4-20-1688/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-1688

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-1688 (2316,20,001703) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

U.G kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 8. aprilli 2020.a otsusele, millega U.G karistati liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Menetlusalune isik

U.G (isikukood XXX, e-posti aadress: xxx) Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( § § st 2, § § VTMS) -st 120, 132 p- -st 133 ja -st 134 maakohus otsustas:

1.

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8. aprilli

2020 2316,20,001703 U.G karistamises . a otsus väärteoasjas nr

osaliselt, s.o

menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. rahatrahv Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud

600 eurot, trahviühikut, s.o tuleb KarS § 66 lg- 2 ja 3 alusel tasuda ositi 2 te

(kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse , s.o igakuiselt 300 eurot jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205036487.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva - jooksul kohtutäiturile.

4. Rahuldada U.G ebus.

ka EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

4-20-1688

kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. (30)

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8.

aprilli 2020 ,20,001703 karistati U.G . a otsusega väärteoasjas nr 2316

liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 6

00 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt märtsil 2020 juhtis menetlusalune isik 21. kell 15.10

Tallinnas Pronksi tänaval mootorsõidukit mootorsõiduki

, omamata vastava kategooria

juhtimisõigust ajal kui juhtimisõigus oli ära võetud. käitumisega rikkus

Kirjeldatud menetlusalune isik LS § nõudeid ja § 2

90 lg 1 p 1 pani toime LS

01 lg- 2

s sätestatud väärteo.

2. U.G esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi ajatamist 2 kuu peale.

3. Kohtuväline menetleja nõustus vastuses kaebusele väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja rahatrahvi tasumisega ositi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lgle 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus kirjalikus menetluses. leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus

6. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse tilisi ja piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud fak õiguslikke asjaolusid.

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud U.G-le etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Teo toimepanemist tõendavad märtsil koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja 21. 2020 tunnistaja L T

xxx Narva m ütlused, kes märkas sõidukit registreerimismärgiga aanteel järske liigutusi tegemas s . Edasi liiguti Pronksi tänavale, kus õiduki peatamisel osutus juhiks U.G

, kelle juhtimisõigus oli peatatud kolmeks kuuks, seega puudus juhil kehtiv juhtimisõigus. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuvälises menetluses sõitis oma

, et

sõidu registreerimismärgiga autoga xxx ja oli teadlik, et kohtuotsusega taheti piirata tema juhtimisõigust, aga kohus andis võimaluse esitada kassatsiooni, mille ta ka esitas, kuid vastust seni ei ole. ustus Kohtuinfosüsteemist nähtub, et U.G suhtes tehtud kohtuotsus jõ

28. jaanuaril 2020. Kohtuotsuses on U.G-le selgitatud edasikaebe korda ning on kirjas, et kassatsiooni esitamise vi 2020 ja kui kassatsiooni imane tähtaeg on 27. jaanuaril

eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 28. jaanuaril 2020. U.G esitas maakohtule kassatsiooniteate (kuigi tegemist oli põhistatud otsusega), kuid

4-20-1688

ei esitanud Riigikohtule kaitsja vahendusel kassatsiooni. Maakohtu

28. jaanuaril otsus jõustus 2020. Seega oli U.G kohtu hinnangul 21. märtsil 2020. a mootorsõidukit juhtides teadlik, et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus ning mootorsõidukit ta juhtis et ilma vastava kat juhtimis Kohus leiab, et menetlusaluse isiku viited egooria mootorsõiduki õigust omamata.

sellele, et ta ei teadnud, et otsus on jõustunud, on ebausaldusväärsed. Vähimagi huvi ettenäitamise korral, s.o näiteks kohtule vastava päringu tegemisel, oleks isik saanud kindlalt veenduda, et otsus on jõustunud, kuigi ta pidi olema sellest teadlik juba seetõttu, et kassatsiooni ei esitatud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt U.G juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides märtsil 2020 tänaval mootorsõidukit

21. kell 15.10 Pronksi

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p Subjektiivsest küljest on tegu toime -s 1 sisalduvat keeldu. pandud kavatsetult ehk siis isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski asus mootorsõidukiga sõitma. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

8. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 tunnustele vastava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus iku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus eta is ära võetud.

9. Seadusandja nägi LS § 201 lg 2

tunnustele vastava teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni

300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut . rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohus. Karistusregistri andmetel on menetlusalus isikul kolm el

kehtiv liiklusalaste rikkumiste eest

27 lg 2). Seega leiab kohus, et at väärteokaristus (LS § 2 koh karistus alne nii toimepandud tuvälise menetleja määratud on süüle vastav ja proportsiona väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole.

10. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahvi tasumine ositi Kohtuväline menetleja . on kirjalikus seisukohas toetanud menetlusaluse isiku taotlust ning leidnud, et arvestades Eesti

Vabariigi Va

litsuse poolt 12. märtsil 2020 välja kuulutatud eriolukorda, on põhjendatud määrata rahatrahvi tasumine ositi KarS § 66 lg

-te 2 ja 3 alusel.

11. Koh Eesti us nõustub kohtuvälise menetleja väljendatud seisukohaga, et arvestades

Vabariigis kehtestatud eriolukorda ning sellest tekkinud keerulist majanduslikku seisu võib menetlusalusel isikul osutuda rahatrahvi korraga tasumine raskendatuks ning karistuse eesmärk ei ole menetlusaluse isiku raskesse olukorda panemine, guskuulekale teele suunamine. vaid õi Seega rahuldab kohus menetlusaluse isiku taotluse ab rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määr rahatrahvi tasumise ositi 2 ahe) kuu jooksul, s.o igakuiselt 300 eurot. (k

4-20-1688

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik