4-20-1473/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-20-1473

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020.a. Kuressaare kohtumaja

Väärteoasja number

4-20-1473 (2700,20,000394)

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Väärteoasi

T.X kaebus PPA Lääne

prefektuuri Rapla

politseijaoskonna 25.03.2020 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2700 20 0000394 kaebuse esitaja

karistamises Liiklusseaduse (LS) § 227 lg. 2 ja LS § 207

lg2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 50

trahviühikut, so. 200 eurot riigituludesse.

Menetlusosalised

Asja läbivaatamise aeg ja koht

Kaebuse esitaja: T.X, ik. XXX,

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond (Savi tn 2,

Rapla

linn,

Rapla

maakond),

esindaja

vanameväärteomenetleja Piret Pesti

Kirjalikus menetluses juhindudes VTMS §-st 120 lg1

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.X kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi II patrullpolitseinik Marko Lehtsalu 25.03.2020 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2700,20,000394, millega T.X-i karistati Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja

§ 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 50

trahviühikut, s.o 200 eurot.

3. Juhindudes KarS § 66 lg 2 ja 3 määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi kümne

kuu jooksul igakuise maksega 20,00 eurot. Esimene makse sooritada hiljemalt

kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ja sealt edasi

hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks.

4. Määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi

arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606

Swedbank pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on

märkida viitenumber 10220172377127.

5. KarS § 72 lg1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud trahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul aresti üldkasuliku tööga

KarS §-s 69 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 7 päeva jooksul

kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30

päeva jooksul.

Asjaolud

PPA Lääne Prefektuuri Lääne politseijaoskonna 25.03.2020.a. kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2700,20,000394 karistati T.X-i väärteomenetluse korras selle eest, et tema

25.03.2020 kella 11:12 ajal Märjamaa vallas, Rapla maakonnas, SILLA - JÄDIVERE, 26-

ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 77 ± 3 km/h, millega ületas

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. T.X juhtis sõidukit, millel oli

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, sõiduk suunatud erakorralisele ülevaatusele

27.11.2019

T.X rikkus LS §-s 15 lg1 p2 ja LS §-s 73 lg2 sätestatut ning pani toime LS §-de 227 lg2 ning

207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

T.X-ile määrati juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 karistuseks LS § 227 lg 2 alusel

rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200,00 eurot, mis oli määratud tasumisele 15-ne päeva

jooksul, st hiljemalt 25.06.2020.a.

Kaebus väärteootsusele (t lk 1)

Kaebaja leidis, et karistus on liiga raske, kuna ta on õpilane ja töökohta ei ole. Kaebaja on

kahe pensionäri ülalpidamisel, et ta saaks koolis käia. Asula märki ei pannud tähele, kuna

mõtles juba, kuidas koju Saaremaale saab. Kui küsis politseinike käest, kuidas tema õpilasena

peaks trahvi maksma, siis vastati, et müü auto maha või vii vanarauda. Kuna kaebajal on

psüühikaga probleeme, siis ta läheb kergesti närvi. Kui vanaema talle helistas, siis tekkis

vanaemal ka kartus, et oma närvihoos võib kaebaja tekitada mõne liiklusõnnetuse. Auto on

kaebajale kingitud vanaema ja vanaisa poolt, et ta saaks harjutada oma õpitud ja õpitavat

eriala ja sellepärast kaebaja arvab, et politseinikel pole õigust öelda, mida tema peaks oma

autoga tegema. Praeguses haiguse epideemias on ka raske töökohta saada, kas siis vanaema ja

vanaisa peavad oma pensionist kaebaja trahvi maksma. Kaebaja oleks nõus 50-100 eurose

trahviga.

Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele (t lk 20-22)

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas

kohtule väärteoasja materjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja, tutvunud T.X kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale,

et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Marko Lehtsalu koostas 25.03.2020 kiirmenetluse

otsuse nr 10220172377127 selle kohta, et 25.03.2020 kell 11:11 Raplamaal Märjamaa vallas

Kivi-Vigala külas Silla-Jädivere tee 26. km juhtis T.X mootorsõidukit BMW,

registreerimisnumbrimärgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 77+/-3 km/h, millega ületas

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Samuti juhtis sõidukit, millel

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, sõiduk suunatud erakorralisele ülevaatusele

27.11.2019. Eeltoodud tegevusega rikkus T.X liiklusseadus (LS) § 15 lg 1 p 2 ja LS § 73 lg 2

sätestatut ning pani toime LS § 227 lg 2 ja LS § 207 ettenähtavad väärteod.

Kiiruse mõõtmist teostanud patrullpolitseinik Tiina Trofimova on läbinud pädeva mõõtja

koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008384.

Kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008384 omab taatlustunnistust TTRS-19/00279. Taatlus

on teostatud 19.11.2019 kehtivusajaga 1 aasta. Seega 25.03.2020 kell 11:11 omas

kiirusmõõtur kehtivat taatlustunnistust.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul

kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (24 km/h), et see pidi olema

menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Omades piisavat

kogemust suudab juht hinnata oma liikumiskiirust ka ümbritseva keskkonna järgi. Asjaolu, et

kaebaja ei pannud tähele asula märki, ei anna alust kiirmenetluse tühistamiseks. Kiirmenetluse

otsuses põhjendas menetlusalune isik kiiruseületust sellega, et kiirustas praami peale.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on

õigusrikkumise toime pannud tahtlikult.

Ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu, mistõttu tuleb süüd lugeda suureks.

LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga näidatud

kiirusest. LS § 227 lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o

kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suuruse kui ka asjaoluga, et

menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused ja määranud

karistuse rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras sh on kohtuvälise menetleja poolt

arvestatud toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut

ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Süüteo eest määratav karistus peab eelkõige mõjutama teo

toimepanijat sarnaseid rikkumisi enam mitte toime panema.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud

väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise

raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele

ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või

selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus

menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus

arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kõigepealt uurib kohus, kas T.X on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda

karistas.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga leiab, et esitatud kaebus ei kuulu

rahuldamisele.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku T.X juhitud sõiduk

BMWreg.nr xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 25.03.2020 kell 11:12 kiirusmõõteseadet

Stalker II MDR, seerianumbriga AS008384, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRS-

19/00279, t lk 17). Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

sõidukiiruseks 77 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h.

Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse

isiku kasuks, mistõttu sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 24 km/h.

Kiirusmõõteseadme Stalker II MDR puhul on tegemist taadeldud kiirusmõõteseadmega ning

mõõtmist teostas patrullpolitseinik Tiina Trofimova, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse

ja omab õigust kasutada kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008384. T.X ei ole ka ise

eitanud kiiruse ületamist. Liiklusseadus § 15 lg1 p2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus

asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu

olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on

menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu

on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna

menetlusalune isik juhtis sõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas juhile lubatud

suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 24 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS §

15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning seega süütegu on

õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

On tõendatud ka, et T.X poolt 25.03.2020 juhitud sõiduk BMW xxx ei olnud tähtaegselt

läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Liiklusseadus § 73 lg 2 nõuete kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis

olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse

kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete

tõendatud väljatrükiga.

LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle

haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis

välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega

lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse

remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või

parkimiskohta.

Toimiku materjalidest sõiduki taustakontrollist nähtuvalt sõidukil puudus kinni pidamise ajal

kehtiv tehnoülevaatus. Samuti ei nähtu, et menetlusalune isik oleks 25.03.2020 kell 11:11

juhtinud mootorsõidukit sooviga viia sõiduk lühimat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või

lähimasse remondikohta. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala

spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab

nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki

käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Et T.X poolt juhitud sõiduk ei olnud läbinud

tähtaegselt tehnoülevaatust on tõendatud registripäringu väljavõttega. T.X on ise ka seda

menetlejale tunnistanud kiirmenetluse otsusel. T.X sõnade kohaselt puudus autol ülevaatus,

sest veljepolt oli puudu.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II

patrullpolitseinik Marko Lehtsalu, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust

koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et T.X pani toime kiirmenetluse

otsuse kirjeldatud väärteod, so 25.03.2020 kell 11:11 ajal Raplamaal Märjamaa vallas Kivi-

Vigala külas Silla-Jädivere tee 26. km juhtis T.X mootorsõidukit BMW,

registreerimisnumbrimärgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 77+/-3 km/h, millega ületas

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Samuti juhtis sõidukit, millel

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, sõiduk suunatud erakorralisele ülevaatusele

27.11.2019.

T.X poolt toimepandud väärteo välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. KarS § 32 lg 1

sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole

kohtule teada ja kohus leiab, et T.X on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 ja § 207 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.X

poolt toime pandud tegu vastab L S § 227 lg 2 ja § 207 sätestatud väärtegudele, tema tegu on

õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 207 lg 1 näeb ette karistusena rahahatrahvi kuni 100

trahviühikut. Kuna LS § 207 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime

pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2

järgi.

Kohtuväline menetleja on karistanud T.X-i LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut /

1trahviühik=4,00 €/. Kohtuväline menetleja on kohaldanud karistust rahatrahvina ja seda

sanktsiooni keskmises määras. Ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu, mistõttu tuleb süüd

lugeda suureks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suuruse

kui ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad

karistused ja määranud karistuse rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras sh on

kohtuvälise menetleja poolt arvestatud toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid,

menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Süüteo eest määratav karistus

peab eelkõige mõjutama teo toimepanijat sarnaseid rikkumisi enam mitte toime panema.

Arvestades T.X juhitud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki kiirust

ja sanktsiooni karistusmäära, vastab mõistetud karistus isiku süüle.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü väärteos, mis T.X puhul on eelpool

analüüsitu põhjal tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

T.X olles omandanud juhiload, pidi olema teadlik kohustusest täita Liiklusseaduses

sätestatud nõudeid ja nõuete eiramise korral järgneda võivast vastutusest.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega, leides, et see vastab süü suurusele

ning täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Kaebuses ei ole taotletud otsuse tühistamist ega ka sisulist muutmist, kaebuse esitaja on

vaidlustanud määratud karistuse määra. Kaebuse esitaja on taotlenud vähendada rahatrahvi

ning väärteoprotokollis taotlenud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kaebuses esitatud

põhjenduste kohaselt on isikul majanduslikult raske tasuda talle määratud rahatrahvi ühes

osas, kuivõrd ta on õpilane ning tal puudub sissetulek.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral

süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma

määrusega pikendada või ajatada trahvi tasumise kuni ühe aasta võrra või ositi tasumise

tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Menetlusalune isik on soovinud trahvi tasuda osade kaupa. Kohus olles tutvunud taotlustega

leiab, et taotlus trahvi ositi tasumisele määramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus, arvestades

menetlusaluse isiku selgitusi oma majandusliku seisundi kohta, peab põhjendatuks

juhindudes KrMS § 424 määrata süüdlasele mõistetud rahatrahv 200 eurot tasumisele ositi 10

kuu jooksul osamaksega 20 eurot kuus, esimese maksega hiljemalt käesoleva otsuse

jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ja järgnevate maksetega iga kuu viimaseks

kuupäevaks.

Kokkuvõtlikult jätab kohus T.X kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik Marko

Lehtsalu 25.03.2020.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2700,20,000394 muutmata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 207 lg 1, § 15 lg 1 p 1, § 73 lg 2, KarS § 56

lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Pedassaar

kohtunik