliikmete, külaliste ja teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute

tähtajatu juurdepääsuõigus liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega avalikult

kasutatavale teele mööda puudutatud isikute I, II ja III kinnistuid kulgevat xxx teed.

Avaldaja palus määrata juurdepääsutee kasutamise eest tasu Xxx kinnistu igakordse omaniku

poolt Xxx kinnistu ühisomanikele puudutatud isikutele I ja II 24 eurot 47 senti aastas ja Xxx

kinnistu omanikule puudutatud isikule III 12 eurot 45 senti aastas ning Xxx kinnistu igakordse

omaniku poolt Xxx kinnistu ühisomanikele Puudutatud isikutele I ja II 21 eurot 95 senti aastas.

Avaldaja tugines tasu osas Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr xxx, arvestades

tarbijahinnaindeksit.

Alates 17. detsembrist 2018 on Xxx kinnistu omanik Maire Piho. M. Piho kinnitas, et on teadlik

asjaolust, et tehtav lahend kehtib ka tema suhtes.

2. Puudutatud isikud I, II ja III palusid jätta avalduse läbivaatamata või rahuldamata. Avaldaja

õigusi ei ole rikutud. Avaldajal on juurdepääs. Puudutatud isikud I, II ja III ei takista selle

kasutamist. Avaldajal on oma kinnistutele alternatiivne juurdepääs Haage teelt üle Tiit Laigo

(puudutatud isik IV) kinnistu, mis on pinnastee. Avaldajal on võimalik pääseda puudutatud

isikute I ja II kinnistult Xxx kinnistule ja sealt edasi Xxx kinnistule, mistõttu ei saa avaldaja

kinnistutele pääsemiseks koormata puudutatud isiku III kinnistut. Kohtupraktika on jaatanud

juurdepääsu võimaldamist jalgsi ja ühele sõiduautole. Õiglane juurdepääsutasu on vähemalt

500 eurot aastas, sest puudutatud isikud I, II ja III on Xxx tee rajanud ja peavad tegema kulutusi

tee korrashoiuks ning avaldaja soovib saada juurdepääsu kahele kinnistule.

3. Puudutatud isiku IV seisukoha kohaselt on teed kasutatud vähemalt 100 aastat ning teist

juurdepääsu avaldaja, Teeväli, Põldaru jt kinnistutele ei ole. Pakutav alternatiiv on

põllutöömasinate jälg, mis asub E. Saare (puudutatud isik V) haritaval põllumaal.

4. Puudutatud isik V seisukoha järgi oli Xxx tee enne omandireformi üldkasutatav tee, mis tagas

juurdepääsu kõikidele majadele. Puudutatud isikule V kuuluv Xxx kinnistu on põllumaa,

millele on rajatud ajutine tee suurte masinate ja traktoritega peale sõitmiseks.

5. Kambja Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on Xxx tee kohalik tee ehitusseadustiku § 92 lg 5

mõistes, mida võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Tegemist on

eraisikute vahelise vaidlusega.

6. Tartu Maakohus rahuldas 28. veebruari 2019. a määrusega avalduse. Kohus määras Xxx

kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele mööda Xxx teed üle Xxx ja Xxx kinnistu

ning Xxx kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele mööda Xxx teed üle Xxx kinnistu.

Kohus määras, et juurdepääs on tagatud tähtajatult liikumiseks jalgsi ja igat liiki

mootorsõidukiga ning määratud kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema

külaliste ning teiste kinnisasja igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute

kasuks. Kohus määras Xxx kinnistu igakordse omaniku poolt Xxx kinnistu ühisomanikele

puudutatud isikutele I ja II makstava tasu suurususeks juurdepääsutee kasutamise eest 24 eurot

47 senti aastas ja Xxx kinnistu omanikule puudutatud isikule III makstava tasu suuruseks

12 eurot 45 senti aastas. Kohus määras Xxx kinnistu igakordse omaniku poolt Xxx kinnistu

ühisomanikele puudutatud isikutele I ja II makstava tasu suurususeks juurdepääsutee

kasutamise eest 21 eurot 95 senti aastas.

Kohus otsustas kanda märkused juurdepääsuõiguse kohta kinnistute registriosa numbritega xxx

ja xxx kinnistusraamatu III jakku ning kohustas puudutatud isikuid I, II ja III andma nõusolekud

juurdepääsuõiguse kohta märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Määrus asendab

puudutatud isikute I, II ja III tahteavaldusi.

Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I, II ja III kanda ning mõistis

solidaarselt puudutatud isikutelt I, II ja III avaldaja kasuks välja menetluskulud 1058 eurot ja

viivise väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. aprilli 2019. a määrusega Tartu Maakohtu

28. veebruari 2019 määruse ja saatis asja maakohtule uueks arutamiseks.

8. Maakohus andis 12. juunil 2019 menetlusosalistele tähtaja selgitamaks, kas ja millises

ulatuses on Xxx tee avalikult kasutatav tee. Kohus märkis, et lahendab juurdepääsu tasu

küsimuse, kui on selge, kas avaldajal on vajalik nõuda juurdepääsu AÕS § 156 alusel.

9. Avaldaja leidis, et puudutatud isikud I, II ja III sõlmisid Kambja Vallavalitsusega eratee

avaliku kasutamise lepingud menetluse manipuleerimise eesmärgil. Puudutatud isikud I, II ja

III esitasid avaldused eratee avaliku kasutamise lepingute sõlmimiseks alles siis, kui oli selge,

et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu puudumise korral kuulub avaldus rahuldamisele.

Eratee avaliku kasutamise lepingud on seadusega vastuolus ja TsÜS § 87 alusel tühised. Eratee

avaliku kasutamise lepingud on vastuolus siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §-ga 50, § 2

punktiga 34 ning Eesti Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad

tuleohutusnõuded“ punktidega 14.1.4 ja 14.1.9, kuna lepingute alusel avalikuks kasutamiseks

antud teema laius 3 meetrit on väiksem kui nimetatud sätetes ette nähtud kustutust- ja

päästetööde tagamiseks vajaliku juurdepääsutee laius 3,5 meetrit. Tee peale ja äärde asetatud

esemete tõttu ei ole päästeautol võimalik kinnistuteni pääseda ka siis, kui selleks peaks

kasutama teeäärset pinnast.

Eratee avaliku kasutamise lepingud on vastuolus põhiseaduse §-dest 26, 28, 32 ja 33 tulenevate

põhimõtetega ning seetõttu TsÜS § 86 alusel tühised.

Eratee avaliku kasutamise lepingutega ei ole tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

Lepingute 7. peatüki kohaselt on võimalik lepingute lõppemine ülesütlemisega või muul alusel.

Kohalik omavalitsus ei ole täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusid, so asunud

korraldama tee hooldust. Puudutatud isikutel on seega juba praegu õigus lepingud soovi korral

üles öelda. Lepingute järgi on ka omavalitsusel õigus leping üles öelda. Leping on sõlmitud

tähtajaga kolm aastat. Puudutatud isikud I, II ja III saavad lepingute pikenemise välistada

avalduse esitamisega. Puudutatud isikud I, II ja III paigutasid menetluse kestel tee peale ja äärde

esemeid, mille eesmärk on tee kasutamise takistamine. Lepingutega loodud õiguslik olukord ei

jää seega tõenäoliselt püsima. Avaldaja juurdepääs kinnisasjadele on ebakindel ja sõltuv

kolmandatest isikutest.

Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt puudutatud isikute I, II ja III kanda. Puudutatud isikud

on käitunud pahatahtlikult. Enne eratee avaliku kasutamise lepingute sõlmimist oli avaldaja

taotlus põhjendatud. Puudutatud isikud I, II ja III esitasid sellele vaatamata menetluses

põhjendamatuid vastuväiteid ja taotlusi. Puudutatud isikud I, II ja III sõlmisid eratee avaliku

kasutamise lepingud, mis tõid kaasa AÕS § 156 kohaldamise eelduse, so juurdepääsu

puudumise, ära langemise, alles menetluse lõppfaasis.

10. Puudutatud isikud I, II ja III leiavad, et Xxx tee on teeregistri andmetel avalikult kasutatav

tee pikkusega 430 meetrit. Teeregister on avalik register ja kolmandad isikud saavad sellest

lähtuda. Puudutatud isikud I, II ja III sõlmisid Kambja Vallavalitsusega Xxx tee avaliku

kasutamise lepingud. See tähendab, et Xxx tee vaidlusalune lõik on avalikult kasutatav ning

Xxx ja Xxx kinnistutele on avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs.

Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikud I, II ja III ei takistanud enne

kohtusse pöördumist tee kasutamist ega tee seda ka praegu. Avaldaja pöördus kohtusse üksnes

seetõttu, et avaldaja saaks kinnistu müüa. Kinnistu on müüdud avaldaja emale. Kinnistu

kolmandale isikule müümise ja sellest tulenev juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse

kandmise vajadus langes seega ära. Puudutatud isikud I, II ja III ei ole esitanud põhjendamatuid

taotlusi. Puudutatud isikute I, II ja III sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingud on avaldaja

huvides, kuna avaldaja saab võimaluse liigelda mööda teed tasuta ja vald hakkab teed

hooldama. Esialgse õiguskaitse ja protokolli parandamise taotlustega seotud menetluskulud

peaks jääma avaldaja kanda, kuna need olid põhjendamatud ja jäid rahuldamata.

11. Puudutatud isik IV on nõus Tartu Maakohtu 29. veebruari 2019. a määrusega. Tagapool

elavate kinnisasjade omanikud kasutasid Xxx teed vabalt seni, kuni Xxx kinnisasjale asus

elama härra Nugis. Tee kasutamist on piiranud perekond Nugised.

12. Kambja Vallavalitsuse vastuse kohaselt sõlmiti 5. novembril 2008 Xxx ja xxx kinnistutel

asuva tee avaliku kasutamise leping. Leping lõpetati omaniku 16. septembri 2011. a avalduse

alusel. Ülenurme Vallavolikogu 8. novembri 2011. a otsusega nr 36 tehti parandused riiklikus

teeregistris. Vallavalitsus edastas dokumendid teeregistrile, kuid ei oska selgitada, mis põhjusel

jäid muudatused sisse viimata. Avaldaja esitas 15. mail 2019 Kambja Vallavalitsusele avalduse

sundvalduse seadmiseks Xxx ja Xxx kinnistutel paiknevale Xxx teele. Avaldaja on lisaks

taotlenud nimetatud kinnistutel paikneva eratee avalikuks kasutamiseks määramist. Puudutatud

isikud I, II ja III esitasid 20. juunil 2019 Kambja Vallavalitsusele avalduse tee avalikuks

kasutamiseks andmiseks. Kambja Vallavalitsuse 19. septembri 2019 korraldusega nr 1373

määrati avalikuks kasutamiseks Külitse alevikus Xxx kinnistule jääv Xxx 93 m pikkune teelõik

(290 m – 383 m) ning Külitse alevikus Xxx kinnistule jääv Xxx 47 m pikkune teelõik (383 m

– 430 m). Tee avalikuks kasutamiseks määramise lepingud sõlmiti vastavalt 14. ja 19.

detsembril 2019. Kambja Vallavalitsuse hinnangul ei ole avaldaja taotlus enam põhjendatud,

kuna puudutatud isikud I, II ja III nõustusid tee avalikuks kasutamiseks andmisega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

13. Tartu Maakohus jättis 3. märtsi 2020. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Xxx kinnistu (Xxx) kuulub alates 29. novembrist 2018 Maire Pihole. Avalduse esitamise ajal

kuulus see avaldajale. Xxx kinnistu kuulub avaldajale. Xxx kinnistu (Xxx) on puudutatud

isikute I ja II ühisomandis. Xxx kinnistu (Xxx) kuulub puudutatud isikule III.

Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt pääseb Haage teelt Xxx ja Xxx kinnistule mööda Xxx

teed. Xxx tee kuulub kaardirakenduse kohaselt osaliselt Xxx kinnistu koosseisu ja osaliselt Xxx

kinnistu koosseisu. Xxx kinnistule saamiseks tuleb kasutada ka Taivo Teeväli kinnistule jäävat

Xxx tee osa. Avaldaja loobus aga Taivo Teeväli suhtes esitatud avaldusest.

Puudutatud isikud I ja II sõlmisid 14. detsembril 2019 Kambja Vallavalitsusega lepingu,

millega andsid Xxx kinnistule jääva Xxx tee avalikuks kasutamiseks kuni kolmeks aastaks.

Puudutatud isik III sõlmis 18. detsembril 2019 Kambja Vallavalitsusega analoogse lepingu Xxx

kinnistule jääva Xxx tee kohta. Lepingute kohaselt kohustuvad omanikud hoiduma tee

kasutajatele takistuste tegemisest tee kasutamisel. Avaldajale on seega loodud juurdepääs

avalikule teele (xxx teele) Xxx ja Xxx kinnistutelt. Xxx tee on vahemikus 290-430 meetrit antud

avalikuks kasutamiseks. AÕS § 156 lg 1 kohaldamise esimene eeldus ei ole seega täidetud ning

avalduse rahuldamine ei ole võimalik.

Asjaolu, et tee on avalikuks kasutamiseks määratud liiga kitsalt ning üks puudutatud isikutest

on teed selle äärde pandud esemetega kitsendanud, ei anna alust juurdepääsu määramiseks.

Avaldaja ei taotlenud ja maakohus ei ole 28. veebruari 2019 määrusega määranud kindlaks, kui

laia juurdepääsuga on tegu. Kohus ei paneks ühelegi menetlusosalisele kohustuseks tee

laiendamist, avaldaja ei ole seda ka taotlenud. Kohus seaks juurdepääsu sellele teele, mis on

juba olemas. Kui avaldaja leiab, et tee ei ole piisavalt korrastatud, lai või sellele on pandud

esemeid, mida teel ei tohiks olla, tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kambja

Vallavalitsus võttis sõlmitud lepingutega kohustuse tagada tee sõidetavus ja liiklusohutus.

Asjaolu, et eratee avaliku kasutamise lepingud sõlmiti tähtajaga kuni kolm aastat, ei anna alust

juurdepääsu määramiseks. Lepingute p 8.1 sätestab, et kui üks pool ei teata teisele poolele üks

kuu enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb leping samadel

tingimustel kolmeaastaste tähtaegade kaupa. Kohus lähtus vaidluse lahendamisel kehtivast

olukorrast. Kohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isikud I, II ja III ütlevad lepingu p 7.3 alusel

selle lähiajal üles.

Avaldaja viidatud asjaoludel ei saa tuvastada, et puudutatud isikute vahel sõlmitud lepingud

Xxx tee avalikuks kasutamiseks oleks seadusega vastuolus ja tühised.

Menetluskulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja nõue jäi rahuldamata.

Samas on nõude rahuldamata jätmise põhjus eratee avaliku kasutamise lepingute sõlmimine, s.t

puudutatud isikud on avaldaja nõude sisuliselt rahuldanud. Menetluskulude avaldaja kanda

jätmine oleks ebaõiglane. Kui mõlemad pooled kannavad oma menetluskulud ise, suunab see

neid tulevikus mõistlikule käitumisele.

MÄÄRUSKAEBUS

14. Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palub tühistada maakohtu 3. märtsi 2020. a

määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus ja määrata juurdepääs vastavalt avaldaja

poolt menetluses esitatule, seejuures:

• määrata kindlaks Xxx kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning

teiste

igakordse

omaniku

nõusolekul

kinnisasja

kasutavate

isikute

tähtajatu

juurdepääsuõigus liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega avalikult kasutatavale

teele mööda Xxx teed üle Xxx ja Xxx kinnistu.

• määrata kindlaks Xxx kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning

teiste

igakordse

omaniku

nõusolekul

kinnisasja

kasutavate

isikute

tähtajatu

juurdepääsuõigus liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega avalikult kasutatavale

teele mööda Xxx teed üle Xxx kinnistu.

• kanda märkus Xxx kinnistu juurdepääsuõiguse kohta kinnistute registriosa numbritega xxx

ja xxx kinnistusraamatu III jakku ja Xxx kinnistu juurdepääsuõiguse kohta kinnistu

registriosa numbriga xxx kinnistusraamatu III jakku;

• lugeda kohtumäärus puudutatud isikute I, II ja III nõusolekuks kanda märkused

juurdepääsuõiguste kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse.

Avaldaja palub jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I, II ja III kanda.

Kohus rikkus menetlusõiguse norme TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 ja § 465 lg 2 p 8 ning

põhjendamiskohustust, maakohtu määruse põhjendav osa on ühe lehekülje pikkune. Kohus

jättis tähelepanuta, et puudutatud isikud I, II ja III sõlmisid Kambja Vallavalitsusega eratee

avaliku kasutamise lepingud menetluse manipuleerimise eesmärgil.

Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu sellega, et eratee avaliku kasutamise lepingutega ei

ole tagatud sisulist juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Puudutatud isikutel I, II ja III on

õigus eratee avaliku kasutamise lepingud üles öelda. Lepingud lõppevad kolme aasta pärast,

kui pool teatab teisele poolele, et ei soovi lepingute pikendamist. Puudutatud isikutel I, II ja III

ei ole vaja kolme aasta möödumisel lepingute lõpetamiseks teha muud, kui avaldada tehet.

Kohus jättis avaldaja väite, et eratee avaliku kasutamise lepingud on TsÜS § 87 ja § 86 alusel

tühised, tähelepanuta.

Maakohus rikkus TsMS § 172 lg 1, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja

taotlused olid põhjendatud. Puudutatud isikud I, II ja III käitusid aga pahatahtlikult, kuna

keeldusid olukorra kohtuvälisest lahendamisest, kohtus kompromissi sõlmimisest ja esitasid

menetluses põhjendamatuid väiteid ja taotlusi. Puudutatud isikud I, II ja III sõlmisid Kambja

Vallavalitsusega eratee avaliku kasutamise lepingud, mis tõid kaasa AÕS § 156 kohaldamise

eelduse, so juurdepääsu puudumise, ära langemise, menetluse lõppfaasis. Maakohus oleks

pidanud jätma menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I, II ja III kanda.

15. Puudutatud isikud I, II ja III paluvad jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus

muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus jättis avalduse põhjendatult rahuldamata, kuna AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus

ei ole täidetud. Puudutatud isikud I, II ja III sõlmisid vallaga tee avaliku kasutamise lepingud,

millega on Xxx tee vaidlusaluses lõigus määratud avalikult kasutatavaks teeks. Avaldajal on

seega juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja pöördus valda taotlusega xxx tee suhtes

avalikult kasutamise lepingute sõlmimiseks. Puudutatud isikud I, II ja III täitsid lepingute

sõlmimisega sisuliselt avaldaja soovi. Puudutatud isikute I, II ja III käitumist ei saa pidada

pahatahtlikuks.

Puudutatud isikud I, II ja III ei ole teinud avaldajale takistusi Xxx teel liikumiseks. Avaldaja

kartustel seoses lepingute ülesütlemisega ei ole alust.

Lepingud Xxx tee avalikuks kasutamiseks ei ole seadusega vastuolus ega tühised. Kolmas isik,

kes ei ole lepingu pool, ei saa reeglina lepingut vaidlustada. Lepingut tuleks ka põhjendatud

huvi korral vaidlustada hagimenetluses, mitte käesolevas asjas. Seadus ei sätesta, et eratee

avaliku kasutamise lepingut saab sõlmida tee kohta, mille laius on vähemalt 3,5 meetrit.

Päästeamet pääseb vajadusel avaldajani. Tuleohutuse seadusest tulenevate nõuete kohaselt ei

nõuta olemasoleva tee ümberehitamist ega laiemaks tegemist. Lepingud ei ole heade

kommetega vastuolus.

Menetluskulusid ei saa jätta puudutatud isikute I, II ja III kanda, kui avaldus jäetakse

rahuldamata. Puudutatud isikud I, II ja III jäävad menetluskulude jaotuse osas maakohtu

menetluses esitatud vastuväidete juurde.

16. Puudutatud isik IV on nõus avaldaja määruskaebusega. Ta leiab, et puudutatud isik I

takistab kohtul pahatahtlikult servituutide seadmist. Puudutatud isik IV on endine Xxx ja Xxx

kinnisasjade omanik. Puudutatud isik I on takistanud oma krundil kulgeval teel liiklemist.

Temaga ei olnud võimalik kokkuleppeid sõlmida.

17. Puudutatud isikud V ja Kambja Vallavalitsus ei esitanud määruskaebuse kohta arvamust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus võtab puudutatud isikute I, II ja III vastusele lisatud Päästeameti

14. veebruari 2020. a vastuse TsMS § 662 lg 3 järgi asja materjalide juurde.

19. Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldus on:

• juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine,

• taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja

• juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja,

mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega

(vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 15).

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isikute I, II ja III kinnisasju läbiv Xxx tee

osa on eratee. Kambja vallavalitsus määras 19. septembri 2019. a korraldusega nr 1373

puudutatud isikute I, II ja III kinnisasju läbiva Xxx tee osa ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 ja

Kambja Vallavolikogu 18. detsembri 2018. a määruse nr 47 „Eratee avalikes huvides

omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“ § 6 alusel avalikuks kasutamiseks.

Kambja Vallavalitsus sõlmis 14. detsembril 2019. a puudutatud isikutega I ja II eratee avaliku

kasutamise lepingu nr 4-3/108 ja 19. detsembril 2019. a puudutatud isikuga III eratee avaliku

kasutamise lepingu nr 4-3/109. Puudutatud isikud I, II ja III andsid nimetatud lepingute p 1 järgi

nende kinnisasju läbiva Xxx tee osa avalikuks kasutamiseks lepingutes toodud tingimustel.

Puudutatud isikute I, II ja III kinnisasju läbiv Xxx tee osa on EhS § 92 lg 5 järgi seega avalikult

kasutatav tee, mida saab kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.

Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et Xxx ja Xxx kinnisasjadel on juurdepääs

avalikult kasutatavale teele.

20. Eratee avaliku kasutamise lepingud ei ole TsÜS § 87 alusel tühised. Tehing on TsÜS § 87

järgi tühine, kui see on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja kui keelu mõtteks on keelu

rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud

tagajärg ei tohi saabuda. Avaldaja poolt välja toodud normid, so siseministri 30. märtsi 2017. a

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 50

ja § 2 p 34 ning Eesti Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad

tuleohutusnõuded“ punktid 14.1.4 ja 14.1.9, ei reguleeri olemasoleva eratee avalikuks

kasutamiseks määramise tingimusi ega keela sõlmida olemasoleva eratee avalikuks

kasutamiseks andmise lepinguid (vt ka Päästeameti 14. veebruari 2020. a arvamus). Eesti

Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“ ei ole

TsÜS § 87 mõttes ka seadus, kuivõrd tegemist ei ole seaduste vastuvõtmiseks õigustatud organi

poolt vastu võetud ega seaduses sätestatud korras avaldatud aktiga. Eratee avaliku kasutamise

lepingud ei ole seega vastuolus seadusest tuleneva keeluga, mille mõtteks on keelu rikkumise

korral tuua kaasa nende tühisus.

21. Eratee avaliku kasutamise lepingud ei ole TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised. Tehing on

TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, kui see on heade kommete või avaliku korraga vastuolus. Eratee

avaliku kasutamise lepingud ei ole avaldaja poolt välja toodud asjaoludel heade kommete ega

avaliku korraga vastuolus.

Eratee avaliku kasutamise lepingutega võimaldatakse igaühel kasutada puudutatud isikute I, II

ja III kinnisasjadel olevat Xxx tee osa, so seda sama Xxx tee osa, mille kaudu avaldaja soovib

juurdepääsu määramist. Kui puudutatud isikute I, II ja III kinnisasjadel olev Xxx tee osa ei taga

Xxx ja Xxx kinnisasjadele piisavat juurdepääsu, sh päästetehnika juurdepääsu, on võimalik

taotleda Xxx ja Xxx kinnisasjadele laiemat juurdepääsu ala kui seda on puudutatud isikute I, II

ja III kinnisasjadel olev Xxx tee osa. Avaldaja ei ole seda käesolevalt teinud. Kohus ei saa omal

algatusel laiemat juurdepääsu ala määrata. Eratee avaliku kasutamise lepingud ei takista seega

päästetehnika juurdepääsu Xxx ega Xxx kinnisasjale ega põhjusta kinnisasjadel olevate

inimeste tervisele ega varale ka kahju. Eratee avaliku kasutamise lepingute alusel eratee avaliku

kasutamise võimaldamisega ei rikuta avaldaja perekonna- ja eraelu ega kodu puutumatust. See,

et eratee avaliku kasutamise lepinguid saab üles öelda või neid tähtaja möödumise korral

lõpetada, ei tähenda, et lepingud on tühised.

22. Eratee avaliku kasutamise lepingute alusel Xxx ja Xxx kinnisasjadele tekkinud juurdepääs

avalikult kasutatavale teele on olemas. Isegi, kui pidada tees olevate aukude kõrvaldamata

jätmist omavalitsuse poolseks lepingute rikkumiseks, ei anna ainuüksi see puudutatud isikutele

I, II ja III õigust lepingute p 7.3 alusel lepinguid ennetähtaegselt üles öelda. Puudutatud isikud

I, II ja III saavad lepingute p 7.3 teise lause järgi lepingud üles öelda eelkõige juhul, kui

puudutatud isikud I, II ja III on rikkumisest omavalitsusele teatanud ja omavalitsus ei ole

rikkumist sellele vaatamata neljateistkümne kalendripäeva jooksul kõrvaldanud. Asjas esitatud

materjalide pinnalt ei ole võimalik järeldada, et omavalitsus võiks keelduda oma lepingust

tulenevate kohustuste täitmisest, kui puudutatud isikud I, II ja III juhivad sellele tähelepanu.

Eratee avaliku kasutamise lepingute kehtivus ei sõltu seega üksnes puudutatud isikute I, II ja

III vastavast soovist. Lepingute ülesütlemist ei saa välja toodud asjaoludel pidada ka

tõenäoliseks. Eratee avaliku kasutamise lepingute p 1.2 järgi on lepingud sõlmitud tähtajaga

kolm aastat. Tegemist on piisavalt pika ajaga, et tagada Xxx ja Xxx kinnisasjadele stabiilne

juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juhul, kui eratee avaliku kasutamise lepingute tähtaeg

lõppeb ning lepingud ei pikene lepingute p 8.1 alusel, kaotavad Xxx ja Xxx kinnisasjad

juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning nende omanikel tekib AÕS § 156 lg 1 alusel õigus

seda nõuda.

Avaldajal on eeltoodust tulenevalt tema poolt taotletud ulatuses Xxx ja Xxx kinnisasjadelt

juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Maakohus jättis avalduse AÕS § 156 lg 1 alusel seega

põhjendatult rahuldamata.

23. Kohus saab TsMS § 6181 lg 1 ja AÕS § 156 lg 1 järgi lahendada avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu saamise asja üksnes õigustatud isiku avalduse alusel, mitte omal algatusel.

Avalduse rahuldamata jätmise korral tuleks menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 7 järgi reeglina

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega

hagita menetluses on kohtul menetluskulude jaotamisel seega kaalutlusõigus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus avaldus jäi rahuldamata, kuna

puudutatud isikud I, II ja III rahuldasid avaldaja nõude menetluse kestel eratee avaliku

kasutamise lepingute sõlmimisega, ei ole menetluskulude ainult avaldaja kanda jätmine

õiglane. Ringkonnakohus ei nõustu aga avaldajaga, et maakohus oleks pidanud jätma avaldaja

menetluskulud puudutatud isikute I, II ja III kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et enne kohtusse

pöördumist ei takistanud puudutatud isikud I, II ja III avaldaja poolt taotletava juurdepääsu

kasutamist. Avaldaja pöördus kohtusse seega seetõttu, et saada endale juurdepääsu õigus ja

kanda kinnistusraamatusse selle kohta märkus. Avalduse rahuldamise korral oleks avaldaja

saanud juurdepääsu üle puudutatud isikute I, II ja III kinnisasjade ja puudutatud isikute I, II ja

III kasuks oleks määratud juurdepääsu tasu, mille pidanuks hüvitama õigustatud kinnisasjade

omanikud. Avalduse rahuldamise korral oleks asi seega lahendatud nii avaldaja kui ka

puudutatud isikute I, II ja III huvides ning sellest tulenevalt oleks TsMS § 172 lg 1 alusel olnud

põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei

oleks õiglane, kui avaldaja nõude kohtuväline rahuldamine tooks puudutatud isikute I, II ja III

jaoks kaasa kohustuse kanda menetluskulusid suuremas ulatuses, kui seda tooks kaasa avalduse

kohtulahendiga rahuldamine. Puudutatud isikud I, II ja III ei esitanud menetluses

põhjendamatuid väiteid ega taotlusi. Puudutatud isikutel I, II ja III on õigus tuua menetluses

esile asjaolusid, millest nähtuvalt on Xxx ja Xxx kinnisasjadele võimalik juurdepääs luua ka

üle nende kinnisasjade, mis ei kuulu puudutatud isikutel I, II ja III. Puudutatud isikutel I, II ja

III on samuti õigus avaldada arvamust juurdepääsu eelduste, viisi ja tasu kohta. Puudutatud

isikud IV ja V osalesid menetluses ise. Kambja Vallavalitsus osales töötaja kaudu.

Puudutatudisikutel IV, V ja VI ei tekkinud maakohtu menetluses seega hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi seega

põhjendatult menetlusosaliste endi kanda.

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

25. Puudutatud isikute I, II ja III menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskulud

kokku 720 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades tsiviilasja keerukust ja esitatud dokumentide

mahtu, on puudutatud isikute I, II ja III esindaja ajakulu maakohtu lahendi ja määruskaebusega

tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ning määruskaebusele vastuse koostamiseks

põhjendatud. Puudutatud isikute I, II ja III esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Puudutatud isikute I, II ja III

esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Puudutatud isikud I, II ja III on kinnitanud, et

nad ei ole käibemaksukohustuslased. Menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi seega

hüvitada käibemaksuga. Puudutatud isikute I, II ja III lepingulise esindaja kulud on seega

põhjendatud summas 720 eurot [(120 eurot x 5 tund + käibemaks 20%].

Puudutatud isik IV osales ringkonnakohtu menetluses ise. Puudutatud isikud V ja VI ei esitanud

määruskaebusele vastust. Puudutatud isikutel IV, V ja VI ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke