2-18-121599/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-121599

Tsiviilasi

STROYBERRY OÜ hagi Galina Randmaa vastu 2088 euro

45 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

STROYBERRY OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: STROYBERRY OÜ (hageja)

(registrikood 14281876), esindaja juhatuse liige Ilya Firsov

Vastustaja:

Galina

Randmaa

(kostja)

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Allan Valk,

vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada STROYBERRY OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus.

Saata tsiviilasi läbivaatamiseks samale maakohtule.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. STROYBERRY OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule Galina Randmaa (kostja) vastu hagi.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2088 eurot 45 senti, viivise 183 eurot

55 senti ning viivise põhivõlalt 2088 eurolt 45 sendilt alates 2. oktoobrist 2018 kuni põhivõla

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda ja määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kostjale kuuluvas korteriomandis XXXXXX remonti

vastavalt 24. augustil 2017. a koostatud tööde aktis toodud mahtudele. Hageja esitas

24. augustil 2017 kostjale arve nr RM1703. Tööde maksumus oli vastavalt kokkuleppele

2788 eurot 45 senti. Kostja tegi enne tööde alustamist ettemaksu 700 eurot. Kostja võlgnevus

on 2088 eurot 45 senti. Arve muutus sissenõutavaks 28. augustil 2017. Kostja ei esitanud tööde

kvaliteedi ja koguse osas pretensioone. Kostja ei ole korduvatele meeldetuletustele vaatamata

arvet tasunud. Kostja on kohustatud tasuma põhivõlgnevuse summalt 2. oktoobri 2018. a

seisuga viivist 183 eurot 55 senti (401 päeva* 0,457742 eurot/päevas).

Hageja vaidleb hagi läbivaatamata jätmisele vastu. Kostja viimane elukoht on XXXXXX, kus

hageja teostas remonttöid. Vaidlus kuulub TsMS § 80 lg 1 alusel seega läbivaatamisele Viru

Maakohtus. Remonttöid teostati kostjale kuuluvas korteris aadressil XXXXXX, mis on kantud

avalikku registrisse. Asi kuulub TsMS § 86 lg 1 ja 2 ning § 88 alusel seega läbivaaatamisele

vara asukohajärgses kohtus, so Viru Maakohus. Vaidlus kuulub TsMS § 89 järgi

läbivaatamisele kohustuste täitmise asukoha järgi, milleks on Viru Maakohus.

2. Kostja palub hagile esitatud vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja 22. juuli 2019. a vastuse kohaselt ei ole kostja sõlminud hagejaga korteriomandi

XXXXXX remondi tegemiseks lepingut. Kostja sai arve nr. RM1703 esmakordselt tsiviilasja

materjalidega. Hageja väited ettemaksu tegemise kohta ei ole mõistetavad. Kostjal ei ole

hagejaga võlaõiguslikke suhteid. Kuna põhivõla nõue on alusetu, on ka viivise nõue alusetu.

Kostja esitas 23. jaanuari 2020. a kohtuistungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna asi

ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule.

Kostja täpsustas 4. veebruari 2020. a menetlusdokumendis oma taotlust. Kostja alaline elukoht

on alates 1997. aastast Ameerika Ühendriikides. Kostja on alates 1. veebruarist 2001 USA

alaline elanik (resident). Kostja elukoha aadress on XXXXXXXXXXX USA. Kostja elab seal

koos oma abikaasaga. Kostja abikaasa V.L. on USA kodanik. Eesti Vabariigi ja USA vahel ei

ole sõlmitud kohtualluvust puudutavaid välislepinguid. Kohtualluvuse määramisel tuleb seega

lähtuda Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Hageja ja kostja vahel puudusid lepingulised

suhted. Hageja ja kostja ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet. Hageja nõude puhul ei näe

tsiviilkohtumenetluse seadustik ette valikulist ega erandlikku kohtualluvust. Hagi tuleb seega

esitada üldise kohtualluvuse järgi, so USA kohtusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1080 eurot.

Kostja taotlus on kooskõlas TsMS §-dega 329 ja 330 ning põhimõttega, et kostjal on õigus

kohtualluvus vaidlustada ka kohtusse ilmumisel (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

nr 1215/201 art 26 lg 1). Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel ei ole sõlmitud

kohtualluvust puudutavaid välislepinguid, sh Haagi konventsiooni. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 6 suunab Eesti kohtu edasi TsMS rahvusvahelise

kohtualluvuse reeglite juurde, kuna kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse

liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õigus kohaselt, kui artikli

18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ja artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Selliseid erandeid ei ole.

Kohtualluvuse määramisel tuleb seega lähtuda TsMS sätetest.

Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXXXXX, kuid kostja on Ameerika Ühendriikide

resident. Kostja elukohaks on pikemat aega XXXXXX USA, kus ta elab oma abikaasaga, kes

on USA kodanik. Seda kinnitab PPA vastus. XXXXXX korteriühistu esimehe sõnade kohaselt

elab kostja aadressil XXXXXX linn ainult suviti. Kostja tööandja kinnitas, et kostja elab

abikaasaga Californias. Kostja tuleb iga aastal suveks Eestisse. Hageja ei vaielnud nendele

faktiväidetele vastu.

Kohus leidis seega, et kostja alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides, mitte Eestis. Kuna

kostja elukoht ei ole Eestis, ei saa kostja vastu hagi esitada Eesti kohtusse.

Hagi asjaoludest tulenevalt ei ole erandlikku kohtualluvust. Valikuline kohtualluvus ei kuulu

kohaldamisele. Pooled ei ole kohtualluvuse kokkulepet sõlminud.

Hageja poolt viidatud TsMS § 80 lg 1 ei kohaldu, kuna kostja puhul ei ole tegemist välisriigis

elava Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava

avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodanikuga. TsMS § 86 lg 1 ja 2 ning TsMS § 88 ei

kohaldu, kuna kui kostjal on elukoht Ameerika Ühendriikides, tuleb lähtuda sellest, et hagi

esitatakse kostja elukoha järgi (määruse nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1). TsMS § 89 osas märkis

maakohus, et üldine alluvus prevaleerub valikulise alluvuse ees ning hageja ei ole põhistanud

viidatud sätte kohaldamist.

Maakohus jättis hagi läbivaatamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja

kanda. Kohus leidis, et õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja ajakulu on põhjendatud ja

vajalik. Tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga on mõistlik.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.

Määruse järeldus on Eesti Vabariigis kehtestatud seadusandluse ja määruses toodud väidetega

vastuolus. Määruses on märgitud, et kostja on USA alaline elanik ning samas ka, et kostja viibib

regulaarselt ja pika aega suvel Eestis.

Maakohus ei tuvastanud, millise riigi kodanik on kostja. „Green kaard” ei ole kodakondsuse

tõend. See on ajutine elamisluba.

Kostja viimane hagejale teadaolev elukoht on XXXXXX. Asi kuulub TsMS § 80 lg 1 alusel

seega läbivaatamisele Viru Maakohtus.

Kostjale kuuluv korteriomand aadressil XXXXXX on kantud kinnistusraamatusse XX linnas.

Asi kuulub TsMS § 86 lg 1 ja 2, § 88 alusel seega läbivaatamisele Viru Maakohtus.

Hageja kohustuste täitmise koht on XX, XX linn. See kuulub TsMS § 89 alusel Viru Maakohtu

tegevuspiirkonda.

Kostja menetluskulud on alusetult suured.

5. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja elab USA-s. Kostja käib Eestis vaid suviti. Asjaolu, et kostja külastab Eestit suviti, ei

muuda tema alalist elukohta. Kostja käib Eestis selleks, et näha sugulasi ja tuttavaid. Kostja

kasutab korterit XXXXXX Eestis oleku ajal ööbimiseks. Eestis kinnisvara omamine ei tähenda,

et kostja alaline elukoht on Eestis.

Hageja väide, et kostja USA isikutunnistus ei tõenda kostja alalist elukohta, on ainetu. Selle

väljaandmise aeg (s.o. 2001. aasta) näitab, kui pika aja jooksul on kostja USA-s püsivalt elanud.

Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, ei saa kostja vastu hagi esitada Eesti kohtusse. Erandlikku

kohtualluvust ei ole ja valikuline kohtualluvus ei kuulu kohaldamisele. Pooled ei ole sõlminud

kohtualluvuse kokkulepet.

Maakohus analüüsis kostja menetluskulude suurust ammendavalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada. Määruskaebus tuleb seega rahuldada,

maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule edasiseks

menetlemiseks (TsMS § 667 lg 2).

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostjal

on Ameerika Ühendriikides elukoht. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel

maakohtu vastavaid põhjendusi. Kuna kostja elukoht on Ameerika Ühendriikides, so väljaspool

Euroopa Liitu, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012,

12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 järgi määrata kohtualluvus Eesti

õiguse kohaselt, kui määruse nr1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest

24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna määruse nr1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2

ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti, tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Eesti

tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

8. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi

kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Valikulise kohtualluvusega

määratakse TsMS § 69 lg 3 järgi kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku

suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Maakohtu seisukoht, mille

järgi üldine kohtualluvus prevaleerub valikulise kohtualluvuse ees, on vale. Hagejal on õigus

esitada hagi üldise või valikulise kohtualluvuse sätete järgi. Kui hageja esitab hagi valikulise

kohtualluvuse sätete alusel ja põhistab valikulise kohtualluvuse aluseks olevate asjaolude

olemasolu, siis ei saa maakohus keelduda hagi menetlemisest põhjusel, et hagi allub üldise

kohtualluvuse alusel muule kohtule.

9. Hageja on kohtualluvuse põhjendamisel tuginenud mh TsMS § 86 lõikele 1. Kostjal on

eeltoodust tulenevalt Ameerika Ühendriikides elukoht. Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu

väljavõtte kohaselt on kostjal aga Eestis korteriomand. Kostja on seda ka ise kinnitanud. Kostja

elab seega välismaal, kuid tal on Eestis vara, millele sissenõude pööramine ei ole TMS § 66

järgi takistatud. Hagi allub TsMS § 86 lg 1 alusel seega Eesti kohtule.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu määruses TsMS § 86 lg 1 kohaldamisel

tehtud viide määrusele nr 1215/2012 artikkel 4 lg 1 ja TsMS kommentaaridele ei ole arusaadav

ega ka asjakohane, kuivõrd antud juhul tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Eesti

tsiviilkohtumenetluse seadustikku ega saa lähtuda määruse nr 1215/2012 artikkel 4 lõikest 1

(vt käesoleva määruse p 7).

10. Kuna tsiviilasi allub Eesti kohtule, tuleb see saata menetlemiseks tagasi maakohtule.

11. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 1 ja 3 teise lause järgi kindlaks maakohus

lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke