2-19-130743/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik

Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-130743

Tsiviilasi Swedbank AS hagi K K vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

1 152,31 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress: Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 15040) Hageja volitatud esindaja: Külli Reinfeld (e-post: kulli.reinfeld@swedbank.ee) Kostja: K K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista välja kostjalt K K`lt hageja Swedbank AS kasuks laenulepingust nr 18- 029442-VL tulenev võlanõue kogusummas 446,56 eurot (millest põhiosa 168,46 eurot, intress 60,89 eurot ja sissenõutav viivis seisuga 20.04.2020 summas 217,21 eurot).

3. Mõista välja kostjalt K K`lt hageja Swedbank AS kasuks põhinõudelt (168,46 eurot) viivis 0,067% päevas alates 21.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Mõista välja kostjalt K K`lt hageja Swedbank AS kasuks menetluskuluna ½ riigilõiv, s.o 100 eurot.

6. Mõista välja kostjalt K K`lt hageja Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi K K vastu võla nõudes. 20.04.2020 seisuga on hagejal laenulepingust nr 18-029442-VL tulenev nõue kostja K K vastu kokku 446,56 eurot, millest põhiosa 168,46 eurot, intress 60,89 eurot, viivis 217,21 eurot (hageja 20.04.2020 e-kiri).

2. 20.04.2020 hageja poolt kohtule saadetud e-kirjas on hageja nõus menetluse lõpetamisega selliselt, et kostja võtab hagi õigeks ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul on ka hageja nõus loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja saaks sel viisil asja lahendades riigi käest tagasi ½ riigilõivust ning kostja kanda jääks vaid ½. Hageja on nõus kaaluma pärast õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist kohtuvälise kokkuleppega võla tasumises kahe kuu peale, vältimaks täitemenetluse algatamist.

3. 27.04.2020 vastuses kostja on nõus hagi õigeks tunnistama eeltoodul mõistlikel tingimustel. Kostja tunnistab hagi õigeks.

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

5. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 27.04.2020 e-kirjas märkinud, et ta nõustub hagi õigeks tunnistama hageja pakutud mõistlikel tingimustel. Hageja pakkus 20.04.2020 e-kirjas välja, et kui kostja võtab hagi õigeks ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis sellisel juhul on ka hageja nõus loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus loeb poolte ühiseks tahteks lõpetada menetlus õigeksvõtu otsusega tingimusel, et pooled loobuvad edasikaebamise võimalusest. Sellisel viisil saab hageja tagasi ½ riigilõivust ning kostja kanda jääks vaid ½. Hageja on nõus kaaluma pärast õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist kohtuvälise kokkuleppega võla tasumises kahe kuu peale, vältimaks täitemenetluse algatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

7. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot. Kuna hageja soovib õigeksvõtul põhineva otsuse korral kostjalt menetluskuluna ½ riigilõivu väljamõistmist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista ½ ehk 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Kohus selgitab, et ei määra käesolevat kohtuotsust tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1), kuna hageja on kostjale välja pakkunud võlgnevuse ajatamise kahe kuu peale, vältimaks täitemenetluse algatamist.

9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik