2-16-17050/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedXXXXXXXX korteriühistu (hageja) esitas 14. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi Elena Bondarenko (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja
Legislator headnote
AI generated2-16-17050/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembril 2016 Viru Maakohtule hagi Elena Bondarenko (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-17050
Tsiviilasi
XXXXXXXX korteriühistu hagi Elena (endine eesnimi
Jelena) Bondarenko vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
7200 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. jaanuari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
XXXXXXXX
korteriühistu
(hageja)
(registrikood
XXXXXXXX),
esindaja
vandeadvokaadi
abi
Aleksei
Forstiman
Elena Bondarenko (endine eesnimi Jelena) (kostja)
(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 20. jaanuari 2020 otsuse
resolutsioon
muutmata.
Muuta
maakohtu
otsuse
põhjendusi.
2. Jätta XXXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
rahuldamata.
3. Jätta
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud
XXXXXXXX korteriühistu kanda.
Rahuldada Elena Bondarenko taotlus menetluskulude
kindlaksmääramiseks.
Mõista
XXXXXXXX
korteriühistult
Elena
Bondarenko
kasuks
välja
menetluskulu 270 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
võib
menetlusosaline
Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
kassatsioonkaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega,
annab
kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. XXXXXXXX korteriühistu (hageja) esitas 14. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi Elena
Bondarenko (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja
kahjuhüvitise 7200 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise
tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta
kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 8. detsember 1998 – 23. november 2015 hageja
juhatuse liige. Kostja tellis hageja juhatuse liikmena Osaühingult POLICERT elektritöid, mille
eesmärk oli elektrikaablite ümberpaigaldamine elumaja asukohaga XXXXXXXX fassaadilt
maja keldrisse. Kostja ei küsinud tööde tellimiseks eelnevalt teiste juhatuse liikmete
nõusolekut, seda ei otsustatud ka juhatuse koosolekul. Tööde tellimiseks ei sõlmitud lepingut,
tööd tegi Osaühing POLICERT. Tööde vastuvõtmisega tegeles kostja. Tööde tegemisega tekkis
hagejal kohustus maksta Osaühingule POLICERT 7200 eurot koos käibemaksuga. Hageja
maksis selle summa ära.
2015. aastaks kinnitatud majandustegevuse aastakavas ei olnud niisugust kulu ette nähtud, kuna
juhatus ei esitanud 2015. aasta majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks
(korteriühistuseadus (KÜS) § 15 lg 1). Korteriomandite mõttelise osa haldamiseks ja remondiks
vajalike kulude kinnitamine on üldkoosoleku ainupädevuses.
Kostja poolt tellitud tööd ei olnud vältimatud. Tegutseval juhatusel puuduvad andmed selle
kohta, et tööde tellimiseks oleks korraldatud konkurss või kogutud ettepanekuid erinevatelt
tööde pakkujatelt. Töö maksumus on hageja eelarve mahuga võrreldes oluline.
Kohtupraktika kohaselt on ühistu ja juhatuse liikme suhted sarnased käsunduslepinguga
kehtestatavate õigussuhetega. Korteriühistu juhatus peab tegutsema kõigi korteriomanike
huvides, lähtudes korteriomanike poolt kinnitatud eelarvest ja kasutades korteriomanikelt
kogutud
raha
ainult
eesmärkideks,
mis
on
määratud
üldkoosolekul
kinnitatud
majandustegevuse aastakavas (KÜS § 2 lg 1 koosmõjus § 15 lõikega 1). Juhul, kui juhatuse
liige kaldub kõrvale mainitud nõuetest, rikub ta lepingulisi kohustusi. Sõltumata sellest, kas
juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, tuleneb seadusest kohustus tegeleda
ühistu suhtes hoolikalt.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg
1 ja hageja põhikirja p 54 järgi peab juhatuse liige olema hageja nimel töid tellides hoolikas
ning tellima ainult selliseid töid, mis on vajalikud korteriomandite mõtteliste osade
hooldamiseks ja mis on korteriomanike poolt kooskõlastatud.
Kostja tellis töid, mille vajadus ei olnud tõenäoline, tööde tellimist ei olnud kinnitatud
korteriomanike poolt ja tööde tegija ei olnud valitud juhatuse koosolekul. Lisaks sellele tuleneb
tööde vastuvõtmiseks koostatud aktidest, et tööd tehti ainult mõnede korteriomanike kasuks.
Osaühing POLICERT juhatuse liikme arvamusest nähtub, et hinnapakkumine esitati juhatusele
juba 2012. aastal, kuid tööde tegemine muutus vältimatuks 2014. aastal. Korteriühistu 2010–
2014 aastate üldkoosoleku protokollidest ei nähtu, et seal oleks arutatud välisseinale
paigaldatud kaablite ümberpaigaldamist. Kui vajadus kaablite ümberpaigaldamiseks tekkis
juba 2012, siis jääb selgusetuks, miks juhatus ei esitanud seda küsimust üldkoosolekule kahe
aasta jooksul.
Arvestades eeltoodut tellis kostja tööd omal algatusel kehtivat otsuste vastuvõtmise korda
rikkudes, tööd ei olnud vajalikud kõikidele korteriomanikele. Kostja tekitas sellega hagejale
kulud, mille tegemiseks kostja ei olnud volitatud ja mille tõttu hagejal tekkis kahju. Kostja tegu
on õigusvastane ja põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.
Puudub alus kahelda kahju suuruses, kuna see tuleneb tööde vastuvõtmiseks koostatud aktidest,
tööde tasumisest esitatud arvetest ja hageja poolt tehtud maksetest.
2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Tegevus, mis oli seotud elektrijuhtmestiku elamu fassaadilt eemaldamisega, oli hädavajalik ja
toimus kõigi korteriomanike huvides, kuna juhtmestikku kahjustasid asotsiaalid, kes soovisid
kaableid müüa metallikokkuostu. Ka 2007. aastal remonditi elektrijuhtmestikku pärast selle
rikkumist. Tööde eest tasus korteriühistu. Kostja tegevus oli korteriühistu juhatuse liikme
kohustus ja 7200 eurot oli ühistu majandamiskulu, mis olid seotud maatüki ja ehitiste mõtteliste
osade majandamisega.
Kostja oli õigustatud sõlmima töövõtulepingu elektrijuhtmestiku teisaldamiseks MTÜS § 27 lg
1 alusel, kuna hageja põhikirjas ei ole teisiti sätestatud.
Remonditööde tulemusena maja fassaadilt kõrvaldatud ja keldrisse üle kantud juhtmed on
peaasja päraldis ning kuuluvad seetõttu kõikidele korteriomanikele, aga mitte mõnedele
korteriomanikele. Vaidlusalused tööd tehti majas tulekahju ja korteriomanikele kahju
tekitamise vältimiseks. Kostja täitis töid tellides korteriühistu juhatuse liikme kohustusi
vastavalt KÜS §-le 2 lg 1. Kostja tegevuses puudub VÕS §-s 1043 ette nähtud lepinguvälise
kahju tekitamise koosseis.
3. Viru Maakohus rahuldas 30. augusti 2018. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks
välja kahju hüvitise 7200 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt
hageja kasuks välja riigilõivu 495 eurot. Maakohus märkis, et määrab õigusabikulud rahaliselt
kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30. jaanuari 2019. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse.
Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 30. augusti 2018. a otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi
maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
5. Hageja esitas maakohtule täpsustatud seisukohad. Kaablite seisund ei olnud selline, et nad
oleksid enne vahetamist olnud ohtlikud. Kaablite vahetamine ei olnud hädavajalik. Kaablid
asusid fassaadil kõige madalamas kohas 340 cm kõrgusel ja teistes kohtades umbes 420 cm
kõrgusel maapinnast. Kaablid ei olnud seega inimestele kergesti ligipääsetavad. Kostja poolt
hagejale kaablite vahetamisega võetud kulutused ei olnud vajalikud ega kaasomanikele
kasulikud, vaid toreduslikud, kuna nende eest saadi elumaja fassaadi meeldiv väljanägemine.
Samasuguse tulemuse oleks saanud odavamalt, so kaablite korrastamise ja fassaadil parema
kinnitamisega. Kuna tööd ei olnud hädavajalikud, oleks kostja pidanud need üldkoosolekuga
kooskõlastama. Kostjal ei olnud tööde teostamiseks ka juhatuse otsust.
Vahetatud kaablid ei olnud korterelamu elektrisüsteemi osa. Need olid paigaldatud korterelamu
elektrisüsteemist eraldi konkreetsete korteriomandite huvides. Tegemist ei olnud seega
korterelamu kaasomandi eseme hulka kuuluvate kaablitega, vaid korteriomandite eriosadega.
Nende kaablite teenindamine ja vahetamine ei olnud hageja kohustus. Üksnes mõnede
korteriomandite huvides paigaldatud kaablite vahetamine kogu korterelamu arvel on
seadusevastane. Isegi kui kaablid oleksid olnud ohtlikud, nagu väidab kostja, peaks elektritööde
eest tasuma kaablite omanikud, mitte hageja.
Kuna kaablid ei olnud korterielamu mõtteline osa ja nende ümberpaigutamine ei olnud hageja
huvides, on kahju suurus OÜ-lt Policert tellitud tööde kogusumma. Kuna tööd oli tehtud ainult
kuue korteriomandi jaoks, on kasu umbes 5% (s.t 6 jagada 104). Kaablite vahetamise ja
ümberpaigaldamise tulemusel said kasu siiski üksnes need korteriomanikud, kelle kaableid
vahetati. Hageja ei saanud kasu. Kahju suurus on seega kaablite vahetamise tööde maksumus.
Tööde tellimine tekitas hagejale tööde tasumise kohustuse tekkimisest tulenevalt kulusid.
Kostja seadusvastase tegevuse ja saabunud kahju vahel on seega põhjuslik seos.
6. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõude eeldusi. Kaablid asusid fassaadil. Need
olid korteriühistu varale ja elanike tervisele ohtlikud. Kaablid rippusid akende all ja trepikodade
kohal. Akna oli võimalik lahti teha ja neid puudutada. Narkomaanid ronisid mööda kaableid ja
lõikasid neid. Vahetult enne tööde teostamist korteriomanikud korterist 34 tulid töölt koju ja
avastasid, et puudub elekter. Pärast selgus, et nende kaabli osa oli ära lõigatud. Kaablite
vahetamist ei tehtud selleks, et parandada hoone fassaadi esteetilisust.
Kostja leiab, et vahetatud kaablid olid kõigi korteriomanike kaasomandis. Vahetatud kaablid
olid elumaja XXXXXXXX päraldised. Pärast seda, kui kaablid olid monteeritud, isegi, kui seda
tehti konkreetsete korteriomanike huvides, ei saa korteriomanik kaableid omal algatusel
eemaldada, kuna need ei ole tema omad.
Kostja ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi, kuna hageja jätkas, vaatamata sellele, et kostja
juhatuse liikme volitused olid lõppenud, kaablite eemaldamise tööde eest tasumist.
MAAKOHTU LAHEND
7. Viru Maakohus jättis 20. jaanuari 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 1995 eurot.
Juhatusel on üldkoosoleku otsuseta õigus teha üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1
mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Tehes üldkoosoleku nõusolekuta muid kui
vajalikke kulutusi, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat
hoolsuskohustust.
Pooled ei vaidle selle üle, et elektritööde tellimist ei otsustatud hageja üldkoosolekul. Kuna
hageja juhatuses oli rohkem kui üks liige, tuli juhatusel hageja põhikirja p 54 kohaselt võtta
tööde teostamiseks vastu otsus. A.A. (A.) (juhatuse liige kuni 2015) seletuskirjast nähtub, et
elektrijuhtmete olukord oli juhatuse koosolekul korduvalt arutusel, sh nende ohtlikkus ja
vahetamise vajadus. Juhatus ei arutanud, kellelt teenust osta. See jäeti kostja otsustada. Seda
kinnistas A.A. ka 29. oktoobri 2019. a istungil. Tunnistaja ütlustega on seega tõendatud, et
elektrikaablite vahetusest oli juhatuses juttu ning kostjale anti vabad käed töövõtja valimiseks.
Kirjalikult ühtegi kaablite vahetust käsitlevat otsust ei vormistatud.
Hageja esitas kohtule kirja, mis saadeti korteriühistu juhatuse liikmetele (I kd, lk 15) ning A.A.
vastuse (I kd, lk 6). Kuna mõlemad on võõrkeelsed ning kohtu nõudmisele (I kd lk 180)
vaatamata tõlget ei esitatud, jättis kohus need tähelepanuta.
Tööde teostaja Osaühing POLICERT juhatuse liige B.B. selgitas kirjalikes ütlustes (I kd lk 67-
68), et tööd teostati 2014-2015, kuid telliti juba 2012. Tööde sisu oli edasilükkamatu, kuna
kaablid ripnesid. Osad kaablid olid mõeldud siseruumidesse. B.B. kinnitas tunnistajana 23.
septembri 2019. a (II kd lk 7779) istungil, et kaablid ei olnud rahuldavas olukorras, mõned olid
vahekaablid, mõned valged (sise) kaablid, mõned veel nn vene ajast paigaldatud. Orukorrale
juhiti korduvalt tähelepanu.
Hageja ja kostja esitatud fotodega (I kd 95; 188-192; II kd lk 4042; 50, 61-64) ei ole tõendatud,
et tegemist oleks XXXXXXXX maja fassaadiga ega seda, millised kaablid on sinna jäetud,
millise eesmärgiga ning milliseid kortereid nad teenindavad. Olenemata sellest, et fotodele on
märgitud aastaarvud, ei saa üheselt järeldada, et need on märgitud aastatel tehtud. Fotodelt ei
nähtu kaablite olukord enne tööde teostamist.
Kohus leidis, et tööde teostamine oli hädavajalik, kuna elektrikaablid olid ohtlikus olukorras.
Kuna isikud olid kaableid vedanud omal algatusel, ilma nõusolekuteta ja projektideta, oli
loodud väga ohtlik olukord, mis iga hetk oleks võinud eskaleeruda. Kaablite olukord oli
ohtlikuks hinnatud juba 2012, kui tööd telliti. Asjaolu, et töödega koheselt ei alustatud, ei
muuda kaablite olukorda vähem ohtlikuks, pigem vastupidi. Juba asjaolu, et inimesed olid omal
algatusel paigaldanud elektrikaableid, mis olid mõeldud sisetöödeks, on loonud väga ohtliku
olukorra. Samuti ei saa eitada, et nn vene ajal paigaldatud kaablid olid 2014. aastal
amortiseerinud.
Olenemata sellest, et tegemist oli hädavajalike töödega, oli kostjal, arvestades tööde tellimise
ja tööde teostamise vaheaega, võimalus kokku kutsuda üldkoosolek ja panna küsimus
hääletusele. Kuigi juhatuses oli teema arutlusel, ei ole järgitud põhikirja, mis ütleb, et otsused
tuleb protokollida. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu
põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Neid
kokkuleppeid ei ole kohtule esitatud. Juhatuses arutamine ei tõenda, millised olid kokkulepped.
Kohtule esitatud tõendite kohaselt on korteriühistus osa korteriomandeid, mis on kasutusel
mitteeluruumidena. OÜ Joala Elekter ekspertarvamuse (I kd lk 198) kohaselt toidetakse eraldi
kaabliga väliskilbist notaribürood ja Kvantadon OÜ-d ning hoone peajaotuskilbist kortereid
nr 30, 34, 36 ja 41.VKG Elektrivõrgud poolt esitatud piiritlusaktide kohaselt on eraldi
liitumispunktid Valinart OÜ-l (Ilusalong) - korter nr 31, notaribürool - korter nr 25, Olympic
Casino Eesti AS – korter nr 27, Kangaste OÜ- korter nr 28, Yliopiston Apteekki OÜ- korter nr
29, Narva Kangad OÜ – korter nr 30, Leigiv OÜ - korter nr 32 ja AS Sampo Eesti
Varakindlustus Narva esindus - korter nr 22 (I kd lk 9, 42-43; 186-187; II kd lk 2236).
Korterimajale XXXXXXXX on ka liitumispunkt. Elektripaigaldusskeemi andmetel (I kd lk 9,
II kd lk 34) on KÜ-l XXXXXXXX ühine kaablitransiitkilbi elektriline skeem, kus
mitteeluruumid on oma liitumispunktidega. Sama põhimõtet tõendavad ka jaotuskilbi fotod (II
kd lk 4346).
Olenemata sellest, et nimetatud tarbijatel on erinevad liitumispunktid, mis tähendab, et nende
elektrivarustus ei ole korteriühistuga seotud ja toimub korteriühistust sõltumatult, võivad need
kaablid olla kõigi korteriomanike kaasomandis. Kohus osundas siinkohal otsuse punktis 7
tsiteeritud ringkonnakohtu juhisele. Seega, isegi kui vahetatud kaablid teenindasid
mitteeluruume ja elektrienergia müüjaga vahetult ühinenud tarbijaid, on tegemist olukorraga,
kus kaablite vahetus teenis ikkagi kõikide korteriühistu liikmete huve, kuna vahetatud kaablid
asusid hoone kaasomandis oleva osa – piirde seinal ja paigutati hoone kaasomandisse
kuuluvasse ossa – keldrisse.
Kaks otsetarbijat ja neli korterit, kelle elektrivarustus toimus läbi ümberpaigaldatud kaablite, ei
taotlenud kaablite ümbertõstmist. Kablid viidi fassaadilt keldrisse neilt küsimata. Nad ei võtnud
töid vastu. Kaablite ümbertõstmised võisid olla hädavajalikud korteriühistule hoone perimeetri
ohutuse seisukohalt, kuna tunnistajad rääkisid kunagistest rünnetest kaablite vastu. Ülalt lahti
rebitud ja pinge all olev kaabliots võiks ehk ohustada hoone läheduses viibijat. Samas asusid
kaablid ligi nelja meetri kõrgusel. Need ei ole erivahendita maapinnalt seega haaratavad.
Korteriühistule teiste liikmete elektritarbimisele nende kuue tarbija kaablite tüüp, seisund ja
asetus – fassaadil või keldris - mõju ei avaldanud ega avalda. Ümbertõstetud kaablid olid
elektrivarustuse mõttes ühistu hooldusalast väljas, kuna ühistu hooldab ja vastutab kaablite eest
kuni korterite peakaitsmeteni. Korteri elektrivõrk on korteriomaniku vastutusalas.
Kohus nõustus tunnistaja B.B. ütlustest tulenevalt sellega, et osa kaableid fassaadil oli
väliskaablile lubamatut tüüpi ja halvas olukorras ning tulnuks vahetada. Kohus tajus isiklikult,
et XXXXXXXX fassaadil on ka otsuse allakirjutamise päeval hulk kaableid. Väidetavalt on
need nõrkvoolu- ja sidekaablid, 0,4 kV pingega kaableid ei olevat.
Kohus jättis korteriühistu 19. mai 2011. a koosoleku kutse (I kd lk 70, tõlk 107) ja
registriosakonna päringu (I kd, lk 11) tähelepanuta, kuna need ei puutu asjasse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada Viru Maakohtu 20. jaanuari 2020
otsus täielikult ja saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asja maakohtule
uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
Maakohus hindas tõendeid üllatuslikult ja jättis hagejale täiendavate asjaolude või tõendite
esitamise vajalikkuse selgitamata. Hageja esitas fotod maja fassaadist aadressil XXXXXXXX.
Kostja ei väitnud, et fotod ei puutu asjasse. Maakohus võttis fotod vastu. Maakohus leidis
otsuses aga, et fotoga ei ole tõendatud, et tegemist oleks XXXXXXXX maja fassaadiga.
Maakohtus jättis fotod ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata. See oli üllatus.
Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei andnud õiguslikku hinnangut,
kas ümberpaigaldatud kaablid olid kaasomandis. Ümberpaigaldatud kaablid olid korterite 30,
34, 36 ja 41, samuti majas asuva ilusalongi ja notaribüroo, elektrisüsteemide osa, sest kaablid
oli vajalikud ainult nende korteriomandite omanike poolt elektri tarbimiseks ja toidetud otse
jaotuskilbist. Kaablid ei olnud seotud maja XXXXXXXX üldise elektrisüsteemiga. Kuna
ümberpaigaldatud kaablid olid korterite 30, 34, 36 ja 41, samuti majas asuva ilusalongi ja
notaribüroo, elektrisüsteemide osa, ei olnud tegemist kaasomandi esemetega. Kaablite
ümberpaigutamise kulud ei olnud seega kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulud. Kuna
kostja tegi üldkoosoleku nõusolekuta kulutusi korteriomanike reaalosadeks olevatele
elektrisüsteemidele, rikkus ta hageja ja kostja sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
Maakohtu järeldus, et kaablite ümberpaigaldamise tööde teostamine oli hädavajalik, on vale.
Ümberpaigaldatud kaablid olid kõrgusel, millele möödujad ei pääsenud juurde. Ainukene
vandalismi juhtum toimus 2007. a. Tööd kaablite ümberpaigaldamiseks telliti 2012. a. Töödega
alustati 2015. a. Selle aja kestel (2012-2015) olid kaablid kasutuses korterite 30, 34, 36 ja 41,
ilusalongi ja notaribüroo elektrisüsteemide osana. Kaablid ei olnud kahjustatud, nende suhtes
ei olnud tehtud pädevate ametiasutuste poolt ettekirjutusi ega esitatud muid nõudeid. Kulutuste
vajalikkuse hindamine on õiguslik küsimus, mille lahendamiseks ei ole objektiivne tõend
tunnistajate ja kostja hinnangud elektrikaablite tehnilisele seisundile.
