3-18-1949/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-1949

Haldusasi

S.K. ja S.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. juuli 2018. a

maksuotsuse nr 12.2-3/040578-3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.K. ja S.K. ühine apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. aprill 2020

Menetlusosalised

Kaebajad S.K. (s. xxx)

S.K. (s. xxx)

Kaebajate esindaja v.adv Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Esindaja Indrek Lind

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.K. ja S.K. ühine apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.

aprilli 2019. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

2. Jätta S.K. ja S.K. menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. juuni 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 17. juulil 2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040578-3, millega

kohustas kaebajaid solidaarselt tasuma aktsiisi 748 800 eurot.

Maksuotsus tugineb sellele, et kaebajatel on solidaarselt tekkinud 24. märtsil 2015 Paldiski

Põhjasadamas tollikontrolli käigus vedukauto kaubaruumist peitekaubana pappkastidesse pakituna

avastatud kaubalt (s.o ebaseaduslikult toodetud ja maksumärgistamata sigaretid koguses

7 680 000 tk) aktsiisi tasumise kohustus, viidates õigusliku alusena alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p-le 4, § 24 lg-le 12, § 25 lg-le 5, § 56 lg-le 1 ja §-le 60.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitasid kaebajad Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse

tühistamise nõudes, leides, et tõendamist ei ole leidnud nende poolt salasigarettide tootmisega

tegelemine. Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsuses kriminaalasjas ei ole kaebajaid süüdistatud

tubakatoodete tootmises. Ka ei tõendatud, et tegemist on võltsitud toodetega.

Maksumenetlus on läbi viimata, kuna seletusi ei ole võetud S.L.ilt, O.L.ilt, kaebajatelt ega muudelt

isikutelt. S.K.i (s. xxx) suhtes rikuti ärakuulamispõhimõtet, talle ei toimetatud kontrollakti kätte.

Maksusumma määramine on aegunud. MTA käitumine ei ole kooskõlas hea haldusega.

3. Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus jättis 18. aprilli 2019. a otsusega ühiskaebuse rahuldamata.

5. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab

aktsiisi isik, kes on rikkunud nimetatud seaduses nõudeid aktsiisikauba tootmisel. Maksuhaldur on

tuvastanud, et aktsiisikaup on toodetud ebaseaduslikult, kuna kaebajatele ei ole väljastatud

aktsiisilao tegevusluba aadressidele xxx ning yyy ega ka ühelegi muule aadressile.

Antud juhul on loetud maksukohustuse tekkimise ajaks 24. märts 2015, mil avastati Paldiski

Põhjasadamas tollikontrolli käigus vedukautost Volvo (reg.nr xxx) peitekaubana pappkastidesse

pakituna ja maksumärkidega märgistamata sigaretid (7 680 000 tükki), nimetusega Ducal.

Tegemist oli aktsiisikaubaga (veoki läbivaatuse akt nr 15-12.1-5/00/3287).

6. Kogutud tõendite pinnalt nähtub, et kaebajad on tegelenud ebaseadusliku sigarettide tootmisega,

kuna tootmiskohtadest (OÜ-le Netronic kuuluv tööstushoone aadressil Xxx ning OÜ-le Ecoteam

kuuluv hoone aadressil Yyy) on leitud sigarettide tootmiseks vajalik tehnika ja aparatuur ning

sigarettide tootmise jälgi (tubakatolm, pakendipaber, tubakapakendi osad).

Ekspertide hinnangu kohaselt olid eelnimetatud hooned kohandatud tubakatoodete tootmiseks.

OÜ-le Ecoteam kuuluvas hoones on olemas kompressor vaakumi loomiseks ja suruõhu tarbeks,

mis on tubakavabriku standardseade. OÜ-le Neutronic kuuluv tööstushoone on väga sobilik, et

tegeleda tubakatootmisega (betoonpõrand, seinad isoleeritud muu tootmise kõrval, olemas on

tööstusvool, tootmisele viitav tubakatolm).

Usaldusväärsed on kriminaalasja raames antud S.L.i ja O.L.i tunnistused, mille kohaselt nad olid

teadlikud sigarettide tootmisest xxx. Halduskohtule esitatud seletustega on isikute tunnistusi

muudetud

kaebajate

soovi

kohaselt.

Ka

N.O.

(sigarettide

transportija)

nõustus

kriminaalmenetluses, et sigaretid toodeti xxx kaebajate poolt.

Hoonete läbiotsimisel erinevatelt seadmetelt võetud DNA proovid langevad kokku mõlema

kaebaja DNA-profiiliga.

S.K.i (s. xxx) sülearvutist tuvastati päringute tegemine sigarettide tootmiseks vajalike seadmete

kohta.

7. Mõlemad kaebajad mõisteti Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi

karistusseadustiku § 376 lg 1 alusel ja nende tegevus on loetud ühiseks tegevuseks. Kaebajad

nõustusid kokkuleppega. Asjakohatu on väide, et MTA on hea halduse tava vastaselt koostanud

peale kriminaalmenetluse lõppemist maksuotsuse.

8. Maksusumma määramisel tuleb lähtuda maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud

5-aastasest tähtajast, kuna rikkumine oli tahtlik.

9. MTA tagas kaebajatele ärakuulamisõiguse. S.K. (s. xxx) sai kontrollakti kätte 10. jaanuaril

2018. Kaebajad said esitada vaide.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist

ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiavad kaebajad jätkuvalt, et maksusumma määramine on aegunud, sest

kohaldamisele kuulub MKS § 98 lg 2. MKS § 98 lg 1 tähtajad on sätestatud neile juhtudele, mil

isikutel on maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt algab

aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles

esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. MKS § 98 lg 2 kohaselt on lühendatud

aegumistähtaeg (1 aasta) maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud

maksudeklaratsiooni esitamise kohustust.

Kaebajaid ei määratletud ATKEAS § 22 lg 1 p 1 järgi aktsiisilaopidajana, vastupidi, maksuotsuse

p.-i 2.1.1.3. (a) kohaselt järeldatakse, et apellantide puhul ei ole tegemist aktsiisilaopidajaga.

Maksuotsuses tugineb ATKEAS § 24 lg-le 12, mille kohaselt, ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud

isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või kui

rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. ATKEAS § 25

lg 5 järgi nimetatud juhul makstakse aktsiis haldusaktis määratud tähtpäevaks. Seega tekkis

kaebajatel maksukohustus rikkumise avastamise päeval (24. märts 2015). Kohustus maksusumma

tasumiseks on aga pandud MTA 17. juuli 2018. a maksuotsusega.

Maksuotsuses viidatud tõendid ei kinnita kaebajate poolt sigarettide tootmist. S.L.i ja O.L. enda

seletustes ning ka DNA-proovid ei kinnita sigarettide tootmist. Arvutist leitud internetiotsingutest

ei saa järeldada, et kaebajad tegelesid salasigarettide tootmisega. Eksperdid ei ole andnud

arvamust, et tööstushoones oli seatud üles tubakatootmise liin. Ei ole välistatud, et hoones olnud

seadmed olid mõeldud muuks otstarbeks või terviklikku tootmisliini ei olnud komplekteeritud.

Tõendatud ei ole, et tegemist on võltsitud toodetega.

S.K.i (s. xxx) osas on tõendid tema tootmistegevuse kohta nõrgemad/olematud, kui teise kaebaja

puhul.

MTA ei ole tõendite kogumise menetlust läbi viinud. Kriminaalasi ei hõlmanud tubakatootmist.

Tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega tehti kaebajatele liiga.

Halduskohus tuvastas sigarettide tootmise mõlemas hoones, kuid maksuotsuse kohaselt toimus

tootmine ainult xxx.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et kuna salasigarettide tootmine on tahtlik tegevus, tuleb maksusumma

määramisel kohaldada 5-aastast tähtaega.

Halduskohus on otsuses piisava põhjalikkusega välja toonud asjaolud ja tõendid, mille pinnalt saab

asuda seisukohale, et kaebajad tegelesid ebaseadusliku tubakatoodete tootmisega ja esinevad

ATKEAS-is toodud maksustamise alused.

Usutavamaks saab pidada S.L.i ja O.L.i poolt kriminaalmenetluses antud ütlusi.

12. Kaebajad selgitasid vastuses kohtunõudele, et nad ei ole saanud vedukautost leitud sigarette

üle lugeda ning ei osanud vastata küsimusele, kas sigarettidelt oli aktsiis tasutud ega olnud

teadlikud, kas kaubale võis kehtida ajutine aktsiisivabastus. Kaebajate väitel ei ole nad vallanud

maksuotsuses viidatud sigarette.

13. MTA selgitas vastuses kohtunõudele, et kokkuleppe sõlmimisega kriminaalmenetluses

nõustusid kaebajad neile süüks pandud tegudega kirjeldusega. Maakohtu poolt on muuhulgas

tuvastamist leidnud kaebajate tegude faktilised asjaolud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid

täiendada tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.

15. Apellatsioonimenetluses heidavad kaebajad halduskohtule ette menetlusreeglite rikkumist

tõendite kogumisel ning leiavad, et kaevatav maksuotsus on õigusvastane, kuna see on antud pärast

maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist. Tõendatud ei ole 24. märtsil 2015 Paldiski

Põhjasadamas tollikontrolli käigus kinni peetud sigarettide kogus. Samuti ei ole tõendatud, et

kaebajad tootsid ära võetud sigaretid või, et kaebajad üldse oleks tegelenud nn salasigarettide

tootmisega OÜ-le Netronic kuuluvas tööstushoones aadressil Xxx või OÜ-le Ecoteam kuuluvas

hoones aadressil Yyy.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 24. märtsil 2015 Paldiski sadamas kinnipeetud sigaretid on

aktsiisikaup ATKEAS § 1 lg 1 tähenduses ning neilt tuleb tasuda aktsiisimaksu vastavalt ATKEAS

§ 56 lg-le 1 ja §-le 60. Vaatamata kaebajate väitele, et nad ei ole saanud kinni peetud kaubaga

tutvuda, on väljaspool kahtlust ka see, et sigaretipakkidel puudusid maksumärgid ning sigarettidele

ei kohaldunud ajutine aktsiisivabastus, kuna puuduvad igasugused andmed ajutise

aktsiisivabastuse kohaldamise aluseks olevate tingimuste täitmise kohta. Samuti ei ole vaidluse all

aktsiisi arvutamisel aluseks võetud sigarettide levinuim hind ega kontrollakti punktis 1.4 (II kd,

tl 114p) esitatud aktsiisi arvutuskäik, mille kohaselt kuulub 7 680 000 sigaretilt tasumisele aktsiis

fikseeritud määra järgi 357 120 eurot ja proportsionaalse määra järgi 391 680 eurot, kokku

748 800 eurot. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi.

Apellatsioonkaebuse

lahendamiseks

hindab

ringkonnakohus

esmalt

kaebaja

väiteid

menetlusrikkumiste kohta (I), seejärel maksusumma määramise aegumise (II) ja faktiliste

asjaolude tõendamatuse (III) kohta ning lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud

(IV).

I

16. Kaebajate hinnangul rikkus halduskohus menetlusnorme, jättes korraldamata istungi asja

läbivaatamiseks ja vastavalt ka tunnistajad üle kuulamata, kuigi kaebajad seda taotlesid.

Ringkonnakohus nõustub kaebajatega.

17. Nii vaidlustatud maksuotsuse kui ka halduskohtu otsuse põhjendused tuginevad muu hulgas

O.L.i ja S.L.i kriminaalmenetluses antud ütlustele. Vastavalt HKMS § 65 lg-le 2, kui kohus võtab

tõendina vastu süüteomenetluses protokollitud ütlused, kuulab kohus menetlusosalise taotlusel

tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks

lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti

mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et

isik on andnud valeütlusi.

5. veebruari 2019. a ja 28. märtsi 2019. a määrustes on halduskohus selgitanud, et jätab

rahuldamata kaebajate taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, samuti kaebajate vastuväite, kuna

O.L.ilt ja S.L.ilt ja veel muudelt asjaomastelt isikutelt on seletused võetud ja asja materjalide

juurde lisatud ning tunnistajad on ütlused andnud mitmel erineval korral. Viidatud määrustes ja

halduskohtu otsuses esitatud põhjendustes ei ole kohus aga selgitanud, miks ei ole tunnistajate

ülekuulamine vajalik asja õigeks lahendamiseks olukorras, kus kaebajad seondasid oma taotluse

asjaoluga, et tunnistajate ütlustest ei selgu, millistest faktidest pärineb nende väidetav teadmine

salasigarettide tootmise kohta. Sellega väitsid kaebajad sõnaselgelt, et tunnistajate ütlused on

ebaselged ja mitmeti mõistetavad. Kaebajate väidetele vastamata jätmine on vastuolus HKMS §

65 lg-ga 2, jättes kaebajad ühtlasi ilma võimalusest tõendada kaebuses esitatud väiteid.

Kaebajad on samuti halduskohtule ette heitnud, et kohus ei andnud selget tähtaega taotluste

esitamiseks enne asja määramist lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ka selles osas on

halduskohus menetlusreegleid rikkunud, jättes vastuolus HKMS § 62 lg 1 ls-ga 1 määramata

tähtaja täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks taotluse esitamiseks, kuigi kaebajad juba kaebuses

viitasid sellesisulise taotluse esitamise kavatsusele.

18. Eeltoodud menetluslikud minetused võivad kaasa tuua halduskohtu otsuse tühistamise ja asja

halduskohtule uueks arutamiseks saatmise, kui selle tõttu on asja lahendamiseks olulised tõendid

jäänud kogumata. Käesoleval juhul siiski ei ole põhjust halduskohtu otsuse tühistamiseks

menetluslike rikkumiste tõttu, kuna puudub alus järeldada, et rikkumised oleks mõjutanud asja

lahendamist. Nimelt esitasid kaebajad 27. märtsi 2019. a menetlusdokumendi lisana O.L.i ja S.L.i

kirjalikud vastused kaebajate järelepärimisele (II kd, tl 137, 138), mille halduskohus haldusasja

toimikusse lisas ja millele viitas ka otsuses. Apellatsioonimenetluses kaebajad ei taotle enam

tunnistajate ülekuulamist. 15. aprillil 2020. a toimunud kohtuistungil kinnitas kaebajate esindaja,

et tunnistajate kirjalikud vastused on piisavad, mistõttu nende ülekuulamine ei ole enam vajalik.

Seetõttu ei ole vajalik ka asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmine, et kõrvaldada

minetused tõendamismenetluses.

II

19. Apellatsioonimenetluses on kaebajad jätkuvalt seisukohal, et maksusumma määramisel tuleb

kohaldada MKS § 98 lg 2 ls-s 1 sätestatud üheaastast aegumistähtaega ning vaidlustatud

maksuotsus on antud pärast maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist isegi juhul, kui

arvestada, et aegumistähtaja kulg peatus kriminaalmenetluse ajaks.

Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

20. Üheaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg 2 ls-s 1 on ette nähtud

maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise

kohustust.

Vaidlustatud

maksuotsusega

nõutakse

kaebajatelt

tubakaaktsiisi

tasumist

ebaseaduslikult toodetud ja maksumärgistamata sigarettidelt.

Tulenvalt ATKEAS §-st 1 on tubakatoode aktsiisiga maksustatav toode. Tubakatoodete tootmine

on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse (ATKEAS § 21 lg 2). Selline

tegevus on lubatav üksnes aktsiisilaos (ATKEAS § 1 lg 4 ls 1). Tubakatoote eest aktsiisi tasumise

kohustus tekib üldjuhul toote tarbimisse lubamisel (ATKEAS § 24 lg 1) ja vastavalt tuleb esitada

aktsiisdeklaratsioon ning tasuda aktsiisimaks maksustamisperioodile järgneva kuu 20. päevaks

(ATKEAS § 25 lg-d 1 ja 2). Maksuotsuse järelduste kohaselt ei ole kaebajad järginud

tubakatoodete tootmise reegleid ega deklareerinud või tasunud aktsiisimaksu vaidlusalustelt

sigarettidelt. Sellises olukorras tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või

maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis

rikkumise avastamise päeval (ATKEAS § 24 lg 12), maksu tasumiseks on kohustatud isik, kes on

rikkunud ATKEAS-e nõudeid aktsiisikauba tootmisel (ATKEAS § 22 lg 1 p 4) ja maks tuleb

tasuda haldusaktis märgitud tähtpäevaks (ATKEAS § 25 lg 5).

21. Nendel asjaoludel näeb seadus tubakatoodete tootmise, maksumärkide kasutamise ja

tubakatoodete tarbimisse lubamise või ajutise maksuvabastuseta lähetamisega seoses ette

aktsiisideklaratsiooni esitamise kohustuse. Kaebajad tahtlikult ei täitnud seadusest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid tubakatoodete tootmisel ja selles tõttu on nad ilma jäänud õigusest ise

deklaratsioonis esitada andmed aktsiisikauba ja –maksu kohta. See aga ei muuda aktsiisikohustuse

olemust ning seda tuleb MKS § 98 mõttes lugeda siiski maksukohustuseks, millega seoses on

seaduses sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. See ilmneb selgesti ka sellest, et

MKS § 98 lg 2 on kehtestatud neid maksukohustusi silmas pidades, kus eelkõige maksuhalduril

on aktiivne roll maksusumma määramisel ja maksukohustuslasele teatavaks tegemisel, näiteks

maamaks. Ainuüksi ATKEAS-es sätestatud kohustuste rikkumise fakti tõttu kaebajate

võrdsustamine maamaksu tasumiseks kohustatud isikute, mitte aktsiisi tasumiseks kohustatud

isikutega oleks vastuolus maksukorralduse eesmärkide ja põhimõtetega, viies järelduseni, et

seaduses sätestatud kohustuste rikkumine toob rikkujale maksusumma määramise aegumise osas

kaasa üldkorraga (MKS § 98 lg 1) võrreldes soodsama režiimi kohaldamise (MKS § 98 lg 2).

Vastavalt tuleb vaidlustatud maksuotsusele kohaldada maksusumma tahtliku tasumata jätmise

korral ettenähtud viieaastast aegumistähtaega (MKS § 98 lg 1 ls 2).

Isegi kui nõustuda kaebajatega, et olukorras, kus rikkumise tõttu aktsiisimaksu kohustuse

tekkimisel ATKEAS ei sätesta enam eraldi aktsiisideklaratsiooni esitamise võimalust ja

maksusumma määramise aegumisele tuleb kohaldada MKS § 98 lg-t 2, ei oleks siiski alust

kohaldada sätte esimeses lauses ette nähtud üheaastast aegumistähtaega. Olukorras, kus

maksusumma jäi määramata seadusega kaebajatele pandud kohustuste täitmata jätmise tõttu,

tuleks kohaldada MKS § 98 lg 2 ls-s 2 sätestatud nelja-aastast aegumistähtaega.

Kuna vaidlustatud maksuotsus on antud ca kolm aastat ja neli kuud pärast rikkumise avastamist,

siis mõlemal juhul on maksusumma määratud enne aegumistähtaja möödumist ka siis, kui mitte

arvestada aegumistähtaja peatumisega kriminaalmenetluse ajaks. Seega ei ole vaidlustatud

maksuotsus antud pärast maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist.

III

22. Kaebajad leiavad, et tõendamata on maksusumma määramise aluseks olevad faktilised

asjaolud – sigarettide kogus ning sigarettide tootmine hoones aadressil Xxx või hoones aadressil

Yyy või, et vaidlusalused sigaretid üldse oleks olnud kaebajate valduses.

Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

23. Ringkonnakohus jagab siiski kaebajate arusaama, et Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsusele

kriminaalasjas nr 1-17-2537xxx (II kd, tl 110-112), millega kaebajad mõisteti süüdi KarS § 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ei saa käesolevas asjas omistada määravat

tähendust.

Otsuses esitatud süüdistuse teokirjelduse järgi 2015. aasta esimestel kuudel kaebajad tegelesid

nimetatud hoonetes salasigarettide Ducal tootmise, hoidmise ja ladustamisega, kusjuures N.O.

toimetas sigaretid Eesti Vabariigist välja plastikust nugade ja kahvlite, plastiku või plastnõude

nime all 4. ja 25. jaanuaril, 15 veebruaril ning 1. ja 24. märtsil 2015. 24. märtsil 2015 transporditud

kaup peeti Paldiski sadamas tollikontrolli käigus kinni. Maakohus on otsuses kinnitanud, et

kokkulepe vastab kaebajate tegelikule tahtele ning kaebajate käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Seega leidis kohus, et süüdistusena esitatud teokirjelduses toodud asjaoludel saab kaebajatele

omistada Kars § 376 lg 1 kohase teo, s.o maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas

müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemise, nende hoidmise, ladustamise või

edasitoimetamise suures koguses. Samas ei viinud maakohus läbi tuvastamismenetlust ega

analüüsinud, kas asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebajad on süüdistuses kirjeldatud teo

toime pannud. Seega ei ole maakohus tegelikkuses veendunud, kas kriminaalmenetluses kogutud

tõendid on piisavad süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude tõendatuks lugemiseks. Ka juhul, kui

maakohus oleks tõendeid hinnanud, väljendaks maakohtu otsus üksnes kohtu põhjendatud

hinnangut asjaoludele ega võtaks maksuhaldurilt ja halduskohtult õigust ja kohustust hinnata ning

analüüsida ise neid esmaseid tõendeid, mille pinnalt maakohus oma otsuse tegi.

Kaebajate nõustumine enda süüdimõistmisega süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemises

kahtlemata suurendab süüdistuse teokirjelduse tõeväärtust. Samas ei anna see maakohtu otsusele

käesolevas asjas nn supertõendi staatust. Sellise staatuse omistamine oleks ilmses vastuolus

HKMS § 62 lg-ga 2. Seetõttu tuleb maakohtu otsust hinnata koostoimes teiste tõenditega ning

vastuolu korral teiste tõenditega ei ole välistatud ka kohtuotsuse lugemine ebausaldusväärseks

teabeallikaks maksustamisel oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel.

24. Käesolevas asjas ei pea ringkonnakohus võimalikuks tugineda kaebajatelt nõutava

aktsiisimaksu kohustuse faktilise aluse tuvastamisel ainuüksi maakohtu otsusele põhjusel, et

süüdistuses esitatud teokirjeldus on vastuolus kaebajate endi ja N.O.i kriminaalmenetluses antud

ütlustega. Nimelt kinnitas N.O. 24. märtsi 2015. a ülekuulamisel (I kd, tl 91p), et sai Paldiskis

kinnipeetud kauba vene keelt rääkinud lätlastelt või leedulastelt ja kaup laaditi autole Elvas. Hiljem

ei ole N.O. oma ütlusi muutnud. Ringkonnakohus ei nõustu siinjuures halduskohtuga nagu saaks

süüdistuse versiooniga nõustumist järeldada N.O.i 9. detsembri 2016. a kahtlustatavana

ülekuulamisest (II kd, tl 100-102). N.O. on kinnitanud üksnes, et kahtlustus on talle arusaadav ning

ta ei soovi rohkem kommenteerida ega ütlusi anda, kuid ei ole lahti öelnud oma varasematest

ütlustest. Nii kriminaalmenetluses kui ka maksumenetluses kaebajad ise eitasid salasigarettide

tootmist ja N.O.ile üleandmist. Muid otseseid tõendeid kinni peetud veose päritolu kohta ei ole

kogutud kriminaalmenetluses ega hiljem ka maksumenetluses.

25. Maksuhaldur ei ole maakohtu otsuse ja muude tõendite vastuolule tähelepanu pööranud ega

isegi üritanud vastuolu kõrvaldada. Kontrollaktis ja maksuotsuses on vastustaja küll loetlenud

asjaolud, mis tema hinnangul kinnitavad vaidlusalustes hoonetes sigarettide tootmist kaebajate

poolt, kuid ei ole hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ega põhjendanud, miks

tõenditest tuleb järeldada, et 24. märtsil 2015 Paldiskis kinni peetud sigaretid on toodetud just

kaebajate poolt. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et 3. septembri 2015. a ekspertiisiaktiga (I kd,

tl 162p-164) on kinni peetud kaubal tuvastatud N.O.i sõrmejäljed ja lisaks sõrmejälje fragmendid,

millega samaseid sõrmejälgi riiklikku registrisse kantud sõrmejälgede hulgas ei olnud. Ka hiljem

ei ole kindlaks tehtud, kellele tundmatud sõrmejäljed kuuluvad. Puuduvad ühesed tõendid selle

kohta, et sigaretid pärinevad kaebajate kasutuses olnud hoonetest või, et kaebajad oleks

korraldanud või osalenud sigarettide veo korraldamises. Maksuotsuses ei ole viidatud muudele

tõenditele, mis otseselt seoksid kaebajaid kinni peetud sigarettidega. Seega on maksuotsus

ebapiisavalt põhjendatud, kuna otsuse (ja selle lisaks oleva kontrollakti) põhjendused ei luba

veenduda, et esinevad kaebajatele maksu määramise aluseks olevad faktilised asjaolud – kaebajad

on tootnud kinni peetud sigaretid või olid sigarettide valdajateks.

Maksuotsus ei kuulu siiski tühistamisele, sest asjas kogutud tõendite täiendaval analüüsimisel saab

maksustamise aluseks olevad faktiliste asjaolud siiski tõendatuks lugeda.

26. Väike-Kuusiku tee 3xxx ja Mäeyyy hoonete läbiotsimisprotokollid (II kd, tl 1-19, 20p-46) ning

Mäeyyy hoones toimunud sündmuskoha vaatlus (II kd, tl 47), milles osalesid ekspertidena D.

Schulze, O. Kotlyarevskyy, A, Trukhin ja M. Hesins, kinnitavad, et nimetatud hoones on

käideldud tubakat ja/või tubakatooteid. Eksperdid selgitasid, et hoones oli näiteks seade tubaka

peenestamiseks ja keeramiseks, konveier, seade tubaka termotöötluseks, torustik suruõhuga

masinate käitamiseks ja sigarettide tootmisel kasutatava PVA liimi tünnid. Leitud seadmed

sobivad omavahel ja neid eeldatavalt saab kasutada tubaka töötlemiseks. Seadmed on vanad ja

vaatluse ajal nende asukohas (hoone omanik oli liigutanud seadmed teise ruumi) neid ilmselt ei

ole kasutatud. Samas tubakatolm hoones ja jäätmete põletamise ahi hoone kõrval konteineris

viitavad, et tootmine on toimunud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähendusega, et läbiotsimise ja vaatluse teostamise

ajal, s.o enam kui 11 kuud pärast sigarettide kinni pidamist, ei olnud MäeYyy hoones sigarettide

tootmiseks vajalikku terviklikku tehnilist sisseseadet. Sigarettide kinni pidamisest möödunud aeg

oli piisav seadmete äraviimiseks ja/või ümberpaigutamiseks ning selgitab ka muljet, et hoonesse

jäänud seadmeid ei ole ammu kasutatud. Sigarettide tootmisele viitavad ka muud hoonetest leitud

esemed, näiteks sigarettide filtrid (II kd, tl 2, 8), pruuni värvi taimne puru (II kd, tl 6), valget ja

kuldset värvi paberi rullid (II kd, tl 2, 14p-15), õhukese kile rullid (II kd, tl 1, 13p), õhukese paberi

rullid (II kd, tl 2, 14), plastikust poolid (II kd, tl 1, 5p), sigaretid Ducal (II kd, tl 6), kartongkastide

pinnalaotused (II kd, tl 2, 11, 32), roheline kleebis „Duty Free Only“ (II kd, tl 20p, 30), Ducal

suitsupaki detail (II kd, tl 20p, 31), filterpaberid Ducal ja More Red (II kd, tl 33p). Igast üksikust

esemest ei saa järeldada tubakatoodete käitlemist, kuid kooslusena on need piisavad, et asjaolu

tõendada. Neist nähtub sigarettide tootmiseks kasutatava tooraine, seadmete kui toodete

pakendamiseks vajaliku materjali olemasolu.

27. Väike-Kuusiku tee 3xxx ja Mäe yyy hoonetest kogutud proovide DNA ekspertiis (II kd, tl 52-

59) kinnitab veenvalt, et mõlemad kaebajad viibisid kõnealustes hoonetes. Olukorras, kus

puuduvad andmed ja kaebajad ei väidagi, et hooneid oleks kasutanud kolmandad isikud või, et

hoonetest leitud esemed ja seadmed oleks olnud hoonetes enne kaebajate poolt hoonete valduse

saamist või toodud sinna kolmandate isikute poolt, saab järeldada, et kaebajad on korraldanud

hoonetesse tubaka töötlemisel ja sigarettide tootmisel kasutatavate seadmete ja materjali toomise

ja kasutamise. Seda, et hooned olid kaebajate kasutuses kinnitavad ka S.L.i ütlused (II kd, tl 60-

62), kelle selgitusel suhtles ta enam noore Sergeiga (II kd, tl 61p) kuid pidas üürisuhtes vastutavaks

ka vanemat Sergeid ning 2015. aastal kuulis O. Livjakovilt, et hoonetes olevat toodetud

salasigarette. Ka O.L.i ütlused (II kd, tl 90-91) on eelnevaga kooskõlas.

Kaebajad esitasid halduskohtule S.L.i ja O.L.i kirjalikud selgitused (II kd, tl 137, 138), et kumbki

ei saa kinnitada salasigarettide tootmist, sest pole seda näinud. Lisaks väidab S.L.i, et ei tea midagi

poeg S.K.i (s. xxx) osalusest sigaretiäris. Kuna S.L.i ja O.L. ka varem ei olnud kinnitanud, et oleks

näinud sigarettide tootmist kaebajate poolt, siis ei muuda nende hiljem antud kirjalikud seisukohad

tõenduslikku olukorda. Olukorras, kus DNA ekspertiis kinnitab mõlema kaebaja viibimist Mäeyyy

hoones ei pea ringkonnakohus aga usaldusväärseks S.L.i väidet, et hoone kasutamisega oli seotud

üksnes vanem K (s.xxx). See väide on vastuolus ekspertiisi tulemustega ja S.L.i varasemate

ütlustega ning S.L.i ei ole selgitanud, miks ta kirjalikus järelepärimises on algsest erineva väite

esitanud. Pidades silmas S.K.i (s. xxx) DNA esinemist hoonetes on ebausutav, et ta ei olnud seotud

tubakatoodete käitlemise ja/või sellise tegevuse korraldamisega.

28. Eelnevaga on kinnitust leidnud, et kaebajad ühiselt kasutasid Väike-Kuusiku 3Xxx ja MäeYyy

hoonet ning tegelesid hoonetes sigarettide tootmisega. Aktsiisi tasumise kohustuse

kindlakstegemiseks ei ole vajalik tuvastada, kas tootmisprotsess oli terviklik, kuna ATKEAS § 21

lg 2 järgi on tubakatoote tootmine nii toote valmistamine, töötlemine kui ka pakendamine

müügipakendisse. Väljaspool mõistlikku kahtlust on selge, et kaebajate tegevus hõlmas vähemalt

osa toodud loetelust.

29. Ringkonnakohus leiab, et 24. märtsil 2015 Paldiskis kinni peetud sigaretid on seostatavad

kaebajate Väike-Kuusiku 3Xxx ja MäeYyy hoonetega. Vaidlust ei ole, et kinni peetud sigaretid

kandsid Ducal kaubamärki. Seda kinnitavad veoki läbivaatuse akt (I kd, tl 42, 44) ja asitõendi

vaatlusprotokoll (I kd, tl 156-158). Asjatundja arvamusest (I kd, tl 160, tõlge 161) ilmneb, et Ducal

sigarettide kaubamärgi hoidjaks on Landewick Tobacco ja need on mõeldud müügiks Hispaania

maksuvabal turul. Seejuures tuvastati, et leitud sigaretid sarnanevad varasemalt analüüsitud

võltsitud More sigarettidele.

Ducal sigarette ja sigaretipaki detail leiti ka kaebajate kasutuses olnud hoonetest. Kaebaja ei ole

pakkunud mingit selgitust selle kohta, kuidas hoonetesse sattusid sellise kaubamärgiga tooted,

mida Eesti ega lähiriikides jaemüügis ei turustata. Lisaks leiti MäeYyy hoonest ka More Red

sigareti filtripaber, mis koostoimes asjatundja seisukohaga viitab võimalusele, et kaebajad

varasemalt kasutasid salasigarettide tootmisel ka More kaubamärki. Ilmselt tuleb hinnata

ebatõenäoliseks, et Eesti oleks ka teine salasigarettide tehas, mis samuti tootis suures koguses

sigarette, kasutas neil Eestis jaemüügis mitteturustatavat Ducal kaubamärki ning varasemalt

kasutas ka More kaubamärki. Samuti saa pidada tõenäoliseks, et sellist kaubamärkide

kombinatsiooni oleks kasutatud suures koguses Eestisse ebaseaduslikult toodud sigarettidel,

eesmärgiga need siis reeksportida.

30. 24. märtsil 2015 Paldiskis kinni peetud veokis oli 2 alust plastist nugade ja kahvlitega ning 15

alust sigarettidega (I kd, tl 42, 156), kusjuures veosega kaasas olnud saatelehe järgi oli veoseks

Huhtamaki kaubamärki kandvad 1280 kasti plastikust nuge ja 1280 kasti plastikust kahvleid (I kd,

tl 45). Kaebajate kasutuses olnud hoonetest leiti suures koguses kokku voltimata pappkaste ning

plastikust nõusid, mh ka plastikust nuge ja kahvleid, osa neist pakitud pappkastidesse (II kd, tl 2,

5, 7p,). Pappkarbid, millesse olid pakitud plastikust topsid, kandsid Huhtamaki kaubamärgi

markeeringut.

Kaebajad ei ole selgitanud, miks oli nende kasutuses olnud hoones suures koguses plastiknõusid.

Puuduvad andmed selle kohta, et kaebajad oleks plastiknõusid turustanud või kasutanud neid muul

moel suures koguses. Arvestades ka, et plastiknõud olid vähemalt osaliselt pakendatud Huhtamaki

kaubamärki kandvatesse pakenditesse viitab see, et kaebajad vajasid ja kasutasidki plastiknõusid

salasigarettide veol tegeliku veose varjamiseks. Ebatõenäoliseks tuleb pidada seda, et Eestis

tegutsenuks teine salasigarettide tootmise tehas, mis tootis suures koguses salasigarette Eesti

Vabariigist välja vedamiseks ja kasutas tegeliku veose varjamiseks Huhtamaki kaubamärki

kandvaid plastnõusid.

31. Seetõttu vaatamata sellele, et vastustaja ei ole kogunud otseseid tõendeid selle kohta, et 24.

märtsil 2015 Paldiskis kinni peetud salasigaretid on toodetud kaebajate poolt, ilmneb kaudsetest

tõenditest piisavalt veenavalt, et kaebajad siiski tootsid kinni peetud sigaretid ja korraldasid nende

veo N.O.i poolt.

Ringkonnakohus peab oluliseks, et kaebajad ei ole pakkunud mingitki usutavat selgitust sellele,

miks oli nende kasutatavates hoonetes sigarettide tootmiseks kasutatavaid seadmeid ja materjale,

milline on nende päritolu ja milleks kaebajad kavatsesid neid kasutada. Väide, et tegemist oli laona

kasutatavate hoonetega ei ole kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd, tl 47) ilmnevaga

ega selgita hoonetes olnud seadmete ja materjalide kooslust. S.K.i arvuti vaatlusel tuvastatud

kaebaja huvi tubaka töötlemise ja sigarettide tootmise seadmete vastu (I kd, tl 173-174) osutab

selgesti, et kaebaja huvitus tubakatoodete töötlemisest. Seetõttu isegi juhul, kui selleks sobilikud

seadmed sattusid kaebajate valdusesse juhuslikult, soovisid kaebajad ilmselt neid otstarbekohaselt

tööle rakendada. Olukorras, kus maksumenetluse läbiviimise ajaks oli lõppenud kaebajate suhtes

toimunud kriminaalmenetlus, puudus kaebajatel alus ka enese mittesüüstamise õigusele tuginedes

jätta kaasaaitamiskohustus täitmata. Seega oli kaebajatel MKS §-st 56 tulenevalt kohustus

maksumenetluses esitada andmeid hoonetest leitud seadmete ja materjalide kasutamise kohta.

Kaebajad seda ei teinud ega pakkunud välja alternatiivi kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse

versioonile. See osutab, et maakohtu otsuses esitatud teokirjeldusele ei olegi eluliselt usutavat

alternatiivi ning kaebajad nõustusid kriminaalmenetluses kokkuleppel süüdimõistmisega muu

hulgas põhjusel, et süüdistuses kirjeldati kaebajate tegevust põhiosas õigesti.

32. Kaebajad leiavad veel, et tõendamata on 24. märtsil 2015 Paldiskis kinni peetud sigarettide

kogus, kuna kõiki sigarette üle ei loetud ning asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 156-158)

ilmneb, et sigarette võis olla oluliselt vähem.

Ka selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu.

33. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et veokis oli kokku 32 kaubaalust, millest kahel

olid plastnõud ja 30-l sigaretid. Sigaretid olid pakendatud kastidesse kümnepakiliste plokkidena,

igas kastis 16 plokki. Ühel kaubaalusel oli 80 kasti. Kui ühes sigaretipakis on kakskümmend

sigaretti (mida kaebajad kahtluse alla ei sea), siis kokku oli plokis 20 * 10 = 200 sigaretti, ühes

kastis 200 * 16 = 3200 sigaretti, ühel kaubaalusel 3200 * 80 = 256 000 sigaretti ja veokis kokku

256 000 * 30 = 7 680 000 sigaretti, s.o täpselt maksuotsuses aktsiisi määramisel aluseks võetud

sigarettide arv. Veoki läbivaatusel ja sigarettide vaatlusel tehtud fotodelt nähtub, et ühes plokis on

kaks viiest rida sigarette, ühel kaubaalusel on kaks kastide rida, ühes reas nelikümmend kasti ning

veos täidab veoki haagise kogu ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda, et ka

ülejäänud osas (plokkide arv kastis ja kaubaaluste arv kokku) on asjaolud vaatlusel õigesti

tuvastatud. Sigarettide koguarvu saamiseks ei ole nõutav, et kõik sigaretid (või ka ainult

sigaretipakid) oleks eraldi üle loetud. Identsete pakendite korral on usaldusväärse tulemuse

saamiseks piisav, kui pakendamise igal tasandil on toodete ja pakendite arv tuvastatud. Sel juhul

on sigarettide arv lihtsalt arvutatav ning miinimumini on viidud eksimise võimalus, mis enam kui

seitsme ja poole miljoni üksiku sigareti ülelugemisel kindlasti esineks. Kui mõnes pakis või alusel

olnuks teistsugused tooted oleks see ilmnenud sigarettide hävitamisel.

34. Seega on tõendatud ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja § 24 lg 12 alusel aktsiisi tasumise kohustuse

aluseks olevad faktilised asjaolud ja kaebajal tuleb aktsiis tasuda maksuotsuses märgitud ulatuses

ja tähtaja jooksul. Aktsiisi tasumise kohustuse tekkimise seisukohalt ei ole vahet, kas tegemist oli

kaubamärgi omaniku nõusolekul ja kvaliteedinõutele vastavalt toodetud sigarettidega või mitte.

35. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuigi

maksuotsus on olulise põhjendamispuudusega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebajate

menetluskulusid vastustaja kanda HKMS §108 lg 61 alusel, kuna põhjendamispuudus seondub

nende faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendamisega, mis olid kaebajatele endile teada ja mille

osas kaebajatel endil oli kaasaaitamiskohustus maksumenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)