2-18-114905/70 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-114905

Tsiviilasi

Base Metal OÜ hagi Kaido Poska vastu 3750 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4050 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Base Metal OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Base Metal OÜ (hageja) (registrikood 11149320),

esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja:

Kaido

Poska

(kostja)

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kristi Haas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. veebruari 2020. a otsuse

resolutsioon

muutmata.

Muuta

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

2. Jätta Base Metal OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3. aprilli 2020. a

kiri nr Lõrp-9/20/150-1 asja materjalide juurde võtmata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Base

Metal OÜ kanda.

5. Mõista Base Metal OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja

menetluskulu 486 eurot. Base Metal

OÜ-l tuleb

menetluskulu 486 eurot tasuda alates otsuse jõustumisest

15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

EE571010220229377229

(SEB

Pank)

või

EE062200221059223099

(Swedbank)

või

EE221700017003510302

(Luminor

Bank)

või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksmisel tuleb

märkida viitenumber 99920700006615.

Menetluskulu 486 euro tasumisega viivitamise korral tuleb

Base Metal OÜ-l tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Base Metal OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule Kaido Poska (kostja) vastu nõude 3750

euro ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras, so 8 % aastas,

kuni põhinõude tasumiseni, saamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja töötaja. Kostja kasutas ära oma ametiseisundit ja

varastas hageja tagant pikema aja jooksul. Kostja väljastas hageja nimel fiktiivseid arveid, sh

Taavi Helisalu, Vladimir Jermakovi ja Helen Metsa nimele. Isikute ring, kelle nimele kostja

fiktiivseid arveid väljastas, võib olla suurem. Hageja esitatud jäätmete ostu-müügi aktidelt

nähtub, et erinevatel dokumentidel on ühe isiku nimel erinev allkiri. Kostja võltsis jäätmete

ostu-müügi aktidel olevaid allkirju. Jäätmete ostu-müügi aktide kohaselt ostetud kauba kaal on

täissumma. Tegelikult peaks kaalu näit sisaldama ka gramme. Kostja võltsis jäätmete ostu-

müügi aktidel kajastuvat ostetava kauba kaalu.

Hageja ei saanud kostja koostatud valearvetel näidatud kaupa. Hageja maksis nende alusel

olematu kauba eest ja kandis seetõttu kahju. Hagejale ei ole teada, kui suur võib olla kahju,

mida kostja hagejale tekitas, kuid kostja võttis hagejaga vestluses omaks, et see oli umbes 3000

eurot. Kostja väljastas Taavi Helisalu, Vladimir Jermakovi ja Helen Metsa nimele arveid kokku

summas 1788 eurot 83 senti. Hageja poolt edasi müüdava kauba, st mootorsõidukite pliiakude,

laokaal ei vastanud tegelikkusele. Paberid näitasid, et kaal on korras, aga ostja, st Ecometal AS

poolt kauba kaalu kontrollimisel selgus kuuel korral, et saadetud kauba kaal ei vasta

tegelikkusele. Selle tulemusel tekkis hagejal kahju 1391 eurot 73 senti.

Kostja jäi hagejale vargusega vahele ja tunnistas, et on süstemaatiliselt väikestes summades

hageja tagant varastanud, vormistades fiktiivseid arveid. Kostja kinnitas valede ostuarvete

tahtlikku koostamist 25. septembri 2017 avalduses, mille kohaselt kostja koostas valearved

TA17-0593, TA17-0581 ja TA17-0536. Kostja nimetas suurusjärgus summa, mille ta on

varastanud. Selle põhjal koostasid hageja ja kostja 11. oktoobril 2017 kokkuleppemenetluse

lepingu nr L17-0173 (edaspidi leping). Kostja tunnistas lepingu punkti 6 kohaselt valede

ostuarvete tahtlikku koostamist. Hageja ja kostja leppisid kokku, et lepingus nimetatud summa

osas on vargused toimunud.

Kostja kohustus lepingu järgi tasuma hagejale tekitatud kahju vastavalt graafikule alates

jaanuarist 2018 kuni detsembrini 2018, iga kuu 20. kuupäeval. Kui kostja ei tasu makseid

maksegraafiku alusel ettenähtud korras, oli hagejal lepingu punkti 12 kohaselt õigus lugeda

kokkuleppe kehtetuks ja esitada avaldus kohtusse ning Maksu- ja Tolliametile. Kostja ei täitnud

lepingut ega hüvitanud hagejale tekitatud kahju.

Hageja ja kostja vahel 11. oktoobril 2017 sõlmitud leping on deklaratiivne võlatunnistus.

Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal

ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning

võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole

võlatunnistusega tunnistatud võlga. Hageja leiab, et kuna tõendamiskoormis on kostjal, ei pea

hageja tõendama varguse toimumist kogu ulatuses, vaid üksnes seda, et vargus toimus rohkem

kui 300 euro ulatuses. Hageja nõuab kostjalt 11. oktoobri 2017. a sõlmitud lepinguga võetud

rahalise kohustuse täitmist.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub määrata, et

hageja on väljamõistetavate menetluskulude hüvitiselt kohustatud tasuma VÕS § 113 sätestatud

määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Hageja ei selgitanud nõude õiguslikku alust. Kuna kostja ei tasunud lepingu alusel hagejale

makseid, on leping selle p 12 järgi kehtetu. Kehtetu lepingu alusel ei saa nõuet esitada.

Lepingu nr L17-017 aluseks ei ole kostja koostatud fiktiivsetest arvetest tulenev kahju, sest

lepingu nr L17-017 allkirjastamise ajal puudus hagejal nõue kostja tekitatud kahju osas. Kostja

töötas hageja juures kuni 25. septembrini 2017. Kostja esitas viimasel tööpäeval hagejale

avalduse, millises kinnitas, et vormistas hageja ettevõtluses arved TA17-0593, TA17-0581 ja

TA17-0536, kuid ettevõttesse ei toodud ühtegi arvel märgitud kaupa. Kostja ei ole peale arvete

TA17-0593, TA17 0581 ja TA17-0536 teisi fiktiivseid arveid koostanud.

Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja lõpetab kostjaga töösuhte, kostja lahkub töölt, hageja

maksab kostjale lõpparve seni teenitud töötasu ja saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni

osas ning hageja arvestab lõpparvest maha kostja tegevusega tekitatud kahju. Kostja tekitatud

kahju suurus oli 443 eurot 90 senti. Kahju koosnes fiktiivsete arvete alusel välja antud summast

372 eurot 90 senti, USS Security’lt uute koodide tellimisest 41 eurot ja hoiatuse nr S17-002

täitmisest 30 eurot. Hageja seaduslik esindaja helistas mõned nädalad hiljem kostjale ja soovis

kokku saada. Hageja seaduslik esindaja avaldas kohtumisel, et tal on õigus nõuda kostjalt

tekitatud kahju 10-kordselt. Hageja seaduslikul esindajal oli kaasas ettevalmistatud

kokkuleppemenetluse leping nr L17-017, mille hageja kohustas kostjat allkirjastama. Kostja ei

mõelnud, et hageja seaduslikul esindajal ei ole alust 10-kordset kahju nõuda. Kostja selgitas

hageja seaduslikule esindajale, et tal ei ole võimalik summat tasuda, sest on töötu. Hageja

seaduslik esindaja hakkas seepeale kostjat vangla, hooldusõiguse äravõtmise ning erinevate

tuttavatega ähvardama. Kostja tundis, et tal pole muud valikut, ja allkirjastas lepingu.

Leping nr L17-017 võib olla deklaratiivne võlatunnistus. Kostja ei loobunud sellega aga

vastuväidetest, vaid üksnes kinnitas võla olemasolu. Võlatunnistuse tagajärjeks saab seega olla

tõendamiskoormise ümberpööramine. Kostja on tõendanud kõikide võimalike tõenditega, et

hagejal ei saa kostja tegevuse tulemusel olla tekkinud võlatunnistuses märgitud suuruses kahju.

Kostjal ei ole võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Tõendamist vajav asjaolu on hageja

kontrolli all. Tegemist on erandlike asjaoludega, mis õigustavad hea usu põhimõttest tulenevalt

tõendamiskoormise ümberpööramist. Hagejal tekkis seega kohustus tõendada kahju 3750 euro

ulatuses. Hageja ei ole kahju tõendanud.

Viivisnõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause ning TsMS § 367. Viivise

nõuet ei ole korrektne esitada 8%-lises aastamääras, kuna seadusjärgne viivis võib muutuda.

Hageja viivise nõue tuleb jätta seega rahuldamata.