Kostja tellitud tööde maksumus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes teiste alternatiividega
väidetava olukorra parandamiseks – väikeste kulutustega oleks saanud kaablid korralikult
kinnitada ja kaitsta neid näiteks kaitsetorudega, esitada nõue korteriomanikele, kelle
elektrisüsteemide osad on kaablid või kindlustada elektrikaablitega seotud riskide vastu. Kostja
valis kallima viisi, millega rikkus hageja ja kostja sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
Maakohus rikkus TsMS § 33 lõiget 1 kui jättis tähelepanuta hagiavaldusega esitatud A.A. vene
keelest tõlkimata 22. septembri 2016. a seletuse, kuna kostja ei vaielnud tõendi vastuvõtmisele
vastu.
Maakohus ei tuvastanud ringkonnakohtu juhisele vaatamata kahju suurust. Hageja leiab, et
kostja tellitud tööd olid seotud ainult 6 korteriomandiga maja 104-st korteriomandist. Seetõttu
tuleb maha võtta nende osalus 7200 eurost. Kahju suurus on 6784 eurot [7200 – (7200/104x6)].
9. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja palub
jätta menetluskulud hageja kanda.
Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi korteriühistu juhatuse liikmena. Hageja ei
ole ümber lükanud seda, et tööd olid edasilükkamatud ja vajalikud. Hageja ei toonud maakohtus
välja, millise summa ulatuses sai hageja kahju tekitamise tagajärjel kasu. Hageja ei ole seega
põhjendanud kahju koosseisu: kostja tegevus, kahju tekitamine, olemasolu ja suurus ning
põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata
ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses
esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks.
11. Hageja nõuab kostjalt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega seotud kahju
hüvitamist. Kostja oli hagiavalduse kohaselt hageja juhatuse liige 8. detsembrist 1998 kuni
23. novembrini 2015, seega enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist
1. jaanuaril 2018. Hageja väitel tellis kostja hageja seadusliku esindajana elektriöid ilma
üldkoosoleku otsuseta ning tegemist ei olnud vältimatu iseloomuga töödega. Tööde eest tasus
hageja ajavahemikus 27. aprill 2015 kuni 11. märts 2016.
Ringkonnakohus kordab oma 30. jaanuari 2019 otsuses väljendatut, mille kohaselt kuna
korteriühistuseadus (KÜS(1995)) juhatuse liikme vastutust ühistu ees ei reguleerinud, on hageja
nõude õiguslik alus MTÜS § 32 lg 2 esimene lause. Nimetatud sätte järgi vastutavad juhatuse
liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud
kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2
teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi
täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
Ringkonnakohus selgitas 30. jaanuari 2019 otsuses pooltele, et MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud
nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul
tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena
on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada,
et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu
4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-
2-1-133-15, p 12).
Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks maakohus uuesti
pidanud pooltele selgitama menetluses tõendamiskoormist. Maakohus andis ringkonnakohtu
otsuse jõustumise järel 25. märtsil 2019 pooltele tähtaja tõendite esitamiseks.
12. Maakohus ei ole tuvastanud kostjapoolset kohustuse rikkumist, samas on maakohus otsuse
põhjendustes vastuoluliselt leidnud, et kostja poolt tellitud tööd ei olnud sellise iseloomuga, mis
oleks olnud kiireloomulised (maakohtu otsuse p 36).
Hageja väitel on kostja rikkunud KÜS (1995) § 15 lg-t 1, mille kohaselt koostab korteriühistu
juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu
majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade
majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Hagiavalduse kohaselt ei olnud 2015. aastaks
kinnitatud majandustegevuse aastakavas elektritööde kulu ette nähtud, kuna juhatus ei esitanud
2015. a majandustegevuse aastakava üldkoosolekule kinnitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et
KÜS(1995) § 15 lg 1 järgse kohustuse: majandustegevuse aastakava üldkoosolekule esitamise
eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat ilma üldkoosoleku otsuseta tehtud töödega põhjustatud
kahju hüvitamise eest. KÜS(1995) § 15 lg 1 sätestab juhatuse ühistu liikmete suhtes kehtiva
korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustuse.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja vastutuse aluseks oleks praegusel juhul see, kui ta
on teinud hageja esindajana kulutusi ilma hageja üldkoosoleku otsuse või heakskiiduta ning
nende kulutuste tegemiseks puudus tal muu õiguslik alus. KÜS (1995) § 2 lg 1 järgi on
korteriühistu eesmärgiks mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste
osade majandamine ühiselt.
Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, elektritööde tellimine ilma üldkoosoleku
otsuseta on kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühtegi protokollitud üldkoosoleku otsust elektritööde
tegemise kohta ei ole. Korteriühingu juhatusel on õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes
selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks.
Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole menetluses tõendanud seda, et ta oleks
tegutsenud elektritööde tellimisega hagejale kohustuste võtmisel temalt oodatava hoolsusega.
Esemele tehtud kulutused on TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või
kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Elektritööde tegija OÜ Policert esindaja B.
ütluste järgi: „olid kaablid ebarahuldavas seisukorras“ Mõned kaablid olid väga halvas
seisukorras. Tunnistaja selgitas, et kaabel võib siiski ka halvas seisundis seista veel aastaid, kui
teda ei puutu. Tunnistaja A.A., kes oli koos kostjaga hageja juhatuse liige, ütluste kohaselt oli
kaablite kordategemise küsimus korduvalt arutusel nii korteriühistu juhatuses kui
üldkoosolekul (II kd, tl 91). Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et ühtegi protokollitud
üldkoosoleku otsust või juhatuse otsust ei ole. Tunnistaja väitel olid kaablitega kogu aeg
probleemid, neid on 3-4 korral varastatud.
Iseenesest on õige, et maja välisseinal paiknevad kaablid, mis on paigaldatud erineval ajal ning
on osaliselt purunenud, võivad olla tuleohtlikud. Asja materjalidest tuleneb aga, et kaablid on
maja välisfassaadil paiknenud pikemat aega. Tunnistaja A.A. ütluse kohaselt tõstetus igal
üldkoosolekul küsimus nende kaablite ümberpaigutamisest, tunnistaja väitel „küsimus oli kogu
aeg“. Kuigi TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kulutused ei hõlma üksnes selliseid kulutusi, mille
tegemist ei saa edasi lükata vähemalt selle ajani, mil oleks saanud teise kaasomanikuga
kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse vastu võtta (vt Riigikohtu 2. novembri 2016 otsust
tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14), ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tegemist
kulutustega, mis oleksid olnud vajalikud kaasomandi eseme substantsi ja kasutamise
säilitamiseks ilma üldkoosoleku otsuseta.
Lisaks igal aastal toimuvale korteriühistu üldkoosolekule on juhatusel hageja põhikirja p 42
järgi (I kd, tl 14) õigus omal initsiatiivil kokku kutsuda ka erakorraline üldkoosolek. Õige on
ka maakohtu seisukoht, et arvestades tööde tellimise ja nende tegeliku tegemise vahelist aega,
oli kostjal võimalus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, et elektritööde läbiviimisega
seonduvaid kulutusi otsustada. Ringkonnakohus leiab, et kostja on rikkunud oma
hoolsuskohustust, võttes korteriühistule kohustusi ilma korteriühistuga kooskõlastamata tööde
tegemiseks, mille iseloom ei olnud hädavajalik.
14. Ringkonnakohus juhtis poolte tähelepanu 30. jaanuari 2019 otsuses sellele, et korteriühistu
juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju
hüvitamise nõude eelduseid, ringkonnakohus selgitas ka hageja tõendamiskoormist.
Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et tema poolt elektritööde
tegemisega seoses kantud kulutused on hageja kahju.
VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda,
milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla
kannatanu rikastumise allikaks. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele
järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes
tähendab, et ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena
halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks
toimunud (vt Riigikohtu 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 16).
Hageja väitel seisneb kahju suurus tehtud tööde kogumaksumuses. Apellatsioonkaebuses lisas
hageja täiendavalt, et kuna kostja tellitud tööd olid seotud ainult 6 korteriomandiga maja 104-
st korteriomandist, tuleb maha võtta nende osalus 7200 eurost. Seega on hageja väidetav kahju
suurus on 6784 eurot [7200 – (7200/104x6)]. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui asuda
seisukohale, et hageja loobub apellatsioonkaebuses osaliselt oma nõudest, on hageja nimetatud
arvestuse esitanud ringkonnakohtule hilinenult. Asja on menetletud maakohtus kaks korda.
Hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht kahju suuruse arvestamise kohta on ka
vastuoluline: hageja väitel ei ole tema kahjuks kuue korteriomandi kasuks tehtud tööde osa.
Kuid oma nõudes tugineb hageja esmajoones just sellele, et kahju on tekkinud seoses sellega,
et tööd tehti vaid 6 korteriomandi huvides, töödest hageja ise kasu ei saanud. Oma kahju
hüvitamise nõude vähendamisega möönab aga hageja, et korteriühistu poolt tehtud tööd oli
põhjendatud nende kuue korteri suhtes ning seega pidi olema tegemist mõttelise osa
valitsemisega seotud kulutustega.
15. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohus on andnud selged juhised korteriühistu juhatuse liikme
vastutuse eelduste kohta. Nende suhtes on kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta
varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt
tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga
saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli
tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud
või mitte (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-
14, p 12).
Hageja ei ole tuginenud sellele, et tööde maksumus ületas turuhinda. Hageja ei ole ka
menetluses tuginenud üheselt arusaadavalt sellele, et ta oleks saanud tehtud tööd odavamalt.
Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks saanud väikeste kulutustega kinnitada kaablid korralikult
(eelduslikult pidas hageja silmas maja välisseina) ja kaitsta neid kaitsetorudega. Nimetatud
väited on hageja esitanud alles apellatsioonkaebuses, ühtegi tõendit (asjatundja arvamust vms)
ei ole hageja menetluses esitanud. Hageja väitel oleks saanud esitada nõue korteriomanikele,
kelle elektrisüsteemi osad kaablid on või kindlustada elektrikaablitega seotud riskide eest.
Viimase väitega (kahju ärahoidmine oleks olnud välditav kindlustuslepingu sõlmimisega) on
ringkonnakohtu hinnangul küüniline ja tähendab sisuliselt samuti juhatuse hoolsuskohustuse
rikkumist, mille järgi tuleb juhatusel täita oma ülesanded vajaliku hoolsusega. Praeguse
menetluse esemeks ei ole ka kaasomanike vahelised alusetu rikastumise nõuded.
Tunnistaja B.B. ütluste järgi oli tavaliselt selliste tööde hind kõrgem, hageja viivitas
maksmisega ja talle tehti allahindlus. Maja fassaadile jäid alles ainult nõrkvoolu kaablid,
endiselt on maja välisseinal sidekaalid ja ka mõned valveseadmete kaablid. Tunnistaja antud
ütluste kohaselt tööde teostamisele pretensioone ei olnud. Kostja ei ole ka menetluse kestel
väitnud, et töid ei tehtud nõuetekohaselt.
Seega sai kahju tekkida vaid siis, kui tellitud elektritööde tegemiseks puudus vajadus.
Tunnistajate B.B. ja ütlustega on tõendatud, et tegemist oli oma iseloomult töödega, mida tuli
maja turvalisuse huvides teha. Apellatsioonkaebuse kohaselt toimus vandalismijuhtum 2007.
aastal. Hageja on menetluse kestel eelkõige tuginenud sellele, et elektrikaablite vahetusega said
kasu vaid 6 korteriomanikku, kelle elektrisüsteemid olid ülejäänud korteritest eraldatud.
Ringkonnakohus leiab, et maja välisfassaadile (mis on kaasomandi osa) kinnitatud ohtlike ja
amortiseerunud elektrijuhtmete paigaldamine maja keldrisse (samuti kaasomandi osa) on töö,
mis puudutab otseselt kõiki kaasomanikke ja on seotud ühise omandi valitsemisega. Tunnistja
B.B. ütlustega on tõendatud, et tööde käigus eemaldati maja seinalt kõik tugevvoolu kaablid.
Vaidlust ei ole selles, et kostja lahkumise järel hageja juhatusest tasus hageja elektritööde eest
ega vaidlustanud tehtud töid. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja ja kostja poolt esitatud
fotodelt maja fassaadist ei ole üheselt aru saada, et tegemist on vaidlusaluse majaga. Samas ei
ole kumbki poolt menetluses esitatud fotode suhtes nimetatud vastuväidet esitanud. Hageja on
2. septembri 2019 menetlusdokumendis leidnud, et kaablid ei ole mõnedes kohtades korralikult
ja ilusti kinnitatud, seda on näha ka hageja esitatud fotodelt.
Asjaolu, et kaablite paigutuse suhtes ei olnud pädevate organi poolt korteriühistule tehtud
ühtegi ettekirjutust (apellatsioonkaebuse p 9), ei tähenda seda, et tegemist ei oleks kaasomandi
korrashoidu (mh tuleohutuse tagamist) ja valitsemist puudutavate töödega. Seega ei oma
praegusel juhul tähendust, kas elektrijuhtmed on vajalikud üksnes kindlate korteriomanike
elektritarbimiseks ning need on eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike
õigusi kahjustataks (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 11).
16. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt
on kostja menetluskulu ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kulu 270 eurot.
Ringkonnakohus mõistab TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu kolm
tundi põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 80 ja 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud.
Kostja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud summas 270 eurot [(80 eurot x 1 tund
30 minutit) + (100 x 1 tund 30 minutit)].
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke