2-19-3799/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.aprill 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-3799

Tsiviilasi

Creative Ehitus OÜ hagi L M vastu 20 227,85 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

20 227,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Creative Ehitus OÜ (registrikood 12127800,

asukoht Kikerpuu tee 30, Randvere küla 74016, Viimsi

vald, Harju maakond);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

(Advokaadibüroo

Natalia

Lausmaa,

e-post

natalia.lausmaa@gmail.com);

Kostja: L M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx);

lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja (Smart Legal

Services OÜ, e-post poljanskaja@sls.ee).

Asja läbivaatamine

28.05.2019 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa ja seaduslik

esindaja X X ning kostja lepinguline esindaja Juliana

Poljanskaja ja kostja L M isiklikult;

15.11.2019 kohtuistungil, osalesid samad isikud;

05.02.2020 kohtuistungil, osalesid samad isikud ja

tunnistajad asjatundjad E P ja E E.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt L Mlt (isikukood xxx) hageja Creative Ehitus OÜ (registrikood

12127800) kasuks välja töövõtulepingutest tulenev võlgnevus 9 842,4.

3. Hagi jääb rahuldamata 10 385,45 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud

55 % ulatuses hageja kanda.

4.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Creative Ehitus OÜ (hageja või ka akronüümina CE) esitas 12.03.2019 allkirjastatud

hagiavalduse Harju Maakohtule L M (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva ja teostatud tööde

eest tasumisele kuuluva 20 934,61 euro saamiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 900 eurot

(t lk 19).

2. Harju Maakohus võttis 13.03.2019 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostja kirjalikku

vastust hagile (t lk 20 jj).

3. Kostja vastas hagile 07.04.2019 (t lk 26 jj) väites, et ta ei tunnista hagi, kuna CE on teud töid

puudustega ja osa töid on üldse tegemata.

4. 23.04.2019 esitas hageja hagi nõude täpsustuse ja hageja seisukoha kostja 07.04.2019

hagivastuses esitatud väidete kohta (t lk 89 jj). Hageja täpsustatud nõue on 20 227,85 eurot.

Kostja esitas sellele oma arvamuse 20.05.2019 (t lk 112 jj).

5. Esimene kohtuistung tsiviilasjas toimus 28.05.2019, kus osalesid hageja lepinguline esindaja

ja seaduslik esindaja ning kostja lepinguline esindaja ja kostja isiklikult (t lk 126 jj). Pooled

arutasid muuhulgas ka kompromissi võimalikkust.

6. 01.08.2019 esitas kostja oma kompromissettepaneku, mille kohaselt on ta nõus hagejale

tasuma 5 467 euro 7 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

7. 16.09.2019 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse (t lk 165). Kostja vastas sellele

07.10.2019 ja esitas ühtlasi tasaarvestuse avalduse (t lk 171 jj). Kostja tasaarvestab oma nõude

hageja vastu summas 15 497,65 eurot (t lk 177).

8. Tee kohtuistung tsiviilasjas toimus 15.11.2019 (II kd, lk 2 jj), osalesid samad isikud. Hageja

soovis veel täiendavalt täpsustada oma tõendeid ning hagi asjaolusid.

9. 24.11.2019 esitas hageja tõendite ja asjaolude osas selgituse ning vastuse kostja tasaarvestuse

avaldusele (II kd lk 5 jj).

10. 06.12.2019 esitas kostja täpsustatud tasaarvestuse avalduse summale 15 376,84 eurot (II kd

lk 11 jj).

11. Kolmas kohtuistung toimus 05.02.2020, osalesid samad isikud ning lisaks kuulas kohus

tunnistajatena üle omanikujärelevalvet teostanud E P ja ehitise auditi teostaja E Ei (II kd lk 19

jj).

12. Hageja esitas lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja 09.03.2020 (II kd lk 25-32).

Kostja esitas kirjaliku kohtukõne ja menetluskulude nimekirja samuti 09.03.2020 (t lk 34-39).

13.03.2020 esitas kostja lisaks ka repliigi hageja väidetele ja vastuväited hageja

menetluskuludele (II kd lk 40-44).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

13. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest saamata jäänud tasu kokku

summas 20 227,85 eurot.

Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 637 ja § 635, mille kohaselt

on tellijal kohustus tööettevõtulepingus ettenähtud tööde teostamise eest maksta töövõtjale tasu

kokkulepitud ulatuses.

14. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

Poolte vahel sõlmiti Maardus aadressil xxx kostjale kuuluvale kinnistule elamu

püstitamiseks kokku 4 tööettevõtulepingut:

a) Leping nr 290418, 29.04.20108 vundamendi ehitamiseks, hind 29 020,80 eurot (km-

ga), tähtaeg 30.06.2018. Selle lepingu järgi on kostja tellijale täies mahu tasunud. Lisaks

on kostja 20.06.2018 maksnud lisatööde eest 5 565,98 eurot.

b) Leping nr 240618, 24.06.2018 majakarbi püstitamiseks, hind 36 723,91 eurot, tähtaeg

31.08.2018. Selle lepingu järgi on kostja hagejale täies mahus tasunud. Lisaks on kostja

tasunud ka lisatööde ja materjalide eest: vahepaneelide, katusefermide ja kraana

rentimise eest kokku 8 221,20 eurot.

c) Leping nr 280918, 28.09.2018 katuse ehitamiseks, hind 24 846,36 eurot, tööde

teostamise tähtaeg 29.10.2018-14.12.2018. Tasumata on ehitustööde akti nr 05 alusel

24.01.2019 väljastatud arve nr 240119 summas 11 605,56 eurot (t lk 166). Ka

lisatööde eest on osaliselt maksmata: 31.01.2019 arve nr 310119/2 summas 679,61

eurot (ibidem).

d) Leping nr 241018, 28.09.2018 põranda ja vahesete ehitamiseks, hind 22 278,44 eurot,

tähtaeg 04.10.2018-30.11.2018. Kostjal on osaliselt tööde eest tasumata: ehitustööde

akti nr 6 alusel 02.02.2019 esitatud arve nr 02022019 summas 8 054,07 eurot,

millest on maha arvatud trahv tööde tähtaja rikkumise eest 111,39 eurot. Seega

tasumata summa on 7 942,48 eurot (t lk 166).

-

Konkreetsed tööd sisaldusid igale lepingule lisatud hinnapakkumises.

-

Kostja allkirjastas lepingud ja tegi ettemaksed.

-

Tööde vastuvõtuaktid ja kaetud tööde aktid kontrollis ja allkirjastas kostja poolt

objektile palgatud omanikujärelevalve teostaja E P.

-

Kostja keeldus teostatud tööde akte allkirjastamast ja ei tasunud viimaseid arveid –

hakkas väitma, et töö on tehtud ebakvaliteetselt. Ekspert E E koostas 07.02.2019 ehitise

auditi ja ehitust jälgis omanikujärelevalve E P isikus, kes kinnitasid töö vastavust

kehtestatud tehnilistele normidele.

-

Hageja tunnistab, et puuduvad hageja poolt tehtud tööde vastuvõtuaktid, mida kostja

oleks allkirjastanud, kuid see ei tähenda, et töö oleks tegemata või automaatselt selliste

puudustega, mis ei võimalda tööd vastavalt sellele ettenähtud omadustele kasutada.

Hageja tõendid ning ka kostja tellimusel 03.07.2019 koostatud ekspertarvamus

kinnitavad, et kõigi nelja töövõtulepingu alusel tellitud tööd on tehtud.

-

Tellija pretensioonid pole esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja poolt esitatud H K

ekspertiisiaktis on etteheited peamiselt dokumentide puudulikkuse kohta, mis aga ei

tähenda, et tööl puuduksid kokkulepitud omadused.

-

Kostja vastuväited, et tööl puudusid kokkulepitud omadused, mille tõttu tellija kandis

kahju täiendavate kulutuste näol puuduste kõrvalamiseks, mis tellija tasaarvestab hageja

nõudega, on paljasõnalised ja tõendamata (vt ka hageja lõplik seisukoht 09.03.2020 (II

kd lk 25). Ehitusekspert E Ea (hageja on mõnes kohas ekslikult märkinud eksperdi

nimeks Elemer E) ütlustele tuginedes leiab hageja, et kõrvalekalded projektiga võrreldes

ei ole sellist laadi, mis takistaks ehitise kasutamist vastavalt selle otstarbele või tingiks

töö ümbertegemise või parandamise vajaduse.

-

Ehitusseadustiku (EhS) § 20 sätestab omanikujärelevalve kohustuse ehitamisel ning

selle kindlustamine on omaniku kohustus. Hageja korraldas omanikujärelevalve

teostamise E P poolt ning kui viimase poolt allkirjastatud dokumentatsioon ei vasta

nõuetele, vastutab selle eest omanik, kes jättis antud juhul järelevalve üldse teostamata.

Hageja on seisukohal, et E P teostas nõuetekohaselt omanikujärelevalvet ning kostja oli

teadlik sellest. Kostja ei võtnud tarvitusele meetmeid E P asendamiseks.

-

Pärast pooltevahelisest lepingust taganemist kostja poolt teostatud tööd ei olnud tingitud

sellest, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud projektile või tehnilistele nõuetele.

 Hageja poolt projektiväliselt teostatud drenaaži paigaldamine ümber vundamendi, mille

suhtes puudub teostusj ja kaetut tööde akt, siis seda rajatist projektis ei olnud.

Paigaldatud drenaaži teostusjtest ei ole hageja kundagi keeldunud, kuid ta ei saanud neid

teha, kuna leping oli selleks ajaks üles öeldud. Hooneväliste trasside kohta peab jed

tegema geodeesiafirma vastavate mõõdistuste alusel, see ei kuulunud töövõtulepingu

kohustuste hulka.

15. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Tema kulutused on: riigilõiv hagi

esitamisel 900 eurot; ekspert E Ea erakorralise auditi töö 600 eurot (km-ga) ja lepingulise

esindaja tasu 2 040 eurot (mk-ga) 17 tunni eest, 120 eurot tund. Kokku on hageja menetluskulu

suurus 3 540 eurot (II kd lk 28 ja pöördel).

Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited

16. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile

järgmised vastuväited:

17. Nii arvete esitamise kui ka hagi esitamise ajal ei olnud hageja tasunõue sissenõutavaks

muutunud:

-

Töövõtulepingute punktid 6.4 ja 7.3 seadsid tasunõude sissenõutavuse eelduseks töö

vastuvõtmist kostja poolt allkirjastatud aktide põhjal. Ühtegi kostja poolt allkirjastatud

tööde vastuvõtuakti, mis tõendaks, et (i) lepingujärgsed tööd on hageja poolt täies

ulatuses valmis ja nõuetekohaselt teostatud ning, et (ii) nõuetekohaselt teostatud tööd

on kostja poolt vastuvõetud, hageja esitanud ei ole.

-

Töid ei saanud ka vastuvõetuks lugeda (vähemalt ajani, mil kolmas isik V Ehitus OÜ

asus kõrvaldama puudusi hageja tehtud töödes) põhjusel, et: (i) hageja ei andnud

kostjale üle ehitusdokumentatsiooni, mis on ehitaja kohustus (vt Majandus- ja

taristuministri 04.09.2015.a määruse nr 115 § 15 lg 1) ning mille alusel oleks kostjal

võimalik töid üle vaadata; (ii) kostja poolt kaasatud ehitusspetsialist M P tuvastas oma

04.02.2019 ülevaatusaktis, et hageja töödes esinesid puudused, osa töid oli tehtud

vastuolus projektiga, osa oli jäetud tegemata (nt katusekile ei olnud täies mahus

paigaldatud, vertikaalsed vihmaveerennid ei olnud paigaldatud) ning osa töödest ei

olnud

võimalik

üle

kontrollida

(kvaliteedi,

mahu,

teostusviisi

poolest)

ehitusdokumentide puudumise tõttu. Seda kinnitas ehitusspetsialist H K 03.07.2019

aktis nr 019-091E.

-

Kuna hageja tehtud tööd ei olnud kostja vastu võtnud ning sellist tööd ei saanud ka

vastuvõetuks lugeda, ei olnud hagejal mingit alust arvete nr 02022019, nr 240119 ja

310119/2 väljastamiseks ning nendest tulenev tasunõue ei olnud sissenõutavaks

muutunud. Arve nr 310119/2 väljastamiseks puudus kostjal alus ka sel põhjusel, et

lisatööde osas pooltel kokkulepet ei olnud ning kostja ei ole oma kirjaliku nõusolekut

nende tööde teostamiseks andnud (lepingute p 7.5).

-

Hageja poolt kohtule esitatud E Ea 07.02.2019 ja E Pi 21.02.2019 aktid ning nende

ütlused ei tõenda hageja tehtud tööde lepingukohasust, sest (i) lepingute järgi pidi hageja

ehitama kostjale ühepereelamu ja muretsema selleks ehitusmaterjale vastavalt ehitusloa

aluseks olevale ehitusprojektile (st vastavalt OÜ M J 12.10.2017 ehitusprojektile KL 1-

303/16 ning selle alusel kostja tellimusel N OÜ poolt 24.01.2018 koostatud

konstruktiivse osa projektile) ja heale ehitustavale järgides ehitustööde üldisi

kvaliteedinõudeid (vt ka EhS § 12 lg 1 ja töövõtulepingute punkt 5.1); (ii) 07.02.2019

aktis kinnitas E E ehitise vastavust N OÜ 24.01.2018 projektile, heale ehitustavale ja

töövõtulepingutele. Menetluse käigus esitas hageja N OÜ 22.02.2019 koostatud

põranda teostusje, millest nähtus, et põranda ehitamisel muutis hageja põranda

soojustust võrreldes N OÜ esialgse 24.01.2018 projektiga (S asemel oli kasutatud EPS).

Kostja sai sellest teada alles spetsialist M Pi 04.02.2019 aktist (akti lk 9). Spetsialist H

K tuvastas, et hageja oli teud muudatuse nii katusekonstruktsioonis rajades

ehitusprojekti kohase sarikate ja katusetalade asemel ogaplaatfermidel katuse (vt H K

03.07.2019 akti nr 019-091E punktid 5.4.1 – 5.4.3).

-

Ülekuulamise käigus väitis E E, et auditit tehes 07.02.2019, käis ta majas sees ning

mäletab, et olid tehtud katuse aluskate ja peal roovitus. E E ei käinud majas sees - seda

kinnitas hageja oma 23.04.2019 haginõude täpsustuse punktis 2.4.3.

-

E P 21.02.2019 akt on kinnitus üksnes hageja arvel nr 310119/2 toodud lisatööde kohta,

mitte kogu hageja töö kohta maja ehitamisel. Kostja seisukohal, et kõnealune akt on

tõendina ebausaldusväärne, kuna selles sisalduv kinnitus omanikujärelevalve

teostamisest objektil ei vasta tõele – seda tõendab kostja 07.04.2019 vastuse lisa 12 ning

E P enda ütlused, et objektile kutsus teda ehitaja X X, kellega tal olid usaldusväärsed

suhted ja kes ütles mida tuleb objektil teha. E P käis kohal ainult siis, kui ehitaja palus

tulla akte allkirjastama ja muul ajal ta kohal ei käinud ning ise ta omanikuga ühendust

ei võtnud, samuti ei saanud ta omanikult tasu.

-

E P ütlustest nähtub, et ta allkirjastas kergekäeliselt kõik ehitaja poolt tagantjärgi

valmistatud dokumendid. (hageja 23.04.2019 hagi täpsustusele lisatud kaetud tööde

aktis põranda kohta 11.12.2018, on viidatud N jele nr EK-0-01, mis on tehtud oluliselt

hiljem (22.02.2019). Menetluse käigus üle antud 03.12.2018 ehitustööde päeviku järgi

toimus I korrusel liiva tasandamine ja tihendamine väidetavalt 03.12.2019. Kostja poolt

02.12.2018 tehtud videosalvestusest nr IMG_7411.MOV nähtub, et seisuga 02.12.2018

oli maja I korrusel juba pandud armatuur, mistõttu ei saanud pärast seda enam liiva

tasandamist toimuda. Menetluse käigus hageja poolt kostjale üle antud 11.12.2018

protokolli nr 111218 osas väärivad tähelepanu H K akti nr 019-091E punktides 3.9.10

– 3.9.10.5 toodud viited selle ebausaldusväärsuse kohta. Menetluse käigus hageja poolt

kostjale üle antud 17.08.2018 ehitustööde päeviku järgi teostati objektil sel päeval

paneelide betooni valamist. Kostja poolt 21.08.2018 tehtud videosalvestusest nr

20180821-120540.mp4 nähtub, et betooni valamine toimus hoopis 21.08.2018.

menetluse käigus hageja poolt kostjale üle antud 18.06.2018 ehitustööde päeviku kirjed

on vastuolus sama kuupäeva kandva kaetud tööde aktiga.)

-

Seega E P poolt allkirjastatud dokumendid ei ole alla kirjutatud nendes märgitud

kuupäevadel.

-

Puudulik omanikujärelevalve ei vabanda ehitajat vastutusest lepingutingimustele

mittevastava töö ees ega õigusta ebakvaliteetset tööd (vt RKTK otsus nr 3-2-1-80-08 p

27).

18. Juhul, kui kohus peab hageja tasunõuet sissenõutavaks, palub kostja kohaldada VÕS § 111

lg 1, mis andis kostjale õiguse hageja nõude rahuldamisest ajutiselt keelduda.

19. Töö oli mittevastav, sest esinesid vaegtööd ja tegemata jäetud tööd ning kostja ei olnud töö

juurde kuuluvaid ehitusdokumente hagejale andnud. See õigustas tööde vastuvõtmisest

keeldumist kostja poolt seni, kuni kõik puudused on kõrvaldatud. Menetluse käigus hageja küll

andis kostjale mõned dokumendid üle, kuid asjatundja H K tuvastas, et oluline osa ehitamise

tehnilisest dokumentatsioonist on endiselt puudu (vt 31.07.2019 akt nr 019-091E-2 punkt 7).

20. Kostja on seisukohal, et hageja kaotas õiguste kõrvaldada puudused 03.04.2019, mil kostja

asus neid ise kõrvaldama - V Ehitus OÜ esitas kostjale oma esimese arve nr 8-19 (vt kostja

07.10.2019 tasaarvestuse avalduse lisa 8). Seega kostjal oli vähemalt kuni 03.04.2019 õigus

keelduda hageja tööde vastuvõtmisest.

21. Kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ja töövõtulepingute punktiga 8.2 ettenähtud leppetrahvi

tasumiseks kokku summas 15 376,84 eurot, mille kostja palub tasaarvestada hageja

tasunõudega kattuvas ulatuses juhul, kui kohus rahuldab hagi. Kostja rahaline nõue on

tõendatud asjatundja H K aktiga nr 019-091E-2 (hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise

maksumuse osas), V Ehitus OÜ arvetega (hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise ja hageja

tegemata jäetud tööde teostamise kohta) ja maksekorraldusetega nende arvete tasumisest,

asjatundjate M Pi ja H K arvetega.

22. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja kuluks on lepingulise esindaja

tasu 61 tunni ja 55 min eest arvestusega 100 eurot tund, kokku seega 6 190 eurot )II kd lk 38 ja

pöördel). Kostja kinnitab, et ei saa käibemaksu tagasi ning kõik kulud on seotud käesoleva

tsiviilasja menetlemisega. Kostja taotleb ka menetluskuludelt viivise välja mõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ja tunnistajad ära

kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Hageja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda ja kostja menetluskulud osaliselt

samuti hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

24. Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

25. Kohus märgib esmalt, et hageja on oma nõuet esialgsega võrreldes vähendanud (esialgne

nõue 20 934,61 eurot, täpsustatud ja lõplik nõue 20 227,85 eurot). TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel

ei ole tegemist hagi muutmisega ning see on lubatav ega vaja kostja või kohtu nõusolekut.

Kohus menetleb hageja nõuet kostja vastu summas 20 227,85 eurot. Kostja on saanud esitada

oma seisukohad lähtudes hageja viimasest nõudest.

26. Kohus nõustub pooltega, et nendevahelist õigussuhet saab kvalifitseerida VÕS § 635 lg 1

alusel tööettevõtulepinguna. Pooled ei ole vaielnud selles osas, et poolte vahel oli sõlmitud

kokku 4 töövõtulepingu (loetletud käesoleva otsuse p-s 14) ning hageja tasunõue puudutab

viimast kahte lepingut. Kuigi hageja on nii lepingu numbrite kui ka kuupäevade osas olnud

pidevalt ebajärjepidev, siis saab kohus TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel

tuvastada, et :

-

Põrandate valmistamiseks sõlmiti leping 24.10.2018 nr-ga 241018 (t lk 4-7), summas

22 278,44 eurot. Lepingu alusel väljastati arved: nr 09122018, 09.12.2018 aktide 2 ja 4

alusel summas 9 649,44 eurot (t lk 8) ja nr 02022019, 02.02.2019 akti nr 6 alusel

tasumata summale 8 054,07 eurot (millest maha arvatud leppetrahv 111,39 eurot) =

hageja nõue 7 942,68 eurot.

Arve nr 02022019 aluseks olevat akti ei ole kohtule esitatud. Kohtule on esitatud tõendid

ülejäänud lepingusumma maksmise kohta (t lk 230 ja 44), mida kostja pole

vaidlustanud.

-

Katuse valmistamiseks sõlmiti leping 28.09.2018 nr-ga 280918 (t lk 41-42), summas

24 846,36 eurot (t lk 42 pöördel). Tasumata on akti nr 5 alusel 24.01.2019 esitatud arve

nr 240119 summas 11 605,56 eurot (t lk 8 pöördel), mida hageja käesolevas menetluses

nõuab. Hageja nõuab ka sama lepingu alusel 31.01.2019 arve nr 310119/2 lisatööde

eest 679,61 eurot.

27. Poolte esile toodud asjaolude alusel on vaidlus selles, kas hageja on lepingu täitnud mahus

ja kvaliteedis, mis õigustab kokkulepitud tasu nõudmist ning kas kostjal on hageja vastu nõue,

mida ta saab tasaarvestada. (Kohus saab vajadusel anda hinnangu sellele, kas kostjal on õigus

tasaarvestada enda nõue hageja nõudega (RKTK 24.10.2018 lahend kohtuasjas nr 2-17-6579).

Tasaarvestuse peaks lahendama, kui hagi tuleks tasaarvestuseta kasvõi osaliselt rahuldada

(RKTK 31.01.2018 lahend kohtuasjas nr 2-14-21710).

28. Kohus nõustub hagejaga selles, et ehitusjärelevalvet teostanud E P ja tema tegevusega

seotud kostja vastuväited ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta (viitega TsMS § 238 lg 5) seetõttu,

et ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve tagamise kohustus on EhS § 20 lg 1 järgi kostjal.

Kostja on kogu menetluse vältel läbivalt väitnud, et temal puudus igasugune kokkulepe E Pga

omanikujärelevalve teostamiseks Maardus Õ x kinnistul elamu ehitamisel ja ka E P ise kinnitas

05.02.2020 kohtuistungil antud ütlustega (II kt lk 20), et teostas objektil omanikujärelevalve

ülesandeid kokkuleppel hageja juhatuse liikme D.Xiga eeldades, et D.Xil on vastav kokkulepe

omanikuga. Kostjaga E P kokkulepet ei sõlminud ja kostjalt E P oma töö eest tasu ei saanud.

Kuigi E P ja kostja vahel toimunud e-kirjavahetusest ilmneb, et E P käis Maardus Õ x kinnistul

ehitust üle vaatamas vähemalt korra igas kuus alates maist 2018 kuni september 2018 ja korra

novembris 2018 (vt t lk 87 ja pöördel) ning kostja oli e-kirjavahetuse alusel teadlik E P

järelevalve tegevusest, siis kokkulepet kostja eitab ja ka E P ise ei kinnita kostjaga kokkuleppe

sõlmimist.

Ilmselgelt ei vasta E P ka Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 vastu võetud

Omanikujärelevalve tegemise korra §-le 2 lg 3 ehk ei ole sõltumatu isikutest, kelle tegevuse üle

ta järelevalvet teeb.

Seega puudub kostjal alus teha etteheiteid E P tegevusele. Aga ka hagejal pole seetõttu, et E P

ei saa hagejaga seotuse tõttu olla seadusele vastav omanikujärelevalve teostaja, õigus tugineda

töö vastavuse tõendamiseks E Pga seotud tõenditele.

Hageja on tegelikkuses oma 23.09.2019 menetlusdokumendi p-s 2.3 (vt ka t lk 167) ja

09.03.2020 lõplikes seisukohtades (p 3-8, II kd lk 25 pöördel ja 26) märkinudki, et etteheiteid

omanikujärelevalve osas ei saa teha hagejale, vaid kostja enda kohustus oli järelevalve tagada.

Samas ei saa majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja (hageja) võimalikku ebakvaliteetset

tööd õigustada kostja puuduliku omanikujärelevalvega (RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-112-16).

29. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt

nt RKTKo nr 3-2-1-18-16)

30. Seega järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidet, et hagejal ei saa üldse nõuet olla, kuna

tasu ei ole sissenõutavaks muutunud. See kostja väide põhineb lepingute punktidel 6.4 ja 7.3,

mille kohaselt on tasu sissenõutavuse eelduseks töö vastuvõtmine kostja poolt kostja

allkirjastatud aktide põhjal.

31. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas töövõtja ja tellija

vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. (Vt

ka nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4).

32. Pooltevaheliste lepingute p 7.3 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kostja poolt kinnitatud

ehitustööde akti alusel koostatud ja esitatud arve alusel. Seega on tasu sissenõutavaks muutmise

aluseks töö vastuvõtmine. Töö vastuvõtmise osas on pooled lepingute punktides 6.4 kokku

leppinud, et kostja teeb seda 3 tööpäeva jooksul, kui hageja on valminud tööde aktid esitanud

või keeldub sama tähtaja jooksul seda kirjalikult põhjendades.

33. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd

üleandmiseks tellijale esitanud.

24.01.2019 e-kirjaga (t lk 46 jj) on tõendatud, et hageja esitas kostjale lepingu nr 280918 ehk

katuse ehitamise osas teostatud tööde akti nr 05 ja selle alusel arve nr 240119.

34. Kostja on alles 01.02.2019 e-kirjaga (t lk 53-57) teatanud hagejale, et tema volitatud

esindajaks on M.P (ka P, t lk 104 ja 124) ja et tal on pretensioonid seoses vundamendi

dokumentatsiooniga ja vee-ning küttetrasside skeemidega. Katuse osas selle kirjaga

pretensioone ei esitatud.

35. Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö

vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt

või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest

ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-126-13; p 13).

36. Riiklikult tunnustatud ekspert E E on 07.02.2019 koostanud Maardus Õ x üksikelamu

ehituse seisukorra kohta ehitise erakorralise auditi (t lk 10 jj) ja andnud 05.02.2020

kohtuistungil ka ütlusi (II kd lk 21 jj) selle kohta, et tehtud tööd on rahuldava kvaliteediga,

hoone vundament, sead ja katus on püsivad. Ehitustöövõtulepingute järgsed tööd on kõik tehtud

kokkulepitud mahus. Mahtude järelmääramine tellija poolt ei erine olulises ulatuses lepingute

järgsest mahust. Ehitamise dokumendid on koostatud nõutavad mahus ja tellija poolt nende

allkirjastamisest keeldumine ei ole põhjendatud.

37. Kostja on omalt poolt esitanud 12.02.2019 e-kirja hagejale (t lk 60) ja M.Pi akti ehituse

ülevaatamise kohta (t lk 64-82), milles on kajastatud kostja rahulolematus ja ehituse

ülevaatamisel tuvastatud puudused, kuid arvestades kirjeldatud puuduste iseloomu ja seda, et

M.P konstruktsioone ei avanud ja kasutas vaid omaniku poolt esitatud dokumente ja video ning

pildimaterjali, siis ei ole esile toodud puudused katuse osas kohtu arvates sellist laadi, mis

õigustaks töö vastuvõtmata jätmist ja selle eest tasu maksmata jätmist.

Lisaks pakkus hageja 04.02.2019 e-kirjas kostjale kokkusaamist objektil 07.02.2019 koos

spetsialistidega, et vaadata kohapeal puudused koos üle ning teha vajalikud parandused (t lk 58

jj). Spetsialist E E on oma 05.02.2020 kohtuistungil antud selgitustes kinnitanud, et 07.02.2020

omanik kohale ei ilmunud.

38. Seega loeb kohus, et hageja poolt töövõtulepingu nr 280918 (katuse ehitus) järgi olid tehtud

tööd kostjale üleandmiseks esitatud 24.01.2019 ja tasu muutus sissenõutavaks 3 tööpäeva

möödumisel, s.o 29.01.2019.

39. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda

lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab

tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet

välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-93-15; p 11).

40. X OÜ spetsialisti H K 31.07.2019 koostatud Maardus Õ x elamu ekspertiisis nr 019-091E

tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumuse arvestuse kohaselt (t lk 200 jj) on töövõtulepingu

nr 280918 (katus) puuduste kõrvaldamise (s.h materjalide) maksumuseks 1 1 47,73 eurot + km

(t lk 203 pöördel).

Hageja ei ole seda ümber lükanud. Ehitise erakorralise auditi teud ekspert E E on nii oma auditis

(t lk 10 jj) kui ka 05.02.2020 kohtuistungil selgitanud, et ehitamisel olid pisipuudused, mis aga

E Ea arvates olid ebaolulist laadi. Kohus nõustub sellega, et tegelikult ei ole üheski kohtule

ehitamise kvaliteedi kohta esitatud tõendis (ei nendes, mis on esitatud hageja poolt ega nendes,

mis on esitatud kostja poolt, s.o ekspertiisiaktides ja auditites) sedastatavad sellised puudused,

mille tõttu ehitist ei saaks üldse kasutada selle tavapärasel otstarbel või mis ei võimaldaks

ehitamist kvaliteetselt lõpule viia, kuid see ei tähenda, et hageja ei peaks lepingut täitma.

Kõikides pooltevahel sõlmitud töövõtulepingustes on p 5.5, mille kohaselt peab hageja koheselt

kõrvaldama omal kulul kõik ehituse käigus ilmnenud vead, mille kohta on tellija esitanud

kirjaliku pretensiooni.

Kohtu arvates ei saa öelda, et kostja poolt 12.02.2019 esitatud pretensioonid oleks hilinenud

VÕS § 644 lg 1 mõttes arvestades, et hageja hilines tööde üleandmisega ning tasumata on arved,

mis on kostjale alles 24.01.2019 ja 02.02.2019 esitatud.

41. Katuse lisatööde arvest nr 310119/2 (t lk 9 ja pöördel), on hageja maha arvanud ülemäärase

materjali maksumuse 45 eurot ja leppetrahvi tööde valmimisega hilinemise eest 55 päeva

136,65 eurot (vt ka lk 46-49).

42. Eeltoodu alusel vähendab kohus lepingu nr 280918 katuse ehitamise eest tasumisele

kuuluvaid arveid nr 240119 summas 11 605,56 ja nr 3100119/2 summas 679,61 järgmiselt:

Vaegtööd 1 147,73 – 45 + km = 1 323,27 eurot.

Seega on hagejal õigus tasule 10 961,2 eurot.

43. 23.04.2019 haginõude täpsustuse kohaselt on töövõtulepingu nr 241018 (põrandad) alusel

tasumata 02.02.2019 arve nr 02022019 (akt nr 06) summas 7 942,68 eurot (sisaldab leppetrahvi

töö üleandmisega viivitamise eest 50 päeva – 92,83 eurot).

Millal täpselt on arve ja akt kostjale esmaselt esitatud, selle kohta pole kohtu ette tõendeid

toodud. Akti nr 06 ei ole hageja ega kostja kohtule esitanud. Pärast seda, kui pooled olid juba

vastastikuseid pretensioone esitanud, on hageja 21.02.2019 e-kirja (t lk 182-183) alusel

tõendatud, et vähemalt nimetatud kuupäevaks oli arve ja akt kostjale esitatud.

Neid töid ei ole kostja vastu võtnud ja on 12.02.2019 esitanud oma pretensioonid töö kohta (t

lk 60 jj), samuti on kostja tellinud täiendava ekspertiisi puuduste tuvastamiseks ja esitas need

hagejale kohtumenetluse käigus 01.08.2019 (t lk 132 kostja kompromissettepanek ja t lk 134 jj

x OÜ spetsialisti H K arvamus Maardus Õ x elamu ehituse kohta).

44. Kostja on möönnud, et tööd saab lugeda vastu võetuks 03.04.2019, mil kostja asus töös

esinevaid puudusi ise kõrvaldama ja V Ehitus OÜ esitas kostjale oma esimese arve (vt ka

käesoleva otsuse p 20).

45. X OÜ Maardus Õ x elamu ehituse puuduste kõrvaldamise maksumuse arvestuse järgi (töö

nr 019-091E-2, 31.07.2019; t lk 200 jj) on töövõtulepingu nr 241018 (põrandad) järgsete tööde

ümbertegemise kulu 355,04 eurot + km.

Hageja ei ole seda ümber lükanud (vt ka käesoleva otsuse p 40 põhjendused).

Kohus leiab, et selle võrra on kostjal õigus tasumisele kuuluvat summat vähendada ja seega

arve nr 02022019 summat tuleb vähendada 426 euro võrra (s.o 355,04+km).

Seega on hagejal õigus tasule 7 516,68 eurot.

46. Eeltoodust tulenevalt tuleks kostjal tasuda hagejale töövõtulepingute nr 280918

(katus) ja 241018 (põrandad) alusel veel 18 477,9 eurot (10 961,2 + 7 516,68).

47. Samas on kostja X OÜ 31.07.2019 puuduste kõrvaldamise hinnanguga (t lk 200 jj)

tõendanud, et vundamendi ja karbi püstitamisega (töövõtulepingud nr 290418 ja 240618)

seotud vaegtööde parandamise kulu on 6 462,21 + 734,05 + km (s.o kokku 8 635,5 eurot).

48. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal

tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11).

Kohtu arvates on see asjakohane ka käesolevas tsiviilasjas.

49. VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 1 ning § 198 alusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud osas,

milles kostja on oma põhjendatud nõude, s.o käesoleva otsuse punktis 47 nimetatud 8 635,5

eurot, 07.10.2019 avaldusega (t lk 171 jj) tasaarvestanud.

Kostja leppetrahvi nõuet ei pea kohus õigustatuks, sest hageja on tööde hilinemise eest

ettenähtud trahvid ise oma arvetel tasumisele kuuluvatest summadest maha arvanud (vt ka t lk

9 pöördel ja lk 97 pöördel).

50. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 635 lg 1 alusel

töövõtulepingutest nr 280918 ja nr 241018 tulenev võlgnevus summas 9 842,4 eurot

(18 477,9 – 8 635,5).

51. Seda, et ehitamise kohta on dokumendid ja jed olemas, kinnitavad Ehitise erakorraline audit

07.02.2019 (t lk 10 jj); teostatud ehitustööde akt nr 05, 24.01.2019 (t lk 51 jj); Õ x üksikelamu

eelprojekt, 24.01.2018, töö nt 012018 (t lk 94 jj); ehitusprojekti arhitektuurne osa, töö nr KL 1-

303/16 (t lk 95); vundamendi plaan t lk 98; kaetud tööde akt 11.12.2018, t lk 99; teostatud

ehitustööde aktid 27.09.2018 (t lk 100), 20.06.2018 (t lk 101); OÜ x protokoll 10.05.2018 (t lk

102-103); jte väljavõtted x OÜ ekspertiisis 03.07.2019, t lk 134 jj; ehitustööde päevik

03.12.2018 (t lk 179) ja 17.09.2018 (t lk 181); protokoll toitepinnase tiheduse kohta 11.12.2018

(t lk 180).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

53. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (lg 1). Kui hagi rahuldatakse

osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool,

võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga

ei nõustunud (lg 2).

Kuna kostja pakkus 01.08.2019 menetlusdokumendis (t lk 132 jj) kompromissi (summas 5 467

eurot, s.o 55% kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summast) ja hageja sellega

ei nõustunud, siis jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud

55% ulatuses samuti hageja kanda.

54. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

55. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.