2-19-14631/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.aprillil 2020

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-14631

Kohtuasi

Luminor Bank AS-i hagi M. Z. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936, asukoht

Liivalaia tn 45, 10145, Tallinn) lepinguline esindaja Marjel

Mõis

Kostja: M. Z. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Luminor Bank AS-i hagi M. Z. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista M. Z.lt 10 000 eurot (kümme tuhat eurot)

Luminor Bank AS-i kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud M. Z. kanda

2. Määrata Luminor Bank AS-i menetluskulude suuruseks

550 eurot ja välja mõista M. Z.lt 550 eurot (viissada

viiskümmend eurot) Luminor Bank AS-i kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Luminor Bank AS (edaspidi hageja või pank) esitas kohtule hagi M. Z.lt (edaspidi kostja)

hageja kasuks arvelduslaenu lepingust tuleneva võlgnevuse 10 000 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja Coremonde OÜ (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 13.02.2014 arvelduslaenu lepingu

nr xxx (edaspidi arvelduslaenu leping), mille alusel võimaldas hageja laenusaajal kasutada

arvelduslaenu kuni 10 000 eurot tähtajaga kuni 13.02.2015.

3. Hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu arvelduslaenu lepingu tagamiseks

maksimaalselt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu alusel vastutab kostja solidaarselt

laenusaajaga arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

4. Arvelduslaenu leping lõppes tähtaja möödumisega ja lepingu lõppemise hetkeks oli

laenusaaja kasutanud arvelduslaenu kogu limiidi ulatuses ehk kokku 10 000 eurot. Hageja

saatis 09.10.2018 laenusaajale ja kostjale nõudekirjad arvelduslaenu lepingust tuleneva

võlgnevuse tasumiseks. Nõudekirjade esitamise hetkeks oli võlgnevus 25 933,20 eurot, sest

põhisummale olid lisandunud kõrvalnõuded. Nõudekirjadega kohustas hageja kostjat tasuma

võlgnevus käenduslepingus väljatoodud maksimumsumma 10 000 euro ulatuses ning

laenusaajat kogu nõude ulatuses. Hoolimata nõudekirjadest, ei ole arvelduslaenu lepingust

tulenevaid võlgnevusi hagejale tasutud. Seetõttu tuleb hagejal pöörduda võlgnevuste

sissenõudmiseks kohtu poole.

5. Hageja ja kostja vahel 13.02.2014 sõlmitud käenduslepingu p-i 4 alusel vastutab käendaja

laenulepingust ja nõudest tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses,

kuid siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse

rahaline ülempiir, mis on 10 000 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid tal tekkis küsimus, miks pank nii kaua

viivitas arvelduslaenu tagasi nõudmisega arvelduslaenu lepingu lõppemisest 13.02.2015

arvates. Samuti märkis ta, et temani ei ole jõudnud mitte ühtegi meeldetuletust hagejalt ning

kui teda oleks õigeaegselt teavitatud/meelde tuletatud lepingu mitte tasumisest, siis oleks ta

ise soovinud saavutada kokkulepet tagasimakse graafiku osas hagejaga. Kostja jaoks on

antud olukord ebameeldivalt üllatav, sest ta on töötu.Kostja on valmis leidma kompromissi.

Kohtuotsuse põhjendused

7. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

8. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on

ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja

kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata

võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

9. Arvelduslaenu lepingu p-i 1 kohaselt võimaldab pank laenusaajal kasutada arvelduslaenu,

mis oli ühendatud laenusaaja arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p 2.2 kohaselt on

laenusaajal õigus kasutada arvelduslaenu limiiti ulatuses, mis oli arvelduslaenu lepingu p 2.1

kohaselt 10 000 eurot. Laenusaajal on õigus kasutada arvelduslaenu kuni arvelduslaenu

lepingu p-s 9.1 nimetatud tähtajani. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.4 alusel oli laenusaaja

kohustatud hagejale hiljemalt lepingu lõppemise päeval tasuma võlgnetava arvelduslaenu ja

viimase intressi arvestusperioodi eest arvestatud intressi ning limiiditasu. Arvelduslaenu

lepingu punkti 9.1 alusel kehtis arvelduslaenu leping kuni 13.02.2015.

10. Ettevõtte ülemineku kinnitusega on tõendatud, et hageja, endise nimega Aktsiaselts DNB

Pank ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud lepingu alusel on toimunud ettevõtte

üleminek ja seisuga 01.10.2017 on Nordea Bank AB Eesti filiaali õigused ja kohustused

hagejale üle läinud.

11. Arvelduslaenu lepinguga nr xxx on tõendatud, et pank ja laenusaaja sõlmisid 13.02.2014

arvelduslaenu lepingu nr xxx, mille alusel võimaldas hageja laenusaajal kasutada

arvelduslaenu kuni 10 000 eurot tähtajaga kuni 13.02.2015.

12. Nõudekirjade ja konto väljavõttega on tõendatud, et arvelduslaenu leping lõppes tähtaja

möödumisega, et lepingu lõppemise hetkeks oli laenusaaja kasutanud arvelduslaenu kogu

limiidi ulatuses kokku 10 000 eurot ning hageja saatis 09.10.2018 laenusaajale ja kostjale

nõudekirjad arvelduslaenu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Samuti on tõendatud,

et nõudekirjade esitamise seisuga oli võlgnevuse suuruseks 25 933,20 eurot põhisummale

lisandunud kõrvalnõuete tõttu. Nõudekirjadega on tõendatud, et hageja kohustas kostjat

tasuma võlgnevus käenduslepingus väljatoodud maksimumsumma 10 000 euro ulatuses ning

laenusaajat kogu nõude ulatuses.

13. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 ja § 401 lg-st 1 ning arvelduslaenu lepingu p-st 9.4

tuleb laenusaajal tasuda hagejale arvelduslaenu lepingust tulenevad nõuded kokku summas

25 933,20 eurot.

14. VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma

sama sisuga kohustust solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus

nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt,

mõlemalt või kummaltki neist eraldi.

15. Käenduslepinguga on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu

arvelduslaenu lepingu tagamiseks maksimaalselt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu p-i 4

alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste

täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui maksimumsumma 10 000 eurot.

16. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Järelikult

tuleb kostjalt kui laenusaaja solidaarvõlgnikult välja mõista arvelduslaenu lepingust

tulenevate võlgnevuste katteks 10 000 eurot.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja

on asjas tasunud riigilõivu 550 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/