2-20-3987/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-3987

Tsiviilasi

Tallinna linna Tallinna Linnavaraameti kaudu esitatud

avaldus X X pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja:

Tallinna

linn

Tallinna

Linnavaraamet

(registrikood: 75023757, asukoht Vabaduse väljak 7,

Tallinn, 15199 Harjumaa) volitatud esindaja Inken

Logberg

Võlgnik: X X (isikukood xxx, surnud xxx)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (Maria Mägi

Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-

post maire@mmab.ee)

Pankrotiavalduse läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Lõpetada X X (surnud 05.04.2019) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Vabastada Maire Arm X X (surnud 05.04.2019) pärandvara ajutise halduri

kohustustest.

3. Määrata ajutise halduri Maire Armi ajutise halduri tasuks 684 eurot.

4. Menetluskulud jätta X X (surnud 05.04.2019) pärandvara kanda (PankrS § 150 lg 4).

5. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mis tuleb tasuda Maria Mägi

Advokaadibüroo pangakontole xxx.

6. Ajutise halduri tasu 207,60 eurot välja mõista X X (surnud 05.04.2019) pärandvarast.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

8. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist p 5 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri aruanne

Avaldaja Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu esitas 12.03.2020 kohtule avalduse X

X pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri võlgnik 05.04.2020 ning

tema pärijaks on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus Tallinna linn. Harju

Maakohtu 16.03.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Maire Armi.

Maire Arm esitas 06.04.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri

poolt välja saadetud päringute vastustega ning pärija (Tallinna linn) poolt esitatud

pankrotiavaldusega leiab kinnitust, et pärandvarast ei piisa pärandvara nõuete rahuldamiseks.

Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 10 võlausaldaja ees kokku summas

12115,56 eurot ning vara sisuliselt puudub. Likviidse varana on käesoleval hetkel võimalik

käsitleda üksnes võlgnikule kuulunud pensionifondide osakuid (väärtusega ca 74,93 eurot) ja

arveldusarvetel olevaid vahendeid summas 73,93 eurot. Kokku moodustub võlgniku vara

hetkeväärtusega summas ca 148,86 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võlgnik

teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele.

Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt, leiab ajutine pankrotihaldur, et

võlgniku pärandvara maksejõetus on ilmselt peamiselt tingitud võlgnikule üle jõu käivate

laenukohustuste võtmisest, samuti kohustuste täitmiseks vajaliku vara ning piisava sissetuleku

puudumisest.

Laenukohustustest

tulenevad

kõrvalkohustused

raskendasid

võlgniku

majanduslikku olukorda veelgi. Võlgniku suhtes oli tema eluajal algatatud mitmeid

täitemenetlusi juba alates aastast 2016, millest võib järeldada, et võlgnikul oli raskusi oma

kohustuste täitmisega juba oluliselt varem. Võlgniku surmale eelnenud aastatel esines

tehinguid

võlgniku

arvelduskontodel

äärmiselt

vähe

seal

nähtuvad

üksnes

Sotsiaalkindlustusameti poolt tasutud pensionimaksed, mis on seotud olnud võlgniku

töövõimetusega. Võlgniku ainsateks sissetulekuteks oli seega igakuine pension ulatuses, mille

arvelt tekkinud kohustusi täita poleks olnud võimalik., ehk kasutades pankrotiseaduses ette

nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Ajutine haldur on seisukohal, et

võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuriteo tunnustega tegusid pärandvara

ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Kuna võlgnik on varatu palub ajutine haldur tasu ja

kulud välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, koos käibemaksuga 476 eurot ning

summas 208 eurot välja mõista võlgnikult.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus vaatas eriolukorra tõttu pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses kohustades ajutist

haldurit esitama aruande 06.04.2020 ja avaldajat esitama 13.04.2020 kirjalik seisukoht ajutise

halduri aruande ja tasu osas. 20.04.2020 määrusega määras kohus pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1500

eurot ja tasumise tähtajaks hiljemalt 28.04.2020. Viimati nimetatud määruse saatis kohus

teadaolevatele võlausaldajatele ja avaldas Ametlikes Teadaannetes. Kohus, võtnud arvesse

asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et

pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema

vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul

kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on

tuvastanud, et pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 12 115,56 euroni ning vara

on ca 148,86. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et

X X (surnud 05.04.2019) pärandvara on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on

tuvastanud, et pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta.

Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka selgeid vara

tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule

deposiidi tasumisest ja seda ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Tulenevalt eeltoodust leiab

kohus, et X X (surnud 05.04.2019) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotiseadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks 6 tundi (tunnitasuga 95 eurot tund) kokku 570 eurot, millele lisandub

käibemaks 114 eurot, kokku 684 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole

ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397

eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, tuleb hüvitada riigi

vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab pärandvara pankrotiavalduse

menetluse raugemise tõttu, võlgnikul ei ole piisavalt vara ja ka kohtu deposiiti ei ole ajutise

halduri tasu katteks summat tasutud. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 207,60 eurot (684 -476,40) välja pärandvarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik