2-16-17050/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-17050

Tsiviilasi

XXXXXXXX korteriühistu hagi Elena (endine eesnimi

Jelena) Bondarenko vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7200 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. jaanuari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

XXXXXXXX

korteriühistu

(hageja)

(registrikood

XXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi

abi

Aleksei

Forstiman

Elena Bondarenko (endine eesnimi Jelena) (kostja)

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20. jaanuari 2020 otsuse

resolutsioon

muutmata.

Muuta

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

2. Jätta XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

XXXXXXXX korteriühistu kanda.

Rahuldada Elena Bondarenko taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Mõista

XXXXXXXX

korteriühistult

Elena

Bondarenko

kasuks

välja

menetluskulu 270 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. XXXXXXXX korteriühistu (hageja) esitas 14. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi Elena

Bondarenko (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 7200 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 8. detsember 1998 – 23. november 2015 hageja

juhatuse liige. Kostja tellis hageja juhatuse liikmena Osaühingult POLICERT elektritöid, mille

eesmärk oli elektrikaablite ümberpaigaldamine elumaja asukohaga XXXXXXXX fassaadilt

maja keldrisse. Kostja ei küsinud tööde tellimiseks eelnevalt teiste juhatuse liikmete

nõusolekut, seda ei otsustatud ka juhatuse koosolekul. Tööde tellimiseks ei sõlmitud lepingut,

tööd tegi Osaühing POLICERT. Tööde vastuvõtmisega tegeles kostja. Tööde tegemisega tekkis

hagejal kohustus maksta Osaühingule POLICERT 7200 eurot koos käibemaksuga. Hageja

maksis selle summa ära.

2015. aastaks kinnitatud majandustegevuse aastakavas ei olnud niisugust kulu ette nähtud, kuna

juhatus ei esitanud 2015. aasta majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks

(korteriühistuseadus (KÜS) § 15 lg 1). Korteriomandite mõttelise osa haldamiseks ja remondiks

vajalike kulude kinnitamine on üldkoosoleku ainupädevuses.

Kostja poolt tellitud tööd ei olnud vältimatud. Tegutseval juhatusel puuduvad andmed selle

kohta, et tööde tellimiseks oleks korraldatud konkurss või kogutud ettepanekuid erinevatelt

tööde pakkujatelt. Töö maksumus on hageja eelarve mahuga võrreldes oluline.

Kohtupraktika kohaselt on ühistu ja juhatuse liikme suhted sarnased käsunduslepinguga

kehtestatavate õigussuhetega. Korteriühistu juhatus peab tegutsema kõigi korteriomanike

huvides, lähtudes korteriomanike poolt kinnitatud eelarvest ja kasutades korteriomanikelt

kogutud

raha

ainult

eesmärkideks,

mis

on

määratud

üldkoosolekul

kinnitatud

majandustegevuse aastakavas (KÜS § 2 lg 1 koosmõjus § 15 lõikega 1). Juhul, kui juhatuse

liige kaldub kõrvale mainitud nõuetest, rikub ta lepingulisi kohustusi. Sõltumata sellest, kas

juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, tuleneb seadusest kohustus tegeleda

ühistu suhtes hoolikalt.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg

1 ja hageja põhikirja p 54 järgi peab juhatuse liige olema hageja nimel töid tellides hoolikas

ning tellima ainult selliseid töid, mis on vajalikud korteriomandite mõtteliste osade

hooldamiseks ja mis on korteriomanike poolt kooskõlastatud.

Kostja tellis töid, mille vajadus ei olnud tõenäoline, tööde tellimist ei olnud kinnitatud

korteriomanike poolt ja tööde tegija ei olnud valitud juhatuse koosolekul. Lisaks sellele tuleneb

tööde vastuvõtmiseks koostatud aktidest, et tööd tehti ainult mõnede korteriomanike kasuks.

Osaühing POLICERT juhatuse liikme arvamusest nähtub, et hinnapakkumine esitati juhatusele

juba 2012. aastal, kuid tööde tegemine muutus vältimatuks 2014. aastal. Korteriühistu 2010–

2014 aastate üldkoosoleku protokollidest ei nähtu, et seal oleks arutatud välisseinale

paigaldatud kaablite ümberpaigaldamist. Kui vajadus kaablite ümberpaigaldamiseks tekkis

juba 2012, siis jääb selgusetuks, miks juhatus ei esitanud seda küsimust üldkoosolekule kahe

aasta jooksul.

Arvestades eeltoodut tellis kostja tööd omal algatusel kehtivat otsuste vastuvõtmise korda

rikkudes, tööd ei olnud vajalikud kõikidele korteriomanikele. Kostja tekitas sellega hagejale

kulud, mille tegemiseks kostja ei olnud volitatud ja mille tõttu hagejal tekkis kahju. Kostja tegu

on õigusvastane ja põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.

Puudub alus kahelda kahju suuruses, kuna see tuleneb tööde vastuvõtmiseks koostatud aktidest,

tööde tasumisest esitatud arvetest ja hageja poolt tehtud maksetest.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Tegevus, mis oli seotud elektrijuhtmestiku elamu fassaadilt eemaldamisega, oli hädavajalik ja

toimus kõigi korteriomanike huvides, kuna juhtmestikku kahjustasid asotsiaalid, kes soovisid

kaableid müüa metallikokkuostu. Ka 2007. aastal remonditi elektrijuhtmestikku pärast selle

rikkumist. Tööde eest tasus korteriühistu. Kostja tegevus oli korteriühistu juhatuse liikme

kohustus ja 7200 eurot oli ühistu majandamiskulu, mis olid seotud maatüki ja ehitiste mõtteliste

osade majandamisega.

Kostja oli õigustatud sõlmima töövõtulepingu elektrijuhtmestiku teisaldamiseks MTÜS § 27 lg

1 alusel, kuna hageja põhikirjas ei ole teisiti sätestatud.

Remonditööde tulemusena maja fassaadilt kõrvaldatud ja keldrisse üle kantud juhtmed on

peaasja päraldis ning kuuluvad seetõttu kõikidele korteriomanikele, aga mitte mõnedele

korteriomanikele. Vaidlusalused tööd tehti majas tulekahju ja korteriomanikele kahju

tekitamise vältimiseks. Kostja täitis töid tellides korteriühistu juhatuse liikme kohustusi

vastavalt KÜS §-le 2 lg 1. Kostja tegevuses puudub VÕS §-s 1043 ette nähtud lepinguvälise

kahju tekitamise koosseis.

3. Viru Maakohus rahuldas 30. augusti 2018. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahju hüvitise 7200 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 495 eurot. Maakohus märkis, et määrab õigusabikulud rahaliselt

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30. jaanuari 2019. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 30. augusti 2018. a otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

5. Hageja esitas maakohtule täpsustatud seisukohad. Kaablite seisund ei olnud selline, et nad

oleksid enne vahetamist olnud ohtlikud. Kaablite vahetamine ei olnud hädavajalik. Kaablid

asusid fassaadil kõige madalamas kohas 340 cm kõrgusel ja teistes kohtades umbes 420 cm

kõrgusel maapinnast. Kaablid ei olnud seega inimestele kergesti ligipääsetavad. Kostja poolt

hagejale kaablite vahetamisega võetud kulutused ei olnud vajalikud ega kaasomanikele

kasulikud, vaid toreduslikud, kuna nende eest saadi elumaja fassaadi meeldiv väljanägemine.

Samasuguse tulemuse oleks saanud odavamalt, so kaablite korrastamise ja fassaadil parema

kinnitamisega. Kuna tööd ei olnud hädavajalikud, oleks kostja pidanud need üldkoosolekuga

kooskõlastama. Kostjal ei olnud tööde teostamiseks ka juhatuse otsust.

Vahetatud kaablid ei olnud korterelamu elektrisüsteemi osa. Need olid paigaldatud korterelamu

elektrisüsteemist eraldi konkreetsete korteriomandite huvides. Tegemist ei olnud seega

korterelamu kaasomandi eseme hulka kuuluvate kaablitega, vaid korteriomandite eriosadega.

Nende kaablite teenindamine ja vahetamine ei olnud hageja kohustus. Üksnes mõnede

korteriomandite huvides paigaldatud kaablite vahetamine kogu korterelamu arvel on

seadusevastane. Isegi kui kaablid oleksid olnud ohtlikud, nagu väidab kostja, peaks elektritööde

eest tasuma kaablite omanikud, mitte hageja.

Kuna kaablid ei olnud korterielamu mõtteline osa ja nende ümberpaigutamine ei olnud hageja

huvides, on kahju suurus OÜ-lt Policert tellitud tööde kogusumma. Kuna tööd oli tehtud ainult

kuue korteriomandi jaoks, on kasu umbes 5% (s.t 6 jagada 104). Kaablite vahetamise ja

ümberpaigaldamise tulemusel said kasu siiski üksnes need korteriomanikud, kelle kaableid

vahetati. Hageja ei saanud kasu. Kahju suurus on seega kaablite vahetamise tööde maksumus.

Tööde tellimine tekitas hagejale tööde tasumise kohustuse tekkimisest tulenevalt kulusid.

Kostja seadusvastase tegevuse ja saabunud kahju vahel on seega põhjuslik seos.

6. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõude eeldusi. Kaablid asusid fassaadil. Need

olid korteriühistu varale ja elanike tervisele ohtlikud. Kaablid rippusid akende all ja trepikodade

kohal. Akna oli võimalik lahti teha ja neid puudutada. Narkomaanid ronisid mööda kaableid ja

lõikasid neid. Vahetult enne tööde teostamist korteriomanikud korterist 34 tulid töölt koju ja

avastasid, et puudub elekter. Pärast selgus, et nende kaabli osa oli ära lõigatud. Kaablite

vahetamist ei tehtud selleks, et parandada hoone fassaadi esteetilisust.

Kostja leiab, et vahetatud kaablid olid kõigi korteriomanike kaasomandis. Vahetatud kaablid

olid elumaja XXXXXXXX päraldised. Pärast seda, kui kaablid olid monteeritud, isegi, kui seda

tehti konkreetsete korteriomanike huvides, ei saa korteriomanik kaableid omal algatusel

eemaldada, kuna need ei ole tema omad.

Kostja ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi, kuna hageja jätkas, vaatamata sellele, et kostja

juhatuse liikme volitused olid lõppenud, kaablite eemaldamise tööde eest tasumist.

MAAKOHTU LAHEND

7. Viru Maakohus jättis 20. jaanuari 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 1995 eurot.

Juhatusel on üldkoosoleku otsuseta õigus teha üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1

mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Tehes üldkoosoleku nõusolekuta muid kui

vajalikke kulutusi, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat

hoolsuskohustust.

Pooled ei vaidle selle üle, et elektritööde tellimist ei otsustatud hageja üldkoosolekul. Kuna

hageja juhatuses oli rohkem kui üks liige, tuli juhatusel hageja põhikirja p 54 kohaselt võtta

tööde teostamiseks vastu otsus. A.A. (A.) (juhatuse liige kuni 2015) seletuskirjast nähtub, et

elektrijuhtmete olukord oli juhatuse koosolekul korduvalt arutusel, sh nende ohtlikkus ja

vahetamise vajadus. Juhatus ei arutanud, kellelt teenust osta. See jäeti kostja otsustada. Seda

kinnistas A.A. ka 29. oktoobri 2019. a istungil. Tunnistaja ütlustega on seega tõendatud, et

elektrikaablite vahetusest oli juhatuses juttu ning kostjale anti vabad käed töövõtja valimiseks.

Kirjalikult ühtegi kaablite vahetust käsitlevat otsust ei vormistatud.

Hageja esitas kohtule kirja, mis saadeti korteriühistu juhatuse liikmetele (I kd, lk 15) ning A.A.

vastuse (I kd, lk 6). Kuna mõlemad on võõrkeelsed ning kohtu nõudmisele (I kd lk 180)

vaatamata tõlget ei esitatud, jättis kohus need tähelepanuta.

Tööde teostaja Osaühing POLICERT juhatuse liige B.B. selgitas kirjalikes ütlustes (I kd lk 67-

68), et tööd teostati 2014-2015, kuid telliti juba 2012. Tööde sisu oli edasilükkamatu, kuna

kaablid ripnesid. Osad kaablid olid mõeldud siseruumidesse. B.B. kinnitas tunnistajana 23.

septembri 2019. a (II kd lk 7779) istungil, et kaablid ei olnud rahuldavas olukorras, mõned olid

vahekaablid, mõned valged (sise) kaablid, mõned veel nn vene ajast paigaldatud. Orukorrale

juhiti korduvalt tähelepanu.

Hageja ja kostja esitatud fotodega (I kd 95; 188-192; II kd lk 4042; 50, 61-64) ei ole tõendatud,

et tegemist oleks XXXXXXXX maja fassaadiga ega seda, millised kaablid on sinna jäetud,

millise eesmärgiga ning milliseid kortereid nad teenindavad. Olenemata sellest, et fotodele on

märgitud aastaarvud, ei saa üheselt järeldada, et need on märgitud aastatel tehtud. Fotodelt ei

nähtu kaablite olukord enne tööde teostamist.

Kohus leidis, et tööde teostamine oli hädavajalik, kuna elektrikaablid olid ohtlikus olukorras.

Kuna isikud olid kaableid vedanud omal algatusel, ilma nõusolekuteta ja projektideta, oli

loodud väga ohtlik olukord, mis iga hetk oleks võinud eskaleeruda. Kaablite olukord oli

ohtlikuks hinnatud juba 2012, kui tööd telliti. Asjaolu, et töödega koheselt ei alustatud, ei

muuda kaablite olukorda vähem ohtlikuks, pigem vastupidi. Juba asjaolu, et inimesed olid omal

algatusel paigaldanud elektrikaableid, mis olid mõeldud sisetöödeks, on loonud väga ohtliku

olukorra. Samuti ei saa eitada, et nn vene ajal paigaldatud kaablid olid 2014. aastal

amortiseerinud.

Olenemata sellest, et tegemist oli hädavajalike töödega, oli kostjal, arvestades tööde tellimise

ja tööde teostamise vaheaega, võimalus kokku kutsuda üldkoosolek ja panna küsimus

hääletusele. Kuigi juhatuses oli teema arutlusel, ei ole järgitud põhikirja, mis ütleb, et otsused

tuleb protokollida. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu

põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Neid

kokkuleppeid ei ole kohtule esitatud. Juhatuses arutamine ei tõenda, millised olid kokkulepped.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt on korteriühistus osa korteriomandeid, mis on kasutusel

mitteeluruumidena. OÜ Joala Elekter ekspertarvamuse (I kd lk 198) kohaselt toidetakse eraldi

kaabliga väliskilbist notaribürood ja Kvantadon OÜ-d ning hoone peajaotuskilbist kortereid

nr 30, 34, 36 ja 41.VKG Elektrivõrgud poolt esitatud piiritlusaktide kohaselt on eraldi

liitumispunktid Valinart OÜ-l (Ilusalong) - korter nr 31, notaribürool - korter nr 25, Olympic

Casino Eesti AS – korter nr 27, Kangaste OÜ- korter nr 28, Yliopiston Apteekki OÜ- korter nr

29, Narva Kangad OÜ – korter nr 30, Leigiv OÜ - korter nr 32 ja AS Sampo Eesti

Varakindlustus Narva esindus - korter nr 22 (I kd lk 9, 42-43; 186-187; II kd lk 2236).

Korterimajale XXXXXXXX on ka liitumispunkt. Elektripaigaldusskeemi andmetel (I kd lk 9,

II kd lk 34) on KÜ-l XXXXXXXX ühine kaablitransiitkilbi elektriline skeem, kus

mitteeluruumid on oma liitumispunktidega. Sama põhimõtet tõendavad ka jaotuskilbi fotod (II

kd lk 4346).

Olenemata sellest, et nimetatud tarbijatel on erinevad liitumispunktid, mis tähendab, et nende

elektrivarustus ei ole korteriühistuga seotud ja toimub korteriühistust sõltumatult, võivad need

kaablid olla kõigi korteriomanike kaasomandis. Kohus osundas siinkohal otsuse punktis 7

tsiteeritud ringkonnakohtu juhisele. Seega, isegi kui vahetatud kaablid teenindasid

mitteeluruume ja elektrienergia müüjaga vahetult ühinenud tarbijaid, on tegemist olukorraga,

kus kaablite vahetus teenis ikkagi kõikide korteriühistu liikmete huve, kuna vahetatud kaablid

asusid hoone kaasomandis oleva osa – piirde seinal ja paigutati hoone kaasomandisse

kuuluvasse ossa – keldrisse.

Kaks otsetarbijat ja neli korterit, kelle elektrivarustus toimus läbi ümberpaigaldatud kaablite, ei

taotlenud kaablite ümbertõstmist. Kablid viidi fassaadilt keldrisse neilt küsimata. Nad ei võtnud

töid vastu. Kaablite ümbertõstmised võisid olla hädavajalikud korteriühistule hoone perimeetri

ohutuse seisukohalt, kuna tunnistajad rääkisid kunagistest rünnetest kaablite vastu. Ülalt lahti

rebitud ja pinge all olev kaabliots võiks ehk ohustada hoone läheduses viibijat. Samas asusid

kaablid ligi nelja meetri kõrgusel. Need ei ole erivahendita maapinnalt seega haaratavad.

Korteriühistule teiste liikmete elektritarbimisele nende kuue tarbija kaablite tüüp, seisund ja

asetus – fassaadil või keldris - mõju ei avaldanud ega avalda. Ümbertõstetud kaablid olid

elektrivarustuse mõttes ühistu hooldusalast väljas, kuna ühistu hooldab ja vastutab kaablite eest

kuni korterite peakaitsmeteni. Korteri elektrivõrk on korteriomaniku vastutusalas.

Kohus nõustus tunnistaja B.B. ütlustest tulenevalt sellega, et osa kaableid fassaadil oli

väliskaablile lubamatut tüüpi ja halvas olukorras ning tulnuks vahetada. Kohus tajus isiklikult,

et XXXXXXXX fassaadil on ka otsuse allakirjutamise päeval hulk kaableid. Väidetavalt on

need nõrkvoolu- ja sidekaablid, 0,4 kV pingega kaableid ei olevat.

Kohus jättis korteriühistu 19. mai 2011. a koosoleku kutse (I kd lk 70, tõlk 107) ja

registriosakonna päringu (I kd, lk 11) tähelepanuta, kuna need ei puutu asjasse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada Viru Maakohtu 20. jaanuari 2020

otsus täielikult ja saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus hindas tõendeid üllatuslikult ja jättis hagejale täiendavate asjaolude või tõendite

esitamise vajalikkuse selgitamata. Hageja esitas fotod maja fassaadist aadressil XXXXXXXX.

Kostja ei väitnud, et fotod ei puutu asjasse. Maakohus võttis fotod vastu. Maakohus leidis

otsuses aga, et fotoga ei ole tõendatud, et tegemist oleks XXXXXXXX maja fassaadiga.

Maakohtus jättis fotod ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata. See oli üllatus.

Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei andnud õiguslikku hinnangut,

kas ümberpaigaldatud kaablid olid kaasomandis. Ümberpaigaldatud kaablid olid korterite 30,

34, 36 ja 41, samuti majas asuva ilusalongi ja notaribüroo, elektrisüsteemide osa, sest kaablid

oli vajalikud ainult nende korteriomandite omanike poolt elektri tarbimiseks ja toidetud otse

jaotuskilbist. Kaablid ei olnud seotud maja XXXXXXXX üldise elektrisüsteemiga. Kuna

ümberpaigaldatud kaablid olid korterite 30, 34, 36 ja 41, samuti majas asuva ilusalongi ja

notaribüroo, elektrisüsteemide osa, ei olnud tegemist kaasomandi esemetega. Kaablite

ümberpaigutamise kulud ei olnud seega kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulud. Kuna

kostja tegi üldkoosoleku nõusolekuta kulutusi korteriomanike reaalosadeks olevatele

elektrisüsteemidele, rikkus ta hageja ja kostja sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.

Maakohtu järeldus, et kaablite ümberpaigaldamise tööde teostamine oli hädavajalik, on vale.

Ümberpaigaldatud kaablid olid kõrgusel, millele möödujad ei pääsenud juurde. Ainukene

vandalismi juhtum toimus 2007. a. Tööd kaablite ümberpaigaldamiseks telliti 2012. a. Töödega

alustati 2015. a. Selle aja kestel (2012-2015) olid kaablid kasutuses korterite 30, 34, 36 ja 41,

ilusalongi ja notaribüroo elektrisüsteemide osana. Kaablid ei olnud kahjustatud, nende suhtes

ei olnud tehtud pädevate ametiasutuste poolt ettekirjutusi ega esitatud muid nõudeid. Kulutuste

vajalikkuse hindamine on õiguslik küsimus, mille lahendamiseks ei ole objektiivne tõend

tunnistajate ja kostja hinnangud elektrikaablite tehnilisele seisundile.

Kostja tellitud tööde maksumus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes teiste alternatiividega

väidetava olukorra parandamiseks – väikeste kulutustega oleks saanud kaablid korralikult

kinnitada ja kaitsta neid näiteks kaitsetorudega, esitada nõue korteriomanikele, kelle

elektrisüsteemide osad on kaablid või kindlustada elektrikaablitega seotud riskide vastu. Kostja

valis kallima viisi, millega rikkus hageja ja kostja sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.

Maakohus rikkus TsMS § 33 lõiget 1 kui jättis tähelepanuta hagiavaldusega esitatud A.A. vene

keelest tõlkimata 22. septembri 2016. a seletuse, kuna kostja ei vaielnud tõendi vastuvõtmisele

vastu.

Maakohus ei tuvastanud ringkonnakohtu juhisele vaatamata kahju suurust. Hageja leiab, et

kostja tellitud tööd olid seotud ainult 6 korteriomandiga maja 104-st korteriomandist. Seetõttu

tuleb maha võtta nende osalus 7200 eurost. Kahju suurus on 6784 eurot [7200 – (7200/104x6)].

9. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja palub

jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi korteriühistu juhatuse liikmena. Hageja ei

ole ümber lükanud seda, et tööd olid edasilükkamatud ja vajalikud. Hageja ei toonud maakohtus

välja, millise summa ulatuses sai hageja kahju tekitamise tagajärjel kasu. Hageja ei ole seega

põhjendanud kahju koosseisu: kostja tegevus, kahju tekitamine, olemasolu ja suurus ning

põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses

esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks.

11. Hageja nõuab kostjalt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega seotud kahju

hüvitamist. Kostja oli hagiavalduse kohaselt hageja juhatuse liige 8. detsembrist 1998 kuni

23. novembrini 2015, seega enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist

1. jaanuaril 2018. Hageja väitel tellis kostja hageja seadusliku esindajana elektriöid ilma

üldkoosoleku otsuseta ning tegemist ei olnud vältimatu iseloomuga töödega. Tööde eest tasus

hageja ajavahemikus 27. aprill 2015 kuni 11. märts 2016.

Ringkonnakohus kordab oma 30. jaanuari 2019 otsuses väljendatut, mille kohaselt kuna

korteriühistuseadus (KÜS(1995)) juhatuse liikme vastutust ühistu ees ei reguleerinud, on hageja

nõude õiguslik alus MTÜS § 32 lg 2 esimene lause. Nimetatud sätte järgi vastutavad juhatuse

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud

kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2

teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Ringkonnakohus selgitas 30. jaanuari 2019 otsuses pooltele, et MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud

nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul

tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena

on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada,

et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu

4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-133-15, p 12).

Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks maakohus uuesti

pidanud pooltele selgitama menetluses tõendamiskoormist. Maakohus andis ringkonnakohtu

otsuse jõustumise järel 25. märtsil 2019 pooltele tähtaja tõendite esitamiseks.

12. Maakohus ei ole tuvastanud kostjapoolset kohustuse rikkumist, samas on maakohus otsuse

põhjendustes vastuoluliselt leidnud, et kostja poolt tellitud tööd ei olnud sellise iseloomuga, mis

oleks olnud kiireloomulised (maakohtu otsuse p 36).

Hageja väitel on kostja rikkunud KÜS (1995) § 15 lg-t 1, mille kohaselt koostab korteriühistu

juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu

majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade

majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Hagiavalduse kohaselt ei olnud 2015. aastaks

kinnitatud majandustegevuse aastakavas elektritööde kulu ette nähtud, kuna juhatus ei esitanud

2015. a majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et

KÜS(1995) § 15 lg 1 järgse kohustuse: majandustegevuse aastakava üldkoosolekule esitamise

eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat ilma üldkoosoleku otsuseta tehtud töödega põhjustatud

kahju hüvitamise eest. KÜS(1995) § 15 lg 1 sätestab juhatuse ühistu liikmete suhtes kehtiva

korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustuse.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja vastutuse aluseks oleks praegusel juhul see, kui ta

on teinud hageja esindajana kulutusi ilma hageja üldkoosoleku otsuse või heakskiiduta ning

nende kulutuste tegemiseks puudus tal muu õiguslik alus. KÜS (1995) § 2 lg 1 järgi on

korteriühistu eesmärgiks mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste

osade majandamine ühiselt.

Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, elektritööde tellimine ilma üldkoosoleku

otsuseta on kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühtegi protokollitud üldkoosoleku otsust elektritööde

tegemise kohta ei ole. Korteriühingu juhatusel on õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes

selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole menetluses tõendanud seda, et ta oleks

tegutsenud elektritööde tellimisega hagejale kohustuste võtmisel temalt oodatava hoolsusega.

Esemele tehtud kulutused on TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või

kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Elektritööde tegija OÜ Policert esindaja B.

ütluste järgi: „olid kaablid ebarahuldavas seisukorras“ Mõned kaablid olid väga halvas

seisukorras. Tunnistaja selgitas, et kaabel võib siiski ka halvas seisundis seista veel aastaid, kui

teda ei puutu. Tunnistaja A.A., kes oli koos kostjaga hageja juhatuse liige, ütluste kohaselt oli

kaablite kordategemise küsimus korduvalt arutusel nii korteriühistu juhatuses kui

üldkoosolekul (II kd, tl 91). Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et ühtegi protokollitud

üldkoosoleku otsust või juhatuse otsust ei ole. Tunnistaja väitel olid kaablitega kogu aeg

probleemid, neid on 3-4 korral varastatud.

Iseenesest on õige, et maja välisseinal paiknevad kaablid, mis on paigaldatud erineval ajal ning

on osaliselt purunenud, võivad olla tuleohtlikud. Asja materjalidest tuleneb aga, et kaablid on

maja välisfassaadil paiknenud pikemat aega. Tunnistaja A.A. ütluse kohaselt tõstetus igal

üldkoosolekul küsimus nende kaablite ümberpaigutamisest, tunnistaja väitel „küsimus oli kogu

aeg“. Kuigi TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kulutused ei hõlma üksnes selliseid kulutusi, mille

tegemist ei saa edasi lükata vähemalt selle ajani, mil oleks saanud teise kaasomanikuga

kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse vastu võtta (vt Riigikohtu 2. novembri 2016 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14), ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tegemist

kulutustega, mis oleksid olnud vajalikud kaasomandi eseme substantsi ja kasutamise

säilitamiseks ilma üldkoosoleku otsuseta.

Lisaks igal aastal toimuvale korteriühistu üldkoosolekule on juhatusel hageja põhikirja p 42

järgi (I kd, tl 14) õigus omal initsiatiivil kokku kutsuda ka erakorraline üldkoosolek. Õige on

ka maakohtu seisukoht, et arvestades tööde tellimise ja nende tegeliku tegemise vahelist aega,

oli kostjal võimalus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, et elektritööde läbiviimisega

seonduvaid kulutusi otsustada. Ringkonnakohus leiab, et kostja on rikkunud oma

hoolsuskohustust, võttes korteriühistule kohustusi ilma korteriühistuga kooskõlastamata tööde

tegemiseks, mille iseloom ei olnud hädavajalik.

14. Ringkonnakohus juhtis poolte tähelepanu 30. jaanuari 2019 otsuses sellele, et korteriühistu

juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju

hüvitamise nõude eelduseid, ringkonnakohus selgitas ka hageja tõendamiskoormist.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et tema poolt elektritööde

tegemisega seoses kantud kulutused on hageja kahju.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda,

milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla

kannatanu rikastumise allikaks. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele

järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes

tähendab, et ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena

halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks

toimunud (vt Riigikohtu 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 16).

Hageja väitel seisneb kahju suurus tehtud tööde kogumaksumuses. Apellatsioonkaebuses lisas

hageja täiendavalt, et kuna kostja tellitud tööd olid seotud ainult 6 korteriomandiga maja 104-

st korteriomandist, tuleb maha võtta nende osalus 7200 eurost. Seega on hageja väidetav kahju

suurus on 6784 eurot [7200 – (7200/104x6)]. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui asuda

seisukohale, et hageja loobub apellatsioonkaebuses osaliselt oma nõudest, on hageja nimetatud

arvestuse esitanud ringkonnakohtule hilinenult. Asja on menetletud maakohtus kaks korda.

Hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht kahju suuruse arvestamise kohta on ka

vastuoluline: hageja väitel ei ole tema kahjuks kuue korteriomandi kasuks tehtud tööde osa.

Kuid oma nõudes tugineb hageja esmajoones just sellele, et kahju on tekkinud seoses sellega,

et tööd tehti vaid 6 korteriomandi huvides, töödest hageja ise kasu ei saanud. Oma kahju

hüvitamise nõude vähendamisega möönab aga hageja, et korteriühistu poolt tehtud tööd oli

põhjendatud nende kuue korteri suhtes ning seega pidi olema tegemist mõttelise osa

valitsemisega seotud kulutustega.

15. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohus on andnud selged juhised korteriühistu juhatuse liikme

vastutuse eelduste kohta. Nende suhtes on kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta

varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt

tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga

saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli

tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud

või mitte (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-

14, p 12).

Hageja ei ole tuginenud sellele, et tööde maksumus ületas turuhinda. Hageja ei ole ka

menetluses tuginenud üheselt arusaadavalt sellele, et ta oleks saanud tehtud tööd odavamalt.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks saanud väikeste kulutustega kinnitada kaablid korralikult

(eelduslikult pidas hageja silmas maja välisseina) ja kaitsta neid kaitsetorudega. Nimetatud

väited on hageja esitanud alles apellatsioonkaebuses, ühtegi tõendit (asjatundja arvamust vms)

ei ole hageja menetluses esitanud. Hageja väitel oleks saanud esitada nõue korteriomanikele,

kelle elektrisüsteemi osad kaablid on või kindlustada elektrikaablitega seotud riskide eest.

Viimase väitega (kahju ärahoidmine oleks olnud välditav kindlustuslepingu sõlmimisega) on

ringkonnakohtu hinnangul küüniline ja tähendab sisuliselt samuti juhatuse hoolsuskohustuse

rikkumist, mille järgi tuleb juhatusel täita oma ülesanded vajaliku hoolsusega. Praeguse

menetluse esemeks ei ole ka kaasomanike vahelised alusetu rikastumise nõuded.

Tunnistaja B.B. ütluste järgi oli tavaliselt selliste tööde hind kõrgem, hageja viivitas

maksmisega ja talle tehti allahindlus. Maja fassaadile jäid alles ainult nõrkvoolu kaablid,

endiselt on maja välisseinal sidekaalid ja ka mõned valveseadmete kaablid. Tunnistaja antud

ütluste kohaselt tööde teostamisele pretensioone ei olnud. Kostja ei ole ka menetluse kestel

väitnud, et töid ei tehtud nõuetekohaselt.

Seega sai kahju tekkida vaid siis, kui tellitud elektritööde tegemiseks puudus vajadus.

Tunnistajate B.B. ja ütlustega on tõendatud, et tegemist oli oma iseloomult töödega, mida tuli

maja turvalisuse huvides teha. Apellatsioonkaebuse kohaselt toimus vandalismijuhtum 2007.

aastal. Hageja on menetluse kestel eelkõige tuginenud sellele, et elektrikaablite vahetusega said

kasu vaid 6 korteriomanikku, kelle elektrisüsteemid olid ülejäänud korteritest eraldatud.

Ringkonnakohus leiab, et maja välisfassaadile (mis on kaasomandi osa) kinnitatud ohtlike ja

amortiseerunud elektrijuhtmete paigaldamine maja keldrisse (samuti kaasomandi osa) on töö,

mis puudutab otseselt kõiki kaasomanikke ja on seotud ühise omandi valitsemisega. Tunnistja

B.B. ütlustega on tõendatud, et tööde käigus eemaldati maja seinalt kõik tugevvoolu kaablid.

Vaidlust ei ole selles, et kostja lahkumise järel hageja juhatusest tasus hageja elektritööde eest

ega vaidlustanud tehtud töid. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja ja kostja poolt esitatud

fotodelt maja fassaadist ei ole üheselt aru saada, et tegemist on vaidlusaluse majaga. Samas ei

ole kumbki poolt menetluses esitatud fotode suhtes nimetatud vastuväidet esitanud. Hageja on

2. septembri 2019 menetlusdokumendis leidnud, et kaablid ei ole mõnedes kohtades korralikult

ja ilusti kinnitatud, seda on näha ka hageja esitatud fotodelt.

Asjaolu, et kaablite paigutuse suhtes ei olnud pädevate organi poolt korteriühistule tehtud

ühtegi ettekirjutust (apellatsioonkaebuse p 9), ei tähenda seda, et tegemist ei oleks kaasomandi

korrashoidu (mh tuleohutuse tagamist) ja valitsemist puudutavate töödega. Seega ei oma

praegusel juhul tähendust, kas elektrijuhtmed on vajalikud üksnes kindlate korteriomanike

elektritarbimiseks ning need on eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike

õigusi kahjustataks (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 11).

16. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja menetluskulu ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kulu 270 eurot.

Ringkonnakohus mõistab TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu kolm

tundi põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 80 ja 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud.

Kostja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud summas 270 eurot [(80 eurot x 1 tund

30 minutit) + (100 x 1 tund 30 minutit)].

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke