3-20-544/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-544 Haldusasi XX kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2020. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-544. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-544 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.03.2020 kaebuse, milles palus mõista temale välja hüvitis 50 000 eurot Politseija Piirivalveameti (PPA) tekitatud mittevaralise kahju eest. Kaebaja lahkus 02.03.2020 öösel Pärnu turvakodust sooviga minna Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kuna tema jalg oli läinud paiste. Pärnu kesklinnas pidasid kaebaja kinni PPA ametnikud, kellel kaebaja palus viia ennast EMO-sse, kuid ta viidi hoopis kainestusmajja, kus eirati tema meditsiinilisi probleeme ning kontrolliti üksnes tema alkoholijoovet. Arstiabi andmise asemel alkotesti tegemine oli kaebaja jaoks solvav ja teda diskrimineeriv, sest kõige tähtsam on kaebaja tervis ja alles siis testid. Kainestusmaja kambris puudus tualett ning vee joomise ja kätepesemise võimalus. Tualetti saamiseks tuli väga kõvasti

3-20-544 2(3) ja kaua uksele koputada ja oodata, mis tekitas kaebajale lisaks jalavalule ka täiendavaid piinu. Kaebaja viibis kainestusmajas asjata kuni hommikuni. Kaebaja hinnangul on teda sihilikult piinatud ja ebainimlikult koheldud ning diskrimineeritud põhjusel, et ta on kriminaalkorras karistatud. Kaebajale tekitatud kahju suuruse puhul tuleb täiendavalt arvestada, et kaebaja diskrimineerimine ja piinamine on põhjustanud ka tema vangistuse.

2. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2020 määrusega kaebuse HKMS § 55 lg 1 ja § 120 lg

3 alusel käiguta ning andis kaebajale 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja taotleb kahjuhüvitist summas 50 000 eurot, tuleb tal riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tasuda riigilõiv 750 eurot. Kui kaebajal puuduvad rahalised võimalused riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik taotleda menetlusabi (HKMS §-d 110–112). Puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse selle esitajale (HKMS § 55 lg 2, § 121 lg 1 p 2).

3. Tallinna Halduskohus tagastas 07.04.2020 määrusega kaebuse HKMS § 104 lg 2 alusel läbivaatamatult. Kaebaja sai 24.03.2020 määruse kätte 26.03.2020 ja seega pidanuks ta kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 06.04.2020. Kaebaja ei ole nõutud riigilõivu senini tasunud ega esitanud menetlusabi taotlust. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja menetlusse võtmist, siis tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

4. XX esitas 09.04.2020 ja 13.04.2020 määruskaebusena käsitatava avalduse ja taotluse riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks. Kaebajal ei ole võimalik endal riigilõivu tasuda, sest ta viibib vanglas ning tal puuduvad töö ja muud sissetulekud. PPA diskrimineeris kaebajat, kuna vasaku jala paistetusele vaatamata ei viidud teda 02.03.2020 haiglasse, vaid kainestusmajja, kus talle ei kutsutud ka kiirabi ning kinnipidamistingimused olid ebainimlikud (puudusid kraanikauss ja WC-pott ning ei antud juua, samuti puudusid madrats, tekk ja linad, mistõttu oli magamine võimatu). Kainestusmajast 03.03.2020 vabastamisel sunniti kaebajat kirjutama alla paberile, et ta ei oma pretensioone, mis on juba iseenesest ebaseaduslik. Kaebaja toimetamine Pärnu kainestusmajja 02.03.2020 tingis tema vanglasse tagasi paigutamise (vt Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX). Kaebaja põhiõigusi on jämedalt rikutud ning seeläbi põhjustatud talle suures ulatuses materiaalset ja moraalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus käsitab XX 09.04.2020 menetlusabi taotlust (allkirjastatud 07.04.2020) ja 13.04.2020 avaldust (allkirjastatud 09.04.2020) määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 07.04.2020 määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamiseks piisaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

6. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõiv vastavalt seadusele. Kuna XX taotles 24.03.2020 kaebuses kahjuhüvitist summas 50 000 eurot, siis tuleb kaebuselt RLS § 60 lg 2 järgi tasuda riigilõivu 750 eurot. HKMS § 39 lg 1 p 4 sätestab, et kaebusele tuleb muu hulgas lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kuna XX ei olnud riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud, jättis halduskohus 24.03.2020 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks 10-päevase tähtaja. Muu hulgas selgitas halduskohus, et juhul, kui

3-20-544 3(3) kaebaja soovib taotleda menetlusabi, siis vanglas viibiva isiku puhul oleks majandusliku seisu tõendamiseks asjakohane esitada vanglasisese isikukonto väljavõte. Ühtlasi hoiatas kohus, et määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale (vt resolutsiooni p 2 ja põhjenduste p 5).

7. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu 24.03.2020 määruse kätte 26.03.2020 ja seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 06.04.2020. XX ei tasunud nimetatud tähtajaks riigilõivu ega taotlenud halduskohtult ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist. Olgugi, et kaebaja on 09.04.2020 esitanud kohtule 07.04.2020 allkirjastatud menetlusabi taotluse ja oma vanglasisese isikuarve 01.03.2020–02.04.2020 väljavõtte, on need esitatud alles pärast seda, kui halduskohus oli kaebuse 07.04.2020 määrusega juba tagastanud. Määruskaebuses ei ole XX esitanud ainsatki põhjendust, miks ei kõrvaldanud ta halduskohtu 24.03.2020 määruses toodud puudusi selles ettenähtud tähtajaks. Kuna XX ei tasunud halduskohtu määratud tähtajaks riigilõivu ega taotlenud menetlusabi ning tegemist oli puudusega, mis ei võimaldanud kaebust sisuliselt läbi vaadata, siis tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel õigesti.

8. Nagu halduskohus on kaebajale 07.04.2020 määruse p-s 4 korrektselt selgitanud, ei võta kaebuse tagastamine HKMS § 43 lg 2 kohaselt õigust pöörduda samas asjas uuesti kohtusse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ongi XX esitanud Tallinna Halduskohtule 17.04.2020 uue kaebuse sama nõudega ja samal alusel (s.o kohustada PPA-d hüvitama 50 000 euro suurune kahju, mis kaebajal väidetavalt tekkis seoses tema 02.03.2020 hilisõhtul Pärnu arestimajja kainenemisele paigutamisega, arstiabi osutamata jätmisega ja kinnipidamistingimustega). Kaebus on hetkel jäetud Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrusega käiguta ning antud kaebajale 10-päevane tähtaeg 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

9. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.04.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)