3. Kostja esitas 11. juulil 2019 hageja vastu vastuhagi. Kostja palus olukorras, kus kohus leiab,

et põhihagi tuleks rahuldada, vaadata läbi kostja vastuhagi ning tagastada kostjale hageja ja

kostja vahel 11. oktoobril 2017 sõlmitud võlatunnistus. Kostja palus jätta vastuhagi

menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda ning määrata, et hageja on

väljamõistetavate menetluskulude hüvitiselt kohustatud tasuma VÕS § 113 sätestatud määras

viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Vastuhagiavalduse kohaselt võib hageja ja kostja vahel 11. oktoobril 2017 sõlmitud

võlatunnistus olla konstitutiivne, kuna tegemist on ühepoolselt kohustava tehinguga, millega

loodi eraldi kohustus. Võlatunnistus ei ole seotud poolte vahel sõlmitud töölepinguga ja sellest

tuleneva kahjunõudega. Kahjunõude summa on kostja lõpparvest maha arvestatud. See nõue

on lõppenud. Hageja seaduslik esindaja selgitas võlatunnistuse sõlmimise vajadust sellega, et

tal on õigus nõuda kostjalt lisaks põhjustatud kahjule 10-kordset kahju. Kostja uskus teda ja

allkirjastas võlatunnistuse. Tegelikkuses sellist alust ei ole. Võlatunnistusel puudub

VÕS § 1028 mõttes seega alus.

4. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja

vahel 11. oktoobri 2017. a sõlmitud võlatunnistus on deklaratiivne. Võlatunnistusega kinnitati

olemasolevat võlga. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 5. veebruari 2020. a otsusega põhihagi rahuldamata ja vastuhagi läbi

vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kostja menetluskulude

suuruseks 1828 eurot 80 senti ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1200 eurot

ja hagejalt kostja riigi õigusabi kulude katteks riigi kasuks välja 628 eurot 80 senti. Kohus

määras, et hagejal tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjale

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu täitmise nõude. Hageja ja kostja sõlmisid

11. oktoobril 2017 kokkuleppemenetluse lepingu nr L17-0171. Kostja kohustus lepingu punkt

9 ja lisa 2 kohaselt tasuma hagejale tekitatud kahju vastavalt graafikule alates jaanuarist 2018

kuni detsembrini 2018 k.a. iga kuu 20. kuupäeval. Juhul, kui kostja ei tasu makseid graafiku

alusel ettenähtud korras, loeb hageja võlatunnistuse punkt 12 kohaselt kokkuleppe kehtetuks ja

esitab avalduse kohtusse. Kostja kohustus võlatunnistuse p 7 kohaselt kompenseerima hagejale

kahju 3750 eurot 12 kuu jooksul alates lepingu allkirjastamise hetkest. Kohus leidis, et lepingu

p 12 mõte oli, et kui kostja ei asu hagejale kokkuleppes märgitud summat tasuma, on hagejal

õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle, et kostja

ei ole lepingu nr L17-017 alusel hagejale makseid tasunud. Leping on sellest tulenevalt tühine.

Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu

alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Hageja ei saa VÕS § 108 lg 1 alusel seega nõuda lepingu täitmist.

Maakohus kontrollis hageja nõuet ka VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja ja kostja vahel oli

tööleping. Hageja väidete kohaselt tekitas kostja hagejale kahju fiktiivsete arvete koostamisega,

mille alusel hageja ei saanud kaupu.

Kostja kinnitas lepingu nr L17-017 lisas 1 (tl 69), et vormistas arved nr TA17-0593 (130 eurot

2 senti), TA-0581 (151 eurot 80 senti) ja TA17-0536 (91 eurot 8 senti) majandusliku kasu

saamise eesmärgil ega ning arvetel märgitud kaubad on jäänud hagejale toomata. Kostja

kinnitas seda ka kohtuistungil. Selle üle pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

lõpparvega (tl 99) võeti kostja palgast maha nimetatud kolme arve suurune kahjuhüvitis 372

eurot 90 senti. Kostja on nende kolme arve osas kahju tunnistanud ja hüvitanud. Hageja kahju

hüvitise nõue jääb 372 euro 90 sendi ulatuses seega rahuldamata.

Kohus selgitas, et TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus ei saa hagi seega rahuldada suuremas ulatuses, kui hageja on selle põhjendatust

tõendanud.

Hageja selgitas, et hagejal ei ole täpselt teada, kui suur võib olla tegelik kahju, mida kostja

hagejale tekitas. Hageja väitel on jäätmete ostu-müügi aktide vaatlusel näha, et erinevatel

dokumentidel on ühe isiku nimel erinev allkiri. Kostja tunnistas kohtuistungil, et Helen Metsa

arved ei ole ükski isiku enda poolt allkirjastatud. Kohus leidis, et ainuüksi vale isiku poolt

kirjutatud allkiri sisseostulehel ei tõenda hagejale kahju tekkimist, kuivõrd hageja kahjuks on

väidetavalt saamata jäänud kaup. Hageja avaldas, et kostja võltsis ka jäätmete ostu-müügi

aktidel ostetava kauba kaalu. Jäätmete ostu-müügi aktidelt on näha, et ostetud kauba kaal on

täissumma. Tegelikult peaks kaalu näit sisaldama ka grammi kohtasid. Kohus leidis, et isegi

kui asuda seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et niivõrd paljud arved on täisarvuliste

kaalunumbritega, ei tõenda see kostja poolt hageja poolt avaldatud suuruses kahju tekitamist.

Hageja seaduslik esindaja selgitas istungil, et inventuuriga ei ole ühtegi eksimust välja tulnud.

Vead tekivad tihti päeva jooksul, mis aga parandatakse koheselt ja siis klapib põhiinventuuri

ajal kõik ilusti. Inventuuri tehakse kallites kategooriates üks kord päevas, keskklassi

kategoorias üks kord nädalas, muude odavate kaupade osas pärast saatmist. Üldinventuuri ei

teostata. Kostja suhtes tehti kontrollmüüke, kuid negatiivseid tulemusi ei olnud. Hageja

seaduslik esindaja kinnitas seega, et inventuure on tehtud, aga kahju ei tuvastatud.

Kuna hageja ei esitanud rohkem tõendeid, on kahju tõendamata. Kohus jättis vastuhagi

vastavalt kostja taotlusele läbi vaatamata, kuna põhihagi jäi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja

esitas

apellatsioonkaebuse.

Hageja

palub

tühistada

Tartu

Maakohtu

5. veebruari 2020. a kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1 ja 4–9 ning teha uus otsus, millega

rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendiga ringkonnakohtule Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 3. aprilli 2020. a kirja nr Lõrp-9/20/150-1. Hageja väitel kinnitab see,

et prokuratuur hindas esialgse materjali pinnalt kostja poolt toime pandud rikkumise sedavõrd

tõsiseks, et alustas kriminaalmenetlust.

Maakohus hindas 11. oktoobri 2017 võlatunnistuse nr L17-017 kehtivust valesti. Maakohtu

järeldus on vastuoluline ja tõi kaasa vale otsuse. Kostja tunnistas kokkuleppes rikkumisi ja

kahju summas 3750 eurot. Kokkuleppe punktidega 1–5 piirati õiguskaitsevahendeid, mida

oleks olnud õigus kostja vastu kasutada. Hageja õiguste piiramine oli sõltuvuses sellest, et

kostja täidab oma kohustust tasuda kahju poolte vahel kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Kokkuleppe punkti 12 tuleb VÕS § 29 lõikest 4 tulenevalt mõistlikult tõlgendada selliselt, et

kui kostja ei tasu maksegraafiku alusel ette nähtud korras makseid, kaotab kokkulepe

võlgnevuse osamaksetega tasumise kohta kehtivuse ja hageja ei ole võlgnevuse sissenõudmisel

enam piiratud kokkuleppe punktidega 1–5. Kokkuleppe p 12 ei too kaasa kogu lepingu tühisust,

st maksegraafiku täitmata jätmine ei muuda poolte kokkulepet võlgnevuse suuruse kohta.

Kohus ei tuvastanud ka TsÜS §-des 86–89 sätestatud tehingu tühisuse aluseid. Kokkuleppe

sõlmimine oli kostja tahe. Kostja soovis, et hageja ei esitaks avaldust politseisse ning Maksu-

ja Tolliametile. Kostja tunnistas võlatunnistuse punkti 6 kohaselt valede ostuarvete tahtlikku

koostamist ja võlga hageja ees.

Pooled ei sõlminud uut täiendavat võlgnevuse kokkulepet, vaid kinnitasid kostja poolt tekitatud

ja tunnistatud võlgnevust. Tegemist on seega deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuses

toodud kahjusumma ei sisalda arveid nr TA17-0593, TA17-0581 ja TA 17-0536, mis on kostja

lõpparvest maha arvatud. Kokkuleppe lisa 1 kinnitab kostja üldist käitumist, mis põhjendab

muuhulgas kokkuleppe sõlmimist kahjuhüvitise suuruse osas.

Maakohtu järeldus, et kahju tekkimine on põhjendamata, on ekslik. Kahju on tõendatud

kostjapoolse võlakinnitusega, kus kostja võtab omaks nii selle, et on väljastanud valesid

ostuarveid, kui ka selle, et kahju on 3750 eurot.

Kostja tekitatud kahju suurus on hagejale lõpuni teadmata, kuna kostja ei soovinud kahju

lõplikku väljaselgitamist ja hageja lõpetas kokkuleppe allkirjastamisega pettuse ulatuse ja kahju

väljaselgitamise. Hageja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja koostas praktiliselt

iga kuu Helen Metsa, Taavi Helisalu ja Vladimir Jermakovi nimele fiktiivseid arveid. Nende

isikute nimele koostas kostja arveid kokku summas 1788 eurot 83 senti. Kahju põhjustati

fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksetega. Asjaolu, et arvetel märgitud koguses ja ulatuses

kaupa lattu ei saabunud, tõendab kaudselt Ecometal AS vastus, millest nähtub, et hageja poolt

Ecometal AS-ile müüdud kauba kogustes oli kaaluvahe kokku 1752 kg, mille tulemusel tekkis

hagejal kahju 1391 eurot 73 senti. Tegemist on ligikaudselt samas suurusjärgus puudujäägiga,

mille alusel kostja väljastas fiktiivseid arveid. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset

asjaolu, st et kostja ei võtnud vanametalli vastu fiktiivsetel arvetel näidatud mahus.

Hageja esitatud jäätmete ostu-müügi aktide vaatlusel on näha, et erinevatel dokumentidel on

ühe isiku nimel erinev allkiri. Kostja tunnistas kohtuistungil, et Helen Metsa arveid ei ole ükski

isik enda poolt allkirjastatud. Kostja võltsis ka jäätmete ostu-müügi aktidel nähtuva ostetud

kauba kaalu. Jäätmete ostu-müügi aktidel on ostetud kauba kaal täissumma. Tegelikult peaks

kaalu näit sisaldama grammi kohtasid. Tegemist on metallis sisaldavate jäätmete kokkuostuga,

millest tulenevalt peab kaalumine olema väga täpne. Hinnates kostja deklaratiivset

võlatunnistust koosmõjus dokumentide võltsimise ja valeütluste andmisega, ei ole põhjust

kahelda deklaratiivses võlatunnistuses toodud ligikaudse summa õigsuses.

Maakohus omistas põhjendamatult suure tähenduse hageja seadusliku esindaja ütlustele, mille

kohaselt, kui neil on põhiinventuur, siis seal kõik klapib. Kostja vastu esitatud nõue puudutab

peamiselt akusid, mis on odav kaup. Selle kategooria puhul ei teostata hageja laos eraldiseisvat

perioodilist inventuuri. Puudujäägid ilmnevad edasimüügil, antud juhul Ecometal AS

pretensiooni esitamisega. Asjaolu, et kostja tegutses kontrollostude puhul korrektselt, ei ole

oluline, kuna kahju põhjustati olukorras, kus reaalset klienti ja kaupa ei olnud, mitte viisil, et

kliendi poolt üle antud kauba andmeid oleks moonutatud.

Kuna tõendamiskoormus on eelkõige kostjal, ei pea hageja tõendama kogu 3000 euro ulatuses

varguse toimumist, vaid eelkõige seda, et vargus toimus rohkem kui 300 euro ulatuses. Isegi

kui jätta kõrvale poolte vahel sõlmitud võlatunnistus, on hageja tõendanud, et kostja tekitas

hagejale kahju 3 180 euro 56 sendi ulatuses (1788 eurot 83 senti + 1 391 eurot 73 senti).

7. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Lepingu p 12 mõtte oli see, et kui kostja ei asu hagejale kokkuleppes märgitud summat tasuma,

on hagejal õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda kogu tekkinud kahju hüvitamist. Seda

seisukohta toetavad hageja seadusliku esindaja ütlused, mille kohaselt pandi lepingusse

väidetava kahju hüvitamise summa kirja kostja sõnade alusel, et hageja ei peaks hakkama

kahjusummat esialgu kindlaks tegema, ning hageja väide, et hageja piiras kokkuleppe

punktidega 1-5 õiguskaitsevahendeid, mida oleks olnud õigus kostja vastu kasutada. Eluliselt

ei ole usutav, et pooled said lepingus kokkulepitust aru nii, et nimetatud tõlgendus käis vaid

punktide 1-5 kohta, kui p 12 reguleerib sisuliselt sama küsimust. Asjaolu, et kohus ei tuvastanud

otsuses TsÜS §-des 8689 sätestatud aluseid, ei ole oluline, kuna tühisuse tuvastamine

TsÜS § 84 lg 1 alusel ei eelda täiendavalt TsÜS §-des 8689 sätestatud aluse olemasolu.

Kostja tunnistas võlatunnistuse punktis 6 valede ostuarvete koostamist. Kokkuleppe punktile 6

on aga lisatud valearvete nimekiri, mille koostamist kostja tunnistas. See summa on kokku 372

eurot 90 senti. See on hüvitatud.

Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse punktid 3.83.12 tuleb jätta tähelepanuta, kuna neist ei

nähtu, kas ja milline on hageja etteheide kohtule.

Kui eeldada, et leping ei ole tühine, saab kohus olukorras, kus võlgnik on kõikide võimalike

tõenditega tõendanud võlgnevuse puudumist, pöörata tõendamiskoormise hea usu põhimõttest

tulenevalt tagasi võlausaldajale. Hagejal pidi seega tõendama nõude aluse ja suuruse.

Kostja hinnangul ei ole võimalik kahju summa aluseks võtta Ecometal AS-i kauba üleandmise-

vastuvõtmise akti. Asjaolu, et hageja andis koostööpartnerile üle vähem kaupa, kui aktis

märgitud, ei tähenda, et kauba koguse erinevus tulenes kostja tegevusest. Tunnistaja D.L.

avaldas, et ta ei näinud kostjat valearveid koostamas rohkem kui kaks korda. Nimetatud arvete

osas on hageja kostjaga tasaarvestuse teinud. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kostja puhul

ei tuvastatud kontrollmüügi korras rikkumisi ning inventuurid, mida tehti pigem igapäevaselt,

ei tuvastanud ka rikkumisi. Hageja ei ole nõude olemasolu ega suurust seega tõendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3. aprilli 2020. a kiri nr Lõrp-

9/20/150-1 tuleb jätta TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja juurde võtmata. Hageja ei ole selgitanud,

miks ta ei saanud kuriteoteadet ja seega ka selle menetlemise kohta tehtavaid dokumente varem

esitada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kiri on seega esitatud hilinenult.

9. Kostja oli hageja töötaja, pooltevaheline tööleping lõppes kostja väitel 25. septembril 2017,

hageja ei ole töösuhte lõppemise ajale vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab kostjalt selle kahju

hüvitamist, mida kostja tekitas hagejale kui tööandjale tööülesannete täitmise ajal (hagiavalduse

3.1.1 jj).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti hageja nõude õigusliku aluse

kvalifitseerimisel jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli töötaja poolse väidetava kahju

tekkimise ajal kehtiv tööleping.

Üldjuhul peab tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema töötaja rikkunud

töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale peab olema tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja peab olema rikkumises süüdi, kahju peab olema

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kahju pidi

olema rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); lisaks peab olema rikkumise ja

kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu 21. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-56-17, p 25).

Hagejal kui tööandjal tuleb menetluses tõendada kõiki nimetatud nõude eelduste esinemist,

üldjuhul kostja süüd eeldatakse ning kostja peab tõendama süü puudumist (vt Varul, P. jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 104, p 9).

Maakohus on menetlenud esmalt hageja nõuet kui võlatunnistuse lausel esitatud nõuet, leides

samas otsuse põhjendustes, et nõude aluseks olev võlatunnistus (pooltevaheline kokkulepe) on

tühine. Seejärel on maakohus menetlenud hageja nõuet kui kahju hüvitamise nõuet, jättes aga

nõude aluseks oleva võlasuhte (st missuguse õigussuhte rikkumise tulemusena kahju tekkis)

üheselt arusaadavalt tuvastamata.

Hageja on apellatsioonkaebuses mh vaidlustanud seda, et maakohus pani talle

tõendamiskoormise (p 3.8jj). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohus on menetluses

jaotanud tõendamiskoormise sarnaselt töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõudele ning hagejal oli menetluses võimalik esitada tõendid nõude eelduste olemasolu kohta,

on ringkonnakohtul võimalik asja lahendada ilma maakohtule uueks menetlemiseks saatmata.

10. Hageja väitel on kostja põhjustanud hagejale kahju fiktiivsete arvete ja jäätmete ostu-müügi

aktide väljastamisega. TLS § 15 lg 1 järgi täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu

lojaalselt, TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustub töötaja mh hoiduma tegudest, mis kahjustavad

tööandja või teiste isikute vara. TLS § 15 lg 1 eesmärgiks on mh ka tööandjale tekkida võiva

kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2). Seega on nii TLS § 15 lg-st 1 kui lg 2 p-st 5 tulenev

kohustus oma olemuselt hoolsuskohustus. Juhul, kui töötaja tekitab tööandjale kahju

põhjendamatute arvete väljastamisega, on tegemist TLS § 15 lg 2 p 5 rikkumisega.

Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks 11. oktoobri 2017. a kokkuleppemenetluse

lepingu L17-017, millega töötaja tunnistab valede ostuarvete tahtlikku koostamist (p 6).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et nimetatud kokkulepe

on tühine. Lepingu p 9 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tekitatud kahju vastavalt

graafikule alates jaanuarist 2018. kuni detsembrini 2018. k.a. iga kuu 20. kuupäeval. Hageja on

lepingu p-des 1-5 avaldanud, et ta peatab töötaja poolt toime pandud tegude asjaolude

väljaselgitamisega seotud erinevate toimingute (mh kohtumenetluse algatamise, kuriteo kohta

kohtumenetluse algatamise, sisejuurdluse) tegemise. Võlatunnistuse p 12 kohaselt loeb

tööandja juhul, kui töötaja ei tasu makseid maksegraafiku alusel ettenähtud korras, antud

kokkuleppe kehtetuks ja esitab avalduse kohtusse ning Maksu- ja Tolliametile ametliku

menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolevahelist kokkulepet tuleb

käsitleda tingimusliku tehinguna TsÜS § 102 mõttes. Hageja ja kostja äratuntav soov on peatada

võimalik edasine menetlus ja õiguskaitsevahendite kohaldamine kostja suhtes kuni kostja poolt

võlgnevuse tasumiseni ning seejärel lõpetada leping (kokkuleppe p 10), seega lükkasid pooled

edasi õiguslike tagajärgede tekkimist kuni tingimuse saabumiseni (hageja võtab tarvitusele

meetmed siis, kui kostja ei tasu graafikujärgseid makseid).

Lepingust on üheselt arusaadav, et kõikide nimetatud toimingute peatamine oli seotud

kostjapoolsete maksete tegemisega: kui kostja makseid ei tasu, siis võtab hageja kasutusele

kokkulepe p-des 1-5 nimetatud meetmed. Puudub igasugune mõistlik põhjendus tõlgendada

kokkulepet nii, et poolte sooviks oli juhul, kui kostja ei asu oma lepinguga võetud kohustust

maksegraafiku alusel hüvitamisel kuuluvaid summasid tasuma, tuua õigusliku tagajärjena kaasa

kogu kokkuleppe tühisus. Maakohtu poolne tõlgendus muudaks ka kogu lepingu sisutühjaks:

kostja tunnistab kohustuse rikkumist, kuid kui ta ei hüvita tehtud kahju, siis ei too see talle

kaasa mingeid tagajärgi.

11. Ringkonnakohus leiab, et kokkulepe tõendab siiski vaid osaliselt kostja kohustuse

rikkumist. Nimelt kokkuleppe p-i 6 sõnastuse kohaselt : „Töötaja tunnistab valede ostuarvete

tahtlikku koostamist oma avaldusega. (Lisa 1).“ Kokkuleppe p-i 6 teise lause järgi on avalduses

ära toodud valearvete nimekiri. Avalduses on nimetatud üksnes kolm arvet ja nimetatud arvete

alusetut koostamist on kostja ka terve menetluse kestel tunnistanud. Hageja on selle kahju ka

kostjale makstud lõpparvest kinni pidanud. Rohkemas ulatuses põhjendamatute arvete või

muude dokumentide koostamist kostja tunnistanud ei ole.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleks hagejal üksnes tõendada, et vargus on toimunud rohkem

kui 300 euro ulatuses (apellatsioonkaebuse p 3.27). Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi

kokkuleppe p-s 7 sätestatu, mille kohaselt kohustub töötaja kompenseerima ettevõttele tekitatud

kahju summas 3750 eurot 12 kuu jooksul alates lepingu allkirjastamise hetkest ei tõenda selgelt

kostjapoolset kohustuse rikkumist. Hageja väitel oli nimetatu deklaratiivne võlatunnistus,

millega kostja tunnistab muid hageja võimalikke kahju hüvitamise nõudeid kostja vastu. Isegi

kui asuda seisukohale, et hageja võis avaldada tahet kompenseerida kostjale tekitatud kahju

suuremas ulatuses, kui ta seda põhjustas kokkuleppes nimetatud kolme alusetu arvega, ei tulene

lepingu p-st 7, missugust hüvitist pooled on silmas pidanud (nt kas valede arvete koostamisega

tööandjale põhjustatud otsest kahju või hoopis karistuslikku leppetrahvi).

Seega on lepingu p-i 6 järgi nõude aluseks kindlate arvete alusel tasumisele kuuluv summa.

Täpselt seda sama summat on nimetatud ka kostja palgateatises „varastatud raha tagasi -

372,90“. Kui lepingu p-s 7 on tekitatud kahju suuruseks aga 3750 eurot (seega ligikaudselt

kümnekordne arvete järgne suurus), ei tõenda ainuüksi poolte kokkulepe selle väidetava kahju

osas kostjapoolset kohustuse rikkumist.

Kostja vastuhagis toodu, mille kohaselt on kokkulepe konstitutiivne võlatunnistus, ei ole

õiguslikult põhjendatud. Ühestki menetluses esitatud asjaolust ei tulene poolte soovi luua uus

ja iseseisev kohustus. Vastupidi, kokkuleppes endas väljendatud tingimus: hageja soov

kohaldada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid just töökohustuste rikkumisega seonduvalt,

viitab poolte soovile siduda kokkulepe töösuhtest tulenevaga, seega on nõude õiguslikuks

aluseks pooltevaheline tööleping.

12. Hageja leiab, et kuna H. Metsa, T. Heinsalu ja V. Jermakovi nimele on koostatud igakuiselt

väidetavalt fiktiivselt arveid kokku summas 1788 eurot 83 senti, tõendab see kostja kohustuse

rikkumist. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud konto väljavõtted selle kohta, et

nimetatud isikutega on tehingud toimunud, ei tõenda kostja kohustuste rikkumist (hageja on ka

ise maakohtu istungil väljendanud, et ta peab tõendama varguse toimumist). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on põhjendatult viidanud hageja seadusliku esindaja ütlustele, mille kohaselt

ühegi inventuuriga ei ole kostja eksimusi välja tulnud. Vead tekivad hageja seadusliku esindaja

ütluste kohaselt tihti päeva jooksul, mis aga parandatakse koheselt ja siis klapib põhiinventuuri

ajal kõik ilusti. Hagejal on oma valdkonnas 15-aastane kogemus ja siseeeskirjade kohaselt tuleb

inventuuri teha kallites kategooriates üks kord päevas, keskklassi kategoorias üks kord nädalas,

muude odavate kaupade osas peale saatmist. Üldinventuuri ei teostata. Kostja suhtes on tehtud

kontrollmüüke, kuid negatiivseid tulemusi ei olnud. Seega on hageja seaduslik esindaja ise

kinnitanud, et inventuure on tehtud aga kahju tekkimist ei ole tuvastatud.

13. Hageja väitel kinnitavad tunnistaja D.L.i ütlused, et kauba saatmisel selgus kauba

puudujääk ning hiljem videosalvestist vaadates ilmnes, et kostja vormistab arve, aga samal ajal

kaupa ega inimest kohal ei ole. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja D.L.i ütlused tõendavad

pigem üksnes neid kolme juhtumit, mida on kajastatud kostja avalduses. Tunnistaja väitis, et

„…Salvestuselt nägime, et Kaido läks arvet vormistama, kaalu peal ei olnud midagi, ta oli

üksinda kassaruumis, vormistas arve. See episood on mul konkreetselt meeles. Ma ei ole

korduvalt neid asju üle vaadanud. Mina nägin kahte sellist episoodi, kolmanda puhul ei ole

kindel. Kahju, mis tekkis kahest episoodist, minu meelest võeti Kaido Poska lõpparvest maha.“

Seega ei tõenda tunnistaja ütlused teisi väidetavaid kostjapoolseid kohustuse rikkumisi.

14. Ringkonnakohus leiab, et kostjapoolset kohustuse rikkumist ei tõenda ka hageja

lepingupartneri Ecometal AS kinnitus talle müüdud kauba koguste kaaluvahe kohta. Hageja

esindaja väitel ei ole kostjapoolseid eksimusi inventuuri käigus kindlaks tehtud.

Lisaks märgib ringkonnakohus täiendavalt, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud.

Ringkonnakohus kordab otsuse p-s 11 avaldatud seisukohta, mille kohaselt ei tulene

pooltevahelise kokkuleppe p-st 7, missugust hüvitist on pooled silmas pidanud (kas otsest kahju

või leppetrahvi).

Hageja on ka ise apellatsioonkaebuses möönnud, et lõplik kostja poolt tekitatud kahju suurus

on talle teadmata (apellatsioonkaebuse p 3.13).

15. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjale Tartu Maakohtu 13. septembri 2019. a määrusega antud riigi õigusabi jätkus

RÕS § 17 lg 3 järgi ringkonnakohtu menetluses. Ringkonnakohus määras kostja esindaja

vandeadvokaat Kristi Haasi poolt kostjale ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu

suuruseks 486 eurot, sh käibemaks 20 % summas 81 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jäi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel mõista kostjale

määratud esindaja tasu hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja. Hagejal tuleb TsMS § 179 lg 5

järgi tasuda 486 eurot riigi tuludesse 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega

viivitamise korral tuleb hagejal TsMS § 179 lg 9 järgi tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke