2-20-5301/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2020, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-5301

Tsiviilasi

N N avaldus OÜ Nalapko (kustutatud) täiendavaks

likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: N N (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx);

Puudutatud isik: OÜ Nalapko (kustutatud, registrikood

11640174).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ja algatada OÜ Nalapko (kustutatud, registrikood 11640174)

täiendav likvideerimismenetlus.

3. Ennistada OÜ Nalapko (kustutatud) likvideerija N N (isikukood xxxx, elukoht xxxx,

e-post: xxxx, telefoninumber xxxx) likvideerija õigused.

4. Kohustada

likvideerijat

N

N

viivitamata

kohtule

teatama

täiendava

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja OÜ Nalapko registrist kustutamisest. Pärast

likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja

likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja

isikut ei ole 15.07.2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada

aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust) ning teatada põhjus,

miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

5. Jätta menetluskulud OÜ Nalapko (kustutatud) kanda. Välja mõista OÜ Nalapko

(kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot N N kasuks.

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu OÜ-

le Nalapko (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle

edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 29.04.2020.

7. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või OÜ Nalapko (kustutatud) esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

2-20-5301

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. N N (avaldaja) esitas 08.04.2020 kohtule avalduse OÜ Nalapko (kustutatud) täiendavaks

likvideerimiseks. Avalduse kohaselt kustutati OÜ Nalapko registrist 24.01.2020.

Likvideerimisel esitati vara jaotusplaan, kuid ettevõtte pangakontolt jäid vahendid välja

kandmata. Avaldaja taotleb ennistada OÜ Nalapko (kustutatud) likvideerija ja edaspidiselt

dokumentide hoidjaks määratud N N õigused ligipääsuks ettevõtte pangakontole xxxx

Swedbank AS-is, et kontol olev summa tasuda vara jaotusplaanis ettenähtud tingimustel ning

seejärel pangakonto sulgeda. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot.

2. Kohus jättis avalduse 13.04.2020. a määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama

vastused kohtu küsimustele, likvideerija nõusolek, seisukoht likvideerija tasu ja kulude osas.

Avaldaja esitas 15.04.2020 kohtule likvideerija nõusoleku ja kinnituse, et likvideerija on teadlik

likvideerija kohustustest ning likvideerija seisukoha tasu ja kulude osas.

3. Swedbank AS teatas kohtu järelepärimisele 28.04.2020, et OÜ Nalapko (kustutatud)

pangakontol olevate rahaliste vahendite jääk on 2920,26 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus otsustab juriidilise isiku täiendava likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija

määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid.

5. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i

nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus

võtab avalduse menetlusse.

6. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb,

et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus

huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate

õigused või määrata uued likvideerijad. Avalduse kohaselt jäi osaühingul jaotamata vara,

milleks on raha arveldusarvel, mille käsutamiseks avaldajal pärast puudutatud isiku kustutamist

enam võimalust pole. Äriregistri andmetel oli avaldaja puudutatud isiku üheks likvideerijaks,

seega on avaldaja huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on

puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.

7. Puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks on vajalik likvideerija

määramine, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimise lõpuleviimiseks.

Kohus leiab, et avalduse alusel on põhjendatud ÄS § 218 lg 2 kohaselt ennistada avaldaja kui

puudutatud isiku endise likvideerija õigused. Kuivõrd puudutatud isiku lõpetamine otsustati

osanike poolt 28.12.2017 ja määrati likvideerijaks ka avaldaja, peab kohus otstarbekaks ühe

senise likvideerija ametis jätkamist ning oma ülesande lõpetamist. Samuti ei kaasne avaldaja

likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Avaldaja on kinnitanud oma nõusolekut

likvideerimine lõpule viia ilma täiendavat tasu nõudmata. Avaldajale on teada likvideerija

õigused ja kohustused. Avaldaja suhtes ei ole kohaldatud ettevõtlus- ega ärikeeldu.

8. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s

209 – 220. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

2-20-5301

3 (3)

9. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast

tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning

viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole hiljemalt 15.07.2020

lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule aruanne

likvideerimise käigu kohta. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta

ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

10. Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma

ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku

ametist vabastada.

11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud

isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks

riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista.

12. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 116 lg 2, ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS

59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest

juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja

puudutatud isikule viivitamata täidetavaks (TsMS § 478 lg 4). ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb

registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega

ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.

13. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus

on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku

ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole

esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub

tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu

02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

14. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik