1-18-10464/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

30. aprill 2020

Kriminaalasja number

1-18-10464

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Erkki Hirsnik

Kriminaalasi

Ilmar Lusenberg süüdistuses KarS § 1573, § 266 lg 2 p 1,

§ 120 lg 1 ja § 3312 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Edith-Helian Thomson

Kohtuistungi toimumise aeg 28. veebruar 2020, Tartu

Kohtuistungil osalesid

vandeadvokaat Epp Landberg, ringkonnaprokurör Marge

Voogma

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. oktoobri 2019 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Ilmar Lusenbergi kaitsja vandeadvokaat Epp

Landberg

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Süüdistatav

Ilmar Lusenberg, isikukood: 36409225213, elukoht: XXX ;

kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Epp Landberg

RESOLUTSIOON:

Viru Maakohtu 16. oktoobri 2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Ilmar Lusenbergi süüdistatakse:

1.1. KarS § 1573 järgi selles, et tema on alates 06.07.2017 kuni 30.06.2018 endise abikaasa

C.L. iga korduvalt ja järjepidevalt ilma põhjuseta otsinud kontakti, teda jälginud ja muul viisil

kannatanu tahte vastaselt sekkunud naise eraellu - on saatnud järjepidevalt SMS sõnumeid tema

mobiiltelefonile; helistanud järjepidevalt nii tema isiklikule telefonile kui ka töötelefonile,

kusjuures helistanud ka salastatud numbrilt, et C.L. il ei oleks võimalik tema kõnesid

blokeerida; samuti saatnud C.L. ile järjepidevalt e-kirju (kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg

helistanud C.L. i mobiiltelefonile kokku 80 korral ja saatnud 1793 sõnumit, helistanud C.L. i

töö lauatelefonile 7 korral ja saatnud 7 sõnumit). Enamus Ilmar Lusenbergi poolt saadetud

SMS-idest, e-kirjadest ja kõnedest on naist süüdistavad, solvavad ning segavad oluliselt nii

tema eraelu kui ka tööd. Veel on Ilmar Lusenberg viibinud pidevalt C.L. i ja nende ühise poja

K.L. i, kelle ainuhooldusõigus kuulub C.L. ile, elukoha juures XXX , samuti tülitanud C.L. i

avalikes kohtades, sõimates, solvates ja ähvardades teda.

Lisaks sellele on Ilmar Lusenberg sekkunud oma poja K.L. i tahte vastaselt tema eraellu -

helistanud talle järjepidevalt, sealhulgas ka salastatud numbrilt, saatnud järjepidevalt talle

SMS-e ja e-kirju, samuti kasutanud LCI Grupp OÜ Facebooki kontot ja Messengeri kontot

pojale sõnumite saatmiseks (kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud K.L. i

mobiiltelefonile kokku 244 korral ja saatnud 43 sõnumit). Ilmar Lusenbergi poolt saadetud e-

kirjad, sõnumid ja telefonikõned on last halvustavad, süüdistavad ja solvavad.

Ilmar Lusenbergi selline käitumine oli C.L. i ja K.L. i jaoks nende igapäevaelu oluliselt häiriv,

ahistav, tugevat stressi tekitav, vaimselt traumeeriv ning sellise käitumisega solvas ja alandas

Ilmar Lusenberg neid, alavääristas ja häbistas naist tema tuttavate ees, samuti tekitas selline

käitumine C.L. is hirmu saada uuesti väärkoheldud kuna nende kooselu ajal kasutas Ilmar

Lusenberg naise suhtes füüsilist vägivalda.

1.2. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi selles, et tema 02.02.2018 kella 17.00 paiku tungis C.L. i ja K.L.

i tahte vastaselt nende elumajja XXX , kasutades selleks ajahetke kui K.L. avas ukse koera

tuppa laskmiseks, tõmbas jõuga ukse lahti, sisenes majja, kus sõimas ja solvas K.L. i ning

lõhkus ära tema mobiiltelefoni ja jalgratta tagumise ratta kodarad.

1.3. KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema 16.02.2018 kella 20.00 paiku Rakveres Kreutzwaldi

2a asuvas Rakvere teatris ähvardas endist abikaasat C.L. i tervisekahjustuse tekitamisega,

öeldes talle „lasen su raisa ribadeks lõigata ja maha matta“. Kuna Ilmar Lusenberg oli C.L. i

varem füüsiliselt rünnanud, siis tema varasemast käitumisest tulenevalt tundis C.L. reaalset

ohtu enda elule ja tervisele.

1.4. KarS § 3312 järgi selles, et tema on korduvalt teadlikult rikkunud 23.02.2018 Viru

Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega nr 1-18-1545 (kohus kuulutas määruse 23.02.2018

kell 11.45) tema suhtes kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt on Ilmar

Lusenbergil keelatud läheneda endisele abikaasale C.L. ile ja pojale K.L. ile lähemale kui 100

meetrit, sh ka naise ja lapse elukohale aadressil XXX . Keelatud on ka naise ja lapsega ühenduse

võtmine erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu. Pärast

lähenemiskeelust teadlikuks saamist on Ilmar Lusenberg korduvalt helistanud ja saatnud

sõnumeid C.L. ile ja K.L. ile. Ajavahemikus 23.02.2018 kuni 30.06.2018 on Ilmar

Lusenbergiga seostatavad korduvad kontaktivõtud C.L. iga ja K.L. iga telefoni teel: Ilmar

Lusenberg helistas C.L. ile ilma numbrinäiduta korduvalt vähemalt 27.03.2018, 01.04.2018,

03.04.2018 ja 04.04.2018 ning 29.03.2018 saatis sõnumi. Mais-juunis 2018 muutusid kõned

väga sagedaks, Ilmar Lusenberg on mõni päev lausa kuni 10 korda päevas helistanud nii C.L.

ile kui ka K.L. ile. Tuvastatud on, et Ilmar Lusenberg helistas C.L. ile korduvalt vähemalt

02.05.2018, 07.05.2018, 08.05.2018, 23.05.2018, 24.05.2018, 25.05.2018, 26.05.2018,

28.05.2018, 31.05.2018, 01.06.2018, 05.06.2018, 06.06.2018, 08.06.2018 ja 09.06.2018.

Lisaks sõimas Ilmar Lusenberg C.L. i 09.06.2018 õhtul naise tuttavate juuresolekul, kui nägi

naist Rakveres pargis, karjudes eemalt naist solvavaid ja alandavaid väljendeid.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 16.10.2019 otsusega karistati Ilmar Lusenbergi KarS § 1573 järgi 7 kuu

vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi 6 kuu

vangistusega ja KarS § 3312 järgi 7 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Ilmar Lusenbergile

liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel määrati kohaldada kannatanute C.L. i ja K.L. i eraelu

kaitseks Ilmar Lusenbergile lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates Ilmar

Lusenbergil C.L. ile ja K.L. ile helistada, kirjutada või võtta ühendust sotsiaalvõrgustike ja

suhtlusportaalide kaudu, minna C.L. i ja K.L. i elukohta, töökohta ja õppeasutusse ning muus

kohas minna C.L. ile ja K.L. ile lähemale kui 100 meetrit ning juhuslikul kohtumisel on Ilmar

Lusenbergil kohustus C.L. i ja K.L. i kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri

kaugusele.

Lubada Ilmar Lusenbergil suhelda või kohtuda C.L. i ja K.L. iga kolmandate pädevate isikute

juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist, kohus vms ametnik), kui peaks

tulema arutlusele K.L. i ja Ilmar Lusenbergi suhtluskorra määramine või täitmine ning suhelda

ja kohtuda K.L. iga seaduses ettenähtud korras kehtestatud suhtlemise korras määratud ulatuses.

C.L. i tsiviilhagi Ilmar Lusenbergi vastu 545 euro nõudes jäeti rahuldamata.

3. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 1573 järgi.

3.1. Maakohus leidis, et kohtuistungil leidis tõendamist KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava

kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine I. Lusenbergi tegevuses eelkõige C.L. ja K.L. i

ütlustega ja C.L. i poolt fikseeritud ja menetlejale edastatud tõenditega, samuti teiste

kohtuistungil uuritud tõenditega.

3.2. Kannatanu C.L. i maakohtus antud ütlustest nähtub, et selle 5 aasta jooksul, mis nad Ilmar

Lusenbergiga on lahus olnud, ka peale 06.07.2017, on Ilmar Lusenberg korduvalt igal

võimalikul viisil tema tahte vastaselt sekkunud tema eraellu - on saatnud järjepidevalt SMS

sõnumeid tema mobiiltelefonile; helistanud järjepidevalt nii tema isiklikule telefonile kui ka

töötelefonile. Maksimaalne päev oli, kui Ilmar Lusenberg helistas 98 korda. Tema jaoks on see

häiriv, et ta ei saa teha tööd, ta ei saa keskenduda, ta ei saa kuskile minna, tal telefon ainult

heliseb. Ja kui ta blokeerib Ilmari numbri, siis helistab ta juba järgmiselt numbrilt või ka

salastatud numbrilt või tuleb ise kohale. Kui tal on külalised, siis Ilmar istub tema rõdu peal või

käib ümber maja. Kui ta käib teatris, siis ilmub Ilmar teatrisse. Kui ta läheb hobustega

maastikule, siis ilmub Ilmar kuskilt metsast puude tagant välja. Kui nad on lapsega käinud reisil,

siis Ilmar tuleb reisile järgi ja ilmub seal kusagil välja, süüdistades, hirmutades, ähvardades.

Kui ta käib toidupoes, sõidab Ilmar sinna ja pargib oma auto risti tema auto vastu. Kui ta koju

tuleb, siis seisab Ilmar autoga ta maja ees. Ilmar on kasutanud erinevaid autosid, varem sinine

Hilux, vahepeal punase prooviautoga, mis oli ka Hilux, hiljem beež Hilux, 016 vist on

numbrimärk. Tema jaoks on see väga häiriv. See segab tema igapäeva elu ja hoiab teda pideva

hirmu all, samuti K.L. i. Ilmar oskab ka arvestada, et kui ta tuleb tema elukohta, siis ta on seal

lühikest aega, kuni 5 minutit, kui politseipatrull tuleb, siis Ilmarit seal enam ei ole. Ilmar alati

üllatab, ehmatab, tuleb ei tea kust, laob oma vihavalangu nende peale välja ja siis läheb. Ta

salvestab oma telefoniga Ilmari kõnesid, telefon on ühendatud arvutiga, ta laeb nad arvutisse.

Kui ta oma arvutist võtab need pildid ja failid lahti, siis seal on näha, millal need failid on tehtud

ja seal on ka asukoha täpsusega, et kuskohas need pildid on tehtud. Neid salvestisi on ta alles

hoidnud ja menetlejale saatnud. Need pildistamised ja salvestamised on talle olnud väga

kurnavad, seda enam, et Ilmar ainult irvitab selle üle, samas on see ainus viis, kuidas ta saab

tõendada, et Ilmar on teda ahistanud või ka lähenemiskeeldu rikkunud.

Ta on ka oma arvutit ja telefoni menetlejale näidanud, et menetleja saaks neid vaadelda ja otse

tema telefonist ja arvutist need õiged andmed kätte. Tal on kaks meiliaadressi - üks on XXX ja

teine meiliaadress on töö meiliaadress XXX . Telefoninumbreid on tal kaks - ehk siis xxxx ja

töötelefoninumber xxxx. K.L. i telefoninumber on xxxx ja see on tal olnud viimased paar

aastat. Kui Ilmar K.L. i telefoni katki viskas, siis K.L. il hävisid pildid, meilid ja kõik muud

asjad, ja need andmed läksid kõik kaotsi. Ilmar helistabki talle valdavalt salastatud numbriga,

kuna ta on blokeerinud ära Ilmari numbri, et ta talle helistada ei saaks. iPhone eripära on see,

et kui on numbrinäit blokeeritud, siis tulevad kõned läbi aga kui ta helistab oma numbriga, siis

annab kinnist tooni ja Ilmar ei saagi talle helistada. Ja need ei fikseeru ka kusagil. Tänaseks on

ta blokeerinud neli Ilmari telefoninumbrit, samuti ta blokeeris Ilmari Hotmaili. Numbrid, mis

on blokeeritud, on xxxx , xxxx, xxxx ja xxxx. Arvab, et need numbrid on ta blokeerinud aastail

2017-2018. Ilmar kasutab suhtlemiseks ka FB, saadab ka läbi selle sõnumeid. Kunagi kui nad

koos elasid, siis sai teha LCI grupp, mis on täielikult Ilmari kasutuses ja tema arvutis ning

millelt Ilmar väga intensiivselt saadab lapsele sõnumeid ja kasutab seda suhtlusvahendina.

Ta võtab vahel mõned kõned salastatud numbrilt vastu, et veenduda, et need tulevad Ilmarilt.

Ta ei tea kunagi, kas Ilmar helistab talle sellepärast, et öelda, et tal on nüüd K.L. iga suhted

väga kehvad ja et tema peaks hakkama nende suhteid kuidagi parandama. Või ta helistab talle

süüdistustega ja karjub ja ähvardab. Ähvarduste sisu on olnud, et ta pimedal ajal ei tohiks väljas

käia, et ta peaks vaatama selja taha, et laseb ära tappa, ära vägistada. Samuti on Ilmar

ähvardanud, et võtab lapse ära, et ta ei näe last mitte kunagi, et nad kahetsevad kõik, nad

maksavad selle eest ja nad veel näevad, mis hakkab juhtuma.

Ka K.L. on öelnud, et ta ei tea mitte kunagi, mis tujus Ilmar on, kui talle helistab. Neid kõnesid

ei ole võimalik ära lõpetada, kui lihtsalt kinni vajutada.

Enne kohtuistungeid otsis Ilmar K.L. iga kontakti, ta otsib ta igal võimalusel üles, ta valvab

teda, kui laps läheb rattaga sõitma. Enne kohtuistungit andis Ilmar K.L. ile telefoni, tahtis, et

K.L. ei tunnistaks ta vastu. Et ta läheb muidu kinni ja K.L. on ka tundnud muret selle pärast,

et kui ta nüüd midagi peaks ütlema, äkki siis tõesti Ilmar lähebki kinni.

3.3. Kannatanu K.L. ei soovinud kohtus anda ütlusi oma vanemate vastu ja ta eeluurimisel

antud ütlused avaldati.

K.L. on üle kuulatud 16.02.2018 ja oma kontaktandmeteks on ta märkinud xxxx ning XXX .

K.L. on avaldanud, et ta soovib taotleda enda isa Ilmar Lusenbergi suhtes lähenemiskeeldu.

Põhjuseks on see, et „ isa helistab mulle igapäevaselt kümme korda või rohkem. On olnud päevi

kui ta on helistanud mulle 50 korda. Ma ei ole muidugi neid kõnesid vastu võtnud. Olen isa

numbrit blokeerinud, kuid siis helistab ta mulle salastatud numbri alt või tuleb siis ise kohale

kas kooli või koju. Mulle ei meeldi, et ta tunni ajal tuleb kooli ja ma ei taha et ta üldse kooli

tuleks. See on kindlasti häiriv minu jaoks kui isa on kooli tulnud. Olen isale mitmed korrad

öelnud, et ta ei tuleks kooli aga ta on ikkagi tulnud. Enamus isa kõnedest ma vastu ei võta. Üks

vahe kui isa helistas hästi tihti oli nii, et kella 10.00 ajal hakkas helistama ja nii kella 19.00-ni

välja. Kui ma isa kõne vastu võtan siis ta näiteks tunniks ajaks jätab mind rahule. Olen isale

korduvalt öelnud, et ta ei helistaks mulle. Ma ei taha, et ta mulle helistaks kuna kõnedes ta

solvab mind, sõimab mind ja kasutab ka ebatsensuurseid sõnu nt saadab persse ja veel palju

hullemaidki asju on öelnud. Sellepärast ma ei tahagi, et ta mulle helistaks. Normaalseid vestlusi

on mul isaga telefoni teel harva. E-kirja teel tülitab isa mind igapäevaselt, kirjade sisu on

enamasti selline, et miks ma telefoni vastu ei võta ja et ta tahab minuga rääkida. Ta on kirjutanud

ka viisakalt ja siis telefoni teel sõimab. Ma ei vasta isa kirjadele. Oma kirjades isa solvab mind,

ta heidab mulle ette et ma ei käi enam jõusaalis ja kõiki asju mis leiab põhjuseks, näiteks kui

saan halva hinde. Mul ei ole esitada enam isa poolt saadetud e-kirju, kuna need jäid sellesse

telefonisse, mille isa ära lõhkus. Isa on saatnud ka telefonile SMS-e, neid saatis ta minu vanale

numbrile. Kuna telefoni tegi ta katki, siis enam neid sõnumeid kätte ei ole senini saanud.

Praegust numbrit isa ei tea. Isa on võtnud minuga ühendust ka Facebooki kaudu, saadab mulle

messengeris sõnumeid. Nädal aega umbes on see mul blokeeritud ja ta ei saa enam sõnumeid

mulle Facebookis saata. Sõnumite saatmiseks kasutas ta LCI kontot. Sealt saadetud sõnumid ei

ole solvava sisuga, küll aga on mõned on. See, et isa minuga pidevalt kontakti otsib, on minu

jaoks häiriv, ma ei taha, et ta seda teeks. See, et isa minuga kontakti otsib, on minu jaoks tüütu,

hirmu see minu ei tekita. Üritan sellest üle olla.

02.02.2018 olin ma kodus, hakkasin koera välja laskma. Kui ukse lahti tegin, pani isa jala ukse

vahele ja tahtis tuppa tulla. Üritasin ta välja ajada, aga ta ikkagi trügis tuppa. Isa tuli ja röökis,

ma ei kuulanudki teda, ta röökis, solvas, küsis, miks ma ei vasta tema kõnedele. Siis viskas ka

minu telefoni vastu maad puruks ja võttis selle kaasa. Mul oli oma toas jalgratas, vihahoos

lõhkus isa ära ratta tagumise kodara. Mul ei olnud isa ees füüsilist hirmu. Ema tuli siis koju,

isal oli sõnavahetus ka emaga. Viimase poole aasta jooksul olen isaga paaril korral kokku

saanud, need kokkusaamised on toimunud Sõmerul garaažis, kus on minu mootorrattas. Isa on

ise tahtnud minuga kokku saada. XXX majas on isa käinud lõhkumas. Ema on keelanud tal

meile tulla, aga ta on ikkagi tulnud. Võin öelda, et viimase poole aasta jooksul on ta meil käinud

20-30 korda. Viimased kuud ei ole ta käinud, v.a 02.02.2018. Ma ei taha, et isa tuleks minu

elukohta, sest ta lihtsalt passib, ootab kuni ema koju tuleb, sõimab ka mind. Tean, et emal on

ainuhooldusõigus, suhtluskorda paika ei ole pandud. Ma ei tahaks üldse oma isaga suhelda, sest

ta on tüütu ja solvav minu suhtes.

Taotlen isa suhtes lähenemiskeeldu st ma ei taha, et ta mulle helistaks, kirjutaks, saadaks SMS,

ka ei taha, et ta tuleks minu kooli, minu elukohta. Ma ei soovi osa võtta lähenemiskeelu

arutamisest kohtus. Lisan ülekuulamise juurde väljavõtte minu Facebooki kontolt suhtlusest

Ilmar Lusenbergiga (kasutas LCI kontot).“

3.4. Asitõendi - K.L. i poolt 16.02.2018 ülekuulamise käigus politseile esitatud Facebooki

vestlused LCI Grupp OÜ-ga (kasutaja Ilmar Lusenberg) alates 06.07.2017 kuni 06.02.2018 -

vaatlusprotokollist nähtuvad rohked Ilmar Lusenbergi vastamata kõned ja vastuseta sõnumid

K.L. ile. Valik sõnumeid:

„K.L. kas ma saan ôigesti ikka aru et mind pole enam vaja?“

„Millal ma vôin helistada?“

„K.L. kas midagi on juhtunud? sina ei pea kartma midagi. Mina ei karda midagi, mittekunagi!“

„Kui sa leiad, et pead minuga sedasi käituma, siis ära oota minult ka sinusse paremat suhtumist!

Mina tean kellele on kasulik see, et riidleme, kahju ainult, et sina sellest aru ei saa. Kahjuks ei

saa mina sinule rohkem rääkida kuid tundub, et lõpp tuleb huvitav.“

„K.L. see on lôpp!“

„K.L. miks sa selline kahe tagapoolega lontrus oled? Ära räägi minule mingit projekti juttu,

Pane edasi kellegi teisega kelle see sulle ôige pea ette lükkab! Teie olete haiged!“

„K.L. kui sa arvad, et jäängi sinu järele jooksma, siis nii see ei saa olema. Tahan vaid teada

kas said tossud kätte ja kas olid parajad? Sellise eba viisaka käitumise osaliseks pole kunagi

langenud. K.L. minul on sinu pärast väga häbi!

„Kui see on sinu tänu motikate eest siis...Kas tossud olid ok?“

„Selge, ära siis kunagi oma otsust kahetse!“

„K.L. ära kunagi ütle et sul isa oli, ma ei taha mitte kunagi môelda et minu poeg kes oli eesti

meister motokrossis on täna tavaline Piira kalakas! Ja mina maailma sitem isa!“

„K.L. ilusat jôuluaega! Sinu telo on plokitud jatka samas vaimus, vôibolla sedasi onngi parem.

Sedasi saab minust veel ”sitem isa!”“

„K.L. kas sa pead mind koeraks? Sa ei suvatse isegi motikat kastist maha vôtma. Kas minul oli

seda vaja? prygimäe maks 15 eur seal on selle koht.“

„Kui küsisin sinult, et milles on ikkagi pôhjus et sa mind vihkad? Sa ütlesid et môtleksin. Ma

nüüd môtlesin ja tulin selgusele et ja olen süüdi minule ei meeldi reeturid ja katkised pered!

Tahtsin sinule hoopis midagi teist.“

3.5. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub Ilmar Lusenbergi poolse kontakti

võtmise maht - alates 01.07.2017 kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud C.L. i

mobiiltelefonile kokku 80 korral (enne 06.07 1 kõne) ja saatnud 1793 sõnumit (enne 06.07 5

sõnumit), helistanud C.L. i töö lauatelefonile 7 korral ja saatnud 7 sõnumit. Ajavahemikul

01.07.2017 kuni 15.02.2018 on Ilmar Lusenberg helistanud K.L. i mobiiltelefonile kokku 244

korral (enne 06.07 7 kõnet) ja saatnud 43 sõnumit. Lisaks nähtub protokollist, et 01.07.2017

kuni 15.02.2018 ei ole C.L. üheltki tema kasutuses olevalt telefonilt Ilmar Lusenbergile

helistanud ega sõnumeid saatnud.

3.6. Asitõendite - C.L. i poolt menetlejale edastatud Ilmar Lusenbergi poolt saadetud e-kirjad -

vaatlusprotokollist nähtub, et 33 kirja on saadetud C.L. ile e-posti aadressilt

ilmarlusenberg@gmail.com ja ilmarlusenberg@icloud.com 07.11.2017-19.02.2018. Kirjadest

nähtub, et Ilmar Lusenberg kirjutab K.L. ist ja suhtlemiskorrast, sellega kaasnevad

ebatsensuursed solvangud ja etteheited C.L. ile, et viimane on poja elu ära rikkunud, poja ja

pere hävitanud, poja kasvatamata jätnud.

3.7. Asitõendi - C.L. i mobiiltelefonide - vaatlusprotokollist nähtub, et alates 29.01.2018 on

C.L. i isiklikule ja töö telefonile tulnud kõned anonüümselt numbrilt (No Caller ID, Unknown

Caller), millest 2 kõnet on vastu võetud. 03.02.2018 on tehtud järjest 9 kõnet.

3.8. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub, et C.L. i telefoni vaatlusel on tuvastatud

Ilmar Lusenbergi telefonikõned C.L. ile 27.03.2018 ja 03.04.2018.

3.9. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub, muuhulgas, et vaadeldes C.L. i poolt

menetlejale esitatud foto- ja videofaile, on tuvastatud salastatud numbrilt C.L. i telefonile

ajavahemikul 06.07.2017-01.04.2018 telefonikõned, kõnede arv 2-24 kõnet päevas, vaadeldu

on fikseeritud DVD-plaadile.

Samast protokollist ja fotofailidest nähtub, et C.L. on pildistanud Ilmar Lusenbergi ning tema

autot oma elukoha lähedal 2017. a juulis, augustis ja septembris vähemalt 18 korral.

Samas protokollis on fikseeritud ka Ilmar Lusenbergi telefonikõned C.L. ile juuli 2017 - märts

2018. Kõnede sisust nähtub, et muuhulgas on Ilmar Lusenberg tunnistanud helistamist

salastatud numbrilt, et on lõhkunud K.L. i telefoni, Ilmar Lusenberg süüdistab C.L. d lapse

kasvatamata jätmises, C.L. süüdistab Ilmarit lapse traumeerimises, mõnitamises, solvamises,

palub, et Ilmar enam ei helistaks.

3.10. C.L. i poolt menetlejale edastatud telefoniekraani väljatrükkidest nähtuvad kümned

salastatud numbritelt temale tehtud kõned 2018 aprillis ja mais.

3.11. C.L. i kirjast menetlejale ja väljatrükkidest nähtub ka, et 2018 maikuus on Ilmar

Lusenberg hakanud helistama uuelt telefoninumbrilt xxxx. 23.05.-31.05.2018 helistati sellelt

numbrilt C.L. ile vähemalt 11 korda, ühe neist kõnedest võttis C.L. ka vastu, veendudes, et

helistajaks oli Ilmar Lusenberg.

3.12. Asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatlusest ja salvestisest

nähtub, et C.L. on helistanud häirekeskusesse 26.08.2017 kl 21.52, tehtud kõnes palub ta

politseipatrulli tulla oma elukohta XXX kuna eksabikaasa käib ümber maja; kopib vastu aknaid

ja uksi; käib hoovis, rõdu peal. C.L. ütleb, et ta ei taha teda, tal ei ole millestki temaga rääkida,

ta lihtsalt rikub tema rahu kodus.

3.13. C.L. ja K.L. i elukohajärgse X Vallavalitsuse vastuskiri menetlejale annab ülevaate

kohaliku omavalitsuse kokkupuudetest perekond Lusenbergiga ja neile rakendatud meetmetest

ajavahemikus 2015. a jaanuar kuni 16.02.2018. Kirjast nähtuvalt on omavalitsus jõudnud

järeldusele, et Ilmar Lusenbergi käitumine on last kahjustav, et kestva vaimse terrori tõttu

vajavad C.L. ja K.L. jätkuvalt vaimse tervise abi.

Ilmar Lusenbergi kohta on öeldud, et ta on ülikontrolliva käitumismustriga inimene, kellel on

vajadus saada naise ja lapse elu oma kontrolli alla. Ta on kahepalgeline, negatiivne inimene,

tema rõõmus meel võib hetkega muutuda hävitustööks.

3.14. Tunnistaja R.V. i, C.L. i naabri, kohtus antud ütlustest nähtub, et Ilmar Lusenbergi ja C.L.

i suhted on väga halvad, Ilmar käib C.L. d kogu aeg tülitamas, käib maja ees ja maja ümber.

2017 küllaltki tihti käis, mõni nädal iga õhtu, vahel korra nädalas. Kord palus C.L. tal oma

koera järgi vaadata ja siis Ilmar varastas koera ja tõi alles paari päeva pärast tagasi. Teadis, et

Ilmar ei tohi seal käia aga käis tihti, nägi teda ja autot seismas heki taga. On näinud Ilmarit

kastiga autoga (sinine ja beež) ja suure valge bussiga, Ilmar tuleb autoga sinna, seisab heki taga,

ootab C.L. maja ees. Ükskord ta kohe vaatas, et kaua ta seal seisab, tund aega seisis seal heki

taga ja siis sõitis minema.

3.15. Maakohtu hinnangul on ülalloetletud tõenditega tõendamist leidnud Ilmar Lusenbergi

korduv ja järjepidev kontakti otsimine, kannatanute jälgimine ja muul viisil nende eraellu

sekkumine. Seda, et Ilmar Lusenbergi tegevus on kannatanute eraelu oluliselt häirinud, on

kannatanud ise kinnitanud. Kohtu hinnangul oleks Ilmar Lusenbergi tegevus olnud oluliselt

häiriv ka kannatanutega võrdses olukorras olevale keskmisele mõistlikule isikule. Kannatanud

on öelnud ka seda, et Ilmar Lusenbergi süüdistuses kirjeldatud tegevus on nende tahte vastane.

Seda kinnitab ka asjaolu, et nii K.L. kui C.L. on Ilmar Lusenbergi sidepidamisvahendeid

blokeerinud ja lähenemiskeeldu taotlenud.

3.16. Ilmar Lusenberg ennast ahistamises süüdi ei tunnista, väidab, et C.L. püüab teda süüdi

lavastada. Kohus ei nõustu Ilmar Lusenbergi ütlustes väljenduva etteheitega C.L. ile, tõendite

kogumise ja fikseerimise kohta. Esiteks pole Ilmar Lusenberg esitanud kohtule tõendeid selle

kohta, et C.L. oleks tõendeid fabritseerinud või võltsinud, ka kohus pole C.L. i tegevuses

tuvastanud midagi lubamatut. Teiseks on käesoleva kuriteo eripäraks see, et rünne on suunatud

vaid konkreetsele isikule ja kolmandatel isikutel ongi tihti raske kuritegelikku tegevust märgata

ja sellekohaseid tõendeid talletada.

Maakohus ei nõustunud ka sellega, et Ilmar Lusenbergi tegevus K.L. ja C.L. iga kontakti

otsides on olnud põhjustatud vaid murest poeg K.L. i käekäigu vastu ja soovist realiseerida oma

õigust lapsega suhtlemiseks. On mõistetav, et kontaktiotsingutega, telefonikõnede ja kirjade

saatmisega, millega kaasnesid solvangud ja ähvardused ei osutu Ilmar Lusenbergil võimalikuks

saavutada K.L. i ainuhooldusõigust omava C.L. iga mõistlikku kokkulepet oma pojaga

suhtlemiseks. Paraku on Ilmar Lusenberg jätnud realiseerimata oma õiguse taotleda sellist

kokkulepet omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või kohtu vahendusel. Sellisest võimalusest oli

Ilmar Lusenberg teadlik, muuhulgas oli seda temale selgitatud ka 03.03.2016 kohtumääruses,

millega C.L. ile anti K.L. i suhtes ainuhooldusõigus.

3.17. Maakohtu hinnangul on Ilmar Lusenberg KarS § 157³ järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

pannud tahtlikult ja kavatsetult. Ta sai aru, et oma tegevusega - sajad vastamata telefonikõned

ja sõnumid, kannatanute tahte vastane korduv viibimine nende elukoha läheduses on

kannatanutele hirmutavad ja häirivad, et lakkamatud alusetud etteheited ja ebatsensuursed

solvangud oma lapse ema suhtes on alandavad. Ilmar Lusenbergi selline käitumine pole

mõistliku kolmanda isiku vaatekohast kuidagi seostatav tema väidetava sooviga parandada

suhteid ja suhelda oma pojaga. Vastupidi, selline tegevus on seostatav just sooviga kiusata ja

häirida, sooviga teostada kontrolli kannatanute tegevuse üle ja põhjustada neis hirmutunnet.

Nagu ülalpool juba öeldud on käesoleval juhul täidetud ka alternatiivsena nõutav tingimus -

kannatanud tundsid ennast Ilmar Lusenbergi tegevuse tõttu oluliselt häirituna, samuti tundsid

nad hirmu, kuna Ilmar Lusenbergi väljaütlemistes oli nii ebamääraseid ähvardusi,/“lõpp tuleb

huvitav“- kirjast K.L. ile/, kui ka otsest vägivallaga ähvardamist /vt süüdistus KarS § 120 lg 1

järgi/.

Ilmar Lusenbergi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

4. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

4.1. Maakohus leiab, et KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemine Ilmar Lusenbergi tegevuses on tõendamist leidnud C.L. ja K.L. i

ütlustega, asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega

ja lähisuhtevägivalla infolehtedega.

4.2. C.L. i poolt Ilmar Lusenbergile KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse kohta antud

ütlustest nähtub, et 02.02.2018 tuli ta töölt koju kella 17.00 ja 19.00 vahel, jõudes maja ette,

nägi, kui vihane Ilmar tuiskas maja uksest välja ja karjus tema peale. Majast leidis ta eest nutva

ja paanikas K.L. i. K.L. ütles, et ta lasi koera välja ja lihtsalt Ilmar ootamatult lükkas ukse lahti

ja tungis tuppa, hakkas karjuma ta peale, süüdistas teda, solvas teda. Ta viskas K.L. i sõnade

järgi telefoni vastu maad tükkideks ja oli ratta tagumise ratta löönud kõrveraks jalaga. K.L. oli

tõsiselt hirmul, paanikas, nuttis. See K.L. i telefon iPhone 6 oli ostetud K.L. i sünnipäeva rahade

eest. Selle peale otsustas ta taotleda uut lähenemiskeeldu, et need sündmused ei korduks.

4.3. K.L. i kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub järgnev:

„02.02.2018 olin ma kodus, hakkasin koera välja laskma. Kui ukse lahti tegin, pani isa jala ukse

vahele ja tahtis tuppa tulla. Üritasin ta välja ajada aga ta ikkagi trügis tuppa. Isa tuli ja röökis,

ma ei kuulanudki teda, ta röökis, solvas, küsis, miks ma ei vasta tema kõnedele. Siis viskas ka

minu telefoni vastu maad puruks ja võttis selle kaasa. Mul oli oma toas jalgratas, vihahoos

lõhkus isa ära ratta tagumise kodara. Mul ei olnud isa ees füüsilist hirmu. Ema tuli siis koju,

isal oli sõnavahetus ka emaga. Viimase poole aasta jooksul olen isaga paaril korral kokku

saanud, need kokkusaamised on toimunud Sõmerul garaažis, kus on minu mootorratas. Isa on

ise tahtnud minuga kokku saada. XXX majas on isa käinud lõhkumas. Ema on keelanud tal

meile tulla aga ta on ikkagi tulnud. Võin öelda, et viimase poole aasta jooksul on ta meil käinud

20-30 korda“. „ Ma ei taha, et isa tuleks minu elukohta, sest ta lihtsalt passib, ootab kuni ema

koju tuleb, sõimab ka mind“.

4.4. 02.05.2018 asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatlusest ja

salvestisest nähtub, et C.L. on helistanud häirekeskusesse 02.02.2018 kl 17.08, tehtud kõnes

palub ta politseipatrullil tulla oma elukohta XXX. C.L. annab häirekeskusele teada, et

eksabikaasa tuli koos koeraga tuppa, lõhkus lapse telefoni ja jalgratta, sõimas teda.

4.5. 02.02.2018 koostatud Lähisuhtevägivalla infolehtedest nähtub, et tegemist on psüühilise

väärkohtlemisega. Kannatanu C.L. i ütluste järgi on kirja pandud, et samal õhtul tuli tema

elukohta endine abikaasa Ilmar Lusenberg, sõimas teda ja last ebatsensuursete sõnadega, lõhkus

telefoni ja jalgratta kodara, lahkus enne politsei tulekut.

4.6. Ilmar Lusenbergi kohtus antud ütlustest nähtub, et K.L. ise lasi ta majja sisse ja nad rääkisid

algul normaalselt juttu, tüli tekkis sellest, et K.L. mängis oma arvutis ja ei tahtnud teda kuulata.

Ta eitab telefoni ja jalgratta lõhkumist, samas väidab, et on ostnud K.L. ile mitmeid telefone ja

jalgrattaid sh ka peale 02.02.2018.

4.7. Maakohus ei pidanud usaldusväärseiks Ilmar Lusenbergi ennastõigustavaid ütlusi kuna

need on vastuolulised ja kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Maakohus loeb Ilmar

Lusenbergi poolt omavolilise sissetungi tõendatuks C.L. ja K.L. i ütluste ja teiste ülalloetletud

tõenditega. Ka Ilmar Lusenberg ise on ühes telefonikõnes C.L. ile tunnistanud, et ei suutnud

ennast vaos hoida ja lõhkus K.L. i telefoni.

4.8. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete

asjaolude suhtes.

Maakohtu hinnangul pani Ilmar Lusenberg süüteo toime kavatsetult. Ta oli teadlik, et maja,

millesse ta siseneb, on C.L. ja K.L. i eluruum, et temale on see ruum võõras, ta ei elanud seal,

tal polnud sellele mingeid õigusi. K.L. näitas oma suhtumist sellega, et üritas Ilmar Lusenbergi

sisenemisel takistada, C.L. i ütlustest nähtub, et Ilmari sisenemine tema eluruumi oli selgelt

tema, kui eluruumi valdaja tahte vastane ja see asjaolu oli Ilmarile teada.

Seoses abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja Ilmar Lusenbergi pikaajalise ahistava

käitumisega olid Ilmar ja C.L. i suhted pingelised ja konfliktsed. Ilmar Lusenbergi kümned ja

sajad telefonikõned kannatanutele olid jäänud vastuseta. Kuigi 02.02.2018 polnud küll kehtivat

lähenemiskeeldu, pidi Ilmar Lusenbergile maakohtu hinnangul selge olema, et ta C.L. i

eluruumis oodatud ei olnud.

4.9. Ilmar Lusenbergi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei

tuvastanud.

5. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi.

5.1. Maakohus leiab, et KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemine Ilmar Lusenbergi tegevuses on tõendamist leidnud C.L. i ütlustega,

C.L. i 17.02.2018 e-kirjaga menetlejale ja sellele lisatud piltidega, asitõendi - C.L. i poolt

häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega ja lähisuhtevägivalla

infolehtedega.

5.2. C.L. i poolt Ilmar Lusenbergile KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta antud

ütlustest nähtub, et 16. veebruaril läks ta koos K.K. iga Rakvere Teatrisse. Samal õhtul varem

käis Ilmar tema maja juures ja patrullis ka K.K. i maja juures. Kui nad etenduse vaheajal Ilmarit

teatri kohvikus nägid, ei tulnud see neile kummalegi üllatusena. Nad läksid, istusid lauda, mis

neil oli kinni pandud, Ilmar istus eemal. Tema võttis välja oma telefoni ja tegi oma lauas istudes

pildi, et Ilmar on seal eemal. Ta pani telefoni ära ja kui nad sõid seal võileiba, siis ehmatas ta

selle peale, et Ilmar oli tema kõrval ja ähvardas teda. Ta ütles, et sa värdjas, ma lõikan su

ribadeks või lasen su ribadeks lõigata ja maha matta, et sa jätad K.L. i koju ja et sa üldse käid

kusagil. Need esimesed sõnad ta kuulis, edasi enam kõikidest sõnadest aru ei saanud. Ilmar läks

ka K.K. i kõrvale, ütles talle midagi, mida ta täpselt ei kuulnud. Kuna Ilmar on teda ka varem

korduvalt vägivallaga ähvardanud ja tema suhtes varem ka olnud vägivaldne ja on selle eest

kohtu poolt karistatud, siis oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. Edasi teatris olles tundis ta

hirmu ja muret K.L. i pärast, et millega Ilmar vahepeal tegeleb, kui ta teatris on. Peale teatrit ta

helistas K.L. ile, küsis, kas kõik on korras. K.L. ütles, et ei ole, et Ilmar käib ümber maja ja

lõhub vastu aknaid, kui K.L. lasi koera õue, siis Ilmar viis koera ära. Ta läks teatrist otse koju

ja nägi maja juures Ilmarit, kes oli lahkumas, ta helistas politseisse, kui politsei saabus, oli Ilmar

jõudnud lahkuda, koostati lähisuhtevägivalla infoleht. Sellised olukorrad on tema ja K.L. i jaoks

väga ärevad, sest kunagi ei tea millega need lõppevad ja kas Ilmar viib oma ähvardused täide.

5.3. C.L. i 17.02.2018 e-kirjast menetlejale ja sellele lisatud fotodest nähtub, et C.L.

informeerib menetlejat teatris toimunud ähvardamisest ja saadab menetlejale kaks enda poolt

teatri kohvikus tehtud pilti. Ühel pildil on näha Ilmar Lusenbergi kaugemal lauas istumas, teisel

pildil on Ilmar Lusenberg olnud pildistaja vahetus läheduses.

5.4. 02.05.2018 asitõendi - C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatlusest ja

salvestisest nähtub, et C.L. on ähvardamise episoodiga seoses helistanud häirekeskusesse kahel

korral. 16.02.2018 kl 21.05 tehtud kõnes palub ta politseipatrulli tulla oma elukohta XXX .

C.L. annab häirekeskusele teada, et eksabikaasa ahistab teda, käis teatris ähvardamas, et „laseb

mu ära lõigata, ära ribadeks lõigata ja umbes, et maha matta“, et ta sõidab maja poole ja lapse

sõnul on eksabikaasa maja ümber patrullimas. 17.02.2018 kl 19.08 tehtud kõnest nähtub, et

eksabikaasa käis eelmisel päeval teatris ähvardamas ja nüüd tõi eile varastatud koera tagasi ja

laamendab ukse taga.

5.5. 16.02.2018 patrullipolitseiniku poolt koostatud Lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et

tegemist on psüühilise väärkohtlemisega. Kannatanu C.L. i ütluste järgi on kirja pandud, et

samal õhtul teatris teatrietenduse vaheajal Ilmar Lusenberg ähvardas, et „lasen su värdja

ribadeks lõigata ja maha matta“, et teatrist koju jõudes nägi C.L. maja juurest ära sõitvat Ilmar

Lusenbergi, kes K.L. i ütluste kohaselt oli võtnud koera ja lahkunud.

5.6. 17.02.2018 kl 21.12 patrullipolitseiniku poolt koostatud. Lähisuhtevägivalla infolehest

nähtub, et tegemist on psüühilise väärkohtlemisega. Kannatanu C.L. i ütluste järgi on kirja

pandud, et samal õhtul kell 19.00-19.15 tuli eksabikaasa Ilmar Lusenberg tema maja juurde, tõi

tagasi eelmisel päeval varastatud koera, karjus ja tagus 10 minutit rusikatega väga kõvasti

terrassi ja välisukse pihta nõudes ukse lahti tegemist ja koera sisselaskmist, poeg K.L. kartis,

ei julgenud ust lahti teha.

5.7. Ilmar Lusenberg eitab ähvardamist väites, et oli teatri kohvikus lihtsalt võileiba söömas.

Maakohus ei pidanud usaldusväärseiks Ilmar Lusenbergi ennastõigustavaid ütlusi ja loeb Ilmar

Lusenbergi poolt C.L. i ähvardamise tõendatuks ülalloetletud tõenditega. Kõik ülalnimetatud

tõendid pärinevad ühest allikast - C.L. ilt, samas pole kohtul alust C.L. i ütlustes kahelda. Ta

on selle õhtu sündmusi üksikasjalikult kirjeldanud kohtuistungil, samasisulist informatsiooni

on ta avaldanud vahetult peale juhtunut ka häirekeskusele, patrullpolitseinikule ja kirja teel

menetlejale. Ilmar Lusenberg on kohtumenetluse käigus korduvalt esitanud mitmesuguseid

etteheiteid ja süüdistanud C.L. i valetamises. Samal ajal pole ta suutnud esitada tõendeid nende

etteheidete paikapidavuse kohta ja pole suutnud ümber lükata ühtegi C.L. i väidet. Hinnates

C.L. i kohtuistungil antud ütlusi tervikuna leiab kohus vastupidiselt Ilmar Lusenbergile, et C.L.

i kirjeldused asjaoludest on eluliselt usutavad ja vastuoludeta. Eelnevat arvestades pole kohtul

põhjust kahelda C.L. i ütluste usaldusväärsuses ka ähvardamise episoodi sõna sõna vastu

olukorras.

5.8. Maakohtu hinnangul oli C.L. il piisavalt alust karta ähvarduse täideviimist. Seoses

abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja Ilmar Lusenbergi pikaajalise ahistava

käitumisega olid Ilmar ja C.L. i suhted pingelised ja konfliktsed. 15.06.2016 mõistis Viru

Maakohus Ilmar Lusenbergi süüdi KarS § 121, § 121 lg 2 p 2, 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi,

kannatanuteks nendes kuritegudes olid C.L. ja K.L. . C.L. on andnud ütlusi Ilmar Lusenbergi

korduvatest ootamatutest ilmumistest tema ja K.L. i elukohta või kohtadesse kus nad parasjagu

viibivad, samuti Ilmar Lusenbergi poolsetest korduvatest ähvardustest ja hoiatustest - „te veel

kahetsete“. Kahtlemata on kõhedust ja hirmu tekitavad olnud ka Ilmar Lusenbergi poolt K.L.

ile saadetud sõnumid - „Kahjuks ei saa mina sinule rohkem rääkida kuid tundub, et lõpp tuleb

huvitav. “„K.L. see on lôpp!“ C.L. on tunnistanud, et sellised olukorrad on tema ja K.L. i jaoks

väga ärevad, sest kunagi ei tea millega need lõppevad ja kas Ilmar viib oma ähvardused täide.

Selliste soovimatute ja häirivate visiitide näiteks on ka Ilmar Lusenbergi käigud ja agressiivne

käitumine C.L. ja K.L. i elukohas vahetult peale ähvardamist 16.02.2018 ja ka 17.02.2018.

5.9. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev kuriteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud,

kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohtu hinnangul pani Ilmar Lusenberg

C.L. i ähvardamise toime kavatsetult. Ta sai aru, et C.L. il, keda ta varemgi oli kehaliselt

väärkohelnud, oli alust karta ähvarduse täideviimist. Hinnates Ilmar Lusenbergi

käitumismustrit ka teiste käesoleva kriminaalasja episoodide kontekstis nähtub, et ta tegutseski

eesmärgiga tekitada C.L. is hirmu ja häirida tema eraelu igal võimalikul viisil.

5.10. Ilmar Lusenbergi süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus

ei tuvastanud.

6. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 3312 järgi.

6.1. Viru Maakohtu 23.02.2018 määrusega nr 1-18-1545 kohaldati Ilmar Lusenbergi suhtes

kriminaalmenetluse ajaks ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt on Ilmar Lusenbergil

keelatud läheneda endisele abikaasale C.L. ile ja pojale K.L. ile lähemale kui 100 meetrit, sh ka

naise ja lapse elukohale aadressil XXX. Keelatud oli ka naise ja lapsega ühenduse võtmine

erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu.

6.2. Ilmar Lusenberg on tunnistanud lähenemiskeelu korduvat rikkumist K.L. i osas ja lubanud,

et teeb seda nii kaua kui hing sees on. C.L. i osas on ta oma süüd eitanud. Ilmar Lusenberg on

eitanud ka salastatud telefoninumbrilt kannatanutele helistamist. Samas on ta ühes

telefonikõnes C.L. ile tunnistanud, et helistab ka salastatud numbrilt, sest muidu ei võeta tema

kõnesid vastu.

Maakohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo

objektiivse süüteokoosseisu esinemine Ilmar Lusenbergi tegevuses lisaks tema enda ütlustele

eelkõige C.L. i ütlustega, samuti tema poolt menetlejale esitatud tõenditega.

6.3. C.L. i ütlustest nähtub, et Ilmar Lusenberg on korduvalt käinud tema ja K.L. i elukohas,

samuti on ilmunud kohtadesse, kus ta üksi või koos K.L. iga on viibinud. Nii näiteks 09.06.2018

kui ta oli oma koera ja tuttavatega kirikupargi lähedal jalutas talle vastu Ilmar, kes u 20 meetri

kauguselt karjus talle solvanguid. Samuti on Ilmar Lusenberg kümneid kordi temale ja K.L. ile

helistanud ja meile saatnud. C.L. on blokeerinud neli telefoninumbrit milledelt Ilmar on temale

helistanud, kuid Ilmar on korduvalt helistanud ka tundmatutelt või salastatud numbritelt.

Tavaliselt ta ei vasta salastatud numbritelt tulnud kõnedele, kuid märge nendelt helistamise

kohta jääb telefoni. Vahel on ta mõne sellise kõne ka vastu võtnud ja siis on selgunud, et

helistajaks on Ilmar. Ilmar on ka ise telefonivestluses tunnistanud, et kasutab helistamiseks

salastatud numbriga telefone kuna muidu ei saa C.L. ga ühendust. C.L. i ütlusi kinnitavad tema

enda poolt fikseeritud füüsilise lähenemise juhtumid kui ka korduvad ühenduse võtmised

elektrooniliste sidepidamisvahendite kaudu. Ta on menetlejale esitanud andmeid oma telefonist

kõnede toimumise kohta, samuti talle Ilmari poolt saadetud sõnumid.

6.4. Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub, et C.L. i telefoni vaatlusel on tuvastatud

Ilmar Lusenbergi telefonikõned C.L. ile 27.03.2018 ja 03.04.2018.

Asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018 nähtub muuhulgas, et vaadeldes C.L. i poolt

menetlejale esitatud foto- ja videofaile, on tuvastatud salastatud numbrilt C.L. i telefonile

ajavahemikul 06.07.2017-01.04.2018 tehtud telefonikõned, vaadeldu on fikseeritud DVD-

plaadile.

C.L. i poolt menetlejale edastatud telefoniekraani väljatrükkidest nähtuvad kümned salastatud

numbritelt tehtud kõned 2018. a aprillis ja mais. C.L. i kirjast menetlejale (Tõendid kd 1, tl 164)

ja väljatrükkidest nähtub ka, et 2018. a maikuus on Ilmar Lusenberg hakanud helistama uuelt

telefoninumbrilt xxxx. 23.05.-31.05.2018 helistati sellelt numbrilt C.L. ile vähemalt 11 korda,

ühe neist kõnedest võttis C.L. ka vastu, veendudes, et helistajaks oli Ilmar Lusenberg.

6.5. Ilmar Lusenbergi korduvat autoga viibimist C.L. ja K.L. i maja ees on oma ütlustes

kinnitanud C.L. i naaber, tunnistaja R.V. .

6.6. Ülalnimetatud tõenditega on tõendatud, et Ilmar Lusenberg on lähenemiskeeldu rikkunud

kümneid kordi. Maakohtu hinnangul ei välista kuriteokoosseisu asjaolu, et lisaks solvavatele ja

alandavatele kontaktivõttudele on Ilmar Lusenbergi sõnul kontaktivõtmised olnud seotud

sooviga suhelda oma poja K.L. iga ja lahendada C.L. iga nende ühise lapse kasvatamise

küsimusi. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.03.2016 määrusega nr 2-15-18300 anti Ilmar

Lusenbergi ja C.L. i ühise lapse ainuhooldusõigus C.L. ile. Ilmar Lusenbergi võimalus K.L. iga

suhtlemiseks ja vajalikud kontaktid suhtluskorra kehtestamiseks saaksid lapsevanemate

kokkuleppe puudumisel toimuda vaid lastekaitsespetsialistide osavõtul ja vajadusel kohtu

kaudu. Seda selgitati Ilmar Lusenbergile ka ülalnimetatud kohtumääruses.

6.7. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev kuriteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete

asjaolude suhtes. Vaieldamatult oli Ilmar Lusenberg teadlik lähenemiskeelust ja sellega

kaasnevatest konkreetsetest piirangutest. Kohus nõustub kannatanu C.L. i hinnanguga, et

kümnete lähenemiskeelu rikkumistega on Ilmar Lusenberg käitunud viisil, millest võib

järeldada, et ta rikub lähenemiskeeldu teadlikult ja tahtlikult ning kohati isegi naudib sellist

käitumisviisi. Eelnev viitab kuriteo toimepanemisele kavatsetult.

6.8. Maakohtu hinnangul puuduvad Ilmar Lusenbergi süüd ja tema tegevuse õigusvastasust

välistavad asjaolud.

7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

7.1. Maakohus hindas Ilmar Lusenbergi süü keskmisest raskemaks, kuriteod on ta toime pannud

kavatsetult, ahistava jälitamise ja lähenemiskeelu rikkumise puhul on ta tegutsenud

intensiivselt. Kui kuriteokoosseisud eeldavad vaid korduvust (ahistamine ka järjepidevust), siis

Ilmar Lusenbergi puhul on etteheidetavaid tegusid kümneid ja isegi sadu. Osa kuriteoepisoode

ahistamise puhul on toime pandud ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust,

lähenemiskeelu rikkumised on aset leidnud käesoleva kriminaalmenetluse kestel.

7.2. Ilmar Lusenbergi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

7.3. Et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu,

lähtub kohus karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdlase isikust. Kohus

arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et Ilmar Lusenberg on kohtu poolt varem karistatud

samalaadsete kuritegude toimepanemise eest samade kannatanute vastu.

15.06.2016 Viru Maakohtu otsusega nr 1-16-37 mõisteti Ilmar Lusenberg süüdi ja karistati

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi C.L. ja K.L. i korduva kehalise väärkohtlemise (kokku 5 episoodi)

eest aastatel 2014-2015, samuti KarS § 266 lg 2 p 1 järgi C.L. i elukohta sissetungimise eest

2015. a ning KarS § 3312 järgi C.L. i suhtes kehtestatud lähenemise keelu rikkumise eest 2015

teise poolaasta kestel (25 lähenemist naisele, tema kodule, töökohale; u 1000 kõnet, sms-i ja

150 e-kirja). Liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mille hulka arvati tema eelvangistuses

viibitud aeg, ülejäänud vangistus kohaldati tingimisi. Kuna Ilmar Lusenberg rikkus korduvalt

katseaja tingimusi, siis 18.10.2016 pikendas kohus katseaega kolme kuu võrra ja 13.04.2017

pööras kohus kandmata karistuse 6 kuud vangistust täitmisele. Vangistus asendati 180 tunni

üldkasuliku tööga tähtajaga 8 kuud. Lisaks kohustati I. Lusenbergi osalema sotsiaalprogrammis

„Viha juhtimine“. Ilmar Lusenberg täitis karistuse ja kohustused 27.12.2017 (Tõendid kd 1, tl

85-101). Eelnevast nähtub, et Ilmar Lusenberg on samalaadsete kuritegude eest kandnud

lühiajalist vangistust, olnud kriminaalhooldusalune ning on teinud ka üldkasulikku tööd. Paraku

pole need mõjutusvahendid Ilmar Lusenbergi käitumist muutnud, ta on jätkuvalt toime pannud

uusi kuritegusid. Eelnevat arvestades kohus leiab, et rahalise karistuse, kui kergeima

karistusliigi kohaldamine ei vastaks Ilmar Lusenbergi süü suurusele ja ei täidaks karistuse

eesmärke.

Kõike ülaltoodut arvestades leiab maakohus, et Ilmar Lusenbergi tuleb karistada vangistusega

otsuse resolutiivosas nimetatud määras. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas kriminaalasjas

kuritegude toimepanemise asjaolude ja ka süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste

märkimisväärsed eripärad, mis tingiksid süüdlase karistusest tingimisi vabastamise.

8. Maakohtu seisukoht lähenemiskeelu osas.

VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldas maakohus kannatanute C.L. i ja K.L. i eraelu

kaitseks Ilmar Lusenbergile lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat.

Kohtuotsusega on tuvastatud, et Ilmar Lusenberg on pikka aega ja intensiivselt, kannatanutes

hirmu ja ärevust tekitades ja nende vaimset tervist ohustades rikkunud K.L. ja C.L. i eraelu,

seega on lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud. Lähenemiskeelu kohaldamist enda ja tema

ainuhoolduse all oleva alaealise poja suhtes on taotlenud C.L. . K.L. on taotlenud

lähenemiskeelu kohaldamist kohtueelses menetluses. Mõlemad on lähenemiskeelu taotlemist

oma ütlustes ka veenvalt põhjendanud. Kuigi Ilmar Lusenberg on seni ignoreerinud võimalust

oma suhtlemist pojaga seaduses ettenähtud korras korraldada, jätab kohus talle selleks

võimaluse edaspidi. Kohus lubab Ilmar Lusenbergil suhelda või kohtuda C.L. i ja K.L. iga

kolmandate pädevate isikute juuresolekul või vahendusel (nt KOV-i lastekaitsetöötaja, jurist,

kohus vms ametnik), kui peaks tulema arutlusele K.L. i ja Ilmar Lusenbergi suhtluskorra

määramine või täitmine ning suhelda ja kohtuda K.L. iga seaduses ettenähtud korras kehtestatud

suhtlemise korras määratud ulatuses.

9. Maakohtu seisukoht tsiviilhagi osas.

02.02.2018 omavolilise sissetungi käigus K.L. ja C.L. i elukohta lõhkus Ilmar Lusenberg K.L.

i mobiiltelefoni ja ratta. C.L. on esitanud tsiviilhagi summas 545 eurot. Kannatanu ütlustest

nähtuvalt tekitas Ilmar Lusenberg telefoni lõhkumisega kahju 500 eurot (telefoni maksumus) ja

jalgratta lõhkumisega 45 eurot (kodarate vahetuse maksumus). Kannatanu on esitanud ka arve-

kviitungi ja kaardimakse kviitungi kodarate vahetuse kohta ja väljavõte internetist

mobiiltelefoni iPhone 6 maksumuse kohta.

Maakohus luges lõhkumised tõendatuks K.L. ja C.L. i ütlustega. Kuigi Ilmar Lusenberg on

asjade lõhkumist eitanud, on ta ühes telefonikõnes C.L. ile vähemalt telefoni lõhkumist siiski

tunnistanud. Nii Ilmar kui C.L. i ütlustest nähtuvalt on K.L. ile asju (sealhulgas jalgrattaid ja

telefone) ostnud mõlemad lapsevanemad.

Sealjuures on Ilmar Lusenberg ostnud K.L. ile nii jalgratta kui telefoni ka pärast 02.02.2018

juhtunut, mistõttu luges maakohus sellega kahju hüvitatuks ja jätab tsiviilhagi rahuldamata.

Apellatsioon

10. Viru Maakohtu 16.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Ilmar Lusenbergi

kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist,

millega

mõistetakse

süüdistatav

õigeks.

Jätta

Ilmar

Lusenbergi

ringkonnakohtumenetluse kulud riigi kanda. Koguda täiendavalt tõendeid ja vastu võtta uus

tõend - K.L. i poolt koostatud 02.04.2019 avaldus.

10.1. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning

rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu kuulub kohtuotsus apellatsiooni korras

tühistamisele vastavalt KrMS § 338 lg-tele 2 ja 3. Apellant on seisukohal, et lisaks sellele, et

kohtuotsus sisaldab kohtuniku arvamusi, mis ei haaku maakohtus uuritud tõenditega või mille

kohta üldse tõendid puuduvad.

10.2. Süüdistuse osas KarS § 1573 järgi märgitakse apellatsioonis järgmist.

10.2.1. Maakohus luges ahistavaks jälitamiseks nii sõnumite saatmist kui helistamist C.L. ile.

Sama kohtuotsusest nähtuvalt C.L. öelnuid nii - iPhone eripära on see, et kui on numbrinäit

blokeeritud, siis tulevad kõned läbi aga kui ta helistab oma numbriga, siis annab kinnist tooni

ja Ilmar ei saagi talle helistada. Ja need ei fikseeru ka kusagil.

10.2.2. Kohtuotsusest tuleneb, et kuni 15.02.2018 on helistanud C.L. i mobiiltelefonile kokku

80 korral ja saatnud 1793 sõnumit, helistanud C.L. i töö lauatelefonile 7 korral ja saatnud 7

sõnumit. Samas aga kannatanu enda kinnitusel on tema telefonis Ilmar Lusenbergi number on

blokeeritud – siis millest saab teha järelduse, et tegelikult telefonikõned ja sõnumite sisu temani

ei jõudnud. Seega ei saa lugeda telefoni teel ühendust võtmist mingilgi moel ahistavaks

jälitamiseks, kuna nimetatud telefonkõned kannatanuni ei jõudnud. Seega on maakohus

ebaõigesti jõudnud järeldusele, et telefonikõnede ja sms saatmise kohta kogutud tõendid

kinnitavad ahistavat jälitamist.

10.2.3. Selleks, et mõista süüdi KarS 1573, peab olema tõendatud aeg, millal üks või teine

ahistava jälitamise juhtum ka aset leidis, samuti iga ühendust võtmine, kokkusaamine,

kohtumine ei ole koheselt ahistav jälitamine. Ahistavaks jälitamiseks ei saa nimetada ka seda,

kui Ilmar Lusenberg suhtleb oma lahus elava lapsega, tuleb oma lapsele tema koju järgi, toob

talle asju, jne.

10.2.4. Etteheidetakse ka seda, et Ilmar Lusenberg on ahistavalt jälitanud ka oma poega, kellele

06.07.2017–15.02.2018 on helistanud 244 korda ja saatnud 43 sõnumist. Seega peetakse

ahistavaks jälitamiseks seda, et isa helistab oma lapsele (kes elab temast lahus) 8 kuu (s.o. ca

240 päeva) vältel 244 korda – s.o. ca 1 telefoni kõne päevas, sõnumeid saadeti lapsele u. kord

nädalas. Kuna K.L. keeldus kohtus ütluste andmisest, siis avaldati tema kohtueelses menetluses

antud ütlused. K.L. i ütlused ei haaku aga sellega, mis aga leidis kohtus tõendamist

dokumentaalsete tõenditega, seega on põhjendatud kahtlus nende ütluste tõepärasuses. Nimelt

on K.L. on rääkinud kohtueelses menetluses kümnetest, isegi 50 telefoni kõnest – siis tegelikult

oli neid kõnesid vaid 244 ja seda siis 8 kuu peale kokku. Samas on aga ise kohtueelsel

menetlusel 16.02.2018 kinnitanud, et ta on isa telefoni nr blokeerinud, seega ei ole arusaadav,

kas ja millal ta isa telefonikõnesid vastu võttis. Samuti ei nähtu K.L. i poolt antud ütlustest,

millal isa on temaga ühendust võtnud, koolis käinud – ahistava jälitamise puhul väga suurt

tähendust, millal sellised asjad toimusid, kuna KarS § 1573 jõustus 06.07.2017.

Apellandil on kahtlused K.L. i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste osas, samas aga

puudus maakohtus võimalus vahetatut tõendiallikat küsitleda, et kõrvaldada vastuolud ütluste

ja dokumentaalses tõendis kajastuvate andmete vahel.

10.2.5. Kõigepealt ei nõustu apellant sellega, et kontakti otsimine C.L. iga oli põhjuseta, kuna

tegemist oli endise abielupaariga, kellel on ühine poeg K.L. ning ühendust võtmised olid seotud

just lapse kasvatamisega, tema õppimistega jne. Näiteks e-kirjavahetus on sisaldab enamuses

Ilmar Lusenbergi küsimusi lapse koolikohustuse täitmise, e-kooli kohta, koolist puudumiste

kohta. Ainuke võimalus suhelda oma lapse teemal – oli saata e-kiri. Suurem osa e-kirju

puudutab seda intsidenti, kus laps puudus 02.02.2018 põhjuseta koolist.

Maakohus on ka kohtuotsuse p 6 viidanud ka Ilmar Lusenbergi pool K.L. i omavaheliste FB

kaudu saadetud sõnumitele, kuid kohus on jätnud välja sõnumid, milles isa pakub lapsele välja

ühistegevust, saatnud foto loomast, pakkunud teha lemmikloomaks võitlustest, soovitud head

valentini päeva, jne.

10.2.6. Apellant ei nõustu, et maakohtu seisukohaga, et anonüümselt telefoninumbrilt tulnud

kõned on tehtud Ilmar Lusenbergi poolt. Samuti puuduvad tõendid, et teistelt telefonidelt

(näiteks xxxx) tehtud kõned oleksid tehtud Ilmar Lusenbergi poolt. Puuduvad tõendid, et just

nendelt telefonidelt on Ilmar Lusenberg kõnesid teinud.

10.2.7. Ka ainuüksi kannatanu C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud kõned ei tõenda ahistavat

jälitamist. Nimelt kannatanu C.L. reageerib igale kohtumisele Ilmar Lusenbergiga selliselt, et

teavitab koheselt sellest häirekeskust. Näiteks helistas ta 16.02.2018 häirekeskusesse vaid selle

põhjusel, et Ilmar Lusenberg käis ja võttis kaasa nende ühise koera, samuti teavitas ta

häirekeskust sellest, et koer toodi tagasi.

10.2.8. Maakohus on lugenud ka tõendiks tunnistaja R.V. i ütlused. Tunnistaja rääkis kohtus

tunnistaja juhusest 2017 kevadel seoses koera äravõtmisega, samuti kinnitas et 2018 käis hästi

harva, kusjuures käis siis sinise autoga. Kusjuures nägi teda vaid autot, aga seda kes seal istus

– ta ei näinud. Samas on kannatanu C.L. teinud ajavahemikul 07.07.2017-11.09.2017 19 fotot

sellest, kuidas Ilmar Lusenbergi auto oli tema maja juures. Samas aga tunnistaja öelnud Ilmar

Lusenbergi viibimiste kohta XXX nii- see oli 2017, ma hakkan kahtlema, kas sügisel, aga minu

arust kevad… See oli kevade poole. Kui fotod oleksid tõesti tehtud sellisel ajavahemikul nagu

kannatanu väidab, siis oleks tunnistaja ka seda kindlasti märganud. Tunnistaja Ilmar Lusenbergi

viibimist 2017 sügisel C.L. i maja juures ei näinud, Samas tunnistaja väga hästi mäletab koera

ära viimist, automarke, jne. Seega on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kinnitavad seda, et

2017 sügisel Ilmar Lusenberg maja juures ei käinud.

10.2.9. Telefonikõned aga, millised on fikseeritud 13.04.2018 vaatlusprotokollis on tehtud

järgevatel aegadel – 08.01.2017, 06.07.2017, 10.07.2017, 28.08.2017, 11.12.2018, 16.02.2018,

19.02.2018, 27.03.2018, 03.04.2019. Näiteks ei helistanud Ilmar Lusenberg peale 28.08.2017

ca 4,5 kuud C.L. ile. Seega ei saa seda nimetada ka ahistavaks jälitamiseks.

10.2.10. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt tekkis vanemate vahel suurem

konflikt seoses sellega, et K.L. puudus 02.02.2018 koolist. Kuigi laps oli isale rääkinud, et

puudumise põhjuseks oli see, et n.ö. magas sisse – siis C.L. märkis e-kooli puudumise

põhjuseks, et K.L. puudus koolist haiguse tõttu. Süüdistatav sai sellest teada – võttis C.L. iga

ühendust ja soovis teada, miks last kasvatav vanem nii käitub. Vaidlust ei ole selle üle, et peale

seda juhtumist blokeeriti ka juurdepääs poja e-koolile, millega võeti isalt võimalus teada oma

lapse hindeid ja ka seda, kuidas lapse koolis läheb. Alles peale seda sündmust algatati

kriminaalmenetlus Seega ei saa nõustuda, et süüdistatava poolt e-kirjade saatmine ning

helistamine nii oma lapsele, kui temale emale oleks käsitletav ahistava jälitamisena, eriti kus

on selgunud kannatanud mõlemad on oluliselt võimendanud ühendust võtmiste kordi.

10.3. Apellandi seisukoht süüdistuse osas KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

10.3.1. Nimetatud süüdistus põhineb suures ulatuses K.L. i poolt kohtueelsetel ütlustel. Vaidlust

ei ole selle üle, et 02.02.2018, kui Ilmar Lusenberg läks oma lapse juurde, siis kedagi teist seal

ei olnud ja C.L. jõudis sinna alles siis, kui Ilmar Lusenberg sealt lahkus. Kohtuotsusest nähtub,

et Ilmar Lusenberg sisenes majja ajal, kui K.L. lasi koera välja, lihtsalt ootamatult lükkas ukse

lahti ja tungis tuppa.

10.3.2. Kaitsja juhib tähelepanu, et nimetatud juhtumi kohta on koostatud 02.02.2018 kaks

lähisuhte vägivalla infolehte, milles kummastki ei nähtu, et Ilmar Lusenberg on oleks elumajja

tunginud. Infolehest on kirjas, et Ilmar tuli tuppa, tuli oma endisesse elukohta ja infolehes

nähtub, et eksabikaasa laamendab. Nimetatud infolehtedest aga ei nähtu, et Ilma Lusenberg

oleks tahatevastaselt elamusse sisenenud. C.L. ise on kinnitanud, et kogus tõendeid Ilmari vastu

– siis on väheusutav, kui selline sündmus aset leidis – siis C.L. ei oleks sellest rikkumisest

politseile teatanud.

10.3.3. Alles 5 päeva hiljem, s.o 07.07.2019 esitas kannatu avalduse, kus hakkas rääkima, et

tahtevastaselt sissetungist.

Kannatanu K.L. on esitaud kohtule omakäelise seletuse, kus ta kinnitab et tahtevastast

sisenemist ei toiminud. Kui tegemist alaealise isikuga, kui 16–aastasega, kes on juba piisavalt

vana, et oma seisukohti avaldada.

10.3.4. Vanemate vahel ei ole määratud lapsega suhtlemiskorda, kus oleks täpselt ära

määratletud kus ja millal isa võib lapsega kohtuda – seega on lapse isal perekonnaseaduse §

143 lg 1 igal ajal õigus oma lapsega kohtuda. Jääb mulje, et iga lapsevanemat saab hakata

karistama selle eest, et ta siseneb lapse tuppa ning tema süüdimõistmiseks piisab, kui laps

väidab, et ta ei tahtnud seda.

Kannatanu K.L. on kohtueelses menetluses öelnud –ma ei kuulanudki teda… et mul ei olnud

ise ees füüsilist hirmu (K.L. i ülekuulamisprotokoll 16.02.2018). Kannatanu ema aga rääkis

kohtus, et leidis ees nutva ja paanikas lapse….aga K.L. oli tõsiselt hirmul, paanikas, nuttis

(protokoll 05.06.2019), samamoodi on kirjeldanud seda ka politseile jne. Samas aga K.L.

ülekuulamisel sellest midagi ei rääkinud, et ta oleks olnud paanikas, nutnud – vaid nentis, et ei

kuulanudki isa ja ei tundud ka mingit hirmu. Seega ei kattu kahe kannatanu ütlused ka selles

osas, mis siis tegelikult toimus 02.02.2018 peale Ilmar Lusenbergi lahkumist.

Ilmar Lusenberg ei ole KarS § 266 lg 2 p 1 sätestatud kuritegu toimepannud. Ainuke tõend, mis

kuriteo toimepanemist, s.o tahtevastaset sissetungi kinnitab – on K.L. i kohtueelses menetluses

antud ütlused, maakohtus ta ütluste andmisest keeldus. Hilisemalt on K.L. aga kohtusse

esitanud avalduses eitanud sissetungi.

KrMS § 15 lg 3 sätestatust tulenevalt antud episoodis ei saa tugineda ainult tõendile, mille

vahetut allikat ei saanud süüdistatav ega kaitsja küsitleda ehk siis K.L. i kohtueelses menetluses

antud ütlustele. Teised tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist oli tahtevastase sissetungiga aga

puuduvad. Seega on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS

§ 7 lg 3.

10.3.5. Ilmar Lusenbergi ütlustest aga nähtub, K.L. lasi ta vabatahtlikult tuppa, riid tekkis

sellest, et laps mängis arvutis ega tahtnud teda kuulata, mida kohus on aga pidanud

ennastõigustavateks. Jääb arusaamatuks, miks maakohus on asunud just sellisele seisukohale.

10.3.6. Kohtuotsusest nähtub - Ilmar Lusenbergi kümned ja sajad telefonikõned kannatanutele

olid jäänud vastuseta. Kuigi 02.02.2018 polnud küll kehtivat lähenemiskeeldu, pidi Ilmar

Lusenbergile maakohtu hinnangul selge olema, et ta C.L. i eluruumis oodatud ei olnud.

Tuleb nõustuda sellega, et Ilmar Lusenbergil ei olnud mingeid takistusi 02.20.2019 oma poja

juurde minemisega. Samuti ei olnud sel ajal kodus lapse ema, kellega kohtumisi Ilmar

Lusenberg vältis ning ta lahkus ka see tõttu sealt, et mitte oma eksnaisega kohtuda.

10.4. Apellandi seisukoht süüdistuse osas KarS § 120 järgi.

10.4.1. Nimetatud süüdistus põhineb vaid C.L. i ütlustel, ühtegi teist tõendit, mis kinnitaks, et

Ilmar Lusenberg oleks C.L. i 16.02.2019 kella 20.00 paiku Rakvere teatris ähvardanud,

käesolevas asjas kogutud ei ole.

10.4.2. Maakohus on otsuses tuginenud C.L. i poolt järgmisel, s.o 17.02.2019 saadetud e-kirjale

ja sellele lisatud fotodele, samas aga häirekeskusesse tehtud kõne ega ka salvestis – ei kinnita,

et C.L. i oleks Ilmar Lusenbergi poolt ähvardatud.

10.4.3. Vaieldamatult tekkis probleem sellest, et C.L. hakkas avalikus kohas Ilmar Lusenbergi

filmima, mida pidas Ilmar Lusenberg sobimatuks. Ühtegi ähvardust nagu C.L. on väitnud, ta

C.L. le ei öelnud. Seega on tegu n-ö sõna sõna vastu olukorraga. Ka maakohtus ära kuulatud

lindistus väidetava sõnavahetuse kohta ei kinnitanud C.L. i väiteid ähvardamise kohta.

10.4.4. KarS § 120 kohaldamiseks peab olema ka täidetud teine tingimus – kannatanu peab

arvama, et see ähvardus ka täide viiakse. C.L. on kannatanuna maakohtus andnud järgmiseid

ütlusi – tuligi, ütles, et sa värdjas, ma lõikan su ribadeks. Kannatanu sõnul toimus see etenduse

vaheajal. Kuna tegemist on objektiivse koosseisu tunnusega, tuleb asjaolu, millel kannatanu

kartus põhineb eraldi tuvastada (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-59-11 p.9.2). Maakohtu seisukoha

järgi on nendeks abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja Ilmar Lusenbergi

pikaajalise ahistava käitumisega tekkinud Ilmar ja C.L. i pingelised ja konfliktsed suhted,

varasem karistatus, ootamatud ilmumised C.L. ja K.L. i elukohta või kohtadesse ja Ilmar

Lusenbergi poolsed varasemad ähvardused.

10.4.5. Jääb arusaamatuks, et maakohtu poolt viidatud asjaolud peaksid kinnitama seda, et Ilmar

Lusenberg võikski midagi sellist teha nagu seda väidab kannatanu – teda ribadeks lõigata ja

maha matta. Tegelikult helistas kannatanu alles kell 21.05.47 häirekeskusesse, s.o peale

etenduse lõppu (ähvardus toimus etenduse vaheajal). Seega kui tegemist oleks olnud tõsiselt

võetava ähvardusega – siis tekitab küsimust see, miks C.L. kohe politseisse ei pöördutud.

Teiseks ei ole usutav ähvarduse täideviimine juba selle sõnastus tõttu.

10.4.6. Kriminaalmenetluse materjalid ei kinnita C.L. i väiteid ning kuna juba eelpool olen

väljatoonud, et kannatanu võimendab asjaolusid, seega tuleb ka C.L. i ütlustesse suhtuda

kahtlustega. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et kannatanu alustas ise provotseerimist, filmis

süüdistatavat. C.L. on ise maakohtus väitnud, et ta kartis süüdistatavat – siis tõstatub küsimus,

miks oli tema vaja hakata ise provotseerima avalikus kohas ja seda olukorras, kus Ilmar

Lusenberg istus temast eemal. Nagu eelpool olen öelnud, et jällegi üritas kannatanu ka sellist

juhuslikku kohtumist Rakvere Teatri kohvikus ärakasutada selliselt, et saaks luua tõendeid, et

Ilmar Lusenberg teda jälitab.

Vastavalt KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdisatava kasuks.

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanut oleks ähvardatud – tuleb tõlgendada see

Ilmar Lusenbergi kasuks.

10.5. Apellandi seisukoht süüdistuse osas KarS § 3312 järgi.

10.5.1. Ilmar Lusenberg on ise ka maakohtus öelnud, et ta on suhelnud oma pojaga, samas poeg

ise võtab ühendust oma isaga - helistab, saadab sõnumeid, samuti ka seda, et on käinud K.L. i

trenni viimas, aga hiljem on saadud mujal kokku.

Kahjuks keeldus K.L. maakohtus ütlusi andmast, samuti keeldus kohus vastu võtmast tõendit

selle kohta, et laps tegelikult ei soovi oma isa suhtes lähenemiskeeldu. Olukorras, kus isal on

lapsega suhtlemiskeeld, mille rikkumine toob kaasa ka vastutuse, siis tõstatub järjekordselt

küsimus – aga mis saab siis, kui lähenemiskeeldu puhul hakkab laps ise isaga ühendust otsima

ja kas sellisel juhul saab lähenemiskeelu rikkumist heita ette Ilmar Lusenbergile.

10.5.2. Vastavalt PkS § 143 lg 1 on lapsel isiklikult õigus suhelda mõlema vanemaga. Seega

lähenemiskeelu kohaldamine lapse suhtes, kes tegelikult on näidanud soovi isaga suhelda, rikub

lapse õigusi. Maakohus on sisuliselt sellega nõustunud, et lapsel peab olema võimalus oma

isaga kohtuda, mida kinnitab ka kohtuotsuse resolutsioonis toodu.

10.5.3. Vaieldamatult muudab lähenemiskeelu täitmise keeruliseks see, et kui laps soovib

suhelda isaga, siis tekivad olukorrad, kus paratamatult tuleb suhelda ka lapse emaga.

Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus leidnud, et Ilmar Lusenberg on helistanud numbrinäiduta

telefonilt C.L. ile. Olukorras, kus puuduvad tõsikindlad tõendid, et need telefonikõned on teinud

Ilmar Lusenberg ei saa neid pidada Ilmar Lusenbergi süüstavateks tõenditeks. Samuti väide, et

Ilmar Lusenberg hüüdis kuskil pargis C.L. ile ei ole tõendatud millegi, muu kannatanu

ütlustega.

10.6. Lisaks esitas apellant taotluse täiendavate tõendite kogumiseks.

Kaitsja taotles maakohtus KrMS § 297 lg 1 alusel täiendavare tõendite kogumist selliselt, et

palus maakohtul vastu võtta kannatanu K.L. i poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus. Nimetatud

avalduses soovib kannatanu lähenemis- ja suhtlemiskeelu eemaldamist. Kuna selle tõendi sai

kaitsja kätte vahetult enne esimest põhiistungit, ei olnud võimalik seda kaitseakti lisada, muul

viisil aga ei saa kaitsja kannatanu poolt koostatud kinnitusi kohtule edastada.

Maakohus keeldus tõendit vastu võtmast, kuna kohtu väitel esitati see hilinemisega ja oli

kahtlus selle autentsuses, kuigi nimetatud aluseid ei näe ette KrMS § 2861 lg 2. Seega rikkus

maakohus menetlusõigust keeldudes esitatud tõendi vastuvõtmisest. Nimetatud tõend omab

tähtsust selles osas, et kuna K.L. keeldus ütluste andmisest – ei olnud kohtul võimalik ka teda

küsitleda suhtlemiskeelu soovi osas. Olukorras, kus kannatanuteks on ema ja poeg ning poja

õigusi, sh lähenemiskeelule väljendab teine kannatanu, ei pruugi olla lapse huvides. Maakohtus

on leidnud kinnitamist, et lapse tegelikult suhtleb oma isaga ja on ka hilisemalt kohtule saatnud

samasisulise avalduse.

Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tagatud kannatanu K.L. i õigused. On

mõistetav, et laps ei soovi oma kohtus ütlusi anda olukorras, kus ühel pool o ema ja teisel poolel

isa, samas aga ta avaldanud oma soovi isaga suhelda. Asjaolu, et tema vanemate vahel on

tugevad erimeelsused, konfliktid – mis on viinud kohtumenetluseni, ei tohiks aga mingil määral

rikkuda lapse õigusi.

Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-25-10 asunud järgmisele seisukohale - KrMS § 297 lg 2

kohaselt võib kohtumenetluse pool taotleda täiendavate tõendite kogumist, põhjendades selle

vajalikkust ja seda, miks ta ei ole sellist taotlust varem esitanud. Maakohtu keeldumisel tõendi

kogumisest on samasisulise taotluse esitamine põhimõtteliselt võimalik ka apellatsioonikohtus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

11. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde selles märgitud asjaoludel ja taotles

süüdistatava õigeksmõistmist. Prokurör vaidles kaitsjale vastu ja palus apellatsiooni jätta

rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

12. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkunud

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust,

mistõttu

kuulub

kohtuotsus

apellatsiooni

korras

tühistamisele vastavalt KrMS § 338 lg-tele 2 ja 3. Veel leitakse, et kohtuotsus sisaldab

kohtuniku arvamusi, mis ei haaku maakohtus uuritud tõenditega või mille kohta üldse tõendid

puuduvad.

13. Kohtukolleegium uuris asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, selles esitatud motiive ja

järeldusi ning ei nõustu apellatsiooni väidetega maakohtu poolsest materiaalõiguse normide

ebaõigest kohaldamisest ja menetlusnormide rikkumisest. Samuti ei tuvastanud

kohtukolleegium maakohtu järeldusi, mis ei oleks kooskõlas uuritud tõenditega või nendes

fikseeritud teabega. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et I. Lusenbergile esitatud

süüdistuste asjaolude õigeks hindamiseks tuleb näha pikema aja jooksul kujunenud

süüdistatava käitumise tervikpilti.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega ning ei pea

vajalikuks tulenevalt KrMS §-st 342 lg 3 p 1 maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid kõiges korrata.

15. Ringkonnakohtu istungil taotles kaitsja jätkuvalt võtta asja materjalide juurde K.L. i

02.04.2019 omakäeline avaldus. Nimetatud avalduse vastuvõtmise osas võttis maakohus juba

põhjendatud seisukoha, leides, et see polnud esitatud õigeaegselt, samuti pole kohtul võimalik

kontrollida selle päritolu ja autentsust ning jättis sellega taotluse rahuldamata (Ko To 3. kd, tl

130p) Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega.

Kuna ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks oli esitatud mitu avaldust, siis kohtukolleegium

otsustas 02.04.2019 avalduse tagastada kaitsjale ja ajaliselt uuem 21.11.2019 avaldus jätta edasi

kriminaalasja materjalide juurde, kuid kohus ei arvesta seda. Avaldus on esitatud pärast

maakohtu otsust ning ringkonnakohtu jaoks ei ole usaldusväärselt jälgitav ega mõistetav mis

asjaoludel ja kelle initsiatiivil on K.L. i nimelt adresseerituna taoline avaldus esitatud.

16. Apellatsioonis taotletakse süüdistatava õigeksmõistmist kõigis talle süüks arvatud

kuritegudes. Kohtukolleegium käsitleb lühidalt süüdistatava I. Lusenbergi süüdimõistmise

asjaolusid vastavalt süüdistuses nimetatud kuritegude järjekorrale, s.o KarS § 1573 järgi (I),

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (II), KarS § 120 lg 1 järgi (III), KarS § 3312 järgi (IV) ja võtab kokku

menetluse tulemused (V).

I

17. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas esitatud süüdistustes on kogutud tõendibaas

küllaldaselt mahukas ja omab vajalikku kvaliteeti. Põhimõtteliselt on kõigi süüks arvatud

kuritegude osas süüdistatav valinud kogu menetluse kestel läbivalt süü eitamise taktika.

Seejuures seatakse kahtluse alla ka ilmselgeid tuvastatud asjaolusid, millised on maakohus juba

oma järeldustes veatult tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid

põhjendusi üle korrata, sest otsuse põhiosas on tõenditele jälgitavalt viidatud ja kohtu

siseveendumuse kujunemine arusaadav.

18. Maakohtus leidis tõendamist KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemine I. Lusenbergi tegevuses eelkõige kannatanute C.L. i ja K.L. i

ütlustega ning kohtule esitatud teiste tõenditega.

19. Põhilise kaitseversioonina püütakse kahtluse alla seada kannatanu C.L. i ütlusi.

Kohtukolleegiumil nagu maakohtulgi pole alust kannatanute ütlustes kahelda. Kannatanu C.L.

i ütlused süüdistatava aastatepikkuse vaimse terroriseerimise osas on kooskõlas teiste asjas

kogutud tõenditega. Uurides asjas kogutud tõendeid, tekib küsimus, miks peab kannatanu

asetleidnud sündmuste osas midagi välja mõtlema või valetama.

20. Kannatanu C.L. on maakohtus kirjeldanud, kuidas süüdistatav traumeeris teda oma

ilmumisega kannatanu elukohta. „Ega ta ju oskab arvestada, et kui ta tuleb minu elukohta, siis

on ta seal lühikest aega, ta ongi seal kuni 5 min, ta läheb ära. Siis kui patrull tuleb, siis teda

seal koha peal ei ole. Täpselt ta tulebki, ta alati üllatab, ta ehmatab, ta tuleb ei kusagilt, laob

oma vihavalangu meie peal välja ja siis ta läheb.“ (Ko To 3. kd, tl 84)

21. Pole alust kahelda, et süüdistatav I. Lusenberg korduvalt igal võimalikul viisil sekkus

kannatanu C.L. i tahte vastaselt tema eraellu. Eelkõige saatis ta järjepidevalt arvukaid SMS

sõnumeid tema mobiiltelefonile, helistas järjepidevalt nii tema isiklikule telefonile kui ka

töötelefonile. Kannatanu on detailselt välja toonud süüdistatava arvukad häirivad tegevused

kannatanu jaoks. On eluliselt usutav ja mõistetav, et taoline süüdistatava tegevus ei ole ühegi

normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest

inimsuhtlusest.

22. Apellatsioonis leitakse, et kuna kannatanu enda kinnitusel oli tema telefonis I. Lusenbergi

number blokeeritud – siis tegelikult telefonikõned ja sõnumite sisu temani ei jõudnud. Seega ei

saavat lugeda telefoni teel ühenduse võtmist mingilgi moel ahistavaks jälitamiseks.

Ringkonnakohus selle lihtsakoelise väitega ei nõustu, sest asjas pole mingeidki tõendeid, et

keegi teine peale süüdistatava oleks süüdistuses kirjeldatud viisil korduvalt ja järjepidevalt

sekkunud kannatanu C.L. i eraellu. Tõenditega tuvastatud süüdistatava tegevus sobitub

uuritavas asjas ahistava jälitaja rolli. Süüdistatava kuritegelikku ja madalat motiivi näitab

olukord, kus kannatanu oli talle teadaoleva süüdistatava telefoninumbri blokeerinud,

süüdistatav jätkas aga edasiselt helistamist salastatud numbritelt. Ei saa unustada tõsiasja, et

süüdistatav tegi omalt poolt kõik, et ta oleks võimalikult raskelt tabatav, samas aga soovis

kindlasti, et kannatanute igapäevaelu oleks oluliselt häiritud ja stressi tekitav.

23. Süüdistatava tegevus viis kannatanu C.L. i selleni, et ta ei saanud teha tööd, minetas

keskendumisvõime, ei saanud pingevabalt enam kuhugi minna. Lisaks C.L. i eraellu

sekkumisele, sekkus süüdistatav oma poja K.L. i eraellu viimase tahte vastaselt. Põhiliselt

kasutas süüdistatav helistamist kannatanute mobiiltelefonidele. Omades piisavalt vastavat

oskusteavet C.L. salvestas süüdistatava tegevuse. Need salvestised edastas ta hiljem

menetlejale ning nende usaldusväärsuses pole samuti alust kahelda. C.L. on kinnitanud, et

mõistis oma olukorda, kus taoline salvestamine ja teabe fikseerimine oli ainus viis, kuidas ta

saab tõendada, et süüdistatav on teda ahistanud, samuti lähenemiskeeldu rikkunud.

Süüdistatava madalat motiivi ja äärmuslikku pahatahtlikkust iseloomustab ka asjaolu, et mingil

hetkel hakkas ta C.L. ile helistama valdavalt salastatud numbritelt.

24. Asja menetluse käigus on süüdistatav püüdnud manipuleerida oma kannatanust poega K.L.

i. Soovides mõjutada alaealist poega hinnalise esemega, andis süüdistatav enne kohtuistungit

telefoni. Selle tegevuse eesmärgiks oli läbinähtav soov, et K.L. ei tunnistaks tema vastu. Noore

inimesena K.L. ongi põhjendatult tundnud muret selle üle, kas tema ütluste pärast võib

süüdistatavast isa vangi minna. Seetõttu K.L. ei soovinud kohtus anda ütlusi oma vanemate

vastu ja tema eeluurimisel antud ütlused avaldati.

Alaealine K.L. on avaldanud, et ta soovib taotleda enda isa I. Lusenbergi suhtes

lähenemiskeeldu. Põhjuseks on kannatanu nimetanud selle, et isa helistab talle igapäevaselt

kümme korda või rohkemgi. On olnud päevi, kui ta on helistanud 50 korda. Ta ei ole neid

kõnesid vastu võtnud. K.L. on isa numbri blokeerinud, kuid siis helistab süüdistatav talle

salastatud numbri alt või tuleb siis kas ise kooli või koju. Kannatanule ei meeldi, et ta tunni ajal

tuleb kooli ja ta ei taha, et ta üldse kooli tuleks. See on kannatanu jaoks häiriv, kui isa on kooli

tulnud. Ta on isale mitmel korral öelnud, et ta ei tuleks õppeasutusse, aga ta on ikkagi tulnud.

See, et süüdistatav pidevalt kannatanuga kontakti otsib, on tema jaoks häiriv ja tüütu ning ta ei

taha, et ta seda teeks.

25. Seda, et I. Lusenbergi tegevus on kannatanute eraelu oluliselt häirinud, on C.L. ja K.L. ise

kinnitanud. Tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et I. Lusenbergi tegevus oleks olnud

oluliselt häiriv ka kannatanutega võrdses olukorras olevale keskmisele mõistlikule isikule.

Kannatanute ütlustest tuleneb, et I. Lusenbergi süüdistuses kirjeldatud tegevus oli ilmselgelt

nende tahte vastane, mida kinnitab ka asjaolu, et K.L. ja C.L. on süüdistatava

sidepidamisvahendeid blokeerinud ja lähenemiskeeldu taotlenud.

26. Maakohtus ja apellatsioonis korratud kaitseväited, et C.L. püüab süüdistatavat süüdi

lavastada, osutuvad alusetuks. Mis põhjusel peaks kannatanu tõendeid fabritseerima või

võltsima, polegi võimalik mõista, sest selles osas pole kaitsja ega süüdistatav esitanud ühtegi

usutavat versiooni. Käesoleva kuriteo eripäraks ongi see, et rünne on suunatud vaid

konkreetsele isikule ja kolmandatel isikutel on tihtipeale raske kuritegelikku käitumist märgata

ja sellekohaseid tõendeid talletada. Kannatanu C.L. on antud olukorras õigustatult valinud

aktiivse tõendusteabe talletamise tee süüdistatava ebaseaduslikust tegevusest.

27. Maakohus pole põhjendatult nõustunud kaitseväitega, et süüdistatava tegevus K.L. ja C.L.

iga kontakti otsides on olnud põhjustatud vaid murest poeg K.L. i käekäigu vastu ja soovist

realiseerida oma õigust lapsega suhtlemiseks. On igati mõistetav, et kontaktiotsingutega,

telefonikõnede ja kirjade saatmisega, millega kaasnesid solvangud ja ähvardused, ei osutu

süüdistataval võimalikuks saavutada K.L. i ainuhooldusõigust omava C.L. iga mõistlikku

kokkulepet pojaga suhtlemiseks.

28. Apellatsiooni seisukoht, et süüdistatavast isa otsis lihtsalt inimlikku ja sõbralikku kontakti

pojaga ja helistas talle ühe korra päevas ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega. Samuti ei

joonistu tõenditest kuidagi välja ülekaalukalt hoolitseva ja abivalmis isa kuvand, mida püütakse

kaitseväitena kohtu jaoks kujundada. Seisukoht, et kannatanu K.L. i kohtueelsel uurimisel antud

ja maakohtus avaldatud ütlused ei riimu teiste tõenditega, on alusetu, sest sisulisi ja

tõsiseltvõetavaid vastuolusid K.L. i ütlustes ei esine. Apellatsioonis osutatud mõningane

väheoluline numbriline vahe arvukate kõnede mahus ei pea veel tõstatama küsimust K.L. i

ütluste usaldusväärsusest. Samuti asjaolu, et kaitsjal polnud võimalik K.L. i maakohtus

küsitleda, ei sea kuidagi kahtluse alla tema kohtueelses menetluses antud põhjalike ütluste

usaldusväärsust.

29. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatav on KarS § 157³ järgi

kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kavatsetult. Ta sai aru, et oma tegevusega - sajad

vastamata telefonikõned ja sõnumid, kannatanute tahte vastane korduv viibimine nende elukoha

läheduses - on kannatanutele hirmutavad ja häirivad ning järjepidevalt alusetud etteheited ja

ebatsensuursed solvangud oma lapse ema suhtes on alandavad. Taoline järjekindel tegevus on

seostatav just sooviga kiusata ja häirida ning teostada kontrolli kannatanute tegevuse üle ja

põhjustada neis hirmutunnet. Nagu ülalpool juba öeldud, on käesoleval juhul täidetud ka

alternatiivsena nõutav tingimus - kannatanud tundsid ennast Ilmar Lusenbergi tegevuse tõttu

oluliselt häirituna, samuti tundsid nad hirmu, sest Ilmar Lusenbergi väljaütlemistes oli nii

ebamääraseid ähvardusi,/“lõpp tuleb huvitav“- kirjast K.L. ile/, kui ka otsest vägivallaga

ähvardamist.

II

30. Kannatanu C.L. on süüdistuse KarS § 266 lg 2 p 1 osas andnud ütlusi, et 02.02.2018 tuli ta

töölt koju kella 17.00 ja 19.00 vahel ja maja ette jõudes nägi, kui vihane süüdistatav tormas

majast välja ja karjus tema peale. Majast leidis ta eest nutva ja paanikas K.L. i. K.L. ütles, et

ta lasi koera välja ja Ilmar ootamatult lükkas ukse lahti ja tungis tuppa, hakkas karjuma ta peale,

süüdistas teda, solvas teda. Ta viskas K.L. i sõnade järgi telefoni vastu maad tükkideks ja oli

ratta tagumise ratta löönud kõrveraks jalaga. Poeg K.L. oli tõsiselt hirmul, paanikas, nuttis.

31. Kannatanu K.L. on ise kinnitanud ütlustes järgmist. „02.02.2018 olin ma kodus, hakkasin

koera välja laskma. Kui ukse lahti tegin, pani isa jala ukse vahele ja tahtis tuppa tulla. Üritasin

ta välja ajada, aga ta ikkagi trügis tuppa. Isa tuli ja röökis, ma ei kuulanudki teda, ta röökis,

solvas, küsis, miks ma ei vasta tema kõnedele. Siis viskas ka minu telefoni vastu maad puruks

ja võttis selle kaasa. Mul oli oma toas jalgratas, vihahoos lõhkus isa ära ratta tagumise kodara.

Mul ei olnud isa ees füüsilist hirmu. Ema tuli siis koju, isal oli sõnavahetus ka emaga. Viimase

poole aasta jooksul olen isaga paaril korral kokku saanud, need kokkusaamised on toimunud

Sõmerul garaažis, kus on minu mootorrattas. Isa on ise tahtnud minuga kokku saada. Ema on

keelanud tal meile tulla, aga ta on ikkagi tulnud. Võin öelda, et viimase poole aasta jooksul on

ta meil käinud 20-30 korda. Viimased kuud ei ole ta käinud, v.a 02.02.2018. Ma ei taha, et isa

tuleks minu elukohta, sest ta lihtsalt passib, ootab kuni ema koju tuleb, sõimab ka mind. Tean,

et emal on ainuhooldusõigus, suhtluskorda paika ei ole pandud. Ma ei tahaks üldse oma isaga

suhelda, sest ta on tüütu ja solvav minu suhtes.“

Kannatanu on lisanud veel, et „Taotlen isa suhtes lähenemiskeeldu, st ma ei taha, et ta mulle

helistaks, kirjutaks, saadaks SMS, ka ei taha, et ta tuleks minu kooli, minu elukohta. Ma ei soovi

osa võtta lähenemiskeelu arutamisest kohtus. Lisan ülekuulamise juurde väljavõtte minu

Facebooki kontolt suhtlusest Ilmar Lusenbergiga (kasutas LCI kontot).“

32. Süüdistatav I. Lusenberg on C.L. i elumajja sisse tungimise süüdistusele vastu vaielnud,

väites, et K.L. lasi ta ise majja sisse ja nad rääkisid algul normaalselt juttu ning tüli tekkis

sellest, et K.L. mängis oma arvutis ja ei tahtnud teda kuulata. Samuti eitab süüdistatav telefoni

ja jalgratta lõhkumist.

33. Kohtukolleegium

ei

pea

nagu

maakohuski

usaldusväärseteks

süüdistatava

ennastõigustavaid ütlusi, sest need on vastuolulised ja kummutatud teiste asjas olevate

tõenditega. Kohtutel pole mingit tõsiseltvõetavat alust kahelda kannatanute poolt kirjeldatud

süüdistatava majja sisse tungimise ja aset leidnud edasise tegevuse osas. Samuti on süüdistatav

ise ühes telefonikõnes C.L. ile avaldanud, et ei suutnud ennast vaos hoida ja lõhkus K.L.i

telefoni.

34. Apellatsioonis väidetakse järjekordselt, et on põhjust kahelda alaealise kannatanu K.L. i

ütluste tõelevastavuses. Samas ei esitata ühtegi mõistlikku argumenti, miks peaks tema ütlusi

pidama mitteusaldusväärseks. Kaitseväitena püütakse süüdistatava tegevust igati pehmendada

ja luua eksitavalt harmooniline pilt, kus süüdistatavast isa läheb rahumeelselt oma poja juurde.

Tõendid aga sellist olukorda kuidagi ei kinnita.

35. Kannatanu K.L. keeldus maakohtus lähedase isiku vastu ütlusi andmast ja seetõttu püütakse

kahtluse alla seada K.L. i kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on kahtlemata ka nimetatud

kuriteo osas oluline tõend. Siinjuures minnakse isegi sedavõrd kaugele, et kuna vahetut allikat

ei saanud süüdistatav ega kaitsja küsitleda, siis ei saavat K.L. i kohtueelses menetluses antud

ütlusi arvestada. Kohtukolleegium taolise seisukohaga kindlasti ei nõustu ja kaitsja katsed

nimetatud tõendi usaldusväärsust murendada ei kanna selliselt positsioonilt vilja.

36. Kaitsja juhib tähelepanu, et juhtumi kohta on koostatud 02.02.2018 kaks lähisuhte vägivalla

infolehte, millest kummastki ei nähtu, et süüdistatav I. Lusenberg oleks elumajja tunginud.

Infolehes on kirjas, et I. Lusenberg tuli tuppa, tuli oma endisesse elukohta ja infolehest nähtub,

et eksabikaasa laamendab. Kohtukolleegium leiab, et lähisuhte vägivalla infolehed on

kiireloomuliselt koostatud enamuses esialgsete andmete põhjal. Seetõttu ei pruugi algselt

kajastatu anda täit ülevaadet kõigist olulistest detailidest. Kriminaalasja menetluse edasises

käigus on kannatanu K.L. i ülekuulamisel selgitatud täpsemalt süüdistatava tegevuse detailid ja

muuhulgas majja sissetungimise asjaolud.

37. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult. Ta oli

teadlik, et maja, kuhu ta siseneb, on kannatanute eluruum ning see on talle võõras. Ta ei elanud

seal ja tal polnud selleks õigust. Kannatanu K.L. väljendas oma suhtumist avalikult ja selgelt

sellega, et üritas süüdistatavat sisenemisel takistada. Kannatanu C.L. i ütlustest nähtub, et

süüdistatava sisenemine tema eluruumi oli ilmselgelt tema kui eluruumi valdaja tahte vastane

ja süüdistatav sai sellest väga hästi aru.

38. Maakohus on motiveerinud, et seoses abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamise ja

süüdistatava pikaajalise ahistava käitumisega, olid süüdistatava ja kannatanu C.L. i suhted

pingelised ning konfliktsed. Süüdistatava I. Lusenbergi kümned ja sajad telefonikõned

kannatanutele olid jäänud vastuseta. Kahtlemata oli süüdistatav kannatanute elukorraldust

sedavõrd traumeerinud, et kumbki neist ei soovinud ega oodanud I. Lusenbergi majja

sisenemist. Sissetungimise hõlbustamiseks kasutas süüdistatav momenti, kui K.L. paotas ust

koera väljalaskmiseks ja tungis alaealist kannatanut füüsiliselt ukselt tõrjudes võõrasse majja.

39. Kohtukolleegiumi jaoks ilmestab objektiivset pilti aset leidnud sündmuste ja süüdistatava

tegevuse valguses ka X Vallavalitsuse 19.02.2018 vastus nõudekirjale seoses perekond

Lusenbergiga kokkupuudetest (tõendite toimik 1. kd, tl 82). Selle kohaselt, võrreldes varasema

ajaga, oli K.L. oma suhtumist täielikult muutnud. K.L. käis isa juures viimati umbes aasta

tagasi, praegusel ajal isaga enam suhelda ei taha, ei otseselt ega ka mitte telefoni teel või arvuti

kaudu. K.L. iseloomustas isa kui kahepalgelist inimest, kelle rõõmus tuju muutub kiiresti ja

siis on ta kuri, laamendab ja lõhub. Ei ütle kunagi midagi positiivset, tüütab hommikust kuni

hilisõhtuni, käib ka koolis tundidest välja kutsumas ja segab nii kogu klassi keskendumist

õppetööle. K.L. väidab, et ei karda füüsiliselt isa ja vaimse vägivallaga püüab ta hakkama

saada, aga ta arvab, et isal ei peaks olema õigust temaga suhelda.

40. Maakohus leidis põhjendatult, et KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

objektiivse süüteokoosseisu esinemine süüdistatava tegevuses on tõendamist leidnud

kannatanute C.L. i ja K.L. i ütlustega, asitõendi – C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud

telefonikõne vaatluse ja salvestisega, samuti lähisuhtevägivalla infolehtedega.

III

41. Maakohus tuvastas veatult KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüteokoosseisu

esinemise süüdistatava I. Lusenbergi tegevuses. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud

kannatanu C.L. i ütlustega, tema 17.02.2018 e-kirjaga menetlejale ja sellele lisatud piltidega,

asitõendi – C.L. i poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne vaatluse ja salvestisega ja

lähisuhtevägivalla infolehtedega.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu sellekohast tõendite analüüsi uuesti korrata.

42. Süüdistatava poolt 16.02.2018 kannatanule öeldud ähvardav väljend „ma lõikan su ribadeks

või lasen su ribadeks lõigata ja maha matta“ kannab endas tõsist ja äärmuslikku ähvardust.

Kannatanu selgitas maakohtus, et „See ei ole midagi uut, see tema sõnakasutus, kuidas ta oma

ähvardusi esitab, see on korduv. Ta on ähvardanud mind maha lasta, maha matta. See, et ma

pimedal ajal üksinda jalutamas ei julge käia, ei ole midagi uut.“ (Ko To 3. kd, tl 90-91)

Arvestades süüdistatava pikaajalise ahistava tegevuse tagajärjel C.L. i jaoks kujunenud

situatsiooni ja pidevat hirmulolekut, kus süüdistatav oli teda ka varem korduvalt vägivallaga

ähvardanud ja olnud ka reaalselt vägivaldne ning oli selle eest kohtu poolt karistatud, siis oli

kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist.

43. Süüdistatav I. Lusenberg eitas nimetatud süüdistuses ähvardamise toimepanemist ja väitis,

et oli teatri kohvikus lihtsalt võileiba söömas. Kohtukolleegium nagu maakohuski ei pea

usaldusväärseks I. Lusenbergi ennastõigustavat lihtsakoelist kaitseväidet, sest see on veenvalt

ümber lükatud maakohtu otsuse analüüsitud tõenditega. Eelkõige aga eluliselt usutavate C.L. i

ütlustega, kes on üksikasjalikult kirjeldanud 16.02.2018 õhtu sündmusi kohtuistungil,

samasisulist informatsiooni on ta avaldanud vahetult peale juhtunut ka häirekeskusele,

patrullpolitseinikule ja kirja teel menetlejale.

44. Tõendite uurimise järel osutub asjakohatuks I. Lusenbergi väide, et C.L. valetab tema

tegevuse osas. Miks peaks kannatanu järjekordse kuriteoepisoodi osas valetama pole

kaitseversiooni kinnituseks keegi osanud põhjendada. Samas on peale kannatanu ütluste asjas

ka muud süüdistatava süüd kinnitavad usaldusväärsed tõendid.

45. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et kannatanu C.L. il oli piisavalt alust karta

ähvarduse täideviimist. Varasemat kohtuotsust arvestades on asjakohatu apellatsiooni väide, et

süüdistatav I. Lusenberg pole võimeline vägivaldseid tegusid toime panema. Seoses

abielulahutuse, lapse hooldusõiguse jagamisega ja süüdistatava pikaajalise ahistava

käitumisega olid I. Lusenbergi ja C.L. i suhted pingelised ja konfliktsed. Tähelepanuta ei saa

jätta, et Viru Maakohus mõistis varasemalt (15.06.2016) I. Lusenbergi süüdi KarS § 121, § 121

lg 2 p 2, 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi ja kannatanuteks nendes kuritegudes olid C.L. ja K.L.

.

46. Õige on siinkohal ilmestada süüdistatava tegevust kannatanu C.L. i jaoks läbi süüdistatava

poolsete korduvate ähvarduste ja hoiatuste, millede põhisõnum oli „te veel kahetsete“.

Vaieldamatult on kõhedust ja hirmu tekitavad olnud ka I. Lusenbergi poolt K.L. ile saadetud

sõnumid - „Kahjuks ei saa mina sinule rohkem rääkida, kuid tundub, et lõpp tuleb huvitav.

“„K.L. see on lõpp!“ C.L. on kinnitanud, et sellised olukorrad on tema ja poja K.L. i jaoks

väga ärevad, tekitasid pidevat hirmutunnet, sest oli tõsine kartus, et süüdistatav viib oma

ähvardused täide.

47. Maakohus järeldas põhjendatult, et süüdistatav pani C.L. i ähvardamise toime kavatsetult.

Süüdistatav oli teadlik oma varasematest tegudest kannatanu suhtes. Need kandsid

terroriseerivat iseloomu. Süüdistatav panustaski sellele, et teadis, kui suurt hirmu tunneb C.L.

süüdistatava tegevuse osas ja soovis igal moel seda jätkuvalt süvendada.

IV

48. Süüdistatavale oli esitatud ka süüdistus KarS § 3312 järgi. Asjas ei ole vaidlust, et Viru

Maakohtu

23.02.2018

määrusega

nr

1-18-1545

kohaldati

I. Lusenbergi

suhtes

kriminaalmenetluse ajaks ajutist lähenemiskeeldu. Määruse kohaselt oli I. Lusenbergil keelatud

läheneda endisele abikaasale C.L. ile ja pojale K.L. ile lähemale kui 100 meetrit, sh ka naise ja

lapse elukohale aadressil XXX . Keelatud oli ka naise ja lapsega ühenduse võtmine erinevate

sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu.

49. Süüdistatav ise on ühepoolselt tunnistanud lähenemiskeelu korduvat rikkumist poja K.L. i

osas ja väitnud, et teeb seda nii kaua, kui hing sees on. Kannatanu C.L. i osas on ta oma süüd

eitanud.

50. Maakohus tuvastas süüdistatava süü KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemise I. Lusenbergi tegevuses lisaks tema enda ütlustele eelkõige C.

L. ütlustega, samuti kannatanu poolt menetluses esitatud tõenditega.

51. Kohtukolleegiumil pole alust kahelda kannatanu C.L. i ütlustes, mille kohaselt süüdistatav

on korduvalt käinud tema ja K.L. i elukohas, samuti on ilmunud kohtadesse, kus ta on üksi või

koos pojaga viibinud. Näiteks tõi kannatanu 09.06.2018 sündmuse, kui ta oli oma koera ja

tuttavatega kirikupargi lähedal, jalutas talle vastu süüdistatav, kes u 20 meetri kauguselt karjus

talle solvanguid. Samuti on I. Lusenberg kümneid kordi temale ja K.L. ile helistanud ja meile

saatnud. C.L. on blokeerinud neli telefoninumbrit, milledelt süüdistatav on talle helistanud,

kuid I. Lusenberg on korduvalt helistanud ka tundmatutelt või salastatud numbritelt. Üldjuhul

kannatanu ei vastanud salastatud numbritelt tulnud kõnedele, kuid märge nendelt helistamise

kohta jäi telefoni. Vahel oli ta mõne sellise kõne ka vastu võtnud ja siis on selgunud, et

helistajaks on süüdistatav. I. Lusenberg on ise telefonivestluses tunnistanud kannatanule, et

kasutab helistamiseks salastatud numbriga telefone, sest muidu ei saa C.L. iga ühendust. C.L. i

ütlusi kinnitavad tema enda poolt fikseeritud füüsilise lähenemise juhtumid, kui ka korduvad

ühenduse võtmised elektrooniliste sidepidamisvahendite kaudu. Ta on menetlejale esitanud

andmeid oma telefonist kõnede toimumise kohta, samuti süüdistatava poolt saadetud sõnumid.

52. Muuhulgas nähtub asitõendi vaatlusprotokollist 13.04.2018, et C.L. i telefoni vaatlusel on

tuvastatud süüdistatava telefonikõned C.L. ile 27.03.2018 ja 03.04.2018. Samuti on C.L. i poolt

menetlejale edastatud telefoniekraani väljatrükkidest nähtuvad kümned salastatud numbritelt

tehtud kõned 2018. a aprillis ja mais. C.L. i kirjast menetlejale ja väljatrükkidest nähtub ka, et

2018. a maikuus on I. Lusenberg hakanud helistama uuelt telefoninumbrilt xxxx. 23.05.-

31.05.2018 helistati sellelt numbrilt C.L. ile vähemalt 11 korda, ühe neist kõnedest võttis C.L.

ka vastu, veendudes, et helistajaks oli I. Lusenberg.

53. Maakohus tuvastas põhjendatult, et süüdistatav on lähenemiskeeldu rikkunud kümneid

kordi. Lisaks kannatanute ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele kinnitab süüdistatava

korduvat autoga viibimist kannatanute maja ees oma ütlustes C.L. i naaber, tunnistaja R.V. .

Maakohus asus seisukohale, et kuriteokoosseisu ei välista ka asjaolu, et lisaks solvavatele ja

alandavatele kontaktivõttudele on süüdistatava sõnul kontaktivõtmised olnud seotud sooviga

suhelda oma poja K.L. iga ja lahendada C.L. iga nende ühise lapse kasvatamise küsimusi.

Kohtukolleegium nõustub sellega. Tõenditebaas on selles osas mahukalt süüdistav, et I.

Lusenberg ei võtnud poja K.L. iga ja endise abikaasa C.L. iga kontakti inimlikus plaanis poja

kasvatusküsimuste

lahendamiseks,

mida

kaitseversioonina

korduvalt

rõhutatakse.

Kõikvõimalikud ühenduse võtmised olid valdavalt kannatanute jaoks traumeerivad, millest oli

saanud nende jaoks aastatepikkune vaimne terror.

54. Viru Maakohtu 03.03.2016 määrusega nr 2-15-18300 anti I. Lusenbergi ja C.L. i ühise lapse

ainuhooldusõigus C.L. ile. I. Lusenbergi võimalus K.L. iga suhtlemiseks ja vajalikud kontaktid

suhtluskorra kehtestamiseks saaksid lapsevanemate kokkuleppe puudumisel toimuda vaid

lastekaitsespetsialistide osavõtul ja vajadusel kohtu kaudu. Seda oli selgitatud I. Lusenbergile

ka nimetatud kohtumääruses.

55. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev kuriteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete

asjaolude suhtes. On vaieldamatult selge, et süüdistatav oli teadlik lähenemiskeelust ja sellega

kaasnevatest konkreetsetest piirangutest. Kohtukolleegium jagab seisukohta, et arvukate

lähenemiskeelu rikkumistega käitus süüdistatav kavatsetult.

56. Kaitsja leidis ringkonnakohtus apellatsioonist väljuvalt, et süüdistatavale mõistetud karistus

on põhjendamatult raske. Prokurör jäi oma varasema seisukoha juurde, et rahaline karistus

oleks liiga leebe. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on süüdistatavale karistust mõistes

kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid KarS § 56 mõttes. Mingeid uusi asjaolusid

pole esitatud. Pole väheoluline, et varasemad leebemad mõjutusvahendid ja karistused ei ole

süüdistatava käitumist seaduskuulekuse ning paremuse poole muutnud, sest ta on jätkuvalt

toime pannud kuritegusid. Seega jääb maakohtu otsusega mõistetud karistus muutmata.

57. Valitud kaitsja E. Landberg esitas ringkonnakohtus kaitsjatasu summas 1200 eurot, mis

hõlmab apellatsiooni koostamist ja ettevalmistust ning osalemist apellatsioonikohtu istungil.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi, siis vastavalt KrMS § 185

lg 2 jäävad valitud kaitsja õigusabiga seotud menetluskulud süüdistatava I. Lusenbergi enda

kanda.

V

58. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu

16. oktoobri 2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